1990ndate mood ja muusika (0)

1990ndad
See kümnend ei lisanud popmuusika vooludesse eriti midagi uut. Arenesid edasi need meelelahutusmuusika suunad, mis tekkisid 80.aastate keskel ja lõpus (house, hip hop, techno , grunge). 90.aastatel hakkasid popmuusika voolud kiiresti paljunema, tekitades mitmeid alaliike (acid house, trip-hop, dub jt.). Uusi alaliike tekkis ka traditsiooniliste rock-muusika suundadele.
 
DISKORID
Uueks nähtuseks võib lugeda aga DJ-de osatähtsuse suurt kasvu. Pillimeeste-muusikute kõrvale tõusid diskorid, kes vallutasid suure osa maailma popmuusikaturust. Põhjuseks võib olla klubikultuuri  ning klubipidude, reivide populaarsuse tõusus. Sellel kümnendil selgus, et tänu arvutitehnikale polegi popmuusika tegemiseks vaja ise pillimees olla. Piisab , kui cut and paste -tehnikas (ingl.k. lõika ja paiguta ümber) jupid teiste poolt varemsalvestatud lugudest kokku kombineerida ning juba ongi uus plaat valmis. Nii tekkisid ansamblid , mille liikmed on DJ-d.
 
HOUSE
House tekkis Chicagos 80.aastate alguses mustanahaliste DJ-de populariseeritud tantsumuusikana. House’ile on iseloomulik rütmimasina põhirütm koos esiletoodud bassi ja basstrummiga ning elektrooniline süntesaatoritaust. House on instrumentaalmuusika , mille foonil laulvad vokalistid esitavad lühikesi sõnadeta viisijuppe. 90.aastatel on house’I mõju märgata ka väljaspool tantsumuusikat. House’i piirjooni on tunduvalt laiendanud segunemised teiste vooludega. Esindajaist on tuntumad ansamblid M People, Soul //Soul ja KLF.
TRIP-HOP
90.aastate alguses kujunes Suurbritannias Bristolis valgete muusikute hulgas välja hip hop’i paralleelvorm trip-hop. Tuntumad esindajad on ansamblid Massive Attack, Portishead.
1990.aastate kohta võib öelda, et uute stiilide paljusus on näiline kuna tuntud voolude väikestele teisenditele on antud uusi nimesid, sest muusikaturul müüb paremini see, mis on uus. 90.aastatesse ulatuvat meelelahutusmuusikat nimetatakse üldnimega dance-pop. Tuntumad esindajad on Backstreet Boys, Ace of Bace, Spice Girls jpt.
Rock-muusika levikus on tähtis osa tehnikal. 90.aastatel jõudsid huvilisteni uued muusikavormingud (näit. mp3), mis võimaldavad lemmiklugusid kuulata ka interneti vahendusel. Viimase aja rock-muusikas on erilise tähtsuse omandanud ka rock-videod, millest kujunes omaette tööstusharu. Kui taheti teha hitti, siis salvestatud palale kaasnes videoklipp. Rikkamad esinejad palkasid režissööre ega hoidnud efektse vaatemängu nimel raha kokku. Ka satelliitkanal MTV suutis tänu videoklippidele tippu tõsta nii mõnegi esineja.
Üheksakümnendad oli julge kümnend. Tüdrukud lubasid endale sama vaba käitumist kui poisid ning tulid sellest ka puhtalt välja. Päevakorral oli elunautimine . Suurem osa varasemaid tabusid oli meedias murtud – tervitati lesbisid šikkidel moefotodel, sirviti uusi erootikaajakirju, mis mõeldud just naistele, vaadati filme kannibalismist ning haletseti bimbosid, himbosid.
Nõudmine uute erutavate imagote järele kasvas jätkuvalt. Enam polnud ideaale mitte üks või kaks, vaid need paljunesid kiiremini, kui neid kirjeldada jõudis. Ikoonideks tõusid üheksakümnendatel järsult näiteksnäitlejannad Sharon Stone, Uma Thurman, Julia Roberts , modellid Kate Moss, Claudia Schiffer, tüdrukutebänd The Spice Girls jne.
Tselluliidi kohta oli sel kümnendil häid uudiseid, sest nüüd arvati olevat võimalik sellest lõplikult lahti saada. Kusjuures antud jutu tõesust kinnitasid tookord ilumaailma suured ja edukad .
Selle kümnendi moe koodsõnaks oli individuaalsus . See käis pikkuse, stiili, pükste ja kleitide kohta – kandja valida oli mitte ainult mida kanda, vaid ka kuidas ja millega. Kümnendi keskpaik tuli välja ka uue suunaga – narko look . Kondised näod, aukus silmad, nahk läbipaistev.
Moevalik oli 1990ndatel äärmiselt suur ja couture’i trendid kanti otsekohe üle peenematele tänavatele. Inimesed olid kogu aeg kursis moemaailma tegelaste ja nende toimetamistega.
Selle kümnendi juuksemood järgis individuaalsuse reeglit. Hittsoenguteks kujunesid Meg Ryani lühike mop-top ning Jennifer Anistoni pseudo- 70ndate pikk lühikeste järkudega lõige.
Mis värvidesse puutub, siis näib, et blond pole enam moes, ning mehed on hääletanud kõigepopulaarsemaks persooniks punapea . Naiste seas oli aga populaarne tume juus. Tegelikult oli sel kümnendil vastuvõetav ka juuste puudumine. Kiilaspäisusega uhkeldasid Demi Moore, kelle juuksed aeti maha tänu filmirollile,  Monaco printsess Caroline, kes jäi juustest ilma tänu haigusele ning Sinead O’Connor.
Neile, kelle peakuju kiilaspead ei lubanud, olid suurmoeks soengud. Sasised hobusesabad olid populaarsed nii tööl kui õhtuti. Väga pidulikke soenguid täiendati keerukate mustritega metallist, aga ka kullast ja hõbedast kroonidega            
Hooldusvahendite kasutamine ei torka enam silma ning rõhk on juuste loomulikul siidususel. Uudsuseotsinguis võeti üha sagedamini üle moeshow’de patsid ja intensiivsed värvid.
Lihtsus ja minimalism ! Sajandi lõpus laideti kõik liialdused maha, loobuti ekstravagantsusest, edevast elustiilist. Naised soovisid loomulikult kaunid välja näha (Kate Moss), endisest enam hakati rõhku pöörama tervislikule toitumisele.
Üheksakümnendate alguses jätkasid matid toonid võidukäiku, neile lisandusid metallikud. Pruun kuulutati uueks mustaks. Kogu moodne jumestusvahendite gamma koosnes beezikas-pruunist tumeda ploomikarva lillakaspruunini. Moeajakirjad julgustasid naisi ülitumedaid huulepulki kasutama. Jumestamises võeti kasutusele kõik erinevad tekstuurid: vedelikud, geelid, kreemid.