toiduks. Kiire lagunemine. b)Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 2. Orgaanilise aine koostisest -Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. -Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas -Niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist -Temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemisekiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20... 35ºC. 5. Mulla reaktsioonist
kitiinist ning on tavaliselt õhem ja elastsem kui taimerakul. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. · Seened on koos bakteritega ühed peamised surnud organismide lagundajad. Samas hangib osa seeni oma vajalikud ained teistest elusorganismidest seenhaigused. · Tselluloos ja ligniin on orgaanilise aine allikad. · Põhjustavad ka nahahaigusi. · Kirjeldage seente looduslikku mitmekesisust. Kasvavad, paljunevad jne · Missugustest osadest koosneb kulkrakne seen? Hüüfid, mütseel, viljakeha. · Tooge kand- ja kottseente näiteid.Puravik, riisikas ja pintselhallik · Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Rakuvaheseinad puuduvad, kitiinist rakukest · Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Lagundajad.
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus ja maaehitusinstituut Liis Punt Loodusvarade majandamise ökonoomika Biokütuste kasutamise potentsiaal Eestis Referaat Juhendaja: Risto Sirgmets Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ....................................................................................................................... 3 Biokütused ........................................................................................................................ 4 Puitkütused .................................................................................................................... 5 Rohtsed biokütused ....................................................................................................... 5 Orgaanilised jäätmed .....................................................
Orgaanilise aine lagundamist mineraalseteks aineteks nim. mineralisatsiooniks. Peamised lagundajad – bakteri, seened. 11. Orgaanilise aine lagunemist mõjutavad tegurid • Õhustatusest e. aeratsioonist – aeroobne (kiire lagunemine), anaeroobne (aeglane lagunemine) – mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. • Orgaanilise aine koostisest – kõige kiiremini lagunevad vees lahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin (taimse rakukesta koostisosa) • Niiskusest – nii kaua on kiirendav mõju, kui kaua on piisav õhu juurdepääs • Temperatuurist – optimaalne 20 -35C • Mulla reaktsioonist – happelises lagundajateks seened ja aluselises peamiselt bakterid. • Mulla füüsikalis/keemilistest tingimustest – suure savi sisaldusega muldades on lagunemine aeglasem kui kergemates muldades • Mullabioloogilisest aktiivsusest 12
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusteaduskond Keskkonnatehnika instituut Jäätmete komposteerimine Referaat Jäätmekäitlus Juhendaja: Olev Sokk Sisukord: Sisukord:................................................................................................................. 2 Sissejuhatus:.......................................................................................................... 3 Kompostimine:........................................................................................................ 4 Kompostimise etapid:........................................................................................... 10 Komposti kasutamine........................................................................................... 11 Mis sobib ja mis ei sobi?....................................................................................... ...
BIOLOOGIA 1.Bioloogia uurib elu 1.1 Elu omadused Elu tunnused kokku 11 · Rakuline ehitus o Hulkraksed o Ainuraksed Rakk on kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Biomolekulid molekulid, mis väljaspool organismi ei moodustu. · Sahhariidid · Lipiidid · Valgud · Nukliinhapped · Vitamiinid Aine ja energiavahetus · Autotroofid organismid, kes võtavad väliskeskkonnast anorgaanilisi aineid ja muudavad need orgaanilisteks. (taimed ja kemosütneesivad bakterid) · Heterotroofid tarbivad talmiskujul orgaanilist ainet (energiat saavad toidust) Paljunemisvõime · Suguline · Mittesuguline o Eoseline o Vegetatiivne Arenemis ja kasvamisvõime · Otsene areng nt inimene · Moondeline areng nt konn Stabiilne sisekeskond · Kõigusoojased kehatempera...
> Heterogeenne (ebaühtlase struktuuriga materjal) > Koos niiskusesisalduse muutumisega muutuvad tema tugevus, mõõtmed ja soojapidavus > Puidu tugevus ja soojusjuhtivus on tema erinevates suundades tunduvalt erinevad > Materjali omadusi mõjutavad kasvuvead > Puitu kahujustavad mitmesugused röövikud ja mädanikud suured töötlemiskaod. Puidu koostis > Puidu noorte rakkude seinad koosnevad peamiselt tselluloosist. > Puu vananedes tekib raku seintesse ligniin, millega kaasneb nende tugevnemine e nn puitumine. Puu sise-ehitus > Aastarõngas moodustub aasta jooksul puu kasvuperioodil. Et aasta jooksul on kasvutingimused erinevad, siis erinevad ka aastaringe pires moodustunud rakud üksteist. > Männil, seedril, tammel, lehisel ja mõnel teisel puuliigil on välimised aastarõngad heledamad, sisemised tumedamad. > Heledam puuosa maltspuit koosneb elusatest rakkudest. Neis liigub toitemaht puu juurtest krooni suunas.
Tärklis ja kiudained Üle poole päevasest toiduenergiast peaksid andma süsivesikud, eeskätt tärkliserikkad toiduained. Nad täidavad hästi kõhtu, andmata liigset toiduenergiat. Täisteratooted ja aedvili sisaldavad lisaks tärklisele ja kiudainete palju teisi vajalikke toiduaineid - vitamiine ja makro- ning mikroelemente. Tähtsuseta ei ole seegi, et tärkliserikkad toiduained on suhteliselt odavad. Kiudained on taimse päritoluga polüsahhariidid ja ligniin, mida inimese seedeensüümid ei ole võimelised hüdrolüüsima. Nad jagunevad vees lahustuvateks ja mittelahustuvateks. Tuntuim vees lahustuv kiudaine on pektiin, mida on palju aedviljades. Vees lahustumatuid kiudaineid on palju täisteratoodetes. Tervislik toit peab sisaldama mõlemat tüüpi kiudaineid. Head kiudainete allikad on: · must rukkileib, täisterasai, sepik · tatra- ja kaerhelbepuder · täisterahommikueined, näiteks müsli · täisterajahust makaronitooted
Sissejuhatus Ainete ringetes osalevad kõik organismid, kuid eriline ja põhiline osa on prokarüootidel. Pärmjahallitusseened Hallitusseened on aeroobsed organismid, kes kasutavad elutegevusel orgaanilisi aineid. Neil on oluline osa orgaaniliste ühendite lagundamisel. Pärmseened on võimelised kasvama ka anaeroobsetes tingimustes, võttes osa fermentatsiooni protsessidest. Põhiline roll mikroskoopilistel seentel keskkonnas (eeskätt mullas) on osalemine süsiniku ringes, lagundades orgaanilisi ühendeid. VetikadVetikatel on samuti oluline osa süsiniku ringes. Nad on organismid, mis põhilised osalevad veekeskkonnas toimuvas fotosünteesis. Vetikad on autotroofid, kes kasutavad elutegevusel süsiniku allikana CO2, muundades selle orgaaniliseks materjaliks. Fotosünteesi käigus produtseerivad nad keskkonda hapnikku. Sini-rohevetikad (tsüanobakterid) on prokarüoodid, kellel on tavavetikatega sarnane ainevahetus. Fotosünteesil osa võtvaid vetikad ja t...
Materjal,selle kasutusalad,valdkond 1. Aknad,uksed,katused,seinad,trepid jne. 2. Tselloloosi ja paberitööstus 3. Vineeri ja tikutööstus 4. Mööblitööstus 5. Laeva ja vagunehitus 6. Mäetööstus 7. Keemiatööstus N:söödapärm,kunstsiid,nailontüüpi plastmass,kampol,tärpentin,äädikhape jne. Metsa iseloomustavad näitajad on aeglane kasv. Enamik puid saab raieküpseks 60-150 eluaastane.Maarjkask võib saada raieküpseks 35 aastaselt.Väike puude hulk 1 pinnaühikul : · 1 ha =~120 tm puitainet · m=~jm · · · · Väike juurdekasv igal ha kasvab aasta jooksul juurde keskmiselt 2 tm puitainet Puitmaterjali iseloomustus Puidu positiivsed omadused: 1) Puidu kerge kättesaadavus ning ka taastuvus õige kasutamise korral varud ei vähene 2) Ilus välimus ehk tekstuur 3) Kergus 4)suhteliselt suur tugevus,ku...
roostevaba või klaasfiiber-hermeetilistaparatuuri ja toksiliste, gaasilises olekus kõrvalproduktide (ClO2) neutraliseerimist. Selle kaaluvad üles aga pleegitusaine positiivsed küljed: 16 · praktiliselt puudub tselluloosi oksüdatiivne destruktsioon; · pleegitusprotsess on kiire; · kõrvuti värviliste ainetega lagundab klorit ka tselluloosi lisaaineid nagu ligniin. Klorit kuulub oma olemuselt "pehme" toimega oksüdeerijate hulka. See tähendab, et küllaltki hea valgedus saavutatakse tselluloosset materjali kahjustamata. See on tingitud naatriumkloriti madalast oksüdatsiooni- potentsiaalist. Na-kloritit saadakse keedusoola elektrolüüsil ja tekkinud kloraadi taandamisel: Elektrolüüs 0o taandamine NaCl------------------------- NaClO3 ------------------------------NaClO2
C-50% O-43% H-6% N-1% Puit sisaldab ka mineraalaineid. Kui puit põletada, jääb järgi tuhk, mille moodustavad puidus leiduvad mineraalained. Keemilistest elementidest leidub seal näit. Naatriumi, kaltsiumi Sõltuvast puuliigist on põletamisel järelejääv tuha kogus 0,2..1 % Puidu kaalust. Puidu põhikomponendid : Puit koosneb keeruka ehitusega org. Ainetest : Tselluloos 40..50% Hemitselluloos 25..35% Ligniin (puitaine) 20..30% Tselluloos Tselluloos on keemilises mõttes polüsahhariid, mis koosneb glükoosi molekulidest. Glükoosi molekulid (C6H12O5) on ühinenud pikkadeks ahelateks ehk polümeriseerunud. Tselluloosi polümerisatsiooni. Puidu füüsikalised omadused: Puidu tihedus : Puidu tiheduse all mõistetakse materjalimassi ja mahu suhet. Kuna puit on poorne materjal, arvestatakse maht koos puidus leiduvate tühemikega.
Laguahel. Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid - toituvad lagunemata vôi vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad - prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lôpuni mineraalid. Pôhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets - enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2) Parasvöötme mets - enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra - enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed - kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt. koosluse liigiline
(oregano, loorber, basiilik, rosmariin, piparnünt, salvei jne) Fenoolid · Teine suur metaboliitide klass. flavonoidid (suurim klass) antotsüaniin vastutavad värvi eest taimedes. Kaitseb UV eest. fütoaleksiin - tapab baktereid ja seeni, on osa indutseeritud kaitsest. Segab ära patogeeni metabolismi · medicarpin - alfalfa (Medicago sativa) · rishitin - tomatoes and potatoes (the Solanaceae family) · camalexin, Arabidopsis thaliana tanniin ligniin Tanniinid · veeslahustuvad flavonoidid taime vakuoolides. · Tanniinid on putukatele mürgised, sest nad seonduvad süljevalkudega ja seedetrakti ensüümidega (nt. trüpsiin) ja põhjustavad seedetrakti mittetoimimise. Putukad, kes tarbivad palju tanniine võtavad kaalus juurde ja siis surevad. · Tanniinid annavad ka punasele veinile oma eripärase maitse, sest viinamarja tanniinid seonduvad sülje valke ja tekitavad valkude hüübimise (koagulatsioon). Alkaloidid
taimedel juurerõhu tulemusena mahlavool puiduosast (kased, vahtrad, pähklipuud). Selline mahl on suhteliselt vähese suhkrusisaldusega. Esineb ka mahlavoolu juhtlimbu niineosast (mitmetel palmidel, agaavidel õisikuraost) selline mahl on palju magusam ja enamkasutatav. B. tugikoed tugevakestalistest rakkudest. Tselluloos annab sitkuse, ligniin (puitumine) jäikuse a. Puidukiud ja niinekiud juhtkimpudes. Annavad taimele sitkuse. Niinekiud kasutatavad sidumismaterjalina. b. Kivisrakud viljades viljaluu, kivisrakud. C. kattekoed tugevakestalistest, tihedalt paiknevatest rakkudest. a. esmane - epidermis katab kõiki noori taimeosi b. teisene korp ja kork puude tüvedel, sh. kasetoht D
MULLATEADUS 1. Mulla mõiste ja mulla komponendid. Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida kasutavad ja muudavad aktiivselt taimed ja muud elusorganismid ning nende laguproduktid kogu ülejäänud keskkonna osalusel ja mõjutusel. Mulla komponendid: mineraalaine (mulla lähtekivim mille peale muld tekkima hakkab), orgaaniline aine (elusorganismid viivad läbi lagundamist ja surnud orgaaniline aine huumus), õhk, vesi 2. Muldi kujundavad faktorid. 1) rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid 2) lähtekivim 3)kliima 4)reljeef 5)aeg- eestis noored mullad väga ajakulukas protsess on muldade teke 3. Mullaprofiil, pedon, pedosfäär. Mullaprofiil on vertikaalne läbilõige mullst alates mullapinnast kuni muutumatu lähtekivimini on kahemõõtmeline. Pedon on muldkattest reaalselt esinev mullasammas on kolmem...
tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2. betooni poorsuse vähedamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3. betooni leelistamine uuesti 4. armatuuri elektrokeemiline kaitse 5. Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6. armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni Puidu korrosioon seisneb ligniini väljalahustumises. Ligniin on looduslik polümeer, sisaldus on umbes 30%. Polümeeride korrosioon 1. vedelikud tungivad polümeeri sisse, see paisub ning seejärel võivad hakata reageerima 2. gaasid ja aurud tungivad polümeeri 3. pingekorrosioon Ükski polümeerne orgaaniline aine ei pea vastu UV kiirgusele. Metalli pinna puhastamine Soolade eraldamine, õlide ja rasvade eraldmine, rooste eraldamine, pinna ettevalmistamine värvimiseks (kasutatakse fosfaatimist ja kromaatimist)
Detritivoorid, lagundajad, nende klassifikatsioon suure järgi ja osatähtsus laguahelas eri kliimavööndites. Detritivoorid toituvad lagunemata või vähelagunenud surnud organismist, nt. seened. Lagundajad prokarüoodid, söövad hästilagunenud ainet ja viivad protsessi lõpuni mineraalid. Põhilised esindajad: bakterid, seened, nematoodid, protozoa, lestad, sadajalgsed, kakandid, vihmaussid, teod. Metsas lagundamise kiirus: vees lahustuvad suhkrud, tselluloos, hemitselluloos, ligniin (aeglaseim). Eri kliimavööndites on laguahelad eri koosseisuga, kiirus erinev: 1) Troopiline mets enamik makrofauna, süüakse suurte organismide väljaheiteid. 2)Parasvöötme mets enamik mesofauna, süüakse mesofauna väljaheiteid (vihmauss kobestab enne ära). 3) Tundra enamik mikrofauna (väike produktsioon), otsesed detriidi sööjad. 24. Koosluste kollektiivsed ja emergentsed omadused. Kollektiivsed kirjeldatavad ja avaldatavad komponentide summana, nt
1 Mha SRC = 4 Mtoe = 168,3 PJ = 46,8 TWh = 23,4 mln tm (Mm3) puitu, *SRC = kiiresti kasvavad kultuurid (ingl k. - short rotation coppices), eeldusel, et saak on 9 t kuivainet hektarilt aastas. P uit kui kütuste lähteaine, selle omadused Joonis 1. Puitkütuse koostis Puit, täpsemalt puidurakkude kest, koosneb põhiliselt tselluloosist, ligniinist ja hemi- tselluloosist. Ligniin on tänu suurele süsiniku- ja vesinikusisaldusele kõrgema kütteväär- tusega kui tselluloos ja hemitselluloos. Puit sisaldab vähesel määral ka tõrva, vaikusid ja fenoole, mis peale puitkütuse põlemist teatud tingimustes võivad suitsu(korstna)gaasidest külmadele kütte- või korstnapindadele raskesti eemaldatavaid sadestisi moodustada. Puidu kui kütuse omadusi mõjutavad terve rida iseloomulikke tunnuseid. Need on kee-
tekkivad jõud betooni. Betooni hooldamine ja korrosioonitõrje 1. betooni kaitsmine CO2, H2O, Cl- sissetungimise eest pinnakatetega 2. betooni poorsuse vähedamine ja tugevuse suurendamine pooride täitmise teel 3. betooni leelistamine uuesti 4. armatuuri elektrokeemiline kaitse 5. Cl- väljaviimine betoonist elektrokeemiliselt 6. armatuuri kaitse inhibiitorite viimisega betooni Puidu korrosioon seisneb ligniini väljalahustumises. Ligniin on looduslik polümeer, sisaldus on umbes 30%. Polümeeride korrosioon 1. vedelikud tungivad polümeeri sisse, see paisub ning seejärel võivad hakata reageerima 2. gaasid ja aurud tungivad polümeeri 3. pingekorrosioon Ükski polümeerne orgaaniline aine ei pea vastu UV kiirgusele. Metalli pinna puhastamine Soolade eraldamine, õlide ja rasvade eraldmine, rooste eraldamine, pinna ettevalmistamine värvimiseks (kasutatakse fosfaatimist ja kromaatimist)
kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. 11 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Valgurikaste taimejäänuste (N sisaldus vähemalt 2% ja C:N suhe alla 25...30) siis osa aminohappeid laguneb lõpuni ja eraldub CO2, H2O ja NH3 (ammoniaak). Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel. Valguvaeste taimejäänuste (C:N suhe üle 25...30) korral kasutatakse vabanenud lämmastik mikroorganismide poolt ära
omadusi. Muutuvad: kuju, värv, koostis, tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik - Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. 16. Millised on vajalikud (piisavad) tingimused puidu seenkahjustuste tekkimiseks? Peab olema vastav niiskus ja temperatuur ,et mikroorganismid areneksid ,mis tekitavad seenkahjustusi. Mädanikseente kasvueeldused sõltuvalt temperatuurist ja niiskusest:Mädanikseenete kasvutingimused on temperauuril vahemikus 0-30 ,kus puidu niiskus on 18-120%. 17
Kiire lagunemine. Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. Aeglane lagunemine. Tavaliselt põllumuldades toimub aeroobne ja anaeroobne lagunemine paralleelselt, vahekord sõltub mulla veereziimist ja füüsikalistest omadustest. Orgaanilise aine koostisest Kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. Valkude lagunemine toimub ensüümide mõjul aminohapeteks. Lämmastiku vabanemine ammoniaagina (ammonifikatsioon) toimub nii aeroobsel kui ka anaeroobsel lagunemisel 12. Orgaanilise aine vormid mullas. · Ehituselt ja välisomaduste põhjal jaotatakse orgaaniline aine mullas kaheks: Mittespetsiifiline orgaaniline aine lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused. · Spetsiifiline orgaaniline aine huumus.
- kuju - värv - koostis - tugevusomadused Mädanikseened jaotatakse nende puiduraku kahjustuste alusel kolme eri liiki: pruunmädanik, valgemädanik ja pehmemädanik. Pruunmädanik. Seda tüüpi mädanikud põhjustavad konstruktsiooni kahjustusi. Seeneväädid kasvavad puu pinnal ja rakkude õõntes ja eritavad ensüüme, millised lagundavad tselluloosi suurmolekule nii peeneks, et need võivad uhtuda välja. Ligniin, mis jääb järgi, annabki puidule pruuni või kollaka värvi. Puit kaheneb mahus, muutub hapraks ja laguneb kuubikuteks. Valgemädanik- Mädanik, mis on põhjustatud tselluloosi, hemitselluloose ja ligniini kahjustavatest seentest, mis muudavad puidu värvuse tavaliselt heledamaks. Pehmemädanik- Tselluloosi ja hemitselluloose kahjustavate mikroseente poolt põhjustatud mädanik, mis halvendab märgatavalt puidu
Orgaanilise aine muundumist mõjutavad tegurid mullas: 1.mulla õhustatus (aeroobne või anaeroobne lagunemine) 2.orgaanilise aine koostis: a. suhkrud, tärklised, proteiinid b.toorproteiinid c.hemitselluloos d.tselluloos e.rasvad, vahad jne f.ligniinid g.süsivesikud 3. Biokeemiline koostis: suhkrud pestakse taimest välja, mullas ei säilu (kasut. Ära). Tärklis pärineb seemnetest ja mugulatest. Tselluloos puidus üle poole; lehtedes 1/5. Ligniin okastes 40%; puidus 20% 4. Tuhaelementide sisaldus Mulla orgaanilise aine jaotamine- 1. Lagunemata ja poollagunenud taimsed ja loomsed jäänused mittespetsiifiline osa (5...15%) kogu orgaanilisest ainest, saab mullast mehhaaniliselt eraldada. Elavaid taimejuuri ei arvestata mulla orgaanilise aine hulka. 2. Huumus mulla, spetsiifiline aine. Must või tumepruun amorfne mass, mulla mineraalosaga tugevasti seotud, ei ole sealt mehaaniliselt eraldatav. Huumuse põhimassi moodustavad
KESKKONNAMIKROBIOLOOGIA konspekt Koostanud Jaak Truu (T molekulaar-ja rakubioloogia instituut) e-mail: [email protected] 1. MIKROORGANISMIDE MITMEKESISUS Traditsiooniliselt phineb koosluste mitmekesisuse hindamine liigilise koosseisu mramisel, konkreetsete liikide arvukuse hindamisel ja iga liigi funktsiooni teadmisel. Mikroorganismide puhul on kigi nende nitajate usaldusvrne mramine hetkel veel vimatu. Miste mitmekesisus kasutamine mikroorganismide puhul on erinev kui makro-organismide korral. Mikroorganismide puhul ei ole vimalik mitmekesisuse hindamiseks kasutada ksnes organismi morfoloogilisi ja anatoomilisi tunnuseid, vaid tuleb kasutada lisaks veel spetsiifilisi fsioloogilisi tunnuseid. Rohkem kui 100 aastat phineski mikroobide mitmekesise hindamine fenotbilistel tunnustel ning mikroobide sarnasuse hindamiseks kasutati numbrilist taksonoomiat. 20 aastat tagasi arvati, et ca 40% prokarootidest on teada, praegusel hetkel on isegi ...
oma elutegevuseks vaja kindel kogus lämmastikku. Kui orgaanilises aines on seda vähe, siis võetakse vajadusel puudujääv kogus juba enne mullas olnud lämmastikust ja mulda tuleb lisada lämmastikuväetisi. Mõne aja pärast lagunevad aga antud orgaanilist ainet lagundanud bakterid ära ja lämmastik vabaneb uuesti mulda. Et mulda vabaneks lämmastikku, peaks süsiniku ja lämmastiku suhe olema 25-30. Ligniin on anaeroobsetes tinimustes küllaltki vastupidav. Rasvad lagunevad nii bakterite kui ka seente mõjul, aeroobsetes tingmustes tekivad vesi ja süsihappegaas. Anaeroobses keskkonnas toimub aga rasva molekulide tihkestumine ja liitumine (polümerisatsioon) ja rasvast tekivad väga püsivad kõrgmolekulaarsed ühendid bituumid. Vaigud, vahad ja parkained on bakteritele mürgiks. Neid lagundavad seened. Vaik anaeroobses keskkonnas ei lagune, vahadest tekivad bituumid
alküüdvärvid. d. Sünteetiline polümeer korrodeerub kui sellesse tungib vedelikke, aure või gaase, mille tulemusena polümeer paisub ning algavad keemilised reaktsioonid, mis polümeeri hävitavad. Korrosiooni soodustavad mehhaanilised pinged aines, temperatuuri kõikumine ning UV-kiirgus, millele pole mitte ükski polümeer vastupidav. e. Puidu korrosioon seisneb ligniini välja lahustumises. Ligniin on looduslik polümeer, mida puidus on umbes 30% kogu puidu mahust. See toimub kahes järgus: esiteks eralduvad puidu rakud üksteisest ning siis lahustub ligniin välja raku seinast. Ligniini lahustumise järel jääb järgi tselluloos. Lisaks hävitavad puitu ka mitmed seened, milledest mõned toituvad ligniinist, mõned tselluloosist, ning mõned nii ligniinist kui ka tselluloosist
TAIME, SEENE JA LOOMARAKU VÕRDLUS Struktuurilised TAIMED SEENED LOOMAD iseärasused 1. Varu, polüoos Tärklis, harva insuliin glükogeen Valdavalt tselluloos, Valdavalt kitiin, üliharva Valdavalt puudub (v.a 2. Rakukest ligniin tselluloos osad algloomad) 3. Plastiidid On Ei Ei 4. Mitokondrid Esinevad kõikides rakkudes Kõrgematel taimedel Enamasti on (v.a 5. Tsentrioolid On on, madalamate ei ole intranukleaarne mitoos) 6
Üldbioloogia. Loeng 40 tundi Praktikum: augustis, 5 päeva, iga päev 4 tundi Eksamis 3 osa: faktiteadmised, analüüsi ja sünteesi küsimused, bioloogia probleemülesanded. Bioanorgaaniline keemia Uurib organismide elementaar koostist ehk mis elemendid organismis on. Eluks vajalik miinimum on u 30 geneetilist elementi: makroelemendid (palju) elementaarkoostisest 98% ( 1)süsinik, vesinik, hapnik 2) lämmastik, fosfor, väävel) kõik mittemetallid, kõik kerged elemendid (aatommass). Makroelementide ülesanded: 1. annavad biomolekulide struktuuri 2. nende vahele tekivad erinevad keemilised sidemed (nõrgad ja tugevad ) 3. 6 elementi tagavad molekulaarse mitmekesisuse 4. nendest elementidest tekivad lihtsad ühendid, mida saab kasutada ja eritada ( nt CO2, H2O, NH3 (amoniaak toodavad nt kalad, eraldavad lõpuste kaudu)) Mikroelemendid (esinevad väikestes kogustes 0,0...%, 0,00...%), saab jagada kaheks: 1. metallid: rau...
üheltpoolt KA biomassi akumulatsioonist vartesse ning teiselt poolt alumiste lehtede varisemisest taimiku kokkukasvamisel. Väga suure kiusisaldusega rohusööda saab põldtimutist loomise faasis (varte NDF 688 g kg-1 ja ADL 51,1 g kg-1 KA). Varte ligniini kontsentratsioon NDF-st oli õitsemise faasis lutsernil 16,5, ristikul 11,4%, kõrreliste kõrtes loomise faasis 5,9%, see on üks põhjus, miks kõrreliste kiud on potentsiaalselt seeduvam kui liblikõieliste kiud. Ligniin kui seedumatu koostisosa vähendab otseselt rohusööda seeduvust ja söömust. Kudede puitumise negatiivne Tabel 5. Kõrte/varte NDF ja TP sisaldus g kg-1 KA-s. Liik Kõrsumine/ Loomise algus/ Loomine/ varsumine nuppumine Õitsemine NDF TP NDF TP NDF TP Põldtimut 541 121 660 101 688 85 Har. aruhein 537 128 624 114 661 97 Karj
TAIME, SEENE JA LOOMARAKU VÕRDLUS Struktuurilised TAIMED SEENED LOOMAD iseärasused 1. Varu, polüoos Tärklis, harva inuliin glükogeen Valdavalt tselluloos, Valdavalt kitiin, üliharva Valdavalt puudub (v.a 2. Rakukest ligniin tselluloos osad algloomad) 3. Plastiidid On Ei Ei 4. Mitokondrid Esinevad kõikides rakkudes Kõrgematel taimedel Enamasti on (v.a 5. Tsentrioolid On on, madalamate ei ole intranukleaarne mitoos) 6
1. Seedeorganite funktsioonid ja seedetrakti üldiseloomustus. Seedetrakti ehituse iseärasused tingituna toidu iseloomust eri loomaliikidel. Seedesüsteem hõlmab seedetrakti ja väljaspool seedetrakti paiknevaid näärmeid. See ulatub üle terve keha, kusjuures suurem osa paikneb kõhuõõnes. Sisenõrenäärmed: süljenäärmed, pankreas, maks. Mittemäletsejaliste seedetrakt: suuõõs, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool Mäletsejalised: eesmagu - vats, võrkmik ja kiidekas Enamus sööda orgaanilisest materjalist koosneb suurtest makromolekulidest. Selleks, et organismis saaks toitainete imendumine toimuda, tuleb makromol. lagundada väiksemateks osakesteks. Seedetrakti 5 fn: liikuvus, sekreteerimine, seedimine, imendumine, hoiustamine. Vastavalt toidule ja seedesüsteemi ehitusele jagunevad: karnivoorid - loom, kes toitub teistest loomadest. Toiduks liha, veri, rasvkude, siseelundid. Toit energiarikas ja kergesti seeduv ning seetõttu ka see...
RNA – ribonukleiinhape. Esmane struktuur AUGGCACCGU. mRNA (info), tRNA, rRNA (ribosoomi). Alkanoidid – lämmastikku sisaldavad heterotsüklilised aluselised ühendid, mürkained selgroogsete vastu. Nikotiin, atropeen, solaniin, niniin, stühiin, morfiin, papaveriin. Fenoolsed ühendid – fenooli tuumaga ühendid, sekundaarse ainevahetuse tulemusena. a) Aromaatsed ühendid (monofenoolid): vanilliin, kohvhapped, kumariin b) Oligofenoolid: flavanoidid, antotsüaanid c) Polüfenoolid: ligniin, parkained TAIMERAKU EHITUS – ORGANELLID Plastiidid, suur tsentraalvakuool ning rakukest on ainuomased tunnused taimerakule. *Rakukest: koosneb põhiliselt tselluloosist, rakkude vananemisel kest korgistub või puitub. Kaitse- ning tugifunktsioon; ainevahetus. *Vakuool: vee reservuaar, kindlustab raku siserõhu ehk turgori, nooremate rakkude vakuoolides on toitained ning vananenud rakkudes jääkained, toimuvad lõhustumisprotsessid. Suur tsentraalne vakuool suureneb raku vananedes
Nimelt, nii tselluloos kui ka hemitselluloos suurendavad toidukördi mahtu, kiirendavad selle edasiliikumist peensooles ja soodustavad lima eritumist jämesooles. Inimtoidu taimses osas on ka mittepolüsahhariidseid kiudaineid, millest olulisem on ligniin. See on looduslik fenüülpropaani tüüpi ühenditest koosnev polümeer, mis ladestub taimerakkude kestades, kindlustades puitumisprotsesside kulgemise. Kõrgemates taimedes on ligniini umbes 25%. Seedekulglasse sattunud ligniin seostub sapphapetega lahustumatuks kompleksiks. Sellega takistab ligniin sapphapete absorptsiooni, toimides sarnaselt mitmete kolesteroolisisaldust vähendava ravimitega (näiteks kolestüramiin jt.). Ligniini loetaks ka kaitsvaks kiudaineks, sest ta seob peroksüdatsiooni esilekutsuvaid metalliioone. Rafineeritud sahharoosi kasutamine suurtes kogustes on inimkonna ajaloos suhteliselt uus tendents. Eriti jõudsalt on kasvanud sahharoosi tarbimine Eestis. Meie elanikkond on
1. Mida tähendab ökoloogia, kuidas mõistet piiritleda, millised on ökoloogia piirteadused? Ökoloogiat võib defineerida õige mitmeti. Levinuim definitsioon: ökoloogia on teadus organismi (isendi) suhtetest teda ümbritsevaga. Tabavalt on öelnud Charles J. Krebs 1985: „Ökoloogia on teadus, mis uurib tegureid, mis määravad organismi leviku ja arvukuse.“ Levik ja arvukus omakorda sõltuvad väga paljudest teguritest. Lisaks sellele tegeletakse ökoloogias palju ka liigist kõrgemate üksustega (koosluste, maastike, maailmaga) unustades sageli ära, et need ka tegelikult isendeid ja liike sisaldavad. Ökoloogia piirteadused on: Ökomorfoloogia: uurib organismide väliskuju sobivust tema keskkonnaga. Ökofüsioloogia: uurib organismide talitluse (ainevahetuse, meeleelundite jms) sobivust keskkonnaga. Käitumisökoloogia: uurib loomade käitumist, selle evolutsioonilist kujunemist ja sobivust keskkonnatingimustega. Evolutsiooniline ökoloogia: uurib organismi...
nakatunud organismilt kanduks tema elu jooksul parasiit edasi ühele uuele peremeesorganismile? C. Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x väiksemaks? D. Muuta parasiidi populatsiooni kandevõimet 2x suuremaks? 65. Ektomükoriisa esineb peamiselt: A. Samblikel? B. Rohttaimedel? C. Puittaimedel? D. Korallidel ja limustel? 66. Milline toodud ainetest laguneb ökosüsteemis kõige kiiremini? A. Vees lahustuvad sahhariidid B. Pektiin C. Ligniin D. Tselluloos E. Taimsed plastmassid 67. Taimekoosluste diskreetsus (vastanduna pidevusele) eeldatakse: A. Taimekatte ordineerimise korral? B. Taimkatte klassifitseerimise korral? C. Taimkatte häirimise korral? D. Taimkatte vertikaalse struktuuri uurimise korral? 68. Kas kliimaksi teooria väidab, et: A. Ühe ja sama kliimaksi piires võivad liigid aja jooksul vahelduda? B. Sarnases kliimas kasvavate taimekoosluste suktsessiooni lõppfaas on sama? C
lagunemist mineraalseteks ühenditeks nimetatakse mineralisatsiooniks. Mulla orgaanilise aine lagunemise kiirus ja iseloom sõltuvad mitmest tegurist: 1. Õhustatusest ehk aeratsioonist: Aeroobne lagunemine (kõdunemine) lõppsaaduseks lihtsad ühendid. Kiire lagunemine; Anaeroobne lagunemine mittetäielik lagunemine ja mitmesuguste vaheproduktide kuhjumine. 2. Orgaanilise aine koostisest kõige kiiremini lagunevad veeslahustuvad süsivesikud (suhkrud) ja valgud ning kõige aeglasemalt ligniin. 3. Niiskusest lagunemiskeskkonnas niiskus suurendab taimejäänuste lagunemise kiirust seni, kui on olemas küllaldane õhu juurdepääs. 4. Temperatuurist temperatuuri tõus 10ºC võrra suurendab lagunemise kiirust 2...3 korda. Optimaalne temperatuur on 20...35ºC. 5. Mulla reaktsioonist happelises keskkonnas lagundajateks peamiselt seened ja neutraalses keskkonnas bakterid. 6. Mulla füüsikalistest, keemilistest ja füüsikalis-keemilistest tingimustest
Korrosioonid jagunevad: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata reageerima. 2)gaasid ja aurud tungivad polümeeri. 3)pingekorrosioon on tingitud struktuuri muutustest polümeeri tunginud ainete ja UVK toimel. Puidu korrosiooni seaduspärasused: korrosiooni mõjutavad niiskus, soojus. Korrosioon seisneb ligniini välja lahustumisel. Ligniin on looduslik polümeer (sisaldab Ca-30%). Korrosiooni esimeseks astmeks on, et rakud eralduvad üksteisest. Teisel astmel ligniin lahustub raku seinast ja järele jääb tselluloos. Puitu hävitavad ka seened 1)mis söövad ligniini, 2)hävitavad tselluloosi; aga on ka seeni 3)mis söövad ligniini ja hävitavad tselluloosi. 32) Elektrolüüs on protsess, milles alalisvoolu läbijuhtimisel sulast elektrolüüdist või elektrolüüdi lahusest pos laenguga osakesed liiguvad neg laenguga elektroodile ja vastupidi. Alalisvoolu toimel siirduvad elektrolüüdi katioonid katoodile ja anoonid
komponentsed: *monomeer+kõvendaja *pulber+vedelik (Zn+etüülsilikaat). Sünteetilised polümeerid lagunevad põhil strukt muutuste järel, millele kaasn mehh sisepinged. Polümeerid ei talu UV-kiirgust. Polümeeride korrosioon: 1)vedelikud tungivad polümeeri, see paisub ja võib hakata siis reageerima 2)gaasid ja aurud tungivad polümeeri 3)pingekorrosioon- tingitud strukt muutustest polümeeri tunginud ainete ja UV-kiirguse toimel. Puidu korrosioon: ligniin lahustub välja; põhjust nii happelised kui aluselised lahused. 1.korr aste: rakud erald teineteisest 2.korr aste: ligniin lahustub, alles jääb tselluloos; puidu tugevus langeb. Lisaks seened ja bakterid. 31. Milline protsess on elektrolüüs? Mis on lagunemispinge ja mis on ülepinge? Millest olenevad nende suurused? Milliseid aineid toodetakse elektrolüüsi abil. Näited. Millistel eesmärkidel ja kuidas töödeldakse puitu kemikaalidega? ...
Rakukest Sekundaarne (teisene) rakukest ◦ Kesta osa, mis tekib uute kihtide ladestumisel primaarsele kestale ◦ Tekib: tselluloosi molekulid ->mitsellid->mikrofibrillid->fibrillid Ülesanneteks: ◦ Kaitseb protoplasti ◦ Annab rakule püsiva kuju ◦ Kogumina on toes kudedele Poorid – kohad rakukestas, kus vaid primaarne rakukest ning kesta läbivad tsütoplasma kanalid Rakukesta tugevnemine Puitumine: ◦ Protsess, kui raku kesta, maatriksisse ja vahelamelli ladestub ligniin ◦ Kest kaotab elastsuse, muutub jäigaks ja tugevaks, läbilaskvus väheneb ◦ Toimub ksüleemis Korgistumine ◦ Rakukesta sisepinnale ladestub suberiin ◦ Protoplast sureb, sest suberiin ei lase läbi õhku ega vett ◦ Toimub korgikoes Rakukesta tugevnemine Puitumisel ladestub ligniin rakukesta ja vahelamelli. Rakukestad muutuvad paksemaks, jäigemaks, läbilaskvus väheneb. Korgistumisel ladestub kesta sisepinnale suberiin. Kestad ei muutu eriti paksemaks, läbilaskvus kaob,
Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades.
enamikku rakuprotsesse. ) o Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. o Viburite kinnitumine rakule basaalkeha abil ja viburi liikuma panek. RAKUKEST Erinevate rakkude kestades on kaks põhikomponenti: o Tugifibrillid (raudvarvad) o Maatriks (betoon) Taimerakus on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku tugikesta moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: Mehhaaniline kaitse ( raku sees on kõrge osmootne rõhk.- 2-5<... atm. ) Väliskuju säilitamine ( kui raku kest eemaldada võtavad kõik rakud kera kuju ) Viburi toestamine liikumisel Kleepumine pinnale. ( Adhesiinid on seotud kestaga ) Retseptorsaidid faagidele.
Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Orgaanilised ühendid Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades.
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
Organismis toimub kõikide energeetiliste reservide kooskasutamine, kuid eelistatult süsivesikud (kuid mitte lõplikult). Süsivesikute defitsiidi korral toimub glükoneogenees, st neid sünteesitakse lipiididest ja valkudest. 1) Struktuurne - taimerakkude kestades olevad süsivesikud. Olulisemad on tselluloos (40%), mis moodustab rakukestas karkjas struktuuri mikrofibrillidest ja fibrillidest. Puitumisel ladestub neile mikrofibrillidest ligniin. Struktuuri funktsioon avaldub ka seenerakkude kestades kitiinil ja lülijalgsete heksoskeleti kitiinil. Orgaanilised ühendid Raku pinnamembraanil paiknevatel oligosahhariidide jääkidel, mis kindlustavad õiged rakkude vahelised kontaktid ja nad on retseptoriteks. Nad on ka pinnaantigeenideks ja bakterite ning viiruste seondumiskohtades.
1. Ökoloogiateaduse uurimisobjektid ja ökoloogiliste tasemete hierarhia. 2. Ökoloogia põhimõisted: populatsioon, kooslus, ökosüsteem, maastk, bioom, biosfäär. Populatsioon – rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal ja samas paigas. Pop. iseloomustab funktsionaalne struktuur (geneetiline, fenotüüpiline, vanuseline, suguline, füsioloogiline, ruumiline, sesoonne jm) ning arvukuse dünaamika. Pop. määratlemine oleneb sellest, millise oranismirühmaga on tegemist. Kooslus (tsönoos, biotsönoos) – organismide (populatsioonide) kooselu vorm - looma-, taime-, seene-, bakterite kooslused koos Ökosüsteem – funktsionaalne süsteem, kus toitumissuhete kaudu seostunud organismid (aineringe ja energiavoo kaudu) + keskkonnatingimuste kompleks moodustavad isereguleeriva areneva terviku. Maastik – ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastiku struktuur kajas...
4. Membraanil on lookused kromosoomi ja plasmiidide kinnitamiseks. Kinnitumine on vajalik nende replikatsiooniks ja jaotamiseks tütarrakkude vahel. 5. Viburite kinnitamine rakule ja viburi töölepanek. 34. Rakukest, selle ehitustüübid ja funktsioonid. Erinevate rakkude kestas on kaks põhikomponenti: tugifibrillid ja maatriks. Taimeraku kestas on tugifibrillideks tselluloos ja maatriksiks hemitselluloos ja ligniin. Seeneraku kesta tugikomponendi moodustavad kitiin ja erinevad beetaglükaanid. Bakteriraku kesta tugifibrillid on peptidoglükaanist. Rakukesta funktsioonid: 1. Mehhaaniline kaitse (raku sees kõrge osmootne rõhk!). 2. Väliskuju säilitamine. 3. Viburi toestamine liikumisel. 4. Kleepumine pinnale. 5. Antigeensete omaduste määramine. Mükoplasmad rakukest puudub. G (+) bakterid rakukest paks, homogeenne
puuviljamahlad jne. Kiudainete liigid: 1. polüoossed: a) vees lahustumatud tselluloos, taimse toidu komponent, seedimatu, kui suurendab toidukördi mahtu, kiirendab selle edasiliikumist peensooles ja sood lima eritumist jämesooles; b) vesilahustuvad pektiinid, pundub hõlpsasti ja lahused tarretuvad kergesti, mõjuvad vere kolesterooli taset langetavalt. 2. mittepolüoossed ligniin seostub sapphapetega ja langetab kolesteroolisis veres. Sportlane peab kasutama SV rikkaid rasvavaeseid toiduaineid, sööma 5-7 korda päevas ja sööma suuremate söögikordade vahele SV-te rikkaid kergeid eineid. Arvestada tuleb ka päevast SV-te vajadust, mis sõltub treeningu iseloomust. Tähelepanu tuleb pöörata SV- te tarbimisele kõige sobivamal ajal ja kindlasti tuleb jälgida SV-te sisaldust 1-3 päeva vältel enne võistlust. Igal sportlasel on vajalik järele proovida, millises
A. veevahetus taimes 1. Defineerige veepotentsiaali mõiste Mõistet kasutatakse vee liikumise suuna iseloomustamiseks (muld, taim, atmosfäär). Iseloomustab vee energeetilist seisundit. Vesi liigub kõrgema vaba energiaga süsteemist madalamasse piirkonda. Võrdub vee keemilise potensiaaliga, mis on väljendatud rõhuühikutes ja avaldatud standardtingimustes paikneva puhta vee keemilise potensiaali suhtes. 2. Defineerige aine elektrokeemilise potentsiaali mõiste ja ühikud Energia (J/mol), mis kombineerib keemilise pot. ja elektrilise pot. 3. Nimetage veepotentsiaali väärtust mõjutavad tegurid Mõjutavad samad tegurid, mis vee elektrokeemilise potensiaali valemis. Lisaks sõltub neljast erinevast potensiaalist gravitatsiooni, maatriks, rõhu, kontsentratsiooni. 4. Nimetage ja põhjendage ksüleemi anatoomilise ehituse kohastumused vee juhtimiseks Ksüleem (tõusev vool) taime juhtkude, mille põhifn. on vee transport kogu taime ulatuses. Trahheed ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
