India, Hiina, Jaapani kunst (0)

India, Hiina, Jaapani kunst
Kunst sai alguse erinevates maailma kohtades ja erinevatel aastatuhandetel. Tänapäevani on säilinud vähesed näited, aga see on andnud aluse meie praegusele kunstile. Võtame võrdluseks India, Hiina ja Jaapani kunsti.
Kõige vanim maa, kus kunst tekkis on India. Juba umbes 4500 aastat tagasi eksisteeris seal kõrgeastmeline tsivilisatsioon hästi planeeritud linnade ja arenenud kunstiga. Indiale järgneb Hiina, kus juba 4 aastatuhandel e.Kr. loodi kõrgkeraamika ja 2 aastatuhandel e.Kr. kujunes välja erinevad arhitektuurivormid. Jaapanis kujunes kunst võrreldes India ja Hiinaga märksa hiljem.
Teada on, et erinevates maades on erinev religioon . Aga religioon on andnud väga suure mõju kunstile. Indias on kunst saanud väga suurt mõjutust just religioonist. India mütoloogiat iseloomustab tohutu fantaasiarikkus. Kuna India usundid on väga seotud loodusega, siis on seda ka näha kunstis: kõledad kiltmaad ja viljakad orud, kivised kõrbed ja vohavad troopikametsad, igilumised mäed ja võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja fantastilised lilled. Hiina kunsti on hoopis mõjutanud kõige rohkem usundid nagu taoism,  konfutsianism  ja  budism . Ka Hiina usundid olid väga seotud loodusega, seega oli seal palju maastikumaalijaid. Jaapani kunst sai budismi ja hiina kunsti mõju tunda 6.sajandil. Jaapanis mõjutasid kunsti sellised usundid nagu sintoism – kogu loodus on hingestatud, tenno pärineb päikesejumalast. Hiljem budism, zen-budism.
India arhitektuur oli sulanud üheks tervikuks skulptuuriga. Ehitusmaterjalina kasutasid nad kivi ja metallklambreid. Ehitised meenutavad rohkem monumente. Eriliseks teeb India arhitektuuri see, et nende templite uksed on ühel joonel , aga lage toetavad sambad. Väga levinud olid Indias stuupad, mis olid poolkera- kujulised kupliga kaetud ehitised Buddha mälestuseks. Arhitektuuri näiteks võib tuua Borobuduri tempel Jaava saarel. Hiinas võrreldes Indiaga arhitektuuris kasutati palkkonstruktsioone. Ehitusmaterjalina kasutati puitu, glasuuritud katusekive ning erinevalt Indiast kasutati vähe kivi. Hiina templite sambad olid kaunistatud värviliste ja ilusate reljeefidega. Üldse kasutati templites väga värvilisi kaunistusi. Eripära oli nendel templitel ka see, et neil oli väga kõrged katused. Hiinas olid pagoodid, mis sarnanes India stuupadega. Näiteks võib tuua Pagood Yingxianis. Jaapani arhitektuuri eripära seisnes selles, et nende templite eeskujuks olid talumajad. Vanemad templitel olid kõrged ja paksud õlgedest viilkatused, mis toetusid puust postidele. Hiina mõjust lisandusid pagoodid, kuid Jaapanis ulatuvad katuseräästad tornist kaugemale ja kaardusid hoogsamalt ülespoole. Elumajades ei olnud sümmetriat, tube eraldasid liigutavad vaheseinad, lükanduksed. Ehitusmaterjalina kasutati Jaapanis puitu ja savist katusekivisid. Näiteks sobivad hästi Horyuji buda usu klooster ja tempel Naras.
Nendel maadel on ka erinev skulptuur . India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja žestid, mis seal kujutati olid mitmekesised . Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et inimestel poleks luid ning proportsioonidest ei peeta kinni. Skulptuuris kasutatakse materjalina kivi, vaske ja pronksi. Valitsevaks vormiks reljeef, mis läheneb ümarplastikale. Jutustatakse tegelasterohkeid stseene, kus tegelasteks on peamiselt jumalad, deemonid, haldjad . Skulptuuri näideteks Indias on reljeef lahingustseeniga Angkor Vatist ja reljeef Amaravati stuupal. Hiina skulptuuri aga ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised , rõhutavad inimeste hingeelu isikupära. Näideteks tooks välja Kaljuseina raiutud Buddha Longmeni lähedal ja Terrakotasõdalased. Jaapani skulptuurid erinesid India ja Hiina omadest sellesuhtes, et skulptuure tehti kas värvitud puidust või pronksist . Šogunite ehk sõjapealikute õukonnas seisid puust hirmuäratava välimusega, maskitaolise miimikaga valvurite figuurid . Näiteks sobib siia hästi Buddha kujud.
Maalikunst Indias on väga hästi arenenud. Suur ja tähtis osa oli miniatuurmaalidel – pearõhk oli asetatud kaunile, voolavale, veidi stiliseeritud joonele ja kirgastele värvidele. Üldmulje nendest maalidest on veidi muinasjutulik. Piltidel on kujutatud suuremalt jaolt stseene muinasjuttudest ja rahvaeepostest. India maalikunsti väga ilus näide oleks Ajanta kaljutemplite seinamaalingud. Hiina maalikunsti erinevalt Indiast temaatikaks oli inimene, loomad ja maastik . Songi dünastia ajal maastikumaal üks peaaladest, jooned olid hajusad , õhu-ja värviperspektiiv. Hiina maalikunsti peamisteks vormideks olid tuši-ja akvarell -maal paberil või siidil. Kasutati ka rullformaat. Chani koolkonna mungad Hiinas rõhutasid oma maalides lihtsust, kujundasid budismi tõdesi, lihtsad motiivid. Hiina kuulsamateks näideteks olid Wang E. Vaade kaugusesse ja emand Wen-Chi tagasitulek . Jaapani maalikunst maaliti vaheseinadale, lükandustele, paberrullidele. Kirjakunsti arendati luksuse suunas(värvilised paberid , kullapritsmed). Ilukiri Jaapanis oli aga spontaanne ja vaba. Jaapanis kasutati puulõiketehnikat . 18. sajand saavutas täisküpsuse, levis massiliselt, publikuks linnarahvas . Temaatikas tähtsal kohal olid igapäevane elu, naised, taimed, loomad, maastikud, teatristseenid, kuulsad näitlejad. Näiteks sobiks siia Jaapani kaubalaeba puugravüür ja Samuraid värvilisel puugavüüril.
India, Hiina ja Jaapan on nii mitmel moel üksteisest erinev. India omapäraks võiks lugeda seda, et rõhutatakse lauset, et miski ei kao, vaid kõik kordub. Hiina aga on eriline kalligraafia poolest. Ka tarbekunst oli ta silmapaistev – metallehistööd, igasugused nikerdused, tikandid , portselan. Töötlus oli puhas ning oli paista vormirikkust. Jaapanis tarbekunstis paistis silma lakkehistöö ja lihtsa, elegantse vormiga keraamika . Suursaavutuseks oli aga Jaapanis samuraide relvad.
Nagu näha, siis kunsti iseloom oleneb nende maade kus seda viljeldi asukohast, inimestest jms. Sellepärast on näha kunsti märgatavaid erinevusi. Jaapani, Hiina ja India kunst on pannud aluse meie praegusele maalikunstile, arhitektuurile ja skulptuurikunstile.