Lipp kinnitati 7. juulil 1995 Karksi-Nuia linna lipuna. Peale Karksi-Nuia linna ja Karksi valla ühinemist ühtseks Karksi vallaks 8. juunil 1999 võeti valla lipuna muutmata kujul kasutusele Karksi-Nuia linna lipp.7 Karksi valla ristkülikukujuline lipp koosneb kolmest horisontaallaiust, kollane, valge, roheline. Laiud moodustavad ülevalt alla 3/7, 1/7 ja 3/7 osa lipu laiusest. Lipu värvid Pantone värvitabeli järgi on kollane PMS 116 CV ning roheline PMS 328 CV. Lipu pikkuse ja laiuse suhe 11:7 ning normaalsuurus 105x165 cm. Karksi valla lipp heisatakse: 1. Karksi vallavolikogu ja vallavalitsuse hoonel. 2. Ajutiselt valla pidupäevadel. 3. Suhtlemisel teiste omavalitsustega. 4. Muudel avalikel üritustel. 5. Lipu heiskamisel koos Eesti riigilipu, mõne teise riigi või tema omavalitsusüksuse, mõne Eesti maakonna, linna või valla lipuga, asub Karksi valla lipp lippude poolt
Top = 0 ... Set kuju = ActiveSheet.Shapes("post") ... post.Left = 120 : post.Top = 50 Shape-objekti mõned meetodid Meetod Selgitus IncrementLeft dx Vasaku serva juurdekasv kuju.Left = kuju.left + dx IncrementTop dy Ülemise serva juurdekasv kuju.Top = kuju.Top + dy IncrementRotation dn Pöördenurga juurdekasv kuju.Rotation = kuju.Rotation ScaleHeight k, False Kõrguse skaleerimine Meetodite kasutamine ScaleWidth k, False Laiuse skaleerimine Select Valimine (aktiveerimine) [leht.]meetod [argumendid] leht võib puududa kui protseduu Copy Kopeerimine objektimoodulis, kus asub objekt. Duplicate Dubleerimine Argumentide kasutamine sõltub Cut Lõikamine Shapes("paat").Delete Delete Eemaldamine Set kuju = Shapes("post")
mõttes juuksekarval. ,,Enam sellist ehitada ei saakski, sest see vajab keemiliselt töötlemata juust," naerab Kaskmaa. Kassinurme Kassinurme linnus ehk Kassinurme linnamägi asub Kassinurme külas Jõgeva vallas. Aastast 1968 on linnamägi kaitse all (Kassinurme linnamäe kaitseala). "Kalevipoja sängi" tüüpi linnus on asunud voorja põhja-lõunasuunalise 7- 10 m kõrguse seljandiku lael, kus sügavad sulglohud on eraldanud 15-25 m laiuse neemiku ja selle kagu- ja loodepoolsesotsas otsas on olnud puidust kaitserajatised, millest on säilinud 2-3 m kõrgused otsavallid. Linnuse õu pindalaga 1500-1600 m² jaguneb lõunaosas kaheks. Kagupoolne osa tõuseb 3-4 m kõrguse astanguna ja lõunapoolsel harul on 1,5-2 m kõrgune vall. Sama kõrgune on vall ka linnuse põhjaküljel. Linnamäe lähemas ümbruses on avastatud kindlustamata asulakoha jälgi ning mitu väikelohulist kultusekivi.
valduse Saare- ja Kuramaal (s.h. ka linnuse) taanlastele. Keskaegsed kivilinnused hakkasid sõjalist tähtsust tänu üha võimsamatele suurtükkide purustavale jõule kaotama . XVII saj. alul mindi keskaegseilt kivilinnuseilt üle uut tüüpi kaitseehitistele, mida võib nimetada juba kindlusteks. Taanlased moderniseerisid ka Kuressaare kindlustussüsteemi. Vana eelringimüüri ära kasutades rajati paksude muldvallide ja bastionide (nurgakindlustuste) süsteem, mis ümbritseti umbes 30 meetri laiuse mereveest täituva vallikraaviga 1836. a. kustutati kogu kindlus lõplikult Tsaari-Venemaa kindlustuste nimekirjast; aasta varem oli see müüdud 3000 rubla eest Saaremaa rüütelkonnale. Hoovihoones asus aastal 1868 1878 vaestemaja. Aastail 1904 1912 remonditi konvendihoone arhitektide W. Neumanni ja H. Seuberlichi juhtimisel. Ehitati üles kaitsetorni kaks ülemist korrust, taastati peakorruse ristikäigu akende raidraamid ning kabeli ja pidurefektooriumi vaheline sein, muudeti uste
1.1. Miks on tugevusanalüüs insenerile oluline? * projekteeritud ja valmistatud 1.35. Nimetage aspekte, mis mõjutavad varuteguri valikut!: *koormusolukorra tooted (masinad, seadmed, aparaadid jm. konstruktsioonid) peavad töötama määramatuse hinnang- kui koormusi saab hinnata vaid ligikaudselt, tuleb võtta ohutult ja tõrgeteta (purunemine, deformatsioonid, kulumine, jne.) suurem varutegur *materjali tugevuse määramatuse hinnang - kui kasutatavate 1.2. Millised kolm põhilist aspekti mõjutavad detaili töövõimet? * Geomeetria, materjalide omadused on teada ligikaudselt *arvutusskeemi täpsus ja materjal, koormused metoodika lihtsustused * konstruktsiooni vastutusrikkus ohutuse ja võimalike 1.3. Millist füüsika haru käsitleb Tugevusõpetus?* Staatika = füüsika haru, kus majanduslike kahjude suhtes *materjali struktuuri ühtlus *piirpinge ohtlikkus...
Su ümber ja su sees. Kõik endised helinad teel- Mis oli, see on läinud, Mul kahju neist kevade käigul, Mis tuleb, on alles ees. Kui hõiskavad ööbikud veel. Päev pole, öö ei ole, Mul kahju neist lillede vilus, Silm nagu seletaks, Kui metsaga vallatab tuul Kui kuskil mäe nõlval Ning sinise laiuse ilus Sa üksi seisataks Käib pilvede kõrguse luul-- Ja su ümber nagu tuuled Käib üle maa sügavus, sära Su üle juttu a`aks-- Üks peidetud "armastan sind!"-- Ei mõista, siiski kõigest Mul kahju, kõik laulud läind ära, Sa nagu aru saaks. Kes nüüd veel armastab mind. Ei mõista, vaatad üles Jäi vaikseks mu meeletu meri,
Lisandi kirjavahemärgid Eeslisandi eraldamiseks kirjavahemärke ei kasutata, nt Vend Jaan tuli hiljuti sõjaväest. Järellisand eraldatakse muust lausest tavaliselt komadega, nt Kas sina, koolis käinud inimene, oskad inglise keelt? Kui ta on seejuures omastavas käändes, pannakse koma tavaliselt üksnes lisandi ette, nt Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja kalm asub Tallinnas. Meie, sõprade vahel polnud saladusi. Vaid juhul, kui omastavas käändes järellisand kuulub sihitise juurde, eraldatakse ta komaga mõlemalt poolt, nt Leidsin üles Reinu(sihitis), oma kunagise klassivenna, ja kutsusin ta enesele külla. Komaga ei eraldata: a) olevas käändes ja kui-lisandit, nt Onu vanema inimesena ei võtnud noorte trallist osa. Onu kui vanem inimene ei võtnud noorte trallist osa; b) vähendava või hellitleva varjundiga täienditeta järellisandit, nt Laps rumaluke ei saa veel asjadest aru; c) isikulist asesõna laiendavat täienditeta järellisandit,...
väiksematest kividest kuüngas. Esineb kalmeid, kus surnuid on maetud kivikirstu ja ringi vahele. Neid peetakse eelkõige maaomanike perede matmispaigaks. Nii laiba- kui ka põletusmatused. Kalmetel täideti ilmselt teatud rituaale ja tehti kultuslikke toiminguid. Saha-Loo vanimad põllud kivikoristuse käigus kuhjatud ümmagused kivihunnikud ja piklikud kivipeenrad, mis piiravad osaliselt või täielikult paarikümne meetri laiuse ja pikkusega põllulappe. Peamised põlluviljad olid nisu ja oder, kuid tunti ka hirssi, hernest, uba ja lina. Koduloomadest kasvatati lambaid, kitsi ja veiseid. 3. Raua leviku ulatus 500a eKr 500a pKr vanemal rauaajal ja mõju. Sissetoodud tooraine Skandinaaviast, vahetati karusnaha, meravaigu ja vaha vastu. Töötlemine tagumise teel. Rauda oli siiski üsna vähe,sest see oli kallis. Esialgselt
6)Kubjama säär 7)Kuusnõmme poolsaar 8)Maturahu poolsaar 9)Orjassaare nukk 10)Panga nukk 11)Pikanina 12) Papissaare poolsaar on endine saar ja praegune poolsaar Kihelkonna lahes. See asub umbes 3 km Kihelkonna alevikust lääne pool ja on ümbritsetud põhja poolt Abaja lahe, lääne poolt Kiirassaare lahe ja lõuna poolt Lüllelahega. Poolsaarel asub ka Papissaare sadam. 13)Harilaid on poolsaar Saaremaa looderannikul Saare maakonnas Kihelkonna vallas. Harilaiu liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Tagamõisa poolsaarega. Poolsaare pindala on 3,6 km². Harilaiul on suured liivaalad ning kliburand, lõunas kasvab männik. Poolsaare keskosas on riimveeline järv Laiapea laht. Harilaid kerkis merest saarena 10002000 aastat tagasi. 14) Kiipsaare nukk on neem Vilsandi rahvuspargis Harilaiu poolsaare loodetipus Saaremaal. Kiipsaare nukk on geoloogiliselt väga huvitav koht, sest tema asukoht on aja jooksul märkimisväärselt muutunud
ehk sõdurid seda tegid. 1700. aasta oli Eestimaa Rootsi impeeriumi keskuseks, sest siin hargnesid olulisemad sündmused, mis eelkõige päädisid Narva lahinguga. Peale Narva lahingut võttis Karl XII ette aga raske retke läbi Eestimaa Riia alla. Pikemaks kujunes peatus Laiusel, millest sai pooleks aastaks Karl XII eluase ja ühtlasi ka Rootsi suurriigi keskpunkt (lk. 227). Karl XII võttis osa paljudest üritustest, käis isegi kohalike pulmas ning tihti ka põdra- ja karujahil. Laiuse laagris oli kõige raskem muidugi sõduritel, kellel tuli lisaks koduigatsusele võidelda tihti ka toidupuuduse ning eelkõige haigustega. Osad ohvitserid olid aga sõjakäikudeks isegi oma naise kaasa võtnud, rääkimata muust varast. See annab aimu, mida tähendas sõjapidamine 18. sajandi alguses – see oli justkui sihitu rändamine, mille lõppu ei teadnud keegi. Peale puhkust Eestimaal oli aeg võtta suund Riia peale. Rootslased lõid venelasi küll Narva all, kuid teada
Eesti Põhikaart: topograafiline kaart Eesti kaardisüsteemi alus mõõtkava 1:20 000 Põhikaardistuse projekt töötati välja ja kinnitati 1991. aastal. Põhikaardi digitaalset tootmist alustati 1996. aastal. Alates 1997. aastast on kogu põhikaardi tootmise protsess digitaalne. 13. Võrrelge omavahel geograafilisi ja tasapinnalisi ristkoordinaate. Geograafilise laiuse ja pikkuse abil saab määrata mistahes punkti asukohta maakera pinnal või kaardil. Geograafiliste koordinaatide leidmiseks kasutatakse paralleele ja meridiaane ja neid esitatakse kraadides. Tasapinnalised ristkoordinaadid x ja y on kasutusel ainult tasandil, mida maakera ei ole. Maakera tasapinnale teisendamiseks kasutatakse projektsioone. Ristkoordinaate mõõdetakse meetrites. X on punkti kaugus koordinaatide alguspunktist põhja või
Kanepivildid 7 Kanepivildid mõjutavad sisekliimat. Nende võime ümbritsevast keskkonnast niiskust imada ja kuiva õhu korral seda uuesti eraldada parandab eluruumis valitsevat kliimat ning kaitseb puitkatteid niiskuse kõikumiste eest. Kanepivildirullid Ujuva põrandana paigaldatud parkett- ja laminaatpõrandatealla paigaldatav nõeltega varustatud kanepifliis. Kanepivildid on saadaval erineva laiuse ja paksusega. Kanepivildiribad Kanepivildiribasid kasutatakse eraldusribadena, vaheseinaribadena kergete vaheseinte puhul ja muude puidust katete vahele paigaldatavate ribadena. 8 Kasutatud kirjandus: 1. Soojustamise võti, [http://ritsu.ee/?id=94&lang=et] 2. Soojustamine Puistevillaga, [http://www.therm.ee/index.php/en/puistevill] 3. Termokanep® ehk kanepivill Ülikvaliteetne soojustusmaterjal, [http://www
mis seisab lähemal ulmekirjanduse algsele ideestikule kui kaasaja efektidest küllastunud vaatemängufilmidele. "Hukkunud Alpinisti hotell" taastati programmi Eesti film 100 egiidi all Soomes Digital Film Finlandis originaalteose autorite kaasabil. Filmi taastamiseks vajalikud algmaterjalid osteti Moskvast Gosfilmofondist. Hukkunud Alpinisti hotell" taasesilinastus Tallinnas uues kinos ARTIS 14. novembril 2009. Filmi pikkus on 87 minutit. Naerata ometi ,,Naerata ometi" on Leida Laiuse ja Arvo Iho 1985. aastal lavastatud film Silvia Rannamaa teose "Kasuema" ainetel. Film võitis Berliini filmifestivalil 1987. aastal UNICEFi auhinna. Sisu Teismeline Mari saadetakse lastekodusse. Sealne keskond on aga väga kohutav ja ebasõbralik. Natukene aega hiljem näitavad tüdruku vastu huvi kaks rivaalitsevat poissi. Kumbaga peaks ta armuma? Kas hea või halvaga? Film annab realistliku ülevaate lastekodude elust Nõukogude Liidus. Filmis saab näha väga head näitlemisoskust.
mi leida nädalapäeva numbri gi tabelist Päevad Viktoriin Küsimus Vastus 1. Mis on Eesti pealinn? Toompea 2. Mitmendal aastal sündis Anton Hansen Tammsaare? 1800 3. Mis on keskmine kõrgus üle merepinna Eestis? (m) 30 4. Mis on pikem, kas Narva või Võhandu jõgi? Võhandu jõgi 5. Kes kirjutas muusika Eesti hümnale? Pacius 6. Mis on Eesti lipu laiuse ja pikkuse suhe? 0,50 7. Mitu sekundit on aastas? 31536000 Kokku: Hind õige vastus 0 Tallinn 0 1878 0 50 1 Võhandu jõgi 0,5 Fredrik Pacius 1 0,6363636364 1 {31536000;31622400} 3,5
tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 63. Mis on hädaväljapääs? käsitatakse käesoleva määruse tähenduses evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral. 64. Joonista köetava hoone kohal haljaskatus, kirjuta juurde kihid! 65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67
2. PÕHJASÕJA TALLERMAA Põhjasõja esimestel aastatel tabasid kohalikku elanikkonda eriti rängalt Vene vägede ja nende liitlaste – tatarlaste rüüsteretked. Juba päris sõja algul 1700. a. oktoobris, kui Peeter I oli oma vägedega asunud ründama ja piirama Narvat, suundus B. Šeremetjev 500 tema käsutuses olnud ratsaväelasega Virumaale, seda kuni Rakvereni julmalt rüüstates. B. Šeremetjevi uued rüüsteretked algasid 1701. a. jõulude paiku. Esialgu läbisid venelased maad u. 10 km laiuse rindena, mille eest liikus tatarlaste ratsavägi, elanikke julmal viisil tappes ja piinates. Osa elanikkonnast saadeti vangidena Venemaale. Mõnikord jäeti lapsed ellu, et neid Venemaal müüa. Eriti põhjalik Eesti laastamine algas Peeter I käsul 1703. a. Šeremetjevi 11 000-meheline ratsavägi läbis Viru-, Järva-. Viljandi-, Tartu- ja hiljem Võrumaa. Teel põletati Rakvere, Paide, Viljandi, Põltsamaa jt. keskused. Põletatud maa taktika paremaks läbiviimiseks jagati armee
Survetugevus on katsekeha surumisel purustava jõu ja katsekeha pindala suhe. Survetugevus on ehitusmaterjalide puhul kõige sagedamini määrav näitaja. Katse tulemust mõjutab veel keha kuju. Meie katsel tuli kuivadel kehadel keskmine survetugevus 38,38 N/mm² ning immutatud kehadel 34,84 N/mm². Katse tulemustest võib järeldada, et kuivad kehad peavad suuremale survele vastu. Paindetugevus on seoses purustava jõuga, tugede vahelise kaugusega ning keha laiuse ja kõrgusega. Materjali vastupanu piir saavutatakse alumistes kiududes, kuhu ka tekib esimesena pragu. Meie katsel tuli kehade keskmine paindetugevus 3,66 N/mm². Keha paindetugevust suurendatakse kehasse pandud terasega. Normaliseeritud survetugevuse kujutegur oleneb keha laiusest ja kõrgusest. Kujutegur korrutatakse läbi keha survetugevusega. Antud katsel normaliseeritud survetugevus kuival kivil tuli 34,93 N/mm² ja immutatud kivil 31,70 N/mm². Mõlemad survetugevused kuuluvad
Ida Saaremaal oli 19. sajandi keskpaigas kandma hakatud püstkraega lühikest vatti. Hõlmad kinnitati neil ühe või kahe tina või vasknööpide reaga. Vest õmmeldi lambamustast villasest kangast valgele linasele voodrile. Püstkrae kinnitati 2 vasknööbiga. Mõnel vestil olnud üks, mõnel kaks rida nööpe ees, seljatagunegi olnud mõnel linasest, mõnel hõlmariidest. Pidulik peakate oli pealt laieneva rummuga kübar, lakk. Lakk tehti lambapruunist vildist, 6 cm laiuse äärega, rummu ümber seoti punane või valge pael. Suvel kanti ka linast tuttmütsi ning murumütsi. Jalas valged, pruunid või hallid villased sukad ja mustad kingad. Igapäevaselt kanti riidest pealsete ning tugevasti läbinõelutud ja tõrvatud taldadega pättisid 3
33. Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel selle väärtus, kui m = -0,5 ( 3m - 2)( 2 + 3m ) - 3m( 3m - 2) + ( m - 2) 2 34. Õpilaste üldfüüsilisel uuringul mõõdeti ka noormeeste õlgade laiust. Mõõtmise järjekorras saadi ühe klassi tulemusteks sentimeetrites: 42, 45, 39, 42, 46, 46, 41, 37, 42, 48, 38, 41, 46, 41, 48, 46. 1) korrasta arvandmed variatsioonritta ja sagedustabelina. Mitu noormeest mõõdeti? 2) Leia või arvuta õlgade laiuse x arvkarakteristikud: varieeruvuse ulatus, mood mediaan, keskmine ja keskmine hälve. 3) esita andmed tulpdiagrammina; 4) mitu protsenti väärtustest paikneb väärtuste x - d ja x + d vahel? 35. Täringut veeretatakse üks kord. Leia tõenäosus, et 1) tuleb 5 silma; 2) tuleb vähemalt 3 silma; 3) tuleb ülimalt 2 silma; 4) tuleb paarisarvuline silmade arv. 36. Karbis on 15 roosat, 25 valget ja 10 kollast helkurit
Pilt 9. Sõrmfrees 7° HM S=8 D=19X22 [3] Pilt 10. Külje stopper [4] 13 Pilt 11. Ülafrees Bosch GOF 2000 CE [5] 8.2. Freesimine Sirgeks freesimiseks on vajalik kinnitada pitskruvidega sirged lauad postile ja rakke külgedele. Rake keerasime püsti, et oleks lihtsam ja ohutum freesida. Esimesena freesisime posti servad, siis võtsime tapi laiuse ning freesisime selle järgi rakke küljed. Külgede freesimisel jätsime alumisest servast 30 mm freesimata, et see hoiaks posti õigel kõrgusel. Posti sisse lükkamisel kasutasime inertshaamrit, et post paika saada ja mitte kahjustada posti. Kontrollimisel loodiga oli mull lubatud piires. Pilt 12. Posti tapp 14
Tartu Forseliuse Gümnaasium Verevi järv Uurimistöö Koostaja: Janely Soomaa Juhendaja: Kaari Rodima Tartu 2012 1. Verevi järv Järv asub keeruka reljeefiga Elva orundis.Verevi järv on põhjalõuna suunas pikliku kujuga. Järv on nõrga läbivooluga. Verevi järvest saab alguse Kavilda jõgi. Järve linnapoolsel küljel asub heakorrastatud supelrand. 1.1 Järve andmed: Kõrgus merepinnast: 49m pindala 12,6 ha sügavus 11m keskmine sügavus 3.6m pikkus 950m laius 320m Verevi järve rand asub Elva kaguservas, Tartu mnt 16 maaüksusel. Rannaalal asuvad vetelpäästehoone, kaks kioskit, kuivkäimla (4-kohaline), riietuskabiinid (2 kahekohalist),...
Vrd Ta otsustas, enne kui oli jõudnud järele mõelda. Kui, nagu puhul võrdluses koma ei ole, kui ei järgne öeldist. Kui järgneb öeldis, on tegemist põimlausega ja koma on olemas! Nt Ta on ilus nagu nukk. Vrd Ta on ilus, nagu oleks ta nukk. Kui nagu esineb tähenduses näiteks, pannakse tema ette koma: Mitmed koolid, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma spordiväljakuid. Ülakoma - kasutatakse võõrnimede käänamisel siis, kui nimi lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga või vastupidi. Seega tuleb ülakomaga käänata nime Shaw (w on kaashäälik, kuid hääldus lõpeb o-ga). - tsitaatsõnade käänamisel: show'ga, chargé d'affaires'iks ehk asjuriks, copyright'ita;
tuletõkkesektsioonid? 1) korruste kaupa; 2) pindala järgi; 3) ehitise kasutamisotstarbe järgi. Tuletõkkesektsiooni moodustamisel lähtutakse ehitise tuleohutusega seonduvatest näitajatest, sealhulgas ehitise kasutamise ajast ja tuletõkkesektsioonide piirpindalast 62. Mis mõõtudega on evakuatsioonipääsud? Hädaväljapääsuks kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 mm ja laius 500 mm ning kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 mm. 63. Mis on hädaväljapääs? käsitatakse käesoleva määruse tähenduses evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastavat väljapääsu, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi ehitisest tulekahju või muu õnnetuse korral. 64. Joonista köetava hoone kohal haljaskatus, kirjuta juurde kihid! 65. Joonista Fibo ploki, põrand pinnasel, raudbetoon vund sõlm 66. Joonista Alt tuulutusega põranda vund sõlm 67
sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse vahekord on 7:11, lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Lipud on alati olnud rahva tõekspidamiste ja traditsioonide sümbolid. Lipul olevad sümboolsed kujundid ja värvid toovad esile omaniku väärtusi. Lipu ajalugu Sini-must-valge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, "Vironia" osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts)
rahvuslill kukemagun (Papaver rhoeas). Rocca al Mare kool, Hanna Parman 9b 11 LOODUS Belgia jaotub maastikuliselt kolmeks loodusest kagusse kõrgenevaks piirkonnaks Alam-, Kesk- ja Kõrg-Belgiaks. Alam-Belgia hõlmab Flandria madaliku lääne- ja lõunaosa. Põhjamere rannikut ääristab peaaegu katkematu vööndina kuni 30 meetri kõrguste luidete ahelik, mis eraldab merest umbes 15 kilomeetri laiuse, varem soostunud, kohati allpool merepinda paikneva marsitasandike vööndi; nüüdisajal on seal suurelt osalt poldrid. Ida suunas jätkuvad marsid paksu liivakihiga kaetud, umbes 50 kilomeetri laiuse tasandike (geestid) vööndina läbi kogu Belgia põhjaosa. Kesk-Belgia moodustavad 100-200 meetri kõrgused kergelt künklikud, lössi- ja savikate setetega kaetud lavad (Haianut, Brabant ja Hesbaye), mida Kõrg-Belgiast eraldavad Sambre'i ja Meuse'i org.
PÄRNU SAKSA TEHNOLOOGIAKOOL Tarkvara arendus TAK REFERAAT „PRINTERID“ Pärnu 2012 2 Sisukord 1.Mis on printer?..................................................................................................... 3 2.Printerite tüübid................................................................................................... 5 2.1Löökprinterid.................................................................................................. 5 2.1.1 Maatriksprinter e. Nõelprinter.................................................................5 2.1.2 Õisprinter (Daisy-wheel)..........................................................................6 2.2 Löögita printerid..............................................................................................
Koldes eraldunud kasulik soojushulk q + q6 Qk = (1 - 3 )Qkt + Qõ - Qv.õ 13-5 100 - q4 Koldesse õhuga antud soojushulk Qõ =" 0" õe I õ +( k + 0 ts ) I k .õ 13-6 Kolde mõõtmete valik Kolde mõõtmete valik algab kolde ristlõike mõõtmete - kolde laiuse ja sügavuse määramisega. Kolde frondi laius L oleneb aurukatla aurutootlikkusest D, kütuse liigist ja põletite paigutusest. Kolde frondi laiuse valikul võib lähtuda nn. frondi laiuse eritootlikkusest D/L, mille orienteeruvad väärtused tahke slakieemaldamisega kolletele on toodud joonisel 13-1. Vedel- ja gaasküttekolletele võib jooniselt 13-1 leitud frondi laiuse eritootlikkuse väärtust suurendada 25-55 % võrra.
surutakse, siis amortisaator lüheneb ja kolb lükkab õli läbi klappide (tavaliselt 2 tk.), millest tekib vastupanu. Liikumine on veel raskem siis, kui amortisaatorit pikemaks venitatakse. Sel juhul takistavad klapid (tavaliselt 2 tk.) silindri täitumist õliga. Korras amortisaatoril puudub tühikäik. Autode rattad ja rehvid 8.2.1 Veljed Autoratta osad on velg ja rehv. Sõiduautodel kasutatakse süvapöiaga velgi. Erinevate autode veljed erinevad üksteisest läbimõõdu, laiuse ning kilbi ja pöia vastastikuse paigutuse poolest. Velje tähistuses, näiteks 5J-13, näitab esimene number pöia laiust tollides. Numbrile järgnev täht seostub serva kuju ja kõrgusega. Mõttekriipsule järgnev number näitab pöia läbimõõtu. Rehv koosneb mantlist (väliskumm) ja ventiiliga lohvist (sisekumm). Õhkupidava sisekihiga mantlid lohvi ei vaja, neid nimetatakse tihtrehvideks. Ventiili südamik on sulgur, mida saab välja keerata. Tihtrehvi ventiil kinnitatakse velje külge.
Ø5 5 0 R1 Joonestada kannu kontuurid; leida: a) väliskontuuride sisse jääva ala pindala; b) väliskontuuri pikkus; c) ülemiste kolmnurkade pindalad; d) abiringjoone raadius R. Objekti kontuurjooned joonestada 2 mm laiuse joonega. Mõõtmeid pole vaja joonise kanda. Näide 4 2 laia joone vasakpoolne serv Laia joone t eoreet iline kesjoon Laia joone
ainuüksi üks edukas Tartu suurkaupmees võis aastas teenida umbkaudu aastaseks maksuks vajaliku summa. Kuid maks koos teiste nõudmistega oleks vähemalt Tartu piiskopkonna muutnud Venemaa vasalliks ja seda liivimaalased ei tahtnud. SÕJATEGEVUS/TÄHTSAMAD SÜNDMUSED 1558. aasta jaanuaris saatis Ivan IV oma väed Liivimaad vallutama, kohtamata erilist vastupanu. Augustikuuks olid vallutatud Narva, Vastseliina, Tartu, Toolse, Rakvere, Porkuni ja Laiuse. Volmaris kogunes lõpuks Liivimaa kõrgemaid seisusi esindav maapäev, kes otsustas siiski lõivu ära maksta, tsaar lükkas aga pakkumise tagasi.Kirjas Rooma keisrile Ferdinandile nimetas Moskva sõja põhjusena lisaks maksmata "Tartu maksule" ka asjaolu, et Liivimaa linnades ei olevat lastud vene kirikutel ja kaupmeestel vabalt tegutseda.1559 valiti ordumeistriks Poola-sõbralik Gotthard Kettler, kes üritas leida raha ja sõjaväge, et venelastele vastu hakata
Avinurme piirkonna majanduselu on läbi ajaloo olnud tugevalt seotud puutööga, omades enam käsitöönduslikku iseloomu. Tulenevalt metsade suurest osakaalust, suhtelisest eraldatusest ja kaugusest linnadest, on piirkonnas kujunenud välja oma majanduslik lokaliteet. Käsitöönduslik puidutöötlemine on olnud valdavaks tootmisharuks Avinurme kandis sajandeid. Esimesed kirjalikud teated siinsest puutööst, kui üle Eesti tuntud Avinurme meeste oskusest kirjutas teadaolevalt esmakordselt Laiuse pastor H. Jannau 1879. aastal. A. Moora oma monograafias "Peipsimaa etnilisest ajaloost" märgib siinkandi väga varast talude päriseksostu, mis eeldas lisaks põllutööle muud sissetulekuallikat. Puutöö, peamiselt puidust tarbeesemete valmistamine ja turustamine, on siinkandi põhiline tegevusala tänaseni. Eestis võib ühe käe sõrmedel üles lugeda meistreid, kes tänapäeval veel valmistavad käsitsi haabjaid. Haabjas on seest õõnsaks tahutud jäme haavapuu, mida kasutatakse
hoiatada (kollane kaart) või väljakult eemaldada (punane kaart) asendamise õiguseta. Mängu juhib väljakukohtunik, kes saab mängijatele kollast või punast kaarti näidata, ja 2 piirikohtunikku, kelle peamine ülesanne seisneb suluseisu määramises. Suluseis on selline mängijate asetus, kus ilma pallita mängijast on temale söötmise hetkel eespool (rünnaku suunas) vaid väravavaht. Väljak On sätestatud, et väljaku pikkus peab alati ületama laiuse. Samas on rahvusvahelised tähistused alati muutumatud. Klubid peaksid väljakute rajamisel eelistama rahvusvaheliste mängude korral kehtivate mõõtmetega väljakuid: maksimaalselt 110 x 75 m (120x80 jardi), minimaalselt 100 x 64 m (110 x 70 jardi). Mängu huvides tuleks tagada hea ühtlane murukate. Kui väljakut kasutatakse pidevalt igapäevaseks treeninguks, oleks soovitav muru asemel maha panna poorne ilmastikukindel kate.
õli väljavoolu ärahoidmiseks. Tihendi allosaks on painduv rõngakujuline riba, mis toimib ka tagasilöögiklapina. Ribade paindlikkus võimaldab õlil voolata tagasi reservuaari ja hoiab gaasisurve vaid reservuaaris oleval õlil. Sellised amortisaatorid tagavad väga mugava sõidu ja rooli täpse töö. · Rehvitähistused Rehvile on peale märgitud tootja (firma), profiili tähis ehk tüüp, rehvi laius millimeetrites, rehvi kõrguse ja laiuse suhe protsentides, velje läbimõõt tollides, Kandevõime tähistus, kiirusindeks, sisekummita ehk tubeless, kulumisastme näitaja, valmimise nädal ja aasta. Kiirusindeksid *B 50 *G 90 *N 140 *T 190 *C 60 *J 100 *P 150 *U 200 *D 65 *K 110 *Q 160 *H 210 *E 70 *L 120 *R 170 *V 240 *F 80 *M 130 *S 180 *Z 240+ Koormusindeksid
Trepiastme laius on 200 mm ning astme kõrgus 190 mm. Trepiastmed on rajatud täisnurske profiiliga. Liikumispuuetega inimeste hoonesse pääsemine on tagatud ühesuunalise liiklusega pandusega, mille laius on 1,2 m ja pikikalle 4%. Pandus on piiratud 80 mm kõrguse alumiiniumist käsipuuga. Hoone sissepääsu ette on jäetud vaba ruumi 1,2x3,8 m ulatuses ratastooli pööramiseks. Tuulekoja rajamisel on arvesse võetud puuetega inimeste vajadused tuulekoja sügavuse on 1,3 m ning laiuse 3,8 m. Hoones astmeteta ligipääsetav tualettruum, mille projekteerimisel on mõeldud ratastoolikasutajatele ja teistele liikumispuudega isikutele. Tualettruumis on arvestatud, et oleks võimalik sooritada ratastooliga täispööre, mis vastab tema pöörderaadiusele 1400 mm. 6. TULEOHUTUSE NÕUDED Hoone kuulub tuleohu klassi TP2 ja IV kasutusviisiga ehitiste hulka. Hoone tarindi tulepüsivus R30. Hoone tellistest välisseinad ei ole tuleohutuse seisukohalt tuletundlikud, st moodustab
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad o...
mugulasaagi kujunemisele ja selle kvaliteedile. · Veepuudus enne õitsemist- vähem mugulaid. Veepuudus pärast õitsemist- väiksed mugulad. · Kartuli transpiratsioonikoefitsent on 240- 720, keskmiselt 400. Vesi · Vett kasutatakse fotosünteesil ja jahutamisel. · Ühe kg mugulate moodustumiseks kasutab taim 80-100l vett. · Läbi taime aurab 41% veest ja mullapinnalt 59%- seega oluline põllupinna kattumine pealsetega. · Vaovahe laiuse, mahapanekutiheduse mõju mugulasaagile · Vaovahelaius Mugulad tk/ha Saagikus · 70cm 30 000 26.6 · 60 000 32.6 · 90cm 30 000 19.9 · 60 000 23.6 · 140cm 30 000 20.5 · 60 000 24.2 » Kasvuaegne hooldamine · Peamise kasvuaegsed hooldustööd: · Mehaaniline umbrohutõrje - äestamine, muldamine;
Altamira koobas kuulub Vispierese mäe juurde. Santillana del Mari linn asub orus, mida ääristavad laugjad lubjakõrgendikud, millest ühe tipus on Altamira koobas. Koopa ainus avaus on suunatud põhja poole ning on merepinnast 156 m kõrgusel. Viimase jääaja kõige külmematel aegadel (umbes 18 000 aastat tagasi, mil algas Altamira kasutamine inimese poolt) oli meri umbes 120 m praegusest tasemest allpool, jättes katmata 56 km laiuse maariba. Altamira koopa elanikud said seega kontrollida territooriumi, mis peale maismaa hõlmas randa, jõge ja jõesuuet. Muuseumi juures on taastatud 15 000 aasta tagune taimestik. "Uue koopa" lähedal on kase ja sarapuusalu. Teistes kohtades kasvavad männid, tammed ja saared ning kanarbik, kõrrelised ja teised rohttaimed, moodustades tolleaegset tüüpi avamaastiku.
galaktikates esimene populatsioon puudub. Lisaks tähtedele on galaktikas üsna suurtes kogustes gaasi ja tolmu. Paistab see meile vaid siis, kui teda valgustavad lähedal asuvad tähed või kui tolmupilv varjab tema taga olevate tähtede valguse. 8 7.7. AKTIIVSED GALAKTIKAD JA KVASARID Lisaks eespool nimetatud galaktikatele on olemas galaktikataolisi objekte, mille tuum on erakordselt hele ja mille spektrit iseloomustavad tugevad, suure laiuse ja heledusega emissioonijooned. Eristatakse kolme põhilist tüüpi: a) Seyferti galaktikad - normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas. b) Markarjani galaktikad - tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt. c) Kvasarid peeti algul pikka aega "ülitähtedeks". Praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab ülejäänud osa heleduse tuhandeid kordi.
aastatest toodeti tanke üle viie korra rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. 1940. aastal seeriatootmisse jõudnud keskmine tank T-34 üllatas sakslasi oma tugeva relvastuse ja paksu soomusega, mille vastu Saksa tankide väiksekaliibrilised kahurid olid võimetud. T-34 mass oli 28,5 tonni, esiosa soomuse paksus kuni 55 millimeetrit ning käiguvaru 400 kilomeetrit. Tankil oli 500-hobujõuline diiselmootor, maksimaalne kiirus maanteel 55 km/h. Ta võis ületada 2,5 meetri laiuse kraavi ja 0,7 meetri kõrguse takistuse. T-34 relvastusse kuulusid 76,2-millimeetrine kahur ja kaks 7,62-millimeetrist kuulipildujat. Võib öelda, et kõige olulisemat rolli kogu Teise maailmasõja jooksul mängiski just T-34. Sakslastel õnnestus küll luua üks paremaid tanke Panther, mis oli kaitstud kuni 110 mm paksuse soomusega ja varustatud laastava relvastusega, kuid sõja käiku see enam ei muutnud. Pärast Teist maailmasõda arendati tanke vastavalt sõjas omandatud kogemustele ja
MITMEKÜLJELISED HÖÖVELMASINAD 1. Masinate etteandeseadmete ette tuleb üles seada masinast läbilastavate materjalide ristlõikepiirajad. 2. Masinatel, millel freesipead ja etteandemehhanism on varustatud individuaalelektriajamitega peab olema seadis kõikide elektrimootorite üheaegseks väljalülitamiseks. 3. Alumiste noavõllide töövaba osa tuleb katta töödeldatava materjali laiuse järgi kinnitatava väljatõmmatava kaitsega. TÖÖ AJAL 1. Mitte võtta maha kaitsepiirdeid. 2. Paksushöövelpingil töötades mitte seada laastu paksust üle 5 mm. 3. Mitte seista hööveldatava laua otsa kohal, sellega väldite vigastusi võimalikust tagasilöögist. 4. Mitte hööveldada jäätunud puitu. 5. Veenduda, et hööveldatavas puidus ei oleks naelu, kilde ega muid metallesemeid. 6. Seisatada höövelpink kohe kui noavõll hakkab lõikama ebaühtlaselt või kui märkate
0,5km looduses) Geodeetilised kordinaadid on punkti laius B ja pikku L - Neid määratakse kordinaatide järgi, et saada kordinaadid peame selleks tõmbama sirged jooned läbi punaste ristide, mi sasuvad kaardil. - Seejärel näeme üleval kaardil asuvaid kordinaate ja nende vahesid, selle järgi saame mõõta sirgest asuva punkti kauguse ja selle korrutada kaardi mõõtkavaga. Nii saamegi laiuse B ja pikkus L. Ristkordinaadid X jaY - Maamõõtmises on kordinaadid teist pidi ehk X on ülespoole ja y on vasakule - Kordinaatide määramiseks on kaaridle tõmmatud mustade peenjoontega ruudustik, mille nurkades on kordinaatide väärtused ja vahed, selleks et saada täpne kordinaat, peame tõmbama ruudustiku joonega risti ühe joone ja selle omakorda
a alguses sissetunginud vene – tatari vägedele osutada ei suutnud: - keskenduti ainult linnuste kaitsmisele; - maapiirkondades toimunud tapmisi ja rüüstamist takistada ei suudetud; - kõik välilahingud arvukale vaenlasele kaotati (Härgmäe lahing 1560, kus 500 Liivi ordu sõjameest sai hävitavalt lüüa 12 000 meheliselt Vene väelt); - 1558 suve lõpuks oli enamus Ida-Eesti linnuseid (nt Narva, Rakvere, Rõngu, Laiuse, Põltsamaa, Toolse jt) venelaste poolt vallutatud. Sõjaline ebaedu viis kiiresti Vana-Liivimaa väikeriikide kadumiseni ja maahärrade vahetumiseni: - 1558 suvel vallutasid Vene väed Tartu piiskopkonna ja Tartu linna ning viimane piiskop Hermann II Wesel (1552 – 1558) ja osa saksa elanikkonnast küüditati Venemaale; - 1559 müüs Saare-Lääne piiskop Johann von Münchhausen oma valdused Taani
JÄRELTÄIENDI JA –LISANDI KIRJAVAHEMÄRGID Omadussõnaline järeltäiend ning järellisand eraldatakse koma(de)ga. Minu kolleeg, tark ja elukogenud, ütles, et… Kas sina, haritud inimene, tead, mis …? Järellisanditeks (või järeltäienditeks) on ka ühendid, mis algavad sõnadega nimelt, näiteks, nagu (=näiteks), s.o, sealhulgas, muu hulgas, teiste seas, eriti jne. Mitu kooli, nagu Kaarepere, Palamuse ja Laiuse kool, on laiendanud oma … Isikunimekomisjoni liikmed, sealhulgas esimehe, nimetab regionaalminister. Hasartmängust, välja arvatud tegevusloaga hasartmängust, ja loteriist… Omastavas käändes järellisand eraldatakse ühe komaga. Lydia Koidula, meie ärkamisaja suurima luuletaja haud asub Metsakalmistul. Paljude asjade, näiteks raamatute kättesaadavus on paranenud. Meie, sõprade vahel polnud saladusi.
Ettevalmistustööd-platsi vabastamine puudest,maaaluste ja pealsete kommun.ümberpigutus,hoone mahamärkimine... Abitööd-kraavide toestamine,pinnase kobestamine Muldrajatised jagunevad Alalisteks-teede muldkeha,paisud,tammid,kanalid,veehoidlad Ajutisteks-ehitustööde läbiviimiseks:vundamendi süvend,toru kraavid,veetõkked,ajutised kuivanduskraavid Eristamaks süvendeid nim.abil Kaevik-laius ja pikkus ühes suurusjärgus Kraav-pikkus ületab oluliselt laiuse Väikesüvend-ruudu kujuga enamasti ja väiksed mõõtmed Pinnase lubatud süvend toestamata Puiste-,liiv ja kruusapinnases-1m Saviliiv,liivsavi,savipinnas-1,5m Erititihe-2m Allmaapaigaldus Eelnevalt paigalduspiirkond hoolikalt läbi uurida:pinnase omadused, kommunikatsioonide olemasolu,paiknemine ja seisukord, tänavakatte olukord jne. Paigaldamine sissesurumisega-kuni 3m sügavusele 100-600mm pikkus kuni 60m.Otsad suurema läbimõõduga, koos aukudega
pommitamist. 11.mai venelased vallutavad tulekahju järel Narva. 7.juuli Gotthard Kettler saab ordumeistri koadjuutoriks ning orduvägede tegelikuks juhiks. 18.juuli venelased vallutavad Tartu. 1559- 31.august ja 15.september Poola kuningas Sigismund II August sõlmib vastavalt ordu ja peapiiskopiga protektsioonilepingu. oktoobernovember ordu uus vasturünnak Tartu piiskopkonnas, võidetakse Rõngu lahing (11. november), ent seejärel ebaõnnestub Laiuse piiramine. 1560- 2.august Härgmäe lahing, Liivimaa Ordu viimane välilahing, kaotus venelastele. 21.august venelased vallutavad Viljandi. oktoober suur talupoegade ülestõus Harju- ja Läänemaal. 1562-Gotthard Kettlerist saab Kuramaa hertsog. Rootslased vallutavad Padise ja Pärnu. Liivisõja tulemused: Vana-Liivimaa väikeriigid sõjalist vastupanu Venemaale osutada ei suutnud, sest keskenduti
Ta liigitab umbes kümnendiku keravälkudest ekstreemseteks ning kuna keravälgud suudavad läbivad klaase ja seinu, siis peavad nende tuumad tema arvates olema aatomitest väiksemad [5]. VanDevender lähtub ühe tunnistaja ütlustest, milleks on iirlane Michael Fitzgerald, kes aastal 1868 kirlejdas Kuninglikule Ühingule keravälku. Ta oli seda keravälku jälginud umbes kokku 20 minutit ning see lõpuks paiskus vastu maad, jättes järele kuue meetri laiuse ja saja meetri pikkuse kraavi. VanDevender külastas seda paika ja leidis sellise kraavi nagu eespool nimetatud. Sellesse oli kogunenud turbakihid ning need andsid selle tekkele Fitzegeraldi looga kooskõlas oleva seletuse. Nii suure augu tekkimiseks, pidi kera VanDevenderi arvates olema vähemalt 20 tonni raskune [5] [6]. Suure Paugu ajal tekkinud peaaegu 100 miljoni tonni raskuse musta augu sündmuste horisont oleks pisem aatomituumast
näiteks lubi või tsement. Mullbetooni tootmiseks kasutatakse edukalt ka põlevkivituhka. Mullbetoonid koosnevad sideainest, veest, jahvatatud peenliivast, ning mulletekitavast lisandist, mis annab mullebtoonile soovitud poorsuse ning ruumala. Töö teises osas kasutatud ehitusmaterjalideks on keraamilinetellise tükk, silikaattellise tükk ning graniit. 1.3 Töös kasutatud töövahendid Nihik - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali kolme mõõtme - laiuse, pikkuse ja sügavuse võimalikult täpne mõõtmine. Digitaalne kaal - Kasutusala antud katses on katsetatava materjali massi määramine. 1.4 Katsemetoodika Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Selle leidmiseks mõõdetakse katse käigus materjali iga mõõde kolmest eri punktist ning võetakse neist aritmeetiline keskväärtus. Saadud keskväärtuste korrutisega leitakse objekti ruumala ning
Kõigis koolides hakati lastele õpetama tuntumaid koraaliviise. Mitmetes koolides jõudis aga lauluõpetus nii heale järjele, et seal lauldi koguni neljahäälseid koorilaule, kiriklike kõrval ka ilmalikke laule. Esimeseks selliseks kooliks oli pastor Johann Philipp Rothi 1804. aastal asutatud Kanepi kihelkonnakool, mida seati hiljem teistele Liivimaa rahvakoolidele eeskujuks. Väga head muusikaõpetust andis ka 1822. aastal asutatud Laiuse kihelkonnakool: seitse tundi kirikulaulu nädalas, neist kuus eesti ja üks saksa keeles, lisaks noodiõpetus ning oreli- ja viiulimäng. Laiusel oli väga aktiivne ka vennastekoguduse tegevus - nende palvetunde peeti koolimajas. 1823. aastal asutas eestlasest koguduseliige Jüri Sommer kohalikest õpilastest ja talupoegadest koori, mis pani aluse sealsele väga aktiivsele koorilauluharrastusele. 1830. aastate lõpul olevat eesti koolipoisid
0,45 ja 0,75 g/cm³ vahele. Millest sõltub tihedus? · kasvukoht · kus tüve osas · vanusest · niiskusest Niiskussisalduse suurenemine puidus suurendab tema tihedust. Puidu niiskumisel kuni kiuseina küllastuspunktini (30 %), suureneb puidu tihedus aeglaselt. Kuid kui niiskus ületab kiuseina küllastuspunkti, siis hakkab puidu tihedus suurenema, muutudes koos niiskuse sisaldusega proportsionaalselt. Enamusel okaspuudel väheneb tihedus aastarõngaste laiuse suurenedes. Antud väide seletab asjaolu, miks aastarõngaste laiust loetakse üheks oluliseks parameetriks puidu tugevuse visuaalsel hindamisel. Aastarõngaste laius igal konkreetsel puutüvel oleneb väga palju mullatüübist ning kliimatingimustest, kus puu on kasvanud. Suurt tähtsust aastarõngaste moodustumisele omavad ka metsakasvatuslikud võtted (näiteks harvendamine, väetamine), mida puistus rakendatud on, sest nende tulemusena muutub
· 1558-1582 - Moskoovia-Liivi sõda. · 1558 - Jaanuari lõpul tungib Moskva Tsaaririigi sõjavägi Tartu Piiskopkonda. Pealetungid ka Harju- ja Virumaale. Samal ajal tungivad sisse ka Moskoovia abiväed Vilaka piirkonnas ja Peipsi järvest põhja pool. Vaenlase lahkumise järele läbi Järva- ja Virumaa üle Narva jõe laastatakse kogu Ida-Maavald, raskesti kannatada saavad Vastseliina, Rõngu, Rannu, Kongota, Kärkna, Laiuse, Põltsamaa, Jõhvi jm. Külad, talud ja elamud põletatakse või rüüstatakse paljaks, maa upub ebainimlikesse tapmistesse. "Ja mis vaenlane vilja ja loomi mitte ei saanud ära viia, selle hävitas ta ja ajas palju loomi küünidesse ja pani küünid siis põlema ja põletas ühes loomadega ära." 11. mail vallutatakse Narva. Suvel 1558 toimub uus Moskoovia pealetung 60 000 - 80 000- mehelise väega. Vallutatakse Vastseliina (30. juunil), Kirumpää, Tartu (18
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
