Varrast saab märgitakse kaldatähistega kolm ristsihti, millest kronoloogiline graafik veetasemehüdrograaf kasutada sügavuseni 2m. Trossi otsa kinnitatud keskmine on mõõtmislävend. Äärmiste sihtide annab pildi veetaseme aastakulust. Ööp keskm, tiivik lastakse vette hüdromeetrilise vintsi abil, vahekaugus L peab olema niisugune, et ujukil kuu ja aasta keskmised ning kuu ja aasta min- tiiviku küljes on voolujooneline koormis, mille kuluks selle läbimiseks vähemalt 20sek. Ujukid ja maxtasemed avaldatakse aastaraamatus. mass valitakse voolukiiruse järgi. Kiirust (1520 tk) lastakse vette 510m ülemisest sihist Sügavuste mõõtm: Vee süg loetakse veepinna ja mõõdetakse sillalt, ripphällist või paadist. ülesvoolu nii, et nad jaguneksid võimalikult põhja vahelist püstvahekaugust
Maa-aadel muutus Liivimaal järjest jõukamaks. Laiendati vanu ning ehitati uuesi mõisasid. 16.saj keskpaigaks oli eestis juba 500 mõisa. · Saksamaal suurenes teravilja sisseveo vajadus. Eriti olid nad huvitatud Eesti rukisest, kuna see oli väga kvaliteetne ja hästi kuivatatud(suitsust läbi imbunud ja seetõttu ei läinud hallitama). Kuna teravilja müük Lääne-Euroopasse suurenes, suurenes huvi ka selle tootmise vastu. Seetõttu suurenes ja talurahva koormis ja nad pidid os oma viljast ära andma. Suurenes ka mõisategu ehk pea orjus talupoegade töö mõisas. · Kümnis ei tähendanud enam kümnendiku saagist vaid ulatus juba veerandi viljasaagi ära andmiseni. · 15.saj keskpaigaks tahtsid feodaalid loonusrendi asemel panna kehtima raharendi. · Talupoegade liigendamine: 1.adratalupojad talupojad kelle kasutada oli 1adramaa. Nende seisused polnud ühesugused
Jõutreeningu ülesehituse põhimõtted Uurimistulemused tõendavad, et tugev üldine väsimus või selle liigne kuhjumine treeningtunni jooksul kahandab jõu arendamise efektiivsust. Põhiteeks jõu arendamisel on harjutuste kordamine seeriatena. Toimekomponendid on järgmised: · koormis e. vastupanu suurus, raskus · korduste arv seerias · harjutuste sooritamise tempo · puhkeintervalli kestvus · seeriate arv Koormuse optimumiks jõu arendamisel on jõuharjutustel vähemalt 50 %- line jõurakendus maksimaalsest. Jõurakendusel alla 50 % ja harjutuse paljukordsel sooritamisel suureneb eelkõige lokaalne lihasvastupidavus, jõunäitajad vähem. Korduste arv seerias oleneb kasutatavast koormisest ja treeningu arenduslikust eesmärgist.
kõveruskeskpunkti poole ja on seega kiirusvektoriga risti, võnkumine-keha liigub edasi-tagasi ühte trajektoori mööda, vabavõnkumine-süsteemi sisejõudude mõjul toimuv võnkumine, sundvõnkumine-võnkumine toimub mingi välise jõu mõjul, resonants-nähtus, kus välise mõju sageduse kokkulangevusel süsteemi vabavõnkumise sagedusega suureneb võnkeamplituud märgatavalt, tasakaaluasend-potensiaalne energia on minimaalne, amplituudasend-pendli asend, kus koormis pöördub tagasi, hälve-keha kaugus tasakaaluasendist, amplituud-suurim hälve, sagedus-ajaühikus tehtavate (täisringide) arv, periood-(täisringi) sooritamise aeg, laine-aineosakeste liikumine, lainefront-piir, kuhu lainetus esimese laine näol on jõudnud, lainepikkus-kahe teineteiselel lähima samas taktis võnkuva punkti vahel, interferents-lainete liitumine, difraktsioon-laine painub tõkete taha,
kehale mõjuv Fe on kiirusega risti. Võib väljendada Newtoni II seaduse kaudu: Näide 1. Kui seina külge panna vedru, mille teine ots ühendada mänguautoga, seejärel autot seinast eemale tõmmata ning lahti lasta, tõmbab kõigepealt vedru autot tagasi seina poole. Seda tehes surub aga vedru ennast kokku ning lükkab ennast elastsusjõu mõjul uuesti lahti, seejärel tõmbub jälle kokku jne. Auto hakkab edasi-tagasi võnkuma. Näide 2. Nööri otsas tiirlev koormis liigub ringikujuliselt, sest nööri elastsusjõud on risti kiirusega. 2. Keha raskuskese. Punktmass. Raskuskese on punkt, mida läbib keha osakestele mõjuvate raskusjõudude resultandi mõjusirge keha igasuguse asendi korral Punktmass on keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei tule arvestada. 3.Kulgliikumise iseloomulikud parameetrid. Kulgliikumise korral liiguvad keha kõik punktid ühtemoodi (läbivad sama aja jooksul sama teepikkuse) 4. Nihe. Nihke ja lõppkiiruse võrrand.
väiksemad kui adratalupoegadel. maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid isiklikult vabad ning said oma talu läänikirjaga lääniisandalt. Pidid täitma sõjateenistuskohust ja maksma lääniisandale maksu. vabatalupoeg- Vabatalupojad polnud küll isiklikult vabad, kuid neil ei olnud otsest isandat, kellele nad töötama pidid. Nad maksid rahamaksu, et end kohustustest vabaks saada. teokohustus- Teokohustus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi oma töövahenditega mingi osa nädalast mõisa jaoks tööd tegema. Nii tasus ta enda all kasutuses oleva talumaa eest. loonusandam- Talupoja poolt maaisandale tasutav naturaalrent. Talupoeg andis ära kindla osa oma saagist, mis tavaliselt tasuti teraviljaga. Sunnismaisus- Üks pärisorjuse põhitunnuseid, kus talupoeg oli aheldatud maa külge ning tal puudus elukohavalik. Mõisnikud vahetasid või müüsid omavahel sunnismaiseid talupoegi maast lahus.
Siit kujunesid pangad. Mõisted Sunnismaisus feodaalse sõltuvuse vorm: talupoeg ei tohtinud isanda loata elukohta vahetada Pärisorjus feodaalse sõltuvuse vorm: sunnismaiste talupoegade täielik alluvus oma isanda õiguslikkusele Kolmeväljasüsteem Põllud paiknesid vähemalt kolmes osas: nii suvi- ja talivilja külvialal kui ka kesa all. Rent kinnisvara ajutine kasutamine kokkulepitud tingimustel Loonusrent Kohustus anda maaomanikule osa oma saagist Raharent - koormis, mis tuli tasuda rahas Teotöö - teorendi korral mõisale tehtav töö Naturaalmajandus rahatu majandus/ oma tarbete rahuldamine paganlikud uskumused mitte kristlikud uskumised Mõis - feodaalne maavaldus koos sellel elavate sõltuvate talupoegadega Gildid (ka Suurgild) keskaegne usuline ja poliitiline kutseühing; tallinna kõige mõjuvõimsam gild Tsunftid- linnakäsitööliste kutseühing Skraa tsunfti või gildi põhikiri Privileeg eesõigus
tuli Eestisse elama väljaspoolt ning kõige kiuste kasvas Eesti rahvaarv umbes neli korda. Siiani teadaoleva laastavaima nälja ajal, aga ei tuldud siinsele rahvale vastu, vilja saadeti isegi maalt välja Soome ja Rootsi, kus olid inimesed samuti näljas. Vili aga tuli Eesti talurahvalt, kes pidid koormist maksma mõisale, kuigi selleks ajaks oli suurem osa Eesti mõisatest riigistatud. Mille tõttu alates 1680.aasta reduktsioonist märgiti talupoegade koormis vakuraamatusse. Ikkagi leidis mõisnik mõne mõjuva põhjuse või seaduse, miks talupoeg peaks andma suurema koormise, kui see ette oli nähtud. Ent nüüd, kui talupoeg sellega nõus ei olnud, oli tal õigus kaevata mõisarentnike ja-valitsejate peale. Kahjuks enamasti ei saanud talurahvas õigust, sest mõisarahvast usuti ikkagi rohkem. Nii ei olnud ka talupoegadele otsest positiivset mõju Rootsi ajal, sest ka reduktsiooniprotsess, mis lisaks vakuraamatule ja
Vea tagajärg konkreetses asjas (kurjategija jääb süüdi mõistmata;saab pos. tagasiside oma tegudes) vea neg. tagajärg üldsusele: o avalikkuse eksitav informeerimine normidest o Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine Moraalne kahju eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab tegelema sellega, et ära tõendada, et isik on süüdi. Kui isikut on liiga kerge süüdi mõista, siis on palju 4. tüüpi vigu(süütu mõistetakse süüdi).
Friedrich Reinhold Faehlmann Friedrich Reinhold Kreutzwald Johann Voldemar Jannsen Lydia Koidula Jakob Hurt Carl Robert Jakobson Johann Köler Philipp Karell MÕISTED Adrakohtunik(Eestimaal), sillakohtunik(Liivimaal) olid kohalike mõisnike hulgast valitud kohtunikud avaliku korra tagamiseks, kes uurisid talupoegade väiksemaid kuritegusid ja karistasid neid. Reduktsioon maade/mõisate riigistamine, tagasivõtmine Teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisas tööd tegema. Loonusrent on talupoegade kohustus anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist. Aadlimatriklid Eesti-, Liivi- ja Saaremaal 18. sajandi keskel koostatud ametlik nimistu, mis sisaldas rüütlekonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid. Kubermang- suurem haldusüksus Venemaal, mis jagas Eesti kaheks.
Esialgu oli talupoegade seisund üsna hea. Vallutajad tunnistasid eestlaste isiklikku vabadust ja õigust maakasutusele. Jüriöö ülestõusu tagajärjel hakkas talurahva laialdane karistamine. Talupoegade õigustega arvestasid feodaalid nüüd tunduvalt vähem kui enne ülestõusu. Talupoegadel tuli leppida mitmete koomistega. Tähtsaim oli viljakümnis, mis on protsentuaalne andam või hinnus, mis oli kindla suurusega andam. Teoorjus oli feodaalne koormis, kus talupoeg pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Rüütelkondade kujunemine maaisandate võim oli nõrk, sisepoliitilistes heitlustes vajasid tuge vasallidelt, huvide kaitseks ühinesid vasallid territoriaalseteks rüütelkondadeks. Keskaeg Eestis 1227
0,4404=0,4821. TÖÖ JÄRELDUS Arvutused näitavad, et ükski tõestamist nõudnud seos paika ei pidanud. Loomulikult ei väida ma sellega seda, et antud teepikkuse valem, kiiruse valem ja Newtoni II seadus on väärad. See, et võrdused ei kehti tuleneb ilmselt kehvast katse läbiviimise tehnikast ja kehvast katse seadmest. Esiteks ei olnud ajamõõtja aja fikseerimine alati korralik, kuna koormis c puutus platvormi iga kord erinevalt (kui üldse puutus). Kui koormisel c' olid lisakoormised, siis tihti peale takerdusid nad Atwoodi masina konstruktsiooni elementidesse. Samuti ei lasknud rõngasplatvorm koormist c alati täiesti vabalt läbi. Kõige selle tulemusena võis tekkida süsteemi kiiruse langus. Väga suur kõikumine II Osas oligi ilmselt tingitud sellest, et seal summeerusid kõik eelnevalt loetletud probleemid. Tihti jooksis ka niit blokilt maha. Seda, et
kasest, lepast, saarest, tamest, pöögist, nulust, haab, vaher, lehis.Vineerisisekihid võivad olla eri kihtidest.Vineerile anna nimetuse selle puidu liigi või liikide kasutamine milline on vineeri väliskihil.Vineeri kihid võivad olla erinevatest puiduliikdest kuid, siis peavad vineerikihid olema parriti ühest puiduliigist ja ühesuguse paksusega.kihtvineeride tootmine toimub järgmiste operatsioonidega.1. Nottide aurutamine 50-80 kraadises kuumas vees, baasides.2.Spooni koorimine koormis masinal.3.tükedaldamine toimub giljotiin kääridel.4.Kuivatamine kuvatites 1korruseline või mitmekorruseline kiati kuivatuson 100-160 kraadi.Keskmine 140 kraadi.Kuivatamine toimub kuumade plattidega ehk valtside eh krullikutega.Niiskus sisaldusega 5-6% või siis 8+-2%.Spooni korkimine toimub stantartimise põhimõttel. Spoorni kormise masinatel. Spoonilehe niiskussisaldus on kõrgem kui korgimaterjali niiskussisaldus. Kork surutakse materjli vees ja paindub ja kinnitub ilma limita
26. Philipp Karell Eesti arst, oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, oli Nikolai I ja Aleksander II perekondade ihuarst. Mõisted 1. adrakohtunik, sillakohtunik Eestimaa ja Liivimaa I astmekohtunikud, kes tegelesid talupoegade tagasitoomisega mõisasse. 2. reduktsioon aadlikele läänistatud riigimõisade tagasivõtmine 3. restitutsioon Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine 4. teorent feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd tegema 5. loonusrent Sisuliselt tähendas loonusrent kohustust anda maaomanikule osa oma talumajapidamise saagist, mis põhiliselt tasuti teraviljaga 6. aadlimatriklid 18. sajandi keskpaiku koostatud ametlik nimistu, mis sisaldab rüütelkonda kuulunud aadlisuguvõsade nimesid 7. kubermang endine haldusüksus vene keisririigi ja NSV ajal 8
tõene, väär 2. Riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuselt maksuvõla saamise ajanemisel tagatist · Ei nõua · Nõuatakse 3. Maksuhalduril on õigus maksumaksja taotlusel anda talle maksuvõla tasumiseks ajapikendust ja vähendada sellest maksuvülasummalt arvestava intressimäära kuni · 15% · 20% · 50% 4. Tähtpäevaks tasumata või ülekandmata jäetud maksusummalt arvestatakse intressi ...... % päevas 5. Mille poolest erineb koormis maksust? 6. Maksumaksjale on võimalik maksukelmuse eest määrata vabadusekaotust maksimaalselt ............ aastat 7. Maksustamisõigust omavad · Vallad · Alevikud · Linnad 8. Maa hindamise objektiks on · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kasvava metsa, muude taimede ja päraldisteta · Maatükk ilma sellel asuvate ehitiste, kuid koos kasvava metsaga 9. Maa maksutamishind väljendatakse kroonides ja ümmaradatakse maatüki(krundi) kohta ........
Maksud määrati talude kaupa. Maksude tasumise korraldasid vakuse adratalupojad ühiselt. Algselt peeti sügiseti vakupidu, mis asendus vastavate loonustasudega. Algselt maarahval ka sõjaväekohustus. Asendus tulirelvade tulekul, kui tekkis palgaarmee, vastava maksuga. Toimis naturaalmajandus. Talupoegadel oli õigus oma toodangu ülejääke müüa aga turg oli väike. * Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus * Adratalupoeg ehk adrik - kõige arvukam keskaegse Eesti talupoegade grupp, kes elasid adrataludes ja kasutasid külakogukonna maid ühiselt. Moodustasid küla maaharijate tuumiku
mõisa ja talu suhted eesti aladel ~mõisa 18.saj lõpp eramõisad, kroonumõisad, pastoraadid kroonumõisad kuuluvad riigile, on riigi omanduseks, aga valdavalt neid ei korralda riigi esindajad, vaid üldiselt välja renditud, põhja eestis osakaal väiksem, lõuna eestis suurem kehtima jäävad määratud koormised, veidi parem seis kui eramõisates valdav osa eramõisad 1721 restitutsioonikomisjonid 1739 Roseni deklaratsioon vastupanu:pagemine 1765 Browne'i "positiivsed määrused" eesti aladel pole keegi kunagi nii pikalt valitsenud nagu tema fikseeriti õigus vallasvarale, määrati kodukariõiguse piirid, lubati mõisniku peale kaevata ta määrused, peaksid justkui tooma olulist leevendust talupoegadel olukorrale, aga kuna mõisnikud seisid selle vastu, siis selle ellu viimine täiel määral oli küsitav õigus mõisniku peale kaevata, anti selliselt, et talupoeg pidi liigse kohustuse ära t...
Tagajärjed · 1346. a. müüs taani kuningas oma põhja-eesti valdused Saksa ordule · Talurahva jõukam ja teovõimelisem osa hukkus ülestõusu käigus · Eestlaste olukord halvenes, eestlased kuulusid edaspidi reeglina madalmasse seisusesse Kaotuste põhjused Sakslastel oli koguaeg võimalus vägesid juurde tuua. Eestlastel polnud toetajaid Sakslastel parem relvastus. KESKAJA ÜHISKOND EESTIS Mõisted: Kümnis- talupoegade koormis, mis kujutas endast kümnendikku talu saagist. Hinnus- talupoegade koormis, mis kujutas endast kindlaks määratud naturaalmaksu. Piiskop- mingi piirkonna kristlaste juht Feood e. Lään - maa, mille eest tuli tasuda väeteenistusega Vasall - läänimees, kes sai oma senjöörilt maad Mõis - läänimehe majapidamine Kümnis - kümnes osa talu saagist Seisus - teatav ühiskonnakiht, mida eristas teistest kihtidest teatav hulk ainult talle kuuluvaid õigusi ja kohustusi, mis saadi pärilikult
Browne Liivimaa maapäevale Katariina II nõudel käsu parandada talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn postitiivsete määrustena, ehk kaitseseadustena, mille alusel: 1) talupoeg sai õiguse vallasvarale 2) määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir 3) talupoeg võis kaevata mõisniku peale kohtusse, kui too rikub määrusi 4) määrati kindlaks kodukaripiirid 7. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu poolt? Esita üks konkreetne näide vastuhakust ja oska seda kirjeldada. Talupojad said aru, et nad maksavad maksu ja on teotööst vabastatud. Näiteks Karula kiriku juures puhkenud vastuhakk, kus talupojad nõudsid kaaslaste karistamise ärajätmist. pietism hernhuutlus levis eelkõige haritud teoloogide seas levis lihtrahva hulgas
ka hilisrauaaegses Eestis. vesse – oli saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu ajal aastatel 1343–1344. Taani hindamiseraamat - on 13. sajandist pärinev mitmekesise sisuga pärgamentköide. Taani hindamisraamatu lasi koostada Valdemar II Võitja. must surm - nimetatakse kergesti levivat nakkushaigust, mille tekitajaks on katkubakter. 14. sajandil tappis katk umbes kolmandiku Euroopa elanikest. 24. teoorjus – ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus. sunnismaisus – Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada
omavahel sõdivateks "riikideks riigis" aadel rüütliseisusest järk-järgult kujunenud pärilike eesõigustega kõrgem seisus paaz noor rüütli õpipoiss, talle õpetati kombeid ja head käitumist rüütliordu hiliskeskajal sõjaliste ordude idealiseerimisest tekkinud ühingu üldnimetus bilda vastukaalukatapult katapult heitemasin mõis suur maavaldus- ja põllumaj tootmisüksus naturaalmajandus kõik ise või saadakse vahetuse alusel Raharent koormis, mis tuli tasuda rahas Linnaõigus linnas keht. seaduste kogum e põhiseadus Raad e magistraat linna kõrgeim võimu- ja kohtuorgan, linnanõukogu Müsteerium kiriklik näitemäng Hansa Liit P- Saksa kaupmeeste organisatsioon, pol liit (juht Lübeck) Hansakaubandus kaubandus, kus on tulud suured sadamalinnadel jaoks(sadamad, kaubateed Senjöör suurfeodaal kellest olid sõltuvuses feodaalses hierarhias madalamal seisvad feodaalid ehk vasallid Vasall
Feodaalse killustumise ajajärku Eesti nimetatakse Vana-Liivimaa ajaks. Ilmaliku võimu kehtestamiseks oli suur sõjaline jõud - Liivi orduriik (1237). Orduala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks. Tähtsat kohta ordus omasid kiriklikke talitlusi pidavad preestrivennad. Vaimuliku poole tähtsaimaks võimukandjaks V-Liivimaal oli Riia peapiiskop. Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. Kes ristiusu vastu olid võrnud, kuulutati isiklikult vabadeks. Põhiline koormis kümnis - kümnes osa talu saagist, kergema variandina hinnus kindalaksmääratud naturaalmaks. Võõrvõimude omavahelised suhted. Linnad, linnused ja kirikud Kogu Eesti keskaega iseloomustab võitlus võimu pärast. 1297 toimus V-Liivimaal kodusõda. Riia linn moodustas ühisrinde ordu vastu. Vana-Liivimaa feodaalriigikeste välispoliitika lähtus Saksa ordu ja Rooma paavsti taotlusest oma võimu laiendada. Põhivaenlasteks kujunesid Novgorod, Pihkva ja Leedu vürstiriigid. 1263
Lahtises anumas gaas ei püsi tõmbejõud on väike. Osakeste liikumine on korrapäratu. Osakeste liikumise trajektoor on murdjoon. Ainete segunemine. Lõhnaõli lõhn levib, sest lõhnaõli osakesed segunevad õhuosakestega. Ained segunevad iseeneslikult soojusliikumise tõttu. Lahustumine vees on ka iseeneslik. Gaasis toimub segunemine kiiremini, sest osakesed on kaugemal üksteisest. Mittelahustuvad ained ei segune iseeneslikult. Kui kaks tahket ainet üksteise peale panna ning koormis peale panna, siis pika aja jooksul seguneb aine väga vähe ( tahkistes liiguvad osakesed väga harva oma koha pealt ära ) . Iseeneslik segunemine difusioon. 4 ) soojuspaisumine Ained soojenedes paisuvad, aga jahtudes tõmbuvad kokku soojuspaisumine. Gaasi ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( gaas hakkab soojusega paisuma ja tungib välja ). Vedeliku ruumala muut on võrdeline temperatuuriga ( kui soe vedelik jahtub, siis veetase langeb ). Vesi
testament bona, orum n. (plur.) vara, varandus caput, pitis n pea; õigusvõime crimen, minis n. kuritegu, roim vectigal, alis n. rent corpus, poris n. keha; isik; kogu, kogumik ius, iuris n. õigus onus, oneris n koorem, koormis opus, operis n. töö, tegevus pignus, noris n pant fas, - n. jumalik otsus, jumalik käsk, õigus v. seadus Asesõnad 1 cum + abl. - koos, -ga 2 sine + abl. - ilma, -ta 3 de + abl. - kohta, üle, -st 4 ex + abl. - seest, hulgast; -st 5 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l
*Põlisrahva õiguslik olukord halveneb. kes ristiusku vastu võeti, kuulutati isiklikult vabadeks. majanduslikud tingimused muutusid talurahvale kitsamaks. kaubandus ja meresõit kui tulutootvad elualad jäeti linnakodanike hooleks. See oli löök Põhja- Lääne-Eesti ja Saaremaa rahvale, kes tegelesid merekaubandusega. Põlluharimise viisid ja tööriistad jäid endiseks. eestlased pidid ka feodaale oma tööga üleval pidama. *Ristimisega kaasnesid "ristiusuliste kohustused". Põhiline koormis - kümnis (kümnes osa talu saagist). Algul tasuti viljas, hiljem karjakümnis, hein. Kindlaksmääratud *naturaalmaks - hinnus. *kui talup. jäi mõisnikule võlgu, andis see põhjuse piirata ta vabadust, anda lisakohustusi. 1315. ikaldus ja näljahäda, eriti rängad Harjumaa rahvale *töökohustus-linnuste,kirikute ehitus, teede rajamine. mõisates teotöö kohustus- *talupojad vabadeks, neil oli oma maa ja kasutamiseks ühisvaldus. lubatud kaubitsemine.
Vanim ja kaalukaim oli Riia peapiiskopkond, talle järgnes Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond, Kuramaa piiskopkond. 2. Kohalikust rahvast said talupojad, kes olid algul vabad ja võisid omada maad. Ehkki välissuhtluse ja väliskaubanduse haarasid enda kätte kohalikud sakslased, avas hoogustuv hansakaubandus ja siseturu nõudluse suurenenmine talurahvale oma toodangu turustamiseks varasemast hoopis laiemad võimalused. Tähtsaim koormis oli viljakümnis või hinnus. Veel kirikukümnis. Talupoegadel oli kirikute, linnuste ja teede ehitamise kohustus. Vabadel meestel lasus sõjateenistuskohustus. 1507 keelati talupoegadel relvakandmine. Alistamise järel rahvas ristiti ja algas kirikute ehitamine. 3. Vallutuste käigus tekkisid Liivimaale esimesed linnad. Linade asukohaks valiti muistsed kauplemiskohad tähtsamate teede sülmpunktides. Enamasti olid need paigad juba enne vallutust kohalikud
4.Harju-Viru- Taani valdus 5.Tartu- piiskopkond- Ugandi maakond ja Vaiga lõunaosa 6.Saare-Lääne piiskopkond- Läänemaa ja Saaremaa 7.Liivi orduriik- katoliku rüütliordu, saksa ordu liivimaa haru, 1237-1562 8.Vana-Liivimaa- feodaalse killustamise ajajärk Eestis 9.ordumeister- tähtsaim isik Liivi ordus 10.kümnis- koormis, kümnes osa talu saagist 11.hinnus- koormise variant, naturaalmaks 12.võõrvõimude omavahelised suhted- võõrvõimude pidev võitlus juhtrolli pärast Vanal-Liivimaal. 13.talupoegade olukord- jäid isiklikult vabaks, neil oli oma maa ja õigus kaubitseda. Põlluharimisviisid ja tööriistad jäid samaks 14.1236 ja 1237 (mõõgavendade ordust saab liivi ordu)- Saule lahingus leedulastelt
Tulumaks on seotud mingi tulu, vara tekkimise või olemasoleva vara suurenemisega. Omandi maksud on seotud vara olemasolu, valdamise või haldamisega (maamaks, raskeveokimaks, loomapidamismaks). Tarbimisega seotud maksud vara kulutamisega, tarbimisega või võõrandamisega (käibemaks, aktsiis, hasartmängumaks) Maksude eristamine koormistest. 1. Koormised trahvid, riigilõiv, sotsiaalkindlustus ehk sundkindlustus, töötuskindlustus, pensionikindlustus, koormis, muu. 2. Koormis selle võib kehtestada riigikaitseliste sundkoormiste seadus, mis rakendub sõja seisukorra väljakuulutamisel ja need koormised on kõik mitterahalised. Koormisteks võib olla sundtöö, -transport,- majutus. Võib tekkida ka eriolukorra seadus, mille kohaselt rakendatakse isikuid kohaliku omavalitsuse tasandil päästetööde ja heakorratööde korraldamiseks. Nt lume koristamine. 3
müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest. (5) Kinkija ei pea kinke üleandmisega viivitamise korral maksma viivist ega välja andma kingitud esemest saadud kasu. § 265. Koormised ja kohustused kingisaajale (1) Kinkelepingus võib kingisaajale ette näha koormisi või kohustusi. (2) Kui koormise või kohustuse täitmine on avalikes huvides, võib pärast kinkija surma nõuda selle täitmist ka pädev riigi- või omavalitsusasutus. (3) Kui koormis on määratud mitme isiku kasuks nende osade suurust kindlaks määramata ning üks neist isikutest sureb, suureneb tema osa arvel teiste isikute osa. (4) Kui kinke väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei kata koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, võib kingisaaja keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle
Sundkindlustuse ja vabakindlustuse vahe: neil ei olegi erilist vahet, mõlemal juhtul tuleb sõlmida kindlustuslepin, mõlemal juhtul tuleb maksta kindlustuspreemiat, mõlema puhul, kui tekib kindlustus juhtum, siis tekib võimalus saada kindlustushüvitist. Aga, kui jätate maksmata vabakindlustuse, siis see lõppeb ära, aga kui jätate maksmata sundkindlustuse, siis hakkavad järgnema mingid karistused ja see ongi peamine vahe! Pensionikindlsutus- kindlustusmakse, ehk ta on koormis, ta ei ole kehtestatud maksuna. Suhtkindlustus. Töötluskindlatusmakse- kehtestati samuti nagu pension, kehtestati maksena. Sundkindlustus. Muud- näiteks keskkonna reostusega seonduvad koormised. Maksusüsteemi hindamine Sageli tahetakse võrrelda erinevaid maksusüsteeme, sellepärats tuleb neid kuidagi hinnata ja hindamiseks peab olema taustsüsteem. Hindamiskriteeriumid, millele peaks hea maksussüteem vastama. Hindamisalused: 1
territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid Teoorjus- Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk mõisategu tegema. Pärisorjus- Pärisorjus ehk pärisorjuslik sõltuvus on isiku kui pärisorja feodaalse sõltuvuse raskeim aste. Sunnismaisus- Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada.
küttimise ning karjakasvatusega. naturaalmajandus rahatu majandus, kus kõik vajalik toodetakse ise või saadakse vahetuskaubanduse alusel. mõis suur eesõigustega maavaldus ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud. Loonusrent ehk naturaalrent talupoegade või teiste maakasutajate tasu feodaalühiskonnas kasutatava maa eest maaomanikule. teotöö koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. skraa tsunfti põhikiri. hansapäevad linnade esindajate kokkutulek.
kus m aine n aine = [ g - ekv] E aine 1.Tahket lahustavat ainet saab earldada segust mittelahustuva ainega, kui lahustada segu vees.Lahustunud aine lahustub, mittelahustuv aine aga mitte. Siis jääb ainult filtrida lahust, at eraldada mittelahustavat ainet. 2. Soola mass liiva-soola segus määrati järgmiselt: vt. protokolli 3. Areomeeter-mõõteriist vedeliku tihedusemääramiseks. Areomeeter koosneb õhuga täidetud klaastorust , mille ühte otsa on asetatud koormis. Kui mõõteriist asetatakse lahusesse, ujub see kas kõrgemal või madalamal, olenevalt vedeliku tihedusest. Tihedus loetakse areomeetri skaalalt vedeliku pinna kõrguselt. 7. Bürett on vertikaalne, laboriseade, mis koosneb gradueeritud mõõteskaalaga klaastorust ja selle alumises osas olevast kraanist või näpitsast.Bürett võimaldab viia uuritavasse proovi täpse ruumalaga vedelikukoguse. Seadet kasutatakse näiteks tiitrimisel.Lugem tuleb võtta täpsusega ± 0,05 cm3. 8
VENE AEG (1721-24.02.1918) I BALTI ERIKORD · Restitutsioon riigistatud mõisade tagasiandmine · Kehtisid senised seadused ja maksukorraldus · Saksakeelne asjaajamine, luteri usk, tollipiir · Vene keskvõimu esindajad kindralkubernerid (Vene armees välismaalased karjäär, kubermangus asuvate sõjaväeosade ülalpidamine ning riigitulude laekumise jälgimine) · Eestis aadlite hulgast valitud valitsunõunik · Aadlimatriklid (mõis enne Põhjasõda, pärusaadlid) rüütelkonna liikmete erilised nimekirjad, 1730-40-ndatel poliitiliste ja majanduslike eesõiguste kaitsmine · Linnade omavalitsus säilis · Säilisid rüütelkonnad · Talupoegade pärisorjastamine 1739 Negatiivne: Roseni deklaratsioon (mölder Jaan kaebas keisrinnale liiga suurte maksude pärast, Elizaveta II järelpärimine) talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada, müüa nagu muud mõisa vara. 1739 Positiivne: A.Thor Helle tõ...
Vana-Liivimaa 1. Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
talupoegade olukorda. Ettepanekud vormistati nn positiivsete määrustena, mille alusel : · talupoeg sai õiguse vallasvarale · määrati kindlaks mõisakoormiste ülempiir · talupoega karistamise ülempiiriks mõisas sai 30 vitsa-või kepihoopi · talupoeg võis kaevata mõisniku kohtusse, kui too rikub määrusi 13. Miks kujunes pearaharahutustest mõisatevastane vastuhakk, kuigi uus koormis oli kehtestatud keskvõimu pool? Esita üks konkreetne näide vastuhakust. Osa talupoegi sai asjast hoopis nii aru, et maksu maksavad nüüd nemad ning on siitpeale mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Puhkesid kähmlused talupoegade ja Vene soldatite vahel. Ulatuslikem neist leidis aset 1784. aasta juulis ning on tuntud Räpina puuaiasõjana. 14. Eesti linnade areng Rootsi ajal ja keskajal. Osata kanda linnu kaardile. Meelde tuletada saksa keelsed nimed.
Paindetugevuse määramisel on proovikeha talakujuline ja ta murtakse pooleks vastava seadme abil. JOONIS 1.3.3. Paindetugevuse määramine 3 P l Rp ...( N / mm2 , MPa, kg / cm 2 ), kus 2b h 2 P – purustav jõud (N või kg), l – tala tugede vahe (mm või cm), b – tala laius (mm või cm), h – tala kõrgus (mm või cm). Antud valem kehtib ristkülikulise põiklõikega tala puhul, millel on keskel üks koondatud koormis. Katseid tehakse harilikult terve seeria (nt 3 katset) ja eeldatakse et katseseeria keskmine tulemus vastab kogu materjalipartii keskmisele. Niiskumine alandab enamike materjalide tugevust. Sageli kontrollitakse materjalide tugevust märjalt ja kuivalt ja leitakse materjali pehmumiskoefitsient (k). R , kus Rm on materjali tugevus märjalt ja Rk tugevus kuivalt. k m Rk Katse tulemus sõltub mõningal määral ka proovikehade suurusest. Väiksemad proovikehad
regulaarsed kokkusaamised. Otsused võeti vastu juhul, kui kõik seisused olid nõus ning otsus kinnitati pitseriga rikastatud tunnistusega. Läänisüsteem - süsteem, mille järgi väikeaadlik sai valitsejalt endale maad, kui ta nõustus sõja korral valitseja sõjaväes võitlema. Linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid. Kümnis – maks, mida talupojad pidid maksma, kas kirikule või mõisale. Teotöö – koormis, mida talupoeg pidi kandma tasuks saadud maa eest. Sunnismaisus – olukord, kus sõltuv talupoeg ei tohtinud ilma isanda loata elukohta vahetada, kuna talupojata polnud maal mingit väärtust. See oli üks põhilisi pärisorjuse tunnuseid. Pärisori – talupoeg, kes on sõltuvuses feodaalist, kuna elas tema maal, mistõttu pidi tegema isanda põllul tööd ja/või maksma loonusrenti. Isiklik vabadus puudus. Rehielamu – eestlaste vana traditsiooniline elamu
Millise kiirusega ta sõitis kui kurvi kõverusraadius on 60 m? (10 m/s) 36 2.15 Kaldpinnal kaldenurgaga 300 libiseb hõõrdumiseta alla klots. Kui palju aega kulub klotsil kaldpinnal 1 m pikkuse tee läbimiseks, kui klots lastakse liikuma paigalseisust? (0,64 s) 2.16 Kui suurt jõudu tuleb rakendada vedru otsas olevale kehale, et nihutada teda 5 cm võrra? Vedru jäikus on 500 N/m. (25 N) 2.17 Kui vedru otsa riputada 200-grammise massiga koormis, pikeneb vedru 1 cm võrra. Kui palju pikeneb vedru siis, kui selle otsa riputada 1,2 kilogrammise massiga koormis? Kui suur on selle vedru jäikus? (6 cm, 200 N/m) 2.18 Kehale mõjuv raskusjõud on 98 N. Kui suur on selle keha mass? (10 kg) 2.19 Üle liikumatu ploki asetatud paela otstele on kummalegi kinnitatud koormis massiga 0,5 kg. Ühele koormisele lisatakse veel 0,2 kg. Millise kiirendusega hakkavad koormised liikuma? (1,6 m/s2) 2
linnustesse. Saadud maa pealt käisid nad andamit kogumas, enamasti toimus sügiseti. Arvatavasti kardeti ohtu eestlaste polt, sellepärast siis linnustes. Maksustuspiirkond vakus. Mõne aja pärast asusid läänimehed elama maale, kuhu nad rajasid ka mõisad. Mõisate rajamine sai hoo sisse pärast Jüriöö ülestõusu. Talupojad kaotasid oma maa, nad ei olnud enam maaomanikud, vaid muutusid omanikest kasutajateks. Kasutamise eest pidid kandma mitmesuguseid koormisi. Peamine koormis oli · kümnis üks kümnendik saagist, esialgu maksti peamiselt teraviljas. Talupoeg maksis läänistatud maal elades vasallile. Kui elas vasallistamata maal, siis maksis maahärrale (nt ordumeister jne) · Hinnus kindlaks määratud naturaalmaks (lisaks kümnisele). Oli väiksem kui kümnis. Sõltumatult saagi hulgast. Lisaks: · Kohaliku preestri ülalpidamismaks · Kirikumaks läks otseselt preestrile, kümnendik kümnisest.
talupojad hädaaegadel laenu said võtta) varumisel ning vaestehoolekanne (kogukond, pidi ühiselt toetama oma töövõimetuid ja puudustkannatavaid liikmeid neid saadeti külakorda ehk talust talusse. Hiljem hakati ehitama ka valla vaestemaju). Vallakogukonna juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja ja Liivimaal 2 vöörmündrit. Talurahva koormised Koormised jagunesid 3 alaliiki: Mõisakoormised, riiklikud koormised ja kogukondlikud koormised. Mõisakoormised: teotöö (peamine koormis, jagunes omakorda nädalateoks ja hooajalisteks abitegudeks.), lisandusid ka naturaalandamid ja rahamaksud mõisa heaks. Riiklikud koormised: pearaha (alates 1783.a algselt 70 kopikat igalt meeshingelt, hiljem suurenes maks 5x. Kui talupoeg ei suutnud ise seda maksta, maksis selle mõisnik, kes hiljem nõudis tasu sisse lisa tööga). Nekrutiandmise kohustus (alates 1796.a., algselt ilma reegliteta. Hiljem mindi üle liisutõmbamisele (1816.a). Vabaks said sellest kohustused taluperemehed,
Välise jõu mõjul viiakse süsteem tasakaaluasendist välja ja pannakse võnkuma. Kui süsteemi mõjutab perioodiliselt välisjõud on tegemist süsteemi sundvõnkumistega. Vaatleme elastsusjõu mõjul harmooniliselt võnkuva keha või kehade süsteemi omavõnkumisi. Olgu meil tegemist vedrupendli ,kui kõige lihtsama näitega. Jäigalt kinnitatud vedru jäikusega k külge on kinnitatud koormis massiga m . Võnkumisi võib lugeda harmoonilisteks, kui vedru deformeerub elastselt ning keskkonna takistus pole arvestatav. Liikumist põhjustav jõud ning elastsusjõud on omavahel tasakaalus, kui võnkuv koormis on äärmises paigalseisu asendis. Kehtib seos ma = -kx Kiirendusvektori a
Talurahva õiguslik seisund Esialgu jäid talupojad isiklikult vabadeks (ehk neid ei pärisorjastatud); neil oli kasutada oma maa, kuni 16.sajandi alguseni säilis õigus kanda relvi ning neil lubati ka kaubitseda. Sunnismaisus oli üks pärisorjuse põhitunnuseid millega talupojad kinnistati maa külge ja neil puudus liikumisvabadus elukoha valikuks. Sunnismaine talupoeg ei tohtinud feodaali loata elukohta vahetada. Teoorjus ehk teorent oli feodaalne koormis, kus talupoeg ehk teomees pidi osa nädalast oma töövahenditega oma kasutuses oleva talumaa eest tasumiseks mõisa jaoks tööd ehk 13 mõisategu tegema. Sõltuvalt piirkonnast ja perioodist on teoorjus kohati olnud pigem maarent, harilikult kaasnes teoorjusega aga pärisorjus 14 15 16 17 18
diagrammile, mille vertikaal teljel on temperatuur ja horisontaalsel on koostis (Süsinik %). Temperatuuride muutuse teekonna määrab ära neid ühendav kõver. METALLIDE MEHAANILISED OMADUSED 5. Kuidas liigitatakse koormuseid olenevalt mõjuva jõu suuna ja suuruse muutumisest ajas? Koormuseid liigitatakse dünaamilisteks ja staatilisteks. Vastavalt jõu mõjumise suunale liigitakse koormiseid ka deformatsioone: surve, tõmbe, painde, ja väände koormisteks. Staatiline koormis muutuv suurus sujuvalt ajaühikus on väga väike. Jõu suuruse muutumine kiiresti ajas nimetatakse dünaamilisteks: löögiline, sitkus, purunemine ja väsimus. 6. Nimetage deformatsiooni liigid ja kuidas neid rakendatakse tehnikas? Olenevalt deformeeritavuse astmest suurusest liigitatakse neid: Elastseteks deformatsiooniks-jõu eemaldumisel materjal võtab esialgse kuju. Plastsed deformatsioonid-tekivad sel juhul kui aine osakesed aatomid viiakse teineteisest
Tartu ja Saare-Lääne piiskopkond ja Liivi ordu – neil olid iseseisvad maahärrad, Saare-Lääne piiskopkond moodustus Läänemaast ja Saaremaast Liivi ordu riik – Eestis oli see suurim sõjaline jõud, mis asus Vana- Liivimaal, eksisteeris aastast 1237. Vana-Liivimaa – Feodaalse killustumise ajajärku nimetatakse Vana- Liivimaa ajaks, aga ka Eesti keskajaks või orduajaks Ordumeister – tähtsaim isik Liivi ordus, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile Kümnis – ristimisega kaasnenud koormis, kümnendik osa talu saagist Hinnus – kindlaks määratud naturaalmaks/andam Teotöö – talupojad pidid töötama mõisa aladel Võõrvõimude omavahelised suhted – ei olnud head, igaüks tahtis endale rohkem maad, nende tülid läksid kodusõdadeni välja Talupoegade olukord: Suures osas jäi püsima Muinas-Eesti kombe- ja tavaõigus, kohtumõistmine talupoegade üle läks feodaalide kätte, külakogukondade eestseisjad olid talupoegade endi hulgast, talupojad jäid
Tsiviilprotsessis on dispositiivsuse põhimõte kohus tugineb poolte tõenditele ja asjaoludele. Neid ettekantud asjaolusid hindab kohus, sest kohus tunneb õigust (iura novit curia). Neid asjaolusid, mille osas ei vaielda, käsitletakse tõestena, esitamata tõendeid ei pea arvesse võtma. Kriminaalprotsessis on määrav tõe väljaselgitamise e kohtuliku uurimise printsiip kohtunik pole seotud sellega, mida ,,pooled", s.o prokurör või kaitsja väidavad. Süüdistajal lasub tõendamise koormis. Süüdistatavale peab tõendama, et ta on süüdi. Kui süüdistaja ei ole võimeline seda tegema, peab tegema õigeksmõistva otsuse (in dubio pro reo). Kogumise maxime kohtunik ja pooled koguvad tõendeid koos. Dispositiivsuse printsiip asendub kogumise maxime'ga sega kus tsiviilprotsess hakkab täitma sotsiaalseid funktsioone. Kui kohtunik pole suuteline tõde teada saama (non liquet), tuleb otsus vastu võtta kindlate tõendamise reeglite alusel
Kohalikud maksud ja seaduste järgimine oma ülesannete ja kohustuste täitmisel; maksumäärade muudatused kehtestatakse enne valla- või valla- ja linnaelanike õigus osaleda kohaliku omavalitsuse linnaeelarve või lisaeelarve vastuvõtmist või eelarve muutmist ja teostamisel; vastutus oma ülesannete täitmise eest; tegevuse neid rakendatakse eelarveaasta algusest. Koormis on kohustus, avalikkus;avalike teenuste osutamine soodsaimatel kehtestatakse volikogu määrusega füüsilistele või juriidilistele tingimustel.Omavalitsusorganid on: volikogu - kohaliku isikutele kohustuslike tööde tegemiseks valla või linna omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna territooriumil kehtestatud heakorraeeskirjade täitmiseks. Valla-
mõjuv omakaalupinge, nimetatakse pinnast ületihenenuks. Ületihenemise põhjused võivad olla mitmesugused - liustikujää koormus, praeguseks eemaldatud pinnasekihi kaal, veetaseme muutusest tingitud pingemuutused, pinnase pikaajaline tihenemine roomedeformatsioonide käigus jne. Ületihenemissuurust mõõdetakse ületihenemisteguriga Rc = ´p/´gz, kus ´p on pinnasele varem mõjunud pinge ja ´gz on käesoleval ajal mõjuv omakaalupinge. Üle tihenemise põhjuseks võib olla mingi koormis geoloogilises minevikus,mis hiljem on looduslike protsesside käigus on käesolevaks ajaks kadunud. Näiteks võib see olla ära uhutud pinnasekiht või maa-ala katnud liustikujää. Korduvad pinnasevee taseme kõikumised tihendavad samuti pinnast. Pinnase üle tihenemise nähtus võib olla seotud ka kolloidide vananemise protsessiga. 15. PINNASE OMAKAALUSURVE. EPÜÜRI KOOSTAMINE Pinnase omakaalust põhjustatud survet pinnasemassivi sees nimetatakse looduslikuks pingeks ehk
Kui mõõtkellade näidud (küllastusaste). kaalutud kuiva pinnast läbi sõeltekomplekti. Sõelade avad: püsiva koormuse puhul enam ei muutu, siis tihenemisprotsess on lõppenud, 1.2.6 Pinnase struktuur P-se struktuur osade omavaheline asetus 10;5;2;1;0,5;0,25;0,1mm. Igale sõelale jäänud terad kaalutakse. Leitakse iga seejärel asetatakse uus, suurem koormis ja määratakse jälle proovi kõrgus määrab pinnase omadused. P-se struktuuri kujunemist mõjutavad läbimõõdu sellest peenemate terade massi suhe kaalumiseks võetud stabiliseerunud vajumi juures. Kogu protsessi korratakse kuni kavandatud pinnaseosakeste kuju, suurus, mineroloogiline koostis, pinnasevee koostis, kogumassiga. Tehakse graafik lõimisekõver, millega hinnatakse uuritava lõppkoormuseni
küllastunud pinnases vajum kolme vajumi kõrguste vahe ei ületa 2 m; väikesed süvendid ja Koormusplaadiks on 0,5m2 pindalaga sõõr. summana, mis need on? Veega küllastunud kraavkaevikud drenaazi, torustike jne. Puuraugus katsetamisel ka väiksemad plaadis savil soovitab ENV-EPN 7.1 arvutada vajum paigaldamiseks. Puuduvad nõrgad pinnasekihid pindalaga 0,03m2 Koormis antakse plaadile kas kolme vajumi summana: raskustega koormatava platvormi või kruvivaiade külge kinnitatud taladele toetuva tungraua kaudu Kasutatakse ka kombineeritud varianti Vundamendi süvis on vähemalt 1m (keldri 39
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
