koorimuusikas. Oma teostes avab vanema rahvalaulu omapära ja sünteesib kaasaegse helikeelega. Rahvalaul säilib võimalikult ehedal kujul. Mitmed teosed on inspireeritud loodusest. Ta süvenes igasse soosilma, oksakesse, linnukesse ja viimistles teoseid detailselt. Looming on põhjamaiselt karge, lüüriline; olulised on kõlavärvid. Hiljem loobub romantilisest harmoniseeringust ja viib eesti koorimuusika uuele tasemele. Teoseid: · Soololaul ,,Must lind" · Leelo · Koorilaul ,,Põhjavaim" · Lindude laul Cyrillus Kreek (1889-1962) Ta sündis Läänemaal ja õppis Peterburi konservatooriumis trombooni ja kompositsiooni. Koos Mart Saarega on eesti rahvusliku koorimuusika rajaja ja üldse üks meisterlikumaid koorikomponiste eesti muusikas. Hindas regivärsilise rahvalaulu väärtusi ja kogus rahvalaule. Oma teostes ei muutnud rahvaviisi, vaid selle ümbrust. 4
14 Kasutatud kirjandus Internetist: http://geography.about.com/od/obtainpopulationdata/Population_Data.htm http://www.theodora.com/wfbcurrent/egypt/index.html https://www.cia.gov/cia/publications/factbook/geos/eg.html http://www.zone.ee/matuweb/sisu/kool/10/geora/2.doc http://et.wikipedia.org/ http://www.census.gov/ www.egypt.com http://www.nlib.ee/ Raamatutest: Maailma riigid (lk.231) tõlkis Leelo Laurits Dolling Kindersley . Maad ja rahvad. Eesti: Varrak, 2000. Parramod Ediciones S.A Barcelona Spain.Entüklopeedia. Eesti: Odamees OÜ, 2000, lk. 332- 336. Minu enda reisipäevik Egiptusest, kui seal käisin. 15 Lisad Pilte Peduiini küla. Vaade ühele rikaste Egiptlaste villale. 16 Sfinks Pheopsi püramiidi taustal. Hatsepsuti tempel.
ülesannetele, pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. 16. Folkloori kaubaks muutmine: Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO), folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt. Simon&Garfunkeli „El Condor Pasa“ Teine elu (III): 17. pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: UNESCO programmid ja nimistud, vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel, nt seto leelo, kihnu kultuuriruum. 18. Folkloor kooli õppeprogrammides: folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, uurijakoolitus 19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. 9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta. 1. Sportlased ja sporditegelased: sportlased, spordipedagoogid(treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad,
kulub. Nt: pusleraamatud, loomalood, igapäevaelu, ,,Mina oskan ise”. Missugused teemad on väikelastekirjanduses valdavad? Esitage ka raamatunäiteid iga teema kohta. Loomalood ja taluteema: Häälega raamatud: „Taluhääled“, „Vihmametsa hääled“, „Tere tulemast, pardike!“ „Väike hääleraamat. Pardipojad“. Üllatustega (äraarvamisega) raamatud: sari „Kes ma olen“ („Kiisud ja kutsud“, „Loomalapsed“, „Taluloomad“). Igapäevaelu: Leelo Tungal „Tragi tüdruk Kata“ Eleonore Thuillier „Ruttu riidesse! Taluteema: ,,Talus!”. Mis teeb keeruliseks lastekirjanduse mõiste määratlemise? *Teiste mõistate määratletus (kes on laps? Mis on kirjandus?) *kõik ilukirjanduslikud jooned (eepika, lüürika, draama) *kõik, mida laps loeb, ei ole ilukirjandus (reklaamid) Mille poolest erineb lastekirjandus täiskasvanukirjandusest? Lastekirjanduse puhul peab arvestama lugeja
ee/loodusop3/piltmistatused.html (kuulub lisamaterjali hulka) http://www.folklore.ee/Reebus/ ( kuulub lisamaterjali hulka) http://www.miksike.ee/docs/referaadid/sisukord.html http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%B5istatus mõiste mõistatus Muistendid: http://www.martna.edu.ee/MUISTEND.html#V http://www.neerutiselts.ee/?do=sisu&id=56 http://et.wikipedia.org/wiki/Muistend mõiste muistend Naljad: http://www.hot.ee/hotpepsi/sead1.html http://et.wikipedia.org/wiki/Nali mõiste nali Juku ja Teised, Leelo Tungal, 2004 Lauluparoodiad: http://et.wikipedia.org/wiki/Paroodia mõiste paroodia http://www.koolielu.ee/files/rahvaluule1.ppt#7 http://www.koolielu.ee/files/RAHVALUULE.ppt#13 LISA ! Piltmõistatused Kes on pildil? (Kolm hiirt juustu sees) Kes on pildil? (Elevant selili basseinis) Kes on pildil ? (Siil pealtvaates) Kes on pildil? (Karu ronib puu otsa) Kes on pildil
Laste- ja noortekirjandus. 2014. Laps – noor inimene kuni puberteedini, ebaküps täiskasvanu, vanematele elu lõpuni Lapsepõlv – ajaperiood, seisund enne täiskasvanuks saamist, erinevatest teguritest konstrueeritud laste eluruum. Mõiste muutub pidevalt, oleneb ühiskonnast ja kultuuri kontekstist 10-11-aastastel lastel on naiivselt realistlik suhtumine kirjandusteostesse, elav ja emotsionaalne fantaasia ja esmamulje 12-14-aastaselt kasvab huvi seikluskirjanduse vastu, luule ei paku pinget, sel ajal on oluline arendada hinnangu andmise oskust 15-17-aastaselt toimub kunsti unikaalsuse mõistmine, oluline arendada kujundlikku mõtlemist Lastekultuuri kui subkultuuri mõistetakse erinevates tähendustes: 1) vaimulooming, mis on otseselt lastele pühendatud (lastekirjandus, kino, teater) 2) mida lapsed ise genereerivad (mängud, ideed, harrastused) Lastekirjandus on: *lastele mõeldud teosed, ajakirjad *üldkirjandusest kohandatud tekstid *laste poolt ...
tõlgendama. Oht on ka see, et teksti tõlkides kaob teksti esialgne mõte ära ning seeläbi jäetakse lugejale teose ideest vale arusaam. Kuldsete kuuekümnendate kassetid (Eesti) Kogumikud „Noored autorid“ (kassetipõlvkond) Mats Traat (luule, näitekirjandus) Paul-Erik Rummo (luule, näitekirjandus) Arvi Siig (punkluule) Aleksander Suumann (luuletaja, aforist) Leelo Tungal (luuletaja) 1960ndate aastate luuleuuendused Vabavärss Romanss, haiku Vanema ja uuema rahvalaulu olulisus Murdeluule Optimistlik eluvaade Kassetipõlvkonna põhimõtted Elujaatav hoiak Maailma avastamine Uuendused Raske mineviku tõrjumine FAKTID: Autorid sündinud 1947-1967 19 luuletajat 1960ndad Esimene kasset 1962 (Rummo, Traat, Vetemaa) Kasseti mõte tuli Leedust
Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!", "Pole tänu väärt, Juku!", "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 5. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse
Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi , Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!", "Pole tänu väärt, Juku!", "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" 4. Antonüümid - vastandsõnad, sõnapaarid, mida seob vastandussuhe. Näiteks madal sügav, alustama lõpetama, vähe palju. 5. Arhaism - vananenud, kasutusel olevast kõne- ja kirjakeelest kadunud keelend. Kirjanduses kasutatakse
Ehk Krista Kaera sõnul: kui easy võib üks reading lõpuks olla? (Kareva 1999: 11). Näitena võib siin tuua üheplaanilisi printsessi- ja nõialugusid, une-, jõulu- ja loomajutte, milles puudub nii keeleilu kui mõttevõlu. Mõnikord on küll esialgse tekstiga üsna julgelt ümber käidud ja eesti lastekirjanik on välismaiselt originaalilt võtnud vaid idee, luues selle põhjal täiesti arvestatava teksti. (Tarrend 2005: 32). Viimatinimetatud loomingutüübi näiteks võib tuua Leelo Tungla ja kirjastuse Kirilill 6 koostöö, mis tekitab segadust ka eesti lastekirjanduse statistikas, sest Tungal on kataloogides märgitud välismaise pildiraamatu teksti autoriks, mitte tõlkijaks. Eesti lastekirjanduse aastanimestikes on need tekstid paigutatud seepärast algupärase lastekirjanduse ridadesse. Sel sajandil võib aasta-aastalt näha algupärandite osakaalu suurenemist. Sooja
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
· 9 keelpillikvartetti · orkestrimuusikat · kammermuusikat13 12 http://www.emic.ee/mihkel-kerem-est 13 Sama allikas 12 Raimo Kangro Raimo Kangro sündis 21. septemberil 1949. aastal Tartus. Kangro suri 4. veebruaril 2001. aastal Ruilas. Ta oli eesti helilooja ja pedagoog. Perekond Raimo Kangro abikaasaks oli luuletaja Leelo Tungal. Neil sündis kolm tütart: Maarja Kangro, Kirke Kangro ja Anna-Magdaleena Kangro. Elu ja töö Raimo Kangro lõpetas 1973. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, kus ta õppis kompositsiooni algselt Jaan Räätsa ja hiljem Eino Tambergi käe all. Aastatel 19751976 oli ta Eesti Televisiooni muusikaline juht. Alates 19771985 oli ta Eesti NSV Heliloojate Liidu konsultant. Aastast 1993 oli ta Eesti Muusika Sihtasutuse (Eesti Muusikafond) direktor
muutuma vahekord, tingiva kõneviisi vormistik) o õigekirjaotsused (verbide ning muutumatute sõnade kokku-lahkukirjutus, lühendireeglistik, maade ja pealinnade nimed) Emakeele Seltsi keeletoimkond · 27. VI 1993 valiti seltsi üldkoosolekul vanemaks Jaak Peebo · 17. XII 1993 kinnitati liikmed: Jaak Peebo, Tiiu Erelt, Reet Kasik, Leelo Keevallik, Krista Kerge, Katrin Kern, Peeter Päll, Maire Raadik (5/8) · Keeletoimkonna vanemad: o 1993-1996 Jaak Peebo o 1996-2000 Tiiu Erelt o 2000-2004 Reet Kasik o 2004-2006 Tiit-Rein Viitso Keeletoimkond al 2008: Külli Habicht, Reet Kasik, Krista Kerge, Katrin Kern, Einar Kraut, Urve Priso, Peeter Päll (vanem), Maire Raadik ja Tiit-Rein Viitso. 23
Samuti uurimistöös jõutakse järeldusele, kuidas paremini kasutada keeleõpes oma oskusi ja ka milliseid meetode võib kasutada keeleõpes nii, et võis näha ka tulemusi. Võõrkeele õppimine sobib igale inimesele, kuigi nooredele on seda teha palju kegrem, kui täiskasvanutele. Täiskasvanutel on suuremad õpikogemused. Nad õpivad teisiti, kognitiivselt. Uurimused ka näitasid, et need, kes on palju edukam keele õppes, kasutavad strateegiat ja tehnikad. ALLIKALOEND Kingisepp, Leelo, Elle Sõrmus 2000. Ülevaade võõrkeeleõppe meetoditest. Tallinn: TEA Kirjastus. Kleinschroth, Robert 2000. Keelte õppimine. Kirjastus ERSEN. Nannetti, Remo L. 2004. Võõrkeelte õppimise käsiraamat. Kirjastus ERSEN. Praakli, Kristiina, Jüri Viikberg 2010. Eestlased ja eesti keel välismaal. Tallinn: Väljaandja Eesti Keele Sihtasutus. Kilgi, Annika 2009. Eesti keel maailma taustal.- http://www.estonica.org/et/ %C3%9Chiskond/Eesti_keel/Eesti_keel_maailma_taustal/ 02.12.2011
o Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama. Folkloori kaubaks muutmine o Folkloori autoriõoguste küsimus (WIPO); o Nt folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis; o Võltspärimus (fakeloer). Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine o UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu kaskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel; o nt Seo leelo, Kihnu kultuuriruum Folkloori kooli õppeprogrammides o folkloori kasutamine teaduslikel eesmärkidel o uurijakoolitus Pärimusrühma vajaduste rahuldamine o uurijata osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms. Folkloori esitajate toetamine o esitaja õiguste küsimus; o nt Seto ,,lauluemade" enne Teist maailmasõda. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine
poolt” peale pandud ülesannetele; – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama; 4. Folkloori kaubaks muutmine: – Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO); – Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt Simon & Garfunkeli “El Condor Pasa” 5. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: – UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel; – Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum; 6. Folkloor kooli õppeprogrammides: – Folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel; Uurijakoolitus 7. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: – Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms; 8. Folkloori esitajate toetamine: – Esitaja õiguste küsimus; – Nt Seto “lauluemade toetamine” enne Teist maailmasõda; 9. Rahvusvaheline koostöö ja võrgustumine: – Nii kogukondade kui uurijate
Kuidas on teie suhtumine näiteks Bushi tegemistesse? Kui palju te end üldse välispoliitikaga kursis hoiate? Bushi tegemistesse suhtun halvasti, mul on kahju, et usal on selline president, aga väitlema sellel teeaml ma tõesti ilmselt väga valmis ei ole. Vähemalt hetkel mitte Kas on ka kedagi, kelle nõu te vahel oma loomnu juures kuulda võtate või kellelt ise mõne kirjatüki juures nõu küsimas käite? Ei käi naljalt, luule puhul, aga juturaamatu Presidendi suur saladus juures oli Leelo Tungal päris oluline läbilugeja, suured tänud talle, et see raamat on just selline nagu ta praegu on Vanasti püüdis Ruudi Rimmel mulle nõu anda, kui mul need esimesed trükiproovid olid, aga mina jälle ei tahtnud siis kuulda võtta, aga eks midagi sealt tuleviku jaoks ikka kõrva taha panin. Kas teile 1. aprillil nalja tehti? Või tegite ise mõne hea nalja? Milline on üldse üks hea aprillinali? Aprillil tehti mulle selline nali, et kutsuti Palamusele huumoripreemiat vastu võtma, ma
Türi Ühisgümnaasium TÜRI VALLAST PÄRIT NOORTE ÕPPIMIS- JA ELAMISVÕIMALUSED TAANI KUNINGRIIGIS Uurimistöö Koostaja: Liisa Kuuskler 11LR Juhendaja: Leelo Kivirand Türi 2015 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1.TEOREETILINE ÜLEVAADE.................................................................................... 5 1.1.Taani kuningriigi kultuur ja eluolu.......................................................
Müüt ja mütoloogia eksam 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. MÜÜT 1) ÕS -pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest -ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm 2) ÜLO VALK - sakraalne lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. 3) PEETER ESPAK - Kujundlik maailma, inimeste, jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil Korduvad tunnused: esteetiline väljendusvahend, jutustus, kirjalik vorm;s sisu puudutab jumalaid või teispoolsust; ülesanne on algupära seletamine (etioloogia); valesti mõistetud või "primitiivne" teadus; muudavad unniversaalse konkreetseks ja arusaadavaks; väljendavad uskumusi, kollektiivseid k...
iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide. 1. Folkloori "teise elu" algus: arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse zanritesse, nt folkloorifestival Viljandi Folk. 2. Folkloori muutmine kaubaks: folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt bänd Trad.Attack! ja tema looming. 3. Pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine. UNESCO programmid ja nimistud; vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel. Nt Seto leelo, Kihnu kultuuriruum. 10. Too kolm tänapäevast näidet folkloori kasutamise kohta turismis, reklaamides ja meedias. Kirjelda esitatud näidetele toetudes, kuidas folkloori tähendus ja funktsioon uues kontekstis muutub. 1. TURISMIS. Näide Võrumaalt: Paganamaa, kus on väga palju legende vanapaganast, tema jalajälgedest ja järvede tekkimisest vanapagana tegevuse läbi. Folklooril on siin kontekstis meelelahutuslik tähendus.
Henn, pisike poisike, sammus jõele, veest ilusaid kive läks otsima õele. Laululind leevike lepikus hõikas, sügis kaskedelt kollaseid lehti lõikas. ,,Ütle, leevike-lind, miks laulad veel? Näe, käes on sügis, kas kurb pole meel, teades, et lehed pea langevad puult? Kas sa ei karda ka külma tuult?" ,,Ah, mis sest tuulest, kui kõik on nii ilus! Näe, kuidas sügis puid kullaga silus... Jah, peagi lehed kõik tuul rebib maha, siis ma vist küll enam laulda ei taha." q Leevikesed Leelo Tungal Leevikesed, leevikesed, härmas sirelile tulid! Pehmest siidist peenikesed, pluusid nendel seljas olid. Leevikesed nagu õunad härmas okste vahel olid... leevikesed enne lõunat lapse põsil tuppa tulid! q Külmalind Juta Kaidla Olen leevike, lumiste aedade lind. Mul hallikad tiivad ja punane rind. Kartsin kanget põhjapakast - tulin talveks teie juurde. Siin ma lendan ringiratast - näitan oma punast kuube. Põõsa alt saan tuulevarju, nokin külmavõetud marju.
) Kas esineb ümbersõnastust (ingl rewording) teatud sõnade vältimist, nende süstemaatilist asendamist teiste sõnadega või ülesõnastust (ingl overwording) rohket sünonüümikasutust, mis võib tähendada reaalsuse teatud aspekti rõhutamist prioriteetse, valdavana. (Nt: Ümbersõnastust nägime ka ülaltoodud näites sõna ,,isamaa" asendamisel sõnaga ,,kodumaa" 1945. ja 1946. aasta aabitsaväljaannetes. Näide ülesõnastuse kohta: Leelo Tungla luuletuses ,,Minu kodu" (ilmunud mh Lilian Kivi ja Milvi Rooslehe ,,Aabitsas") öeldakse kodu kohta: ,,Siin on meil mõnus ja / lahe ja õdus" (1997: 23). Rõhutatud sünonüümikasutus ,,mõnus ja lahe ja õdus" tõstab koduga seostatavate väärtuste seas prioriteetseks hedonismi.kannab Eesti muutuva integratsioonipoliitika kontekstis kasutusele võetud uudissõna ,,lõimumine" osalejate agentsust rõhutavat ja soojemat konnotatsiooni kui
1.Kuidas määratleda müüti ja mütoloogiat? Too esile korduvaid tunnuseid müüdi definitsioonides. Müüdi määratlusi · ÕS (2013): pärimuslik kujutelm millegi tekkimisest; ratsionaalselt põhjendamata petlik kujutelm · Ülo Valk (2001): Müüt on sakraalne lugu, milles tegutseva jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra. Kirjeldatud sündmused toimuvad kauges minevikus, algaegadel. · Peeter Espak (2015): Kujundlik maailma, inimeste ja jumalate olemuse (sünd, elu, surm, surmajärgne elu) kirjeldamine parasjagu kasutusel olevate teadmiste seisu ning keeleliste vahendite abil. Müüdi määratlemise kriteeriumid L. Honko järgi · Vorm sõnadesse pandud lugu saab esitada ka vihjeliselt, pildiseeria, rituaalse draamana võib elustuda unenägudes, käitumises · Sisu varieerub, ühendab loomisaja sündmuste vahendamine kosmogooniliste kirjelduste seos lugudega praeguse maailmakorra alguse...
Abja Gümnaasium Referaat ,,Cyrillus Kreek" ,,Mart Saar" Koostaja: Evelin Juganson Klass: 12. klass Abja - Paluoja 2 Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................4 1 .Lapsepõlv...........................................................................................................................5 1.1.Cyrillus Kreegi lapsepõlv............................................................................................ 5 1.2.Mart Saare lapsepõlv....................................................................................................8 2.Muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg.........................................................10 2.1. Cyrillus Kreegi muusikalise hariduse omandamine ja St. Peterburg........................10 ...
märgist puudutavat infot ohutus.ee lehel. 15. oktoober 2014 osalesin ühepäevasel seminaril Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Keemiatööstuse Liidu, ning Terviseameti poolt korraldatud kosmeetika teabepäeval. Teabepäeva eesmärk oli tuletada meelde kosmeetikamäärusest tulenevaid nõudeid ja kohustusi ning tutvustas looduskosmeetika kohta käivaid nõudeid. Väga põhjaliku materjali emulsioonide ja kreemide kohta sain Leelo Simiskeri „Kosmeetiline Keemia“ kosmeetikutele mõeldud õppematerjalist. Ka paljude kahjulike ainete kohta kaasasin info sealt. Valiku meedias kajastatud kahjulikest ainetest tegin ajakirjade Eesti Naine, Sensa, Anne ja Stiil, Mari põhjal. Küsitluseks kasutasin surveymonkey.com portaali. Töö esimene osa käsitleb kosmeetikume puudutavaid regulatsioone, millega tarbija kõigepealt kokku puutub ehk info koostisainete ja säilivuse kohta. Neist seadustest olulisemad lõigud
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi......................................................................
EESTI RAHVAMUUSIKA 1. Folkloor Laulud, jutud ja kombed sõltuvad aegadest ja inimestest. Igas inimrühmas on väljakujunenud tavad. Inimeste elu ja tegevusega läbi põimunud traditsiooniline vaimuilm ja -looming ongi nende folkloor. Sõna folkloor võttis 1846. aastal kasutusele inglise õpetlane William J. Thoms (ingl folk rahvas, lore teadmine, tarkus). Folkloor ehk rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma pärimus. Rühm tähistab inimeste hulka, keda seob mingi ühine tunnus, - näiteks rahvus (soomlased), elukoht (hiidlased), elukutse (õpetajad) vm. Pärimuse all mõeldakse järjepidevat vaimset kultuuri. Pärimuse hulka kuuluvad teadmised, uskumused ja kogemused ning nende avaldumine vaimses loomingus (muusika, jutud, anekdoodid jms), kõnepruugis (kõnekäänud, killud) ja tegevuses (mängud, kombed, pühad). Folklooris on inimeste traditsiooniline vaimuilm ja -looming tihedalt läb...
Kui rääkida ainult Läänemaa Ühisgümnaasiumi ajast, siis sealt on kõige rohkem meelde jäänud õpetaja Ekaterina Mokhovikova. Meie kutsusime teda Katjaks. Kuna õpin inglise keele õpetajaks, siis olen ka enda töös kasutanud ideid just tema tundidest. Ta on alati meelde jäänud ka kui väga toreda ja sooja inimesena. Arvan, et räägin kõigi meie klassi tüdrukute poolt, kui ütlen, et kõik kehalise kasvatuse õpetajad peaksid olema nagu Leelo Paju. Samuti õpetaja Imbi Raudkivi, kellega geograafia oli huvitavam, kui mulle enne oli tundunud. Nüüd kui olen pedagoogikat õppinud, siis tagasivaadates julgen küll öelda, et LÜGis on head õpetajad. Ruumidest igatsen kõige enam neid ruume, mis seal katuse all olid, nt arvutiklass (ilmselt on praegu ka samas kohas). Ka raamatukogu on koolil väga mõnus. Viimase aasta üritused on eelkõige meelde jäänud klassisiseselt. Küll aga
Iisaku Gümnaasium HARIDUSEST EESTIS NÕUKOGUDE VÕIMU AJAL Uurimuslik töö tasemeeksamina Koostas: Anu Järvepera Juhendas: Karin Voist Iisaku 2009 1 Sisukord 2 1. Sissejuhatus.......................................................................................................... ....4 2. Eesti hariduse ajalugu (keskkoolid ja gümnaasiumid).............................................5 3. Ideoloogiline surve õpikute näol..............................................................................9 3.1. Lugemik kui mõjutusvahend.........
1. 1) Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine. Ühiskond tähendab kollektiivsel identiteedil põhinevat suhtlemist. Kollektiivne identiteet tähendab ühtekuuluvustunnet, mida jagavad ühesuguste rahvuslike, kultuuriliste, religioossete, ajalooliste, majanduslike ja/või poliitiliste väärtuhinnangutega inimesed. Nüüdisühiskonda ehk moodsat ühiskonda iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ning vaimuelus. AGRAARÜHISKOND->TÖÖSTUSÜHISKOND- >POSTINDUSTRAALNEÜHISKOND->INFO-JA TEADUSÜHISKOND 2) ''Manifest kõigile Eestimaa rahvastele'' Eesti Vabariik kuulutati 23. veebruaril 1918. aastal kell kaheksa õhtul esmakordselt välja Pärnus, kui advokaat Hugo Kuusner luges Endla teatri rõdult rahvale ette “Eesti iseseisvuse manifesti”. Pärnus toimus ka äsja väljakuulutatud riigi kaitseväe esimene paraad. Paraad toimus 24. veebruaril. Samal hommikul luges “Eesti iseseisvuse manifesti” ...
Populaarsed anekdootide tegevuskohad on kool, hullumaja, mets, sild, tunnel, meri, taevas jt. Tuntumad tüübid on anekdoodid rahvustest (kolm rahvust, tsuktsid), riigimeestest (Hitler, Stalin, Lenin, Breznev), isikutest (Juku, Tsapajev ja Petka), loomadest ja lindudest (elevant, lõvi, karu, kirp, papagoi), hulludest, sadistidest, blondiinidest, politseist jt. Igal aastal ilmub maailmas hulganisti anekdoodikogusid, Eestis välja antud valimikest on üks populaarsemaid Leelo Tungla koostatud "Oi-oi, Juku" (1995). Näiteks: "Aitäh, tädi, kingituse eest!" "Pole tänu väärt, Juku!" "Seda arvan minagi, aga ema käskis ikka tänada!" annotatsioon teose, artikli vm lühike iseloomustav tutvustus, mis võib olla laadilt neutraalne või kriitiline. antiikaeg Kreeka ja Rooma vanaaeg: I aastatuhande algusest e.Kr kuni 5. sajandini p.Kr. antiikkirjandus Kreeka ja Rooma ühiskonnas tekkinud ja kujunenud kirjandus ajavahemikus 1. aastatuhande algus e.Kr kuni 5
................................................................................................................................................................................. 42 Konsultant: Uudo Timm Kaitsekorralduslikud välitööd ......................................................................................................................................................................... 44 Abiks olid: Leelo Kukk, Lilika Käis, Marika Arro, Maris Kivistik, Merike Palginõmm, Merle Kiviselg, Taimo Aasma, Teet Koitjärv, Tiit Sillaots Rahvusvaheline koostöö ..................................................................................................................................................................................... 46
.). Mari Vallisoo (oluline taustautor praegusele luulekirjandusele. ,,Viimane vihm", luuletuste koondraamat ,,Mälestusi maailmast"). Ly Seppel (Kristiina Ehin on tema tütar. Valikkogu ,,Kunas kodu saab valmis?" (2014). Peep Ilmet alustas 1960ndate lõpul undergroundkirjanduses alternatiivse hoiakuga. Olulisi mõjutusi Alliksaarelt. Valikkogu ,,Sõõlatud luule" (2013). Hando Runnel tugev laulutaustaga (erinevaid laule tema tekstidele). ,,Jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi" (2018). Leelo Tungal (,,Täisminevik" (2007). ,,Seltsimees laps", mis sai just filmiks. Dokumentaalse taustaga proosakirjandus. Otseselt laulusõnu ja muusikalitõlkeid kirjutanud). Priidu Baier (laululine alge tema loomingus). Vana, suure ilusa luulega seostuvad: Kalle Käsper (klassikalise lihvitud vormiga. Huvitav segu ilusast andunud hoiakust, armastusluule, kuid samas ka inimlikke alatoone). Indrek Hirv (,,Hingekiri" (2013). 90ndatel oli kõige järjekindlam
maksimalist pürgimustes ja lootustes. Kassetipõlvkonnaks nimetatakse 1960. aastatel debüteerinud Eesti luuletajaid, kelle teosed ilmusid sarjas "Noored autorid" nn kassettidena - mitme autori õhukesed luulevihikud ühes pappkarbis koos. Esimene kassett (Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Linda Ruud, Enn Vetemaa) ilmus 1962, teine (Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman) 1963, kolmas (Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel) 1965, neljas (Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal) 1966, viies (Nikolai Baturin, Andres Ehin, Albert Koeney) 1968. Kassetid koostas Oskar Kruus. Põlvkonnaks võib kassettides esindatud autoreid nimetada üksnes tinglikult, kuna nende sünniaastad jäid vahemikku 1927 (Aleksander Suuman) kuni 1947 (Leelo Tungal), samuti puudus neil läbiv ühine ideoloogia. Kassetipõlvkonna vaimseks eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart ning tema piirelõhkuvaid mänge keeleliste võimalustega luules
ühendasid neid üldised põhimõtted, nagu elujaatav hoiak, maailma avastamne, uuenduste toetamne. Eelkäijaks peetakse Artur Alliksaart, kes tõi luulesse palju keelelisi uuendusi. 60- ndad olidki luules vormiuuenduse ajastuks. Sellega kaasnes ka inimeste suur huvi luule vastu. Esimene kassett ilmus 1962, kuhu kuulusid nimekamatest Rummo, M. Traat. 63. aastal ilmus järgmine, 65. aastal ilmunud kassettil debüteeris Jaan Kaplinski ja Hando Runnel, 66. aasta kassetil oli loomingut näiteks Leelo Tunglalt, 68. aastal ilmus viimane kassett. 22. PILET A. TSEHHOVI ELU JA LOOMING , ÜHE NÄIDENDI NING KAHE NOVELLI ANALÜÜS A. H. TAMMSAARE ,,TÕDE JA ÕIGUS" VABALT LOETUD OSA ANALÜÜS Tsehhov (1860-1904) sündis Taganoris. Tema vanaisa oli olnud pärisori, kuid suutis koguda visa tööga piisavalt raha, et end vabaks osta. Tsehhovi isa oli andekas, joonistas, mängis viiulit ja juhtis kirikukoori. Kuid laste suhtes oli karm. Isa pidas poodi ja Anton pidi teda abistama
Esile tõusis uus luulepõlvkond nn kassetipõlvkond. 1962-68 ilmus igal aastal luulekassett: pappkarp 3-5 noore luuletaja esikkoguga. Lugejate huvi luule vastu kasvas tohutult. Esile tõusis üle 10 isikupärase luuletaja, kellest osa on hiljem kujunenud prosaistideks. Esimeses kassetis olid Paul-Eerik Rummo, Mats Traat, Arvi Siig, Enn Vetemaa, teises Helgi Muller, Rudolf Rimmel, Aleksander Suuman, kolmandas Jaan Kaplinski, Viivi Luik, Hando Runnel, Ly Seppel, neljandas Ingvar Luhaäär, Leelo Tungal, viiendas Andres Ehin, Nikolai Baturin jt. Kassetid koostas Oskar Kruus. Kassetipõlvkonna vaimseks isaks oli Artur Alliksaar. ARTUR ALLIKSAAR (1923-1966) Elust Sündis Tartus. Õppis Treffneri gümnaasiumis. Oli Saksa sõjaväes, elas metsavennaelu, töötas raudteel. 1949. a arreteeriti ametiseisundi kuritarvitamise süüdistusega ja saadeti Siberisse, kust naasis loata 1958. Elas Tartus boheemlaseelu, luges
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... ...
KAPLINSKI, V.LUIK, H.RUNNEL, J.VIIDING. PAARI LUULETUSE ANALÜÜS. Kassetipõlvkond: 1960.ndad, luulekogude tiraazid tohutud, 3000-21 000 tükki. Toimusid luuleõhtud, näiteks Tartu Ülikooli kohvikus ja klubis. Põhiteemaks olid kaasaaegne ühiskond, aktuaalsed probleemid. Kassettid ilmusid 1962, 1963, 1965, 1966, 1968, viimane ilmus 1970, kuid polnud enam kasseti kujul, ilmus Loomingu Raamatukogus. Luulesse tulid Paul Erik Rummo, Mats Traat, Enn Vetemaa, Rudolf Rimmel, Viivi Luik, Leelo Tungal, Andres Ehin, Jaan Kaplinski jt. Luule oli intelligentne, kõik tahavad ühiskonda muuta. Hando Runnel (1938) sündis Järvamaal talupidaja perekonnas: ema ja neli last. Seetõttu tekkis tal juba väiksena suur lugupidamine naiste ja emade vastu. Õppis mitmetes koolides, sealhulgas ka HTGs. EPAs õppis kaugõppes agronoomiks, aga seda ta ei lõpetanud. Esimesed luuletused ilmusid ajakirjas Noorus, hiljem Loomingus. Esikkogu kassetis ,,Noored autorid" (1965), võetakse Loomingu toimetusse
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
