Kokkuvõte popmuusikast Eestis (0)

Kokkuvõte popmuusikast Eestis
1920.-1930. aastatel oli Eestis esile kerkinud arvestatav põlvkond jazz - ja praeguses mõistes popmuusikuid. Eesti jazz'i kui ka popmuusika algust tähistab Kurt Strobeli eestvõtmisel loodud ansambel The Murphy Band . See levis rohkem linnarahva hulgas, külades peamiselt tantsumuusikana restoranides.
Raimond Valgrest on tänaseks saanud legend. Hoolimata tema lühikesest eluteest, jõudis ta kirjutada palju omanäolist muusikat. Ta kirjutas oma laule Eestis. Arvatakse, et kui Valgre oleks sündinud teisel ajal ja teises kohas, oleks võinud temast saada rahvusvaheliselt tunnustatud lööklaulude autor. Sõja-aastad mõjutasid tema elukäiku pöördumatult. Pärast sõja lõppu koju naasmist, muserdus süvenes veelgi. Ta suri pärast kiiret allakäiku vaid 36-aastaselt.
Pärast II maailmasõda jooksid Eesti kinodes Ameerika filmid ja vabalt võis mängida toonast moemuusikat jazz'i. Populaarseks sai sving ning selle muusika viljelejatest olid meil tuntumad ansamblid -orkestrid Kuldne 7, Mikid ja Rütmikud. Põhjalikud muutused algasid 1949. aastal nn külma sõjaga Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik läänest tulnu kuulutati halvaks ning jazz-muusikutel tuli hakata tegutsema n-ö põranda all nin rock 'n' roll'i tulek Eestisse oli mõeldamatu. Olukord hakkas muutuma alles 1956. aastal seoses Hruštšovi sulaajaga. Stalini poliitika hukkamõistmine andis ka muusikutele avaramat mänguruumi.
1960. aastate kitarriansamblite buumile valmistas omalt poolt ette pinnast Emil Laansoo , kes katsetas juba 1950. aastatel stuudios mitmekordset pealemängu. Emil Laansoo andambel sai omamoodi vahelüliks varasemate jazz-orkestrite ja 1960. aastate kitarriansamblite vahel. Selle aastakümne popmuusikavoolud Eestis võib kõige üldisemalt jagada kolmeks: jazz, biit ja estraad. Jazz- muusika hakkas eemalduma tantsumuusikas domineerinud svingistiilist. Iga-aastased Tallinna jazz-festivalid tõid endiselt massiliselt rahvast kokku, kuid selle peapõhjukseks olid heal tasemel rahvusvaheliselt tuntud välismaa ansamblid. Tänu neile festivalidele said tuule tiibadesse uus põlvkond jazz-muusikuid (Tõnu Naissoo, Tiit Paulus jt). Positsioonid, millelt jazz oli sunnitud taganema, hõivas biitmuusika . Selliste ansamblite nagu The Beatles eeskujul tekkis ka Eestis hulk kitarriansambleid.
1963. aastal kogunenud ansambel Juuniorid pretendeerib meie esimese biitansambli nimetusele. Nendega koos sai esimest korda laval esineda ka Tõnis Mägi. Neile lisandusid veel mitmed ansamblid, kus astusid üles eesti popmuusikas hiljem olulist rolli mänginud muusikud : Virmalised, Toonika ja Peoleo, Andromeeda, Mikronid, Kristallid .
Kolmas suurem alajaotus – estraadimuusika – oli laia kuulajaskonna hulgas kõige populaarsem . See hõlmas kõike peale jazz- ja biitmuusika. Juba 1950. aastatel kerkis esile mitmeid soliste, kelle hulgas silmapaistvaim oli Georg Ots. Tähtis koht 1960. aastate eesti estraadimuusikas oli võistluskontsertidel, mille idee pärines Arne Oidilt.
1970. aastad oli ansamblite aeg, sel kümnendil sai biitmuusikast rock-muusika. Eesti rahvusliku rock'i lipulaevaks on nimetatud ansamblit Ruja, kes kasutas sõnadena eesti autorite luulet. 1970. aastateks oli ka paranenud instrumentide ja helitehnika kvaliteet. Heavy rock'i tuntumatest esindajatest sel samal aastal paistis silma ansambel Ornament , jazz-rock'i ja fushoin'i harrastajatest ansambel Psycho, popgruppidest olid populaarseimad Apelsin ja Vitamiin . Iseloomulik joon eesti 1970. aastate popmuusikas oli kantriansamblite jõuline esiletõus. Tuntumad ansamblid olid Kukerpillid, Palderjan ja Justament .
1980. aastateks oli eesti popmuusika jõudnud endise Nõukogude Liidu tipptasemele. Läänepiir oli veel kinni, aga sealsed mõjud jõudsid Eestisse kiiremini kui teistesse liiduvabariikidesse. Hoogustas eesti lauljate vallutusretke itta . Paljud tuntud vene heliloojad pakkusid oma laule Anne Veskile, Jaak Joalale jt. Tartu muusikapäevad kujunesid iga-aastasteks oodatud sündmusteks. Seal esitati palju uut muusikat. 1980. aastate meelelahutuslikumas popmuusikas kerkisid esile ansamblid Rock Hotel ja Karavan . Punk rock'i esitlesid esimest korda mitte noored ja vihased , vaid vanemad ja kogenumad muusikud. 1980. aastate teisel poolel alustasid tegevust mitmed progressiivsed rock'i mängivad ansamblid. Neist Singer Vingeri võib paigutada heavy ja punk-rock'i vahepeale.
Eesti iseseisvumisega 1991. aastal kadusid piirangud ning palju muutus ka popmuusikas. Pärast läänepiiri avanemist tekkis võimalus kutsuda esinema välismaiseid tippartiste. 1990. aastate teisel poolel oli Tallinna lauluväljaku täitmiseks vaja tõelisi megatähti nagu Michael Jackson või Rolling Stones . 1990. aastate eesti popmuusika suundadest oli kindlasti üks tooniandvam tantsumuusika . See võis olla disco, techno kui ka hiphop . Kõige populaarsemad olid kindlasti sel perioodil 2 Quick Start ja Code One. Rock-bändidest olid edukaimad 1990. aastatel Smilers , Vennaskond ja Terminaator . Jazz-muusika käis Eestis neil aastail tõusuteed. Esile kerkis palju noorema põlvkonna muusikuid: ansamblid Weekeng Guitar Trio ja Tunnetusüksus. Jazz'i hakkas edukalt plaadistama ka poplauljana tuntud Hedvig Hanson .
21. sajand algas eesti popmuusikale ainulaadse sähvatusega, kui Tanel Padar ja Dave Benton võitsid aastal 2001 Eurovisiooni lauluvõistluse looga „Everybody“. Popmuusika peavoolu esindajate hulgas on edukalt tegutsenud Ines , Vaiko Eplik , Liisi Koikson jpt. Jazz-muusika traditsioone kannab edukalt festival jazz-kaar.
Alates 2007. aastast jõuab igal aastal televisiooni vahendusel kõige laiema publikuni konkurss -saade „Eesti otsib superstaari “. Sealt on oma lauljakarjääri alustanud paljud tänaseks juba hästi tuntud Birgit Õigemeel, Ott Lepland , Liis Lemsalu ja Jana Kask .