USAst tuli odav vili, seega vilja hind langes ning enam ei olnud intensiivsel tervailjakasvatusel mõtet- loomakarjakasvatuse tähtsusest oli tingitud ka söödateravilja-, heina- ja kartulikasvatuse levik 8. Milles seisnes rahvusluse uus tõus 20. Sajandi algul ? Venemaa oli nõrgenenud, maha jäänud. 20. sajandi algul kandus rahvuslik liikumine linnadesse ja juhtivaks sai kõrgintelligents, Tallinn tõusis olulise keskusena Tartu kõrvale *rahvuslikele nõudmistele lisandusid poliitilised nõudmised- Poliitiline koondumine toimus ajalehtede ümber, sest parteid ei olnud lubatud (Tallinna Teataja ja Speegi Uudised) 9. Ajalehed 20. Sajandil I leer: Postimees : liigne ambitsioonikus rahvale hädaohtlik, tähtis oli eesti meele ja keele rõhutamine, tugineti jõukatele talupoegadele ja linnakodanikele II leer Teataja : Tallinna radikaalid, eesmärk parandada rahva majanduslikku ja poliitilist olukora, suruda
Teatrielu areng aastatel 1918-1940 Eesti iseseisvumine 1918. aastal kaotas senised tsensuuripiirangud ning andis teatritele siiamaani puudunud riigi- ja omavalitsustepoolse ainelise toetuse. Järgneva kahekümne aasta peamiseks vaieldamatuks saavutuseks oli kutselise teatri arvuline ja geograafiline laienemine, nii et umbes kümnekonnast teatrist koosnev võrk kattis ühtlaselt kogu maa, jõudes ka mõnede vähem kui 5000 elanikuga keskusteni. Väljaspool Tallinna lisandusid täiskutselistena Viljandi ,,Ugala" (1926) ja Narva Teater (1931), poolkutselistena Võru ,,Kannel" (1927), Valga ,,Säde" (1933), Kuressaare Teater (1935) ja Rakvere Teater (1940). Kuid olulise panuse andsid ka lühikese tähelennu teinud Tallinna ,,Draamateater" (1917-1924) Paul Sepa eestvedamisel ning seejärel püsivamalt kestma jäänud ,,Draamastuudio Teater" (asutatud 1924, hilisema nimega ,,Eesti Draamateater"), kus Leo Kalmet ja Kaarli Aluoja
Tabasalu Ühisgümnaasium GRUNGE Uurimistöö Kadre Ruth Peirumaa 8. A klass Juhendaja: Elen Ilves Tabasalu 2015 1 Sisukord Sis...
Mõlema kubermangu eesotsas olid kindralkubernerid. 1700-1721 Põhjasõda 1710 (1721) Rootsi võimu lõpp Eestis 1710 Harku kapitulatsioonid 1721 Uusikaupunki rahu Venemaa ja Rootsi vahel. Venemaa saab Eesti-, Liivi ja Ingerimaa Eestis algab Vene aeg. Maa on jaotatud kaheks kubermanguks, mõlema eesotsas kindralkubernerid. Kujuneb välja Balti erikord. 1783.1796 Asehalduskord. Lisandusid Paldiski maakond, Viljandimaa, Võrumaa. 19. sajandil jääb olukord üldiselt samaks, suureneb vaid linnade arv. Kuni Vene aja lõpuni 12 linna. 30. märts 1917 Venemaa Ajutise Valitsuse määrus Eestimaa kubermangu valitsemise korra kohta: Eesti alad ühendatakse ühtseks Eestimaa kubermanguks, lubatakse moodustada omavalitsusorgan Maapäev (Maanõukogu). okt. 1917 Enamlaste võimuletulek Eestis 24.2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine
3. KORINTOS: pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kannelüüritud sammas toetub baasile ja kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik, arhitraav jaguneb kolmeks nagu joonia stiiliski ja friis on sile ning kaunistuseta. 5. KREEKA SKULPTUUR Klassikalisel ajastul oli skulptorite põhitööks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega. Lisaks sellele lisandusid veel kõnemeeste ja olümpiavõitjate kujud. Kreeka tuntuimad kujurid Myron, Pheidias, Polykleitos ja Praxiteles aitasid omapoolsete uuendustega skulptuure looduslähematemaks muuta. Kreeka kujurid ei püüdnud oma skulptuuridel mingeid tundeid või hingeliigutusi kajastada. Nende eesmärgiks oli täiuslik kehaline ilu. 6. KREEKA VAASIMAAL Eriline osa kreeka maalikunstis on vaasimaalil. Vanemate vaaside punaseks põletatud pinnale kanti musta värviga inimeste ja loomade siluetid
Tema poliitiliste luuletuste pärast saadeti ta 1820, aastal Venemaa lõunaaladele pagendusse, kus Puskin jätkas läbikäimist dekabristidega. 1824. aastal arreteeriti ta poliitiliste vaadete pärast ning uueks asumispaigaks määrati talle vanemate mõis Mihhailovskojes, kus ta jäeti politsei järelevalve alla. 1826. aastal pärast Aleksander I surma andis uus tsaar Nikolai I Puskinile armu. Politsei talle rahu ei andnud, kuna luuletaja jäi siiski isevalitseja ebasoosingusse millele lisandusid õukonnaintriigid. Puskin hakkas luuletama lütseumi-aastatel. Pärast lütseumi süvenes tema loomingus poliitiline hoiak. Luuletus ,,Küla" ja ood ,,Priius" eitavad orjust ning vägivalda. Lõunas pagenduses olles kirjutas luuletaja romantiliste poeemide tsükli ,,Kaukasuse vang", ,,Vennad röövlid" ja ,,Bahtsisarai purskkaev", mida iseloomustavad tugevad ja siirad rahvalikud kangelased. Ühtlasi jätkas ta poliitiliste luuletuste kirjutamist. Teosed:
tõi kaasa seniset suurema tähelepanu rahvuskultuurile.haridusolude parandamise oluliseks eelduseks oli revolutsioonipäevil jõuliselt esile kerkinud emakeelse kooli nõue:lubati asutada emakeelseid erakoole ja kasutada algkoolides kahel esimesel õppeaastal eesti keelt.erakoolide asutamiseks kutsuti kõikjal eestis ellu haridusseltsid,mis võtsid loodavate koolide ülalpidamiskulud enda kanda.esimesena avati(1906)eesti Noorsoo Kasvatuse Seeltsi tütarlaste keskkool tartus.samalaadsed lisandusid ka Pärnus,viljandis ja otepääl.jõudu kogud revolutsiooni eel moodustunud esimene eesti kirjanduslik rühmitus Noor-Eesti.kutselise täitetrupini jõudsid vanemuine tartus,estonia tallinnas,endla pärnus.moodustati uusi orkestreid ja laulukoore,korraldati kunstinäitusi. Esimene maailmasõda Ühiskondliku arengu katkestas inimkonna senise ajaloo suurim relvastatud konflikt-esimene maailmasõda(1914-1918)ühelt poolt ei tuntud küll erilist vajadust minna sõtta ,, usu ,tsaari ja isamaa
Puhtad, vägevad värvitoonid. Vaba olek. Maal sageli arhitektuuri osa seinamaalid. Sageli maaliti avatuid uksi. Mosaiigikunst kasutaui pisikesi kive, kaunistati põrandaid, seinu sambaid. Varakristlik kunst. Esimene varakristlik kunst: katakombide (maa-alune koobas, kuhu maeti inimesi) kaunistamine. Tekkisid lae- ja seinamaalid. Inimesi kujutati harva. Maaliti kristlikku sümboolikat: 1) mees, kes kannab õlal lammast (Kristus) 2) tuvi (püha vaim) 3) kala 4) hiljem lisandusid ristid Ladina ja Johannese. Hiljem tekkis reljeefikunst. Basiilika eeskujuks Rooma kohtuhoone. Kõik kirikud olid alati ehitatud päikesetõusu ja loojangu suunda. 313 a. Kuulutati ristiusk riigiusuks.
ent võeti üle ka kirikumuusikas; meloodiat toetav harmooniasaade; pingeline harmoonia; rõhutatult aktiivne rütm ZANRID: Tantsusüit, Kontsert, Prelüüd ja fuuga, Ooper, Kantaat, Oratoorium, Passioon HELILOOJAD: Claudio Monteverdi: `Orpheu' Antonio Vivaldi `Aastaajad' GEORG FRIEDRICH HÄNDEL (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Tema ooperite peategelased olid antiikmaailmast ning süzees oli peaaegu alati armastuskolmnurk. Händel oli geniaalne meloodiameister ning tema vokaalnumbrid olid väga voolavad. Kirjutanud üle 40 ooperi - ,,Julius Caesar".Kõige paremini avaldub Händeli talent oratooriumizanris, mille loojaks ja esindajaks ta oli. Need olid edukad juba helilooja eluajal. Tema
TALUPOJA PORTREE Ajaloo referaat TALLINN 2009 Sissejuhatud Inimene oli keskaja kristlikus antopoloogias Jumala loodud olend. Maailma loomise kuuendal päeval lõi Jumal inimese, kellele ta andis võimu kogu looduse üle: sest taimed ja loomad pidid olema tema toiduseks. Seega oli inimene kutsutud olema looduse, maa ja loomade peremees. Juba keskajal jagunes ühiskond kolmeks peamiseks seisuseks: vaimulikud, feodaalid ja talupojad. Püüamegi lähemalt süübida talupoja eluolusse keskajal. Talupoeg Talupojad pidid oma tööga feodaale ja vaimulike ülal pidama. Talupojad pidid kandma koormisi ehk täitma kindlaks määratud kohustusi oma isanda heaks. Feodaalid hakkasid rajama mõisaid ja suuremate feodaalide maadel oli mõisaid palju. Põllumaa jagunes mõisapõldudeks ja talupoegadele jagatud maaks. Talupoegadel tuli teha mõisategu (harida mõisa põlde, mille saak kuulus feodaalile). Lisaks sellele pidid nad töötama ka oma põllul, et ta...
3 1.Ettevõtte tegevuse üldiseloomustus Detsembris 1995.aastal loodi E-Piima juurde kauplus, mis hakkas müüma lüpsimasinatele varu- osasid. Kuna nõudlus oli suur siis asi laiendati. Aprillis 1997 ehitati endise Järva- Jaani kutsekeskkooli juures olevasse kaarhalli kauplusladu. Seal hakati müüma puiste kaupa- veiste segasööta ja rapsikooki. Lisandusid tööriided ,-jalanõud. Veebruarist 2003 moodustati E- Piima juurde tütarfirma OÜ E-Farmer. Nüüd müüakse kõiki kaupu, mis vähegi maakodudes või talumajapidamises vaja läheb. Traktori varuosad, mineraalid loomadele jõusöödad, lakukivid, majapidamis- ja tualettpaberid, kummikud, vedelseebid, pesu-ja desovahendid, ämbreid mitmes mõõdus, patareid ,kärbse-hiiremürgid, karjusetarbed, kaelarihmad, ketid rehad.2003 aasta maikuust on Järva-Jaani kaupluslaos 2 töötajat
Liidu lõpuni. Alates 1948. aastast algas ka uute satelliitriikide staliniseerimine. Üldine sotsialismileeri destaliniseerimine algas pärast Stalini surma. Stalinismi iseloomustavad totalitaarne ainuparteisüsteem, ühiskonnaelu kõigi külgede range reeglistamine ja salapolitseilik jälgimine, primitiivne üldkohustuslik kommunistlik ideoloogia, juhikultus, tegeliku demokraatia, vabaduse ja õiguste mahasurumine. Sellele lisandusid sõjakas vene šovinism, agressiivne välispoliitika, piiramatu omavoli ja k lassivõitluse nimel korda saadetud massiterror "vaenulike" klasside (talupojad, aadelkond jt eraomandi valdajad), vähemusrahvuste, haritlaste ja poliitiliste oponentide vastu, spioonimaania ja hirmuõhkkonna tekitamine olematute rahvavaenlaste otsimise ja nende üle näidisprotsesside korraldamisega. 2. Saksamaa tegevus. Austria ja Tšehhoslovakkia anastamine. Rahustamispoliitika.
reparatsioonimaksete, kiire inflatsiooni või tooraineallikate kadumisega. Poliitilised jõud, kes nõudsid karmikäelist tegutsemist ja lubasid, et kui nad võimule pääsevad, läheb elu kiiresti paremaks, ning rahvas uskus neid. 2.5) Terav riigisisene võimuvõitlus- Poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine ja mustamine, põhjustasid samuti pettumust. Paljurahvulistes riikides (Tsehhoslovakkia, Ungari ja Jugoslaavia) lisandusid ka põhirahvuste ja vähemusrahvuste vahelised vastuolud 2.6) Valimiskünnise puudumine- Paljudes Euroopa riikides häiris parlamentide tööd erakondade paljusus. Ei tekkinud parlamendi enamust ning otsuste vastu võtmine oli raskendatud. 2) Tv lk 20 harjutus 3 on kirjas diktatuuri iseloomulikud jooned, kirjuta need tabelisse ja too iga diktatuuri kohta näited Dikt. isel. jooned(7) Kommunism Fasism Natsiosotsialism
Hooldusvahendite kasutamine ei torka enam silma ning rõhk on juuste loomulikul siidususel. Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow'de patsid ja intensiivsed värvid. Lihtsus ja minimalism! Sajandi lõpus laideti kõik liialdused maha, loobuti ekstravagantsusest, edevast elustiilist. Naised soovisid loomulikult kaunid välja näha (Kate Moss), endisest enam hakati rõhku pöörama tervislikule toitumisele. Üheksakümnendate alguses jätkasid matid toonid võidukäiku, neile lisandusid metallikud. Pruun kuulutati uueks mustaks. Kogu moodne jumestusvahendite gamma koosnes beezikas-pruunist tumeda ploomikarva lillakaspruunini. Moeajakirjad julgustasid naisi ülitumedaid huulepulki kasutama. Jumestamises võeti kasutusele kõik erinevad tekstuurid: vedelikud, geelid, kreemid.
erakordse eduga. Kriitika võttis Lutsu esikraamatu vastu pinnaliste sõnavõttudega uudse ande ilmsikstulekust. Lugejaskonna siiras tunnustus tõi autorile üha kasvava populaarsuse ning esikteosega jäigi Luts rahva teadvusesse kustumatult püsima. Debüteeris luuletustega, enne "Kevade" ilmumist saavutas ajakirjanduses tuntuse oma huumorikate vestetega. Oma Palamuse koolipõlve kujutava romaaniga "Kevade" I-II (1912, 1913) sai rahva seas peaaegu üleöö kõige enam loetavaks autoriks. Lisandusid lühikomöödiad "Kapsapää" (1912), "Paunvere" ja "Ärimehed" (1913). Vähem tähelepanu leidsid Lutsu katsetused sümbolistlike draamadega: "Laul õnnest" (1913), "Mahajäetud maja" (1914) ja suvitusromaan "Kirjutatud on..." (1914, hilisem pealkiri "Soo"), samuti traagilise tonaalsusega pikemad novellid, näiteks "Kirjad Maarjale" (1919). Seevastu "Kevade" järjed, "Suvi" I-II (1918, 1919), "Tootsi pulm" (1921) ja "Äripäev" (1924) tekitasid taas lugejaskonnas püsiva huvi
Noor Eesti. 19. sajandi lõpul uusromantism, mis algas dekadentsiga, (dekadendid- loojandu , hävingu, languse poeedid ehk varajased sümbolistid ) mille keskmeks saab sümbolism. Tema ümber põimuvad estetism ja impressionism, vastandusid realismile C.BAUDELAINE , E.A. POE , P.VADAINE 2. avangardism tekkis 20. sajandi esimese kümnendi lõpul. Koosneb paljudest vooludest: futurism, kubism, ekspressionism jt. Pärast Esimest maailmasõda lisandusid dadaism, sürrealism, hilisekspressionism. Avangardistlikud luuletajad tulid avalikkuse ette manifestidega, milles kuulutasid oma loometõdesid ja eitasid varasemat traditsioonilist kirjandust 3. mõnede arvates kestis modernism kuni Teise maailmasõjani, teised arvavad, et perioodi Teisest maailmasõjast kuni 1960-ndateni võib nimetada modernismi kolmandaks perioodiks, mis keskendusid eelkõige sõjakoledustele ja sõjast tekkinud eluraskustele
Tekkis uus põlvkond noori mitmekordset (Tõnu Naisoo, Tiit pealemängu Paulus, Lembit Saarsalu, O Vahelüli jazz-orkestrite Arvo Pilliroog jt) ja 1960. aastate Jazz oli sunnitud taganema, kitarriansamblite ilmus uus ajastus biitmuusika vahel Uus põlvkond O 1963. a kogenud Juuniorid oli 1. biitansambel (nendega sai laval üles astuda nooruk Tõnis Mägi) O Lisandusid mitmed ansamblid: Virmalised, Toonika, Pealeo, Andromeeda, Kristallid, Mikronid O Estraadimuusika ( hõlmas kõike peale jazz-ja biitmuusika) – laia kuulaskonna hulgas kõige populaarsem O 1960. a algul oli ER meeskvartett, kes pani aluse vokaalansamblite traditsioonile Noorhärrad 60ndatest Tõnis Mägi Georg Ots Ansamblite aeg e. 1970. aastad O Biitmuusikast sai rock- O Rujast: muusika löökpillimängijad
kehastab voorusi Sotsiaalne seisus erinev; Isikute kõnestiil erineb (kõrgkeel või argikeel); Aines (heroilised saatused või isiklikud tegevused); Erinev lõpp. Tragöödiazanri nimetus ise (tragoidia) tähendab täpses tõlkes "sokulaulu" (tragos "sokk, sikk", oide "laul"). Tragöödiate lähteks peetakse Vana-Kreeka dionüüsiate, kultuslike pidustuste kõige pühalikumat osa: sokumaskides koori esinemist ditürambidega. Alates 6. saj e.m.a. lisandusid näitlejad. Traagilises konfliktis on kangelane vastamisi mingi (transtsendentse) moraalse, religioosse, sotsiaalse probleemiga, kusjuures vastasseis on lahendamatu, põhjustab kannatusi ning lõppeb harilikult kangelase hukkumisega Komöödia Kreeka draama teine haru leidis Ateenas ametliku tunnustuse märksa hiljem kui tragöödia. Komöödiakooride võistlused asutati umbes 488-486 e.m.a. Termin "komöödia" (komoidia") tähendab "koomose laul". "Koomoseks" nimetati lõbusat
Aastasse 776 tagasi ulatuv nimekiri sai kreelaste ajaarvamise aluseks - sündmuste daatumid määrati selle järgi, mitmenda olümpiaadi mitmendal aastal sündmus toimus. Traditsiooniliselt sai võitja autasuks õlipuuokstest pärja. Spordialad Kaua aega oli mängude kavas vaid staadionijooks, mis jäi kõige prežtiisikamaks alaks ka hiljem, teiste spordialade lisandumisel. Staadion oli kreeklaste pikkusühik, võrdudes ligikaudu 192 meetriga. Aja jooksul lisandusid teisedki spordialad - vastupidavusjooks, maadlus, viievõistlus (jooks, odavise, hoota kaugushüpe, kettaheide ja maadlus), rusikavõitlus, vabavõitlus, kilbijooks ja neljahobusekaarikute võidusõit. Viimase omapäraks oli tõik, et võitjaks ei loetud mitte kaariku juht, vaid omanik, andes võimaluse ka meestele, kes muidu oleks ea või mõne muu faktori tõttu võistlusest ilma jäänud. Erinevalt teistest tolleaegsetest suursündmustest ei olnud
13. Ooper- lavateos, milles on ühendatud vokaal- ja instrumentaalmuusika, kirjandus, näite- ja kujutav kunst. Tekkis 1600.aastal. Ooperi idee sündis Firenze Camatras, vanakreeka kultuurist huvitatud haritlaste ringis. ,,Euredyke", ,,Daphne" Jacopo Peri. ,,Orpheus" Monteverdi. 14. Kantaat- mitmeosaline teos ja/või koorila, harilikult pilli saatel. Autorid: Scarlatti, Bach. Kantaadi areng 1. Soololaul (basso continuole põhinev) 2. Lisandusid retsitatiivid ja aariapaarid 3. Mitu solisti + mõeldud esitamiseks suuremale koossseisule, ka koorile. 15. Süit- mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö. 1. Allermande- rahulik 4osaline sammtants 2. Courante- kiire 3osaline hüppetants 3. Sarabande- kiirem, kui allemande, aeglasem, kui courante 3osaline pidulik tants 4. Gigue- kiire soti hüppetants 16. Monteverdi kasutab rohkesti pille. Erinevad pillid ja neile iseloomulikud tämbrid
DONNA KARAN REFERAAT Õppeaines: RÕIVASTE AJALUGU Rõiva- ja tekstiiliteaduskond Õpperühm: TD 12B Juhendaja: Lea Koldmets Tallinn 2010 Donna Karan, tõeline nimi on Donna Ivy Faske- väga kuulus disainer ja modeleerija. Sündis 2 oktoobril 1948 New Yorki linnas (Forest Hillsis). Tema võõrasisa oli rätsep, aga ema oli mudell. Kui ta oli 14 aastane, leidis ta töö rõiva müüjana. Selles eas Donna algas joonistada ja juba keskkoolis ta õmbles oma esimest kolektsiooni. 1966 Lõpetas ,,George W. Hewlett High School" kooli. 1968-1974 Õpis kaks aastat prestiizi disainkoolis ,,Parsons The New School for Design...
20. saj esimesed aastad Tunnikonspekt § 25 Eesti ajalugu II I Poliitiline areng Eestlased pidid laveerima 2 kõrgemal positsioonil oleva rahva (balti)sakslaste ja venelaste - vahel. Administratiivselt jagunes Eesti kaheks kubermanguks (Eestimaa ja Liivimaa). Venestamine nõrgenes 19. sajandi lõpul, 20. sajandi algul algas Eesti rahvusluse uus tõus. Selle raskuspunkt kandus linnadesse. Rahvuslikele ja kultuurilistele nõudmistele lisandusid nüüd ka poliitilised nõudmised. Kujunes kaks suunda, kaks keskust: Tartu Tallinn on ka mõiste "Tartu renessanss" aatemehed majandusmehed Tartu liberaalid Tallinna radikaalid Jaan Tõnisson (1868-1941?) Konstantin Päts (1874-1956) "Postimees" ...
aadlipoiste koolina. 10. Põhjasõda katkestas koolis õppetöö, uuesti alustati õppetööd 1710. a. Mitme õpilasega alustati? - 3 õpilasega 11. 1725.a tuli õppekavasse uus õppeaine. Mis õppeaine? - vene keel 12. Millist nime kannab 1734.a pühitsetud vana kloostrikiriku asemele ehitatud uus? - Õigeusu Issanda muutmise peakirik 13. 1805.a muudeti tollane meie kool nimega Tallinna keiserlik gümnaasium Tallinna Kubermangugümnaasimiks. Millised erilised õigused lisandusid seoses uue nime ja staatusega? - kontrollis Eestimaa kubermangu teiste koolide tegevust. (104 õpilast) 14. Mille poolest on gümnaasiumi õpilaskontingendi suhtes erilised aastad 1819-1834? - õppima asusid esimesed eestlased. 15. Mida muudeti 1827.aastal kooli sisemises ehitustegevuses? - aulas eemaldati kloostriaegsed võlvid, II korruse peale ehitamine. 16. 1887 kinnitati koolile tsaar Aleksander III seadus, mis puudutas venestamist
· Kambriumi alguses toimus hulkraksete organismide tormiline areng nn "Kambriumi plahvatus", mille käigus ilmusid peaaegu kõik tänapäevased grupid · Paleosoikumi lõpus toimus Maa ajaloo suurim organismide väljasuremine Paleosoikumi esimesel poolel oli elu vaid meredes, hiljem asustati ka maismaa. Aegkonna alguses ilmusid põhjaeluviisiga mereselgrootute hulka kuuluvad arheotsüaadid, erinevad molluskid, trilobiidid, puuduluksed käsijalgsed (brahhiopoodid), hiljem lisandusid korallid, karbid ja okasnahksed. Vabalt ujuvaist selgrootuist olid olemas peajalgsed ning graptoliidid. Selgroogseist ilmusid varase Paleosoikumi keskel lõuatud ja lõpus kalad. Kesk-Paleosoikumis ilmusid ka primitiivsed maismaa eoselised soontaimed. Paleosoikumi teisel poolel arenes kiiresti maismaataimestik - osjalaadsed (kidad), kollalaadsed (pärisraikad) ja sõnajalgtaimed. Permi ajastul lisandusid ka okaspuud. Maismaaloomadest ilmusid Devoni ajastu lõpus
kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives. Agraarühiskonnas enamik inimesi haris põldu, tööstusühiskonnas töötas tehastes ja infoühiskonnas enamus töötab teeninduses. 3. Nimeta tootmist mõjutavad tegurid
vägagi lohakas elamuehitus. · traditsiooniliste elamute kõrvale tulid odavad mitmekorruselised puust ja hiljem ka kivist üürimajad vaesemate inimeste ja ka proletariaatide majutamiseks · eriti palju oli selliseid elamuid rooma sadamas ostias · keisrite ajal asendus senine sihipäratu ehitamine sihipärase väljaarendamisega · Foorum, kui linna ja kogu impeeriumi sümboolne keskus omandas piduliku ilme · varasematele templitele lisandusid kõikide jumalate templid Panteonid · akvedukt lähedastest järvedest ja allikatest linnavarustavad veejuhtmed ja avalikud saunad termid · termid olid avatud ka vaestele roomlastele · termid pakkusid lisaks pesemisvõimalustele ka massaai ja erootilisi teenuseid ning neis leidus isegi raamatukogusid ja lugemisruume kultuurihuvilistele külastajatele Avalikud mängud · roomlased ei pidanud spordist eriti lugu.
kinnitajaks. Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Need kinnitas ametisse mõisnik õigusega nad ka tagandada. Mõisnik säilitas ka politseivõimu. Aadli kontrolli alt vabanes talupoegade omavalitsus vallareformiga 1866. Kogukond vastutas talurahval lasunud koormiste eest. Mõisakoormistest oli peamine teotöö, mis jagunes nädalateoks ja hooajatööde abiteoks. Täitmist arvestati rakmepäevades. Teotööle lisandusid naturaalandamid ja rahamaksud. 19.saj keskpaiku järkjärguline üleminek teorendilt raharendile. 1868 kaotati teoorjus. Riiklikud koormised: pearahamaks ja nekrutiandmine. Pearahamaks: kehtestati 1783. määraga 70 kopikat igal meeshingelt, muutus ajaga viiekordseks. Tavaliselt maksis mõisnik talupoja eest ära, kuid nõudis vastu teotööd. Riigitalupojad maksid ise. Nekrutiandmine: kehtestati 1796, võtmine toimus reegliteta, hiljem mindi üle liisutõmbamisele.
vanus seda lubas. Kes "kaela kandma" hakkas, läks karja, toimetas oma nooremate õdedevendadega, aitas jõukohastes kodutöödes. Mis tänapäeval üldse eristab soorolle? Rohkem kui kunagi varem saab (soo)rolle valida, vastavalt sellele, kuidas kaks omavahel kokku saanud inimest seda soovivad. Naiste sunnitult eelkõige koduga seotud rolli hoidis pikemat aega üleval valiku puudumine seoses rasestumisega (rasestumisvastaste vahendite puudumine), sellele lisandusid tihti religioossed arusaamad, mis naisele tema koha mehe teenijana kätte näitasid. Aga täna on sõltuvalt iseloomuomadustest ja karjäärieelistustest tööd ja tegemised nii kodus kui väljaspool seda omavahel kokkulepitavad. Rollid on paindlikud ja ajas muutuvad. Ärimaailmas oleme jõudnud arusaamisele, et pole olemas ühtset edu valemit, vaid edukus on eelkõige edukus muutuva keskkonnaga kohanemisel.
Georg Friedrich Händel (1685-1759) Händel sündis Saksamaal Halles õukonna kirurgi-habemeajaja jõukas perekonnas. Kuigi eakas isa oli poja muusikakarjääri vastu, lisandusid juurastuudiumile siiski muusikaõpingud. Händel õppis orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsiooni. Ühe aasta töötas organistina, kuid kirikurutiin teda ei rahuldanud. Korralik pärandus isalt võimaldas Händelil nautida vaba muusikuelu organisti, viiuldaja, klavessinisti ja kapellmeistrina Saksamaal ja Itaalias. Ta reisis palju ning tal oli mõjukaid sõpru ja soosijaid nii muusikute kui ka kroonitud peade seas. Tänu tutvustele esitati
ruumi. Tähtsad olid kujud ja maalid, kus tõeline ja maalitu segunevad, eriti laemaalidel. Laest jätkus ruum optiliselt kas taevast kujutades või ruumi suuremana lastes paista. Kiriku juures on olulised kuppel ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja teiste osadega fassaadil ühendavad seda voluudid (teokarp). Fassaad on rahutu, ohtra dekooriga ja ebapraktiline. Sageli mõni osa seinast ulatus ette või kaugenes ja terve sein võis ,,lainetada", lisandusid igasugused kaunistused: sambad, kaared, astmed, ovaalid... palju ebasümmeetriat ja kontraste. Siseruumides kasutati palju maale, peegleid, laemaale, mööbel oli kumerate raskete vormidega, kohati oli vihjeid eksootilikale. Rooma Peetri kirikut kujundati ümber: põhiplaan koosnes ovaalidest, saades ladina risti kuju, kõrge fassaadi planeeris arhitekt Carlo Maderna. Linnaplaneerimisel püüti kõike suurema ja illusoorsemana näidata. Ovaalse Peetri kiriku esise
ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise tte. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane ,,arhailine" naeratus. Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; sellele lisandusid veel ilmalikud kujud kõnemeestest või olümpiavõitjatest. Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt, kui ka eluviisidelt tavaliselt inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud
mööblitoodangule. Sümboolse tähenduse andis näituse toimumiskohale asjaolu, et Rotermanni soolaladu asub omaaegses Tallinna sadama äri- ja kaubanduskvartalis, kus A. M. Lutheri tootmistegevus 1877. aastal alguse sai. Lutheri vabrik kasvas välja Lutherite perekonnas põlvest põlve edasi läinud tüüpilisest kaubandusettevõttest, mis oli tegutsenud Tallinnas juba 1742. aastast alates. Firma poolt vahendatud traditsioonilistele kaupadele linale ja soolale lisandusid hiljem puidutooted ja ehitusmaterjalid. 1880. aastate alguses langetas Alexander Martin Luther, kelle järgi firma nime sai, tähtsa otsuse võtta oma töökojas kasutusele masinad ja puidust ehitusmaterjalidele lisaks alustada ka mööbli tootmist. Lutheri pojad Christian ja Carl said tehnilise hariduse ja sellega koos ülevaate tehnika viimasest sõnast ning puidutööstuse rahvusvahelistest arengusuundadest. Vendadest Lutheritest
da_veel_aastaid/] 26.09.2010. Pawlowski, A. CNN. Before quake, signs of hope for Haiti tourism. [http://articles.cnn.com/2010-01-19/travel/haiti.tourism_1_haiti-caribbean- tourism-organization-dominican-republic?_s=PM:TRAVEL] 26.09.2010 Aasta 2010 on olnud väga loodusõnnetuste rohke. Jaanuari algul tabas Haitit laastav maavärin, mille tugevuseks mõõdeti 7 magnituuti, sellele järgnes Islandi Eyjafjallajökulli liustiku vulkaanipurse aprillis. Suvel lisandusid katastroofidele ka üleujutused Hispaanias ja Rumeenias. Kindel on see, et loodusõnnetused piiravad suuresti turismiarengut ning riigi kui turismisihtkoha populaarsus väheneb. Mida on aga võimalik loodusõnnetuste rohketes riikides ette võtta, et välisturism riigis populaarne säiliks? Vahel mõjutavad ühe riigi looduskatastroofid tugevalt ka teiste riikide turismimajandust. 14. aprillil purskama hakanud Islandi vulkaan tekitas riigile suuri kahjustusi, aga lisaks
ise. Ta uskus, et tema kohustus, aga ka samas nauding on oma alamatele pakkuda turvalisust ning tsentraliseeritud võimsa riigi poolt antavaid kõikvõimalikke hüvesid. Võim pidid tema arvates olema täielikult tsentraliseeritud, sest kui see pidanuks jagunema mitme inimese vahel, võisid nood seda kurjasti, oma kasuks ära kasutada. Sellise vaate järgi sai vaid kuningas esindada üldiseid hüvesid. Sellisele ratsionaalsele põhjendusele lisandusid ka müstilisemad, nagu saanuks valitseja absoluutse võimu Jumalalt ning nagu oleks absolutism loomulikem, perekonnast välja kasvanud valitsusvorm. Louis XIV ajal võib märgata mõistuspärasuse ja konfessiooni tasakaalu (kuningas valitseb Jumala armust, kuid nii, nagu tema arvates ühiskonnale (mitte otseselt Jumalale) parim on) ning valgustuslikus absolutismis domineeris selgelt inimmõistus, mis loodeti suutvat lahendada kõik inimkonna probleemid.
teejaoskonnas jt. raudtee-ettevõtteis töötab ligi 1000 in. (u. 2/3 linna töötajaist). 3 Tapa raudteejaama areng aastas 1876. kuni tänapäevani 1876. aastal seoses Tapa sõlmjaamaks saamisega, ehitati jaama territooriumile (veetorni taha) veduridepoo, mis sai korraga remonti võtta kaks vedurit. Seal toimus vedurite remont kuni XX sajandi alguseni. 1912. aastal ehitati uus veduridepoo auruvedurite remondiks, millele 1938. aastal lisandusid mehaanikatöökoda, sepikoda ja riietusruumid 1923. aastal hooldati ja remonditi Tapal Eesti soomusrong "Kapten Irw" ja soomusrong nr 3, hiljem ka soomusrongid nr 2 ja 4 4 1950. aastal ehitati Tapale uus veduridepoo ja 14. jaanuarist toodi vagunite remont üle uue vagunidepoo territooriumile (Valve 29) 1956. aastal ehitati vagunidepoole juurde suur remonditsehh 1964. aastal
Ta abiellus kindraliga. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama. Oma alateadvuses oli ta ilmselt Tatajanat alati armastanud. Nüüd kirjutas kirja Jevgeni, nüüd ootas tema naiselt vastust oma armuavalduse kohta. Vastus tuligi, kuid mitte selline nagu Onegin oleks soovinud. Tatjana selgitas, et nüüd ei saa tema Onegini armastust vastu võtta, kuna on aus abielunaine. Selgitusele lisandusid etteheited Oneginile, milles Tatjana tuletas meelde talle Onegini poolt aastate eest tehtud valu. Jevgeni, noor aristokraat, pidi pettuma.. Onegin pidi Tatjana elust lahkuma ja otsima uusi teid oma elus. Jevgeni lahkus Tatjana juurest: ,,Me siin ei sega mu kangelast, kes lugejal nii tuhiseva taeva all kaob silmist kauaks ... igavesti."
operatiivselt ning tuli levis teistesse nurgatornidesse ja peatorni. Tulekahju kestis neli tundi ja hävitas kirku sisustuse täielikult, kahjustades hauakive ning isegi kivist piilareid. Õnnekombel säilis kiriku raamatukogu, mis oli varjul käärkambri all võlvistikus. Seekordne taastamine võttis aega 20 aastat ning seda toetasid ka Venemaa keisrid Aleksander I ja Nikolai I. 1840 16 juunil taastati kirik lehitati ahjud, lisandusid neogooti elemendid, torn taastati tänases kõrguses: 123,7 m 20. sajand tänapäev Pikselöögist 27. juulil 1931 süttis torn taas. Kustutati tuli ning torn taastati. 1950. aasta septembris anti kirik baptistide Tallinna Oleviste Kogudusele. 1954. aastal toimus siseremont. Vaateplatform on avatud kirikutornis 60 meetri kõrgusel. Paikneva torni tipus kullatud muna, mis on läbimõõduga 114cm. Tallinna Linnavlitsus on
aadlikega. Ning oluline roll oli daamidel, kelle ees noored rüütlid oma mehisust said demonstreerida. Aadlike kasvatus, mille pea eesmärgiks oli ettevalmistamine sõjaks, mitmes etapis. Kuni seitsmenda eluaastani viibis poiss kodus, elades koos vanematega, seejärel saadeti poisike kõrgemalseisva feodaali juurde, kus sai temast paaz. Seal õpetati häid kombeid ning seltskonnas käitumist : daamidega vestlemist, tantsu ja mingil pillil mängimist. Kui poisike oli juba veidi vanem, lisandusid relva tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Tavaliselt sai 15-aastasest noorukist kannupoiss. Nüüd võis ta kanda juba isiklikku relva ja pidi hoolikalt harjutama mitmesuguseid võitlusvõtteid. Kannupoiss saatis oma isandat sõjakäikudel, aitas kaitserüü selga ning kontrollis relvade laskevalmis olekut. 18-21-aastane noormees, kes oli hoolikalt treeninud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust löödi pidulikult
postidele (ühe sellise vorm säilinud). Omapära püstpalkidele toetuv massiivne katus. Budismi mõjud al. 6. saj. mitmed ehitustehnilised võtted, segunesid kohaliku traditsiooniga.Katuseid hakati valmistama savist katusekividest. Ehitise mahtude jaotus muutus vähe. 7. saj. Horyuji buda usu klooster pealinn Nara lähedal, selle tempel vanimaid puuehitisi maailmas. 752. a. Suure Buddha Saal Todaiji kloostris Naras maailma suurim puuehitis. Kloostrites lisandusid viilkatusega hoonetele pagoodid, nende katuseräästad ulatuvad tornist kaugele ja kaarduvad hoogsalt ülespoole. Ehitised seisavad valgest kivist alusel, millele toetuvad lakitud puust postid, mis kannavad katust. Seinad postide vahel õhukesed ja kerged. 12. Kesk-Ameerika mäelstisi-Päikesepüramiid Teotihuacanis, sõdalaste tempel Tollanis, Tikali suur väljak templipüramiidiga, Palee Palenques. Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos.u. 1400-1500. Inkade kultuur. 15
Hiina templite sambad olid kaunistatud värviliste ja ilusate reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi. Eripära oli nendel templitel ka see, et neil oli väga kõrged katused. Hiinas olid pagoodid, mis sarnanes India stuupadega. Näiteks võib tuua Pagood Yingxianis. Jaapani arhitektuuri eripära seisnes selles, et nende templite eeskujuks olid talumajad. Vanemad templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Hiina mõjust lisandusid pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad katuseräästad tornist kaugemale ja kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei olnud sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad, lükanduksed. Ehitusmaterjalina kasutati Jaapanis puitu ja savist katusekivisid. Näiteks sobivad hästi Horyuji buda usu klooster ja tempel Naras. Nendel maadel on ka erinev skulptuur. India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised
Kehtestati kroon, mis vastas 100 margale. Neid hakati 1924. aastal kasutama esmalt väliskaubanduses, kuid 1. jaanuarist 1928 juba igapäevastes tehingutes. Kuna kroonivääringus pangatähed ei saanud õigeks ajaks valmis, siis lasti 1928. aasta jaanuaris ringlusse viimane seeria 100-margaseid kassatähti, millel oli kirsipunane ületrükk ÜKS KROON. Alles sama aasta septembris võeti kasutusele 10-kroonised pangatähed, millele lisandusid järgnevatel aastatel ülejäänud nimiväärtustega rahad. Kroonisari sai lõplikult valmis 1936. aastal. Eesti kroon jagunes 100 sendiks, sent omakorda võrdus reformieelse margaga. Esimesed uued mündid tulid ringlusse juba 1928. aastal. Rahaseaduse järgi pidid 1- ja 2-kroonised mündid olema valmistatud hõbedast. 1934. aastal vastu võetud rahaseaduse muutmise seadus lubas neid vermida ka muust metallist. Kõik Eesti paberkroonid kujundas Günther Reindorff ja need valmistati
PõhjaEuroopa talupoegade majad olid tehtud palkidest ja katus õlgedest või roost Lõuna pool olid aga kivist või savist elamud, mille katused olid laotud katusekividest Schwarz 3 Talupoegade söök Talupoja jaoks tähtsaim toit oli leib, mida valmistati nisust või rukkist Sageli lisati leivale aganaid, tammetõrusid, sammalt ja kanarbikku Sellele lisandusid puder ja kört Sügisel tapeti loomi ja söödi liha Schwarz 4 Toidulaud Toit oli lihtne. Talupoja kõige tähtsam toit oli rukkileib. Leivapätsi lõikas peremees ise, mahakukkunud leivatükk tuli kohe üles tõsta ja sellele suud anda. Söödi ka ubasid ja herneid. Kartuleid ei olnud. Joodi kalja, õlut või hapupiima.
Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheoloogilistele leidudele teame mõnda ka I aastatuhande ja II aastatuhande alguse riietusest
Nüüd puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Talurahva kord 18. sajandi lõpul: Pärisorjus jäi püsima, kuid talurahvale anti siiski seaduslikult tagatud kaitse mõisnike võimaliku ülekohtu vastu. Sajandivahetusel veel pärisorjadena sündinud eesti talupojad jõudsid täisikka jubavabade inimestena. Linnad varauusaegses Eestis: Liivi sõja alguses 9 linna: Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandusid veel Kuressaare ja Valga,Vana-Pärnu hävines Liivi sõjas ja kaotas linnaõiguse. (kokku jäi 10 linna) 17. sajandil said linnaõigused Paldiski ja Võru. Nüüd oli Eestis 12 linna. Kaugkaubandus: Peamiseks väljaveo artikliks oli teravili, lina ja kanep ning laevaehituskraam: mastipuit, plangud, lauad, tõrv, tökat. Sisseveokaupadeks olid: sool, metall(raud ja vask), soolaheeringas, tubakas, vein, klaas, paber, koloniaalkaubad(vürtsid, suhkur, kohv, tee) Käsitöö ja kaubandus:
Festivali kunstiline juht on muusikateadlane ja dirigent, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Toomas Siitan. Sellel aastal toimus Haapsalu Vanamuusikafestival juba 18. korda ja leidis aset 13.-17. juulil. Rakvere haridus- ja kultuuriseltsi Kaur korraldusel ning aktiivsete õpetajate eestvedamiselt peeti selle aasta 2.aprillil Rakveres juba teist korda laste ja noorte vanamuusikafestival ,,Fiori musicali". Kui varasemal aastal olid osalenud ainult klavessiini mängijad, siis seekord lisandusid ka vanamuusikaansamblid Tallinnast, Viljandist, Tartust, Kuressaarest ja Rakverest. Erilist kõla andis ka juurde saarlaste instrumentaarium: lisaks plokkflöötidele ja löökpillidele oli kuulda ka haamerdulcimeri, poogenpsalterit ja romaani harfi. Kavas oli ka näidend nimega ,,Händel Bachil külas", mille autor on Silvia Soro. Esinejate temaatika oli seotud näidendiga, kohtusid kaks suurmeest ja Bachi paljulapseline pere korraldas külalisele meeleoluka kontserdi
laiendamisega, mis tõstis talupoegade koormisi. Linnad ● Liivi sõja alguseks oli Eestis 9 linna - Tallinn, Tartu, Viljandi, Vana-Pärnu, Uus-Pärnu, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Narva. Neile lisandus Kuressaare ja Valga. ● 17. sajandi algul kaotasid oma senised õigused Viljandi, Paide, Rakvere ja Valga ning nad liideti ümbruskonna mõisatega. ● Asehalduskorra kehtestamisega, mil kõik maakonnakeskused said linnaõigused, lisandusid Paldiski ja Võru. ● Liivi sõda tõi kaasa kohalike kaupmeeste laostumise ● Siinne kaubandus koondus peaaegu täielikult võõramaiste kaupmeeste kätte. ● Eestist välja viidi peamiselt teravilja. Venemaalt pärit lina ja kanep ning laevaehitus kraami (mastipuit, lauad, tõrv, tõkat). ● Suurem osa väljaveatavast kaubast läks Madalmaadesse. Väiksem osa Saksamaale. ● Sisse veeti Hispaaniast ja Prantsusest soola, metalli, soolaheeringat ning tubakat.
abil kirge. Platoni arvates oli ideaalilähedaseks riigiks Sparta. Kogu tema filosoofiast annab ülevaate tema põhiteos, dialoog ,,Riik". Platoni mõju oli väga oluline kristluse kujunemisele, kuna filosoofi täiusliku ideede maailma õpetus sobis kristliku ainujumala ideega. Kreeka teater Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt seisnesid etendused ehk draamad koori ja ühe näitlejaga dialoogides, hiljem lisandusid juurde eel mitmed näitlejad, kuid koor püsis kogu klassikalise ajajärgu vältel teatri keskse osana. Draamad leidsid aset päevasel ajal vabas õhus spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Selle keskmes paiknes ringi- või poolringikujuline näiteplats e. orkestra, mille taga oli enamasti puust lavakonstruktsioon e. skenee. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale
Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Erinaevatel aegadel on Tallink teenindanud erinevaid liine. Esialgsetele marsruutidele Tallinn- Helsinki ja Tallinn-Stocholm lisandus 1994.aastal liin Tallinn-Travemünde ja 1997 Paldiski- Kapelskär. 1997.aastast sõidavad Helsingi liinil ka katamaraanid, kiirlaevad. 1999.aastal lisandus autotekiga katamaraan. 2004.aastal lisandusid aga Tallinn-Helsinki liinile ühekerelised autotekiga kiirlaevad. Hetkel on käigus järgmised laevad sellistel liinidel: Tallinkis töötab ca 6800 töötajat. Tallink Grupi esimees on .... Laeva iseloomustus, kus praktika toimub: Kapten, madruseid, töötajaid Praktika sooritamise ametikoht Peamised tööülesanded ja kohustused Madrus peab teadma laevaehituse aluseid, laeva puudutavaid termineid ja definitsioone, laevasüsteeme, seadmeid ning vahendeid
rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid (Tõnu Naissoo, Tiit Paulus jt). Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika. Selliste ansamblite nagu The Beatles eeskujul tekkis ka Eestis hulk kitarriansambleid. 1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai esimest korda laval esineda ka Tõnis Mägi. Neile lisandusid veel mitmed ansamblid, kus astusid üles eesti popmuusikas hiljem olulist rolli mänginud muusikud: Virmalised, Toonika ja Peoleo, Andromeeda, Mikronid, Kristallid. Kolmas suurem alajaotus estraadimuusika oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem. See hõlmas kõike peale jazz- ja biitmuusika. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgas silmapaistvaim oli Georg Ots. Tähtis koht 1960. aastate eesti estraadimuusikas
vastaseid, seda suurem oli tema au. Seega peamisteks omadusteks olid ustavus, julgus, ausus, sõnapidamine ja galantsus. Kõige halvemaks omaduseks peeti reeturlikkust. Aadlike kasvatuse peaeesmärk oli nende ettevalmistamine sõdimiseks ja see toimus mitmes etapis. Feodaalide pojad saadeti tihtipeale juba 7-aastaselt kodunt välja kas senjööri või mõne sugulase lossi, kus õpetati häid kombeid ja rüütlioskusi. Vanemaks saades lisandusid relvade tundmaõppimine, ratsutamine ja jahipidamine. Seal sai temast paaz. Tavaliselt 15-aastane noormees sai kannupoisiks, kes võis kanda isiklikku relva ja pidi võitlusvõtteid harjutama. Ta saatis oma isandat sõjakäikudel, kuid lahingus hoidsid nooremad kannupoisid tahapoole. 18- 21-aastane noormees löödi pidulikult rüütliks, kui ta oli hoolikalt treenitud ja oma isandale tõendanud head relvakäsitlusoskust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
