Tank (0)

Tartu Kutse haridus keskus
Metallitöötlemispinkidel töötaja
Õpilase nimi
Tank
Referaat
Juhendaja Õpetaja nimi
Tartu 2012

Sisukord

Sisukord 2
American WWII Tank 10
Leopard 2a5 11
Iseloomustus
Tänapäeva lahingutanki põhiomadused on suur tulejõud, tugev soomuskaitse, hea liikuvus ning võime läbida pikki vahemaid. Puudused on suur mass ja piiratud enesekaitsevõime jalaväe või soomusjalaväe toetuseta. Lahingutank on varustatud erinevate vaatlusseadmetega, mis võimaldavad jälgida ümbrust nii päevavalges kui ka öösel ja erinevates ilmastikutingimustes. Lahingutanki torni pöörde- ja tõstemehhanismid on automaatselt stabiliseeritavad, mis võimaldab sihtida ja tulistada ka sõites. Sihtimisparandi kiiret sisseviimist vastavalt laskekaugusele, masina liikumiskiirusele ja laskemoona iseärasustele lihtsustab pardaarvuti. Maastikul orienteerumist hõlbustab navigatsioonisüsteem. Väliseks sidepidamiseks on tankides raadiojaamad, pardaside toimub peatelefonidega. Mitmeid moodsaid tankimootoreid on võimalik üldiselt käitada nii diiselkütuse kui ka bensiiniga. Tulekahju puhuks on tankidele osaliselt sisse ehitatud automaatsed tulekustustussüsteemid. Tanki välispind kaetakse sageli aktiivsoomusega, mis vähendab kumulatiivlaskemoona mõju. Mõningatele tankidele on võimalik kinnitada lisaseadmed , mille abil saab läbida (kandvat ja tasast ) põhja mööda sõites paari-kolme meetri sügavusi veekogusid. Lahingutank koosneb lahinguosast, mootoriosast ja veermikust. Lahinguosas paiknevad relvastus, laskemoon ja meeskond . Meeskond on 3–4 liikmeline (komandör, sihtur, juht, laadur), relvastuseks on 105–125 mm kaliibriga vint- või sileraudne kahur ja 1–2 kuulipildujat. Kahuri laskemoonana kasutatakse põhiliselt kumulatiiv-, kild - ja alakaliibrilisi mürske (noolmürske). Mootor paikneb tavaliselt masina tagaosas. Roomikulülid on enamasti kummipadjakestega, mis säästavad teekatet ja vähendavad roomikute kulumist. Tänapäeva tankide põhimass on keskeltläbi 40–65 tonni, kiirus teel 60–75 km/h. Lisaks lahingutankidele valmistatakse peamiselt tankiveermike baasil evakueerimistanke, sillatanke, pioneeritanke. Vähemal määral on valmistatud spetsiaalseid (peamiselt kaitseotstarbelisi) tankitõrjetanke. Plahvatusohtlike põlengute ohutumaks kustutamiseks on sõjamasinate baasil valmistatud tuletõrjetanke.
Tankide areng kasutuselevõtust Esimese maailmasõja lõpuni
Inglaste tank Big Willie. Juba enne Esimest maailmasõda mõeldi kuulikindla masina ehitamise peale. Kuna sõjapidamine oli muutunud ja võrdsete vastaste korral kippus sõda kujunema kaevikusõjaks, milles kummalgi poolel polnud kindlat edu, oli vaja masinat millega oleks võimalik ületada lahinguväli ning murda läbi vaenlase kaevikute liinist. 1914. aastal pakkuski Briti kolonel Ernest Swinton välja masina, milleks oli traktorialusele paigutatud soomuskast. Kõigepealt esitas ta projekti sõjaminister lord Kitchnerile, kes aga tema projekti vastu erilist huvi üles ei näidanud. Seejärel pakkus Swinton oma projekti admiraliteedile, mille juht Winston Churchill näitas üles palju suuremat huvi. Esimene prototüüp valmis 1915. aasta augustis ning selle nimeks sai Väike Willie. Relvastust sel polnud ning kaal ulatus keskeltläbi kaheksa tonnini. Vaatamata oma unikaalsusele, ei olnud masinast suurt kasu, kuna see oli madalapõhjaline ning ei suutnud ületada üle 2,5 meetri laiuseid kraave. Seega ei suutnud see masin ületada ka kaevikuid, mille tarbeks ta oli ehitatud. Seejärel arendati välja teine prototüüp, mis oli edukam . Masina kuju küljelt vaadates oli rombjas ning teda hakati nimetama Suureks Willieks. Kuna katsetused osutusid edukaks, tellis armee neid sõjamasinaid lausa sada tükki. Peale mõningasi ümberehitusi sai ta nimeks Mark I ning neid hakati tootma kahes variandis " Isane " ja "Emane". "Isane" oli relvastatud külgedelt kahe laevakahuriga, "Emane" oli aga relvastatud ainult kuulipildujatega. Uusi sõjamasinaid hakati esialgu nimetama "maa laevadeks", kuna aga nende tootmist hoiti rangelt salajas, toodeti neid tehastes ametliku nime all "liikuvad veepaagid Mesopotaamiale". Saladust suudeti hästi hoida ning just salatsemise tõttu sai soomusmasin ka tänaseni üldlevinud nime – tank, mis tähendab inglise keeles vedelikupaaki. 1916. aasta suveks suudeti valmis ehitada 49 tanki ning need veeti üle mere Prantsusmaale. Esmakordselt läksid inglaste tankid Mark I lahingusse Prantsusmaal Somme'i lahingus. 15. septembri koidikul hakkasid Flers'i küla juures haneritta paigutatud masinad vaenlase poole liikuma, nende kiiruseks oli alla viie kilomeetri tunnis. 49 tankist ei läinud tehniliste probleemide tõttu käima või seiskus õige pea pärast rünnaku algust 31 ning alles jäänud 18-st masinast said kaheksa vaenlase mürsutabamuse ja kaks süttisid tõenäoliselt mootoririkke tõttu või muul tehnilisel põhjusel. Kuid kaks masinat suutsid siiski vaenlase rindest läbi murda, üks neist hõivas vastase tugipunkti ja jäi sinna pidama , teine aga suundus rindejoone taha ja tiirutas mõnda aega küla vahel. Esimese suurima tankirünnaku sooritasid britid 1917. aasta novembris, kui Cambrai ' lahingus läks pealetungile korraga 400 Mark IV tüüpi tanki. Seda peetakse Esimese maailmasõja edukamaks pealetungina, mis näitas selgelt soomusmasinate koondrünnaku edukust. Peale seda, kui Briti tankid ilmusid lahinguväljale hakkas ka Saksa sõjavägi endale tanki looma ning varsti pärast Cambrai' lahingut saadigi valmis oma tank A7V, mis kaalus 32 tonni. 1917. aasta lõpuks oli Saksa armeel 15 tanki A7V ning mõned brittidelt sõjasaagiks saadud tankid. 1918. aasta 24. aprillil toimus Villers-Bretonneux' lähedal maailma esimene tankidevaheline lahing, milles kumbki pool ei saavutanud erilist edu.
T-34 ja Panther

Kahe maailmasõja vahel loodi suurriikides mitmeid tanke, alates kergematest ja lõpetades raskekaalulistega. Huvitav on aga see, et enamik riike planeeris neid kasutada jalaväe toetusrelvana. Ainult sakslased jõudsid arusaamisele, et tankid kujutavad endast väga tõhusat ja mobiilset löögijõudu ning on kasutatavad iseseisvate üksustena. Muidugi eeldas see ka muu soomustehnika arendamist. Teise maailmasõja esimesed aastad kinnitasidki, et tankiüksustel on tulevikku. Tankide olulist rolli taibati ka Nõukogude Liidus, kus alates 1930. aastatest toodeti tanke üle viie korra rohkem kui kõikides teistes riikides kokku. 1940. aastal seeriatootmisse jõudnud keskmine tank T-34 üllatas sakslasi oma tugeva relvastuse ja paksu soomusega, mille vastu Saksa tankide väiksekaliibrilised kahurid olid võimetud. T-34 mass oli 28,5 tonni, esiosa soomuse paksus kuni 55 millimeetrit ning käiguvaru 400 kilomeetrit. Tankil oli 500-hobujõuline diiselmootor , maksimaalne kiirus maanteel 55 km/h. Ta võis ületada 2,5 meetri laiuse kraavi ja 0,7 meetri kõrguse takistuse. T-34 relvastusse kuulusid 76,2-millimeetrine kahur ja kaks 7,62- millimeetrist kuulipildujat. Võib öelda, et kõige olulisemat rolli kogu Teise maailmasõja jooksul mängiski just T-34. Sakslastel õnnestus küll luua üks paremaid tanke Panther, mis oli kaitstud kuni 110 mm paksuse soomusega ja varustatud laastava relvastusega, kuid sõja käiku see enam ei muutnud. Pärast Teist maailmasõda arendati tanke vastavalt sõjas omandatud kogemustele ja eesmärkidele. Peamiseks relvasüsteemiks kujunes keskmine ehk põhitank. Näiteks USA 1960. aastate M48 mass oli 44,2 tonni, 850-hobujõuline mootor andis maksimaalseks kiiruseks 41,8 km/h, käiguvaru oli 110 kilomeetrit. Relvastuses oli 90 mm vintrauaga kahur, sellega paaris 7,62 mm kuulipilduja ja veel üks pooletolline kuulipilduja. Tanki meeskond koosnes neljast liikmest: juht ees, komandör, relvur ja laadija tornis. Selline koosseis ongi maailmas enamlevinud , ainult venelased ja prantslased kasutavad automaatlaadimissüsteemi ja kolmeliikmelist meeskonda. M48 andurid , vaatlus- ja sideseadmed olid siiski üsna viletsad. Meeskonna käsutuses olid vaateplokid ja periskoobid, tankis oli algeline kaugusmõõtja ja elementaarne elektromehaaniline ballistiline arvuti, mis sai algandmed kaugusmõõtja pöördtrumlilt. Stabilisatsiooni puudumise tõttu ei saanud tulistada liikuvalt tankilt, samuti puudusid öövaatlusseadmeid. Tanki ainukene sidepidamisvahend oli raadio.
Moodne sõjamasin
Tänapäeva tankid on oluliselt edasi arenenud, seda peamiselt jõuallika ja elektroonika poole pealt, ning jõudnud viimases osas kannule isegi lennukitele. Praegu kasutuses oleva moodsa USA tanki M1A1, tuntud ka kui Abrams ehk täpsemalt General Abrams, meeskond on endiselt neljaliikmeline. Abramis juhtimist lihtsustab mootorrattatüüpi juhtkang: käike ja kiirust saab reguleerida pöördkäepidemega; jälgimispaneel näitab nii mootori seisundit kui ka ümbrust. Komandöril ja relvuril on abiks elektroonika ja mitmesugused vaatlusseadmed, mis annavad ümbrusest praktiliselt sama hea pildi nii päeval kui ka öösel. Laserkaugusmõõtja määrab peaaegu silmapilkselt vaadeldava objekti kauguse. Andmed sisestatakse tulejuhtimissüsteemi, mille arvuti arvutab välja vajaliku laskesuuna ja -nurga ning seab ühtlasi paika ka tanki suurekaliibrilise (120 mm) kahuri, arvestades seejuures nii temperatuuri, õhuniiskust, tuule ja tanki kiirust, tanki asendit, kahuri raua kulumist kui ka laskemoona omadusi. Teisisõnu tähendab öeldu seda, et pärast objekti sihikule võtmist võib otsekohe tulistada, seda ka liikuvalt tankilt. Orienteerumiseks kasutatakse GPS-süsteemi, sidet saab pidada nii raadio teel kui ka satelliitide vahendusel. 56,25-tonnisele tankile annab vägeva võimsuse 1500-hobujõuline turbomootor . Et viimastel aastakümnetel on oluliselt edasi arenenud tankitõrje, on Abrams varustatud hulga sensoritega, mis reageerivad mitmesugustele kiirgustele, võimaldades teha näiteks ülilühikese aja jooksul tankile suitsukatet. Tank kaitseb meeskonda isegi radioaktiivse kiirguse ja keemiarelva eest. Seda kõike toetab mitmekihiline põhisoomus. Enam-vähem samasugused näitajad iseloomustavad mitmeid teisigi tänapäeva põhitanke, nagu seda on Leopard, Merkava, Leclerc, T-80, Challenger jt. Seepärast võib öelda, et vaatamata tankitõrjerelvade arengule on tank ikkagi säilitanud oma olulise koha lahinguväljal, olles tehnika ja tehnoloogia tohutu arengu tõttu muutunud väga komplitseeritud ja kalliks relvakandjaks.
Pildid Tank Panzer I
Relvastus: 2 kuulipildujat;
Soomus: 13 mm;
Kaal: 6 tonni;
Mootor: Maybach 100 HJ;
Kiirus: 40 km/h;
Meeskond: 2 meest;
Väljalase: 1934-1939;
Arv: ca 3500 ;
French ARL-44 tank
Soviet KV-1 Tank

American WWII Tank

Leopard 2a5

M1 abrams
Kasutatud kirjandus
http://et.wikipedia.org/wiki/Tank
http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel335_326.html
http://www.hot.ee/relvaleht/relv-1.ht m
http://www.peachmountain.com/5star/Museum_Tanks_Musee_des_Blindes_Saumur_Russian_KV_1.aspx
http://www.peachmountain.com/5star/Museum_Tanks_ARL-44_tanks.asp
http://www.peachmountain.com/5star/Museum_Tanks_Musee_des_Blindes_Saumur_M26_Tanks.aspx
13