Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu) Austria- Ungari andis piiratud autonoomia Inglise-Buuri sõda 1899-1902 buurid olid hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõunda Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Buurid läksid üle partisanisõjale; inglased rajasid koonduslaagrid ja sinna paigutati enamik buuri tsiviilelanikest. Kasutusele võeti raskekuulipilduja 1902 a rahuleping buuride vabariik arvati Briti impeeriumi koosseisu India Rahvuskongress 1896 eesmärgiks oli saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes; tingitud majanduse kiirest arengust ja muu elu kokkuvarisemisest Bokserite ülestõus 1900 Hiina ülestõus, sest Hiina keisririik oli muutunud poolkoloniaalmaaks ning tugevamad riigid toimetasid enda tahtmise järgi
tahtsid ,,ühtset ja jagamatut" Venemaad taastada. Antant võttis Venemaa sadamad enda kätte, et sakslased neid enda kätte ei saaks. Antandi sekkumine ja materiaalne abi aktiveeris Vene valgete tegevuse, kuid enamlasi Antant ei kukutanud. Saksamaa sõlmis enamlastega kokkulepe, mis võimaldas neil koondada oma jõud idas ning asuda seal 1918.a sügisel vastupealetungile. 1918.a sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori: asutati koonduslaagrid, tapmised sagenesid. Vene kodusõjas hukkus 8-12 milj inimest. Rakendati sõjakommunism: kogu majandus allutati riigile, kaotati pangad, tasu suure hulga teenuste eest. Kõik muutus ühiseks. 1918.a nov, kui Saksamaa kokku varises, tuli nüüd võimalus enamlastel lahti öelda Bresti rahust ja vallutada tagasi kaotatud alad. 1919.a alguses löödi Eestist Vabadussõjas Punaarmee tagasi, Eesti aitas Landeswehri sõjas Lätil võimu tagasi saada
1922. aasta oktoobris toimus Napolis Fasistliku Partei kongress. Tunnetanud oma mõjuvõimu kasvu, nõudis Mussolini peaministri kohta. Vastasel korral lubas ta organiseerida mustsärklaste "marsi Rooma". Kuna kuningas Vittorio Emmanuel III oli samuti fasistlike vaadete pooldaja, siis määraski ta 28. oktoobril Benito Mussolini peaminitstriks. Mussolini muudatused ühiskonnas: 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. Kehtestati üheparteisüsteem ning Mussolini kuulutati juhiks (Duce - liider itaalia k.) Indiviid on ajaloos mööduv nähtus, rahvus on aga jääv ja kõikehaarav - siit ka fasistliku maailmavaate tähtsim imperatiiv: Kõik indiviidi- ja klassihuvid tuleb allutada rahvuslikele huvidele; rahvus on prioriteet number üks. Mussolini tegi ühiskonnas mitmeid muudatusi. Tema võimule tuleku aastt hakati lugema aastaks number 1. Ajakirjandus oli range tsensuuri all ja haridust jälgiti lähedalt
aastaks oli 90,4% Aafrikast Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa, Belgia, Itaalia, Portugali ja Hispaania valduses, enne seda suutis iseseisvaks saada vaid Etioopia ja Libeeria. Inglise-Buuri sõda(1899-1902)- kõige dramaatilisem kokkupõrge Aafrikas, et kohalike rahvaste vastupanu maha suruda, buurid suutsid inglaste suurele ülekaalule esialgu vastu pidada, kuid sõjaline surve muutus liiga tugevaks ja buurid läksid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem oma buuridest ning 1902. olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu.India rahvuskongress-vastupanuks inglaste valitsemisele(kiire majanduslik areng, mis tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise) lõid selle kogu euroopaliku hariduse saanud hindud ning see seadis eesmärgiks saavutada Indiale otsustusõigus siseküsimustes, suuremat mõju hakkas see avaldama alles 10konna aasta pärast.
nõudis fašistide saadikute 1924. aasta annulleerimist. mandaatide aprillis. Rahvuslik Fašistlik Mõne päeva Partei pärast sai aga leiti 60% häältest. Matteotti tapetuna. • 1925. moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. • Kehtestati üheparteisüsteem ning Mussolini kuulutati Duce’ks („juht“) • 1929. sõlmis Mussolini „Lateraani pakti“ Rooma paavstiga, too aktsepteeris fašistliku valitsuse, Mussolini aga kuulutas katolitsismi riigi ametlikuks Duce kehtestatud muutused: 1. Keelati ametiühingute tegevus; (loodi töölisi ja ettevõitjaid ühendavad korporatsioonid, mille raames tuli lahendada kõik konfliktid, kusjuures esikohale tuli asetada rahvuse huvid; fašistlik
programmid, rahvamasse aktiviseeriti täiesti sihilikult "revolutsioonilist liikumist" teenima. Sinna juurde kuulus ka ideoloogia. Totalitaarse riigi tunnused: · Üheparteisüsteem ja ideoloogia · Üksiisiku allutamine riigi huvidele · Ametiühingute ja streikite keelustamine · Parlamendi laialisaatmine või võimuta jätmine · Salapolitsei ja repressiivsete organite tähtsus · Tsensuur · Liidrit ümbritsev isikukultus · Koonduslaagrid, hukkamised · Ulatuslik propaganda · Majanduses valitsus kontrollib kõike; majandus teenib ideoloogia eesmärke (nt sõjatööstuse arendamine) · Valitsus jälgib inimeste igapäevaelu · Haridus kui propaganda vahend · Vaba aja riiklik reguleerimine, militarismi austamine · Riik kontrollib kogu kultuurisfääri 7. Diktatuur Itaalia näitel: Mussolini võimuletuleku põhjused,
· vastupanuliikumine võõrvõimude ja kollaborantide vastu c) Rasked valikud inimeste / riikide ees: · valiku "hea-halb" asemel "halb-veel halvem" · näiteks natsi-Saksa liitlaseks sõjas oli demokraatlik Soome d) Naiste saatus: · raske töö meeste asemel tööstuses ja põllumajanduses · osalemine sõjalises tegevuses (partisanivõitlus ja vastupanuliikumine, medõed rindel) · okupantide vägivald 2. Repressioonid a) Sakslased loovad "uut korda" Euroopas: · koonduslaagrid, kus surmati 12 milj. inimest · Poolas 6 koonduslaagrit Auschwitz, Treblinka, Majdanek jt. · holokaust juutide massiline hukkamine II maailmasõjas (5-6 miljonit juuti) · Varssavi geto hävitamine · elanike küüditamine okupeeritud aladelt Saksa töölaagritesse · "Eluruumi laiendamine" elanike küüditamine "põlistelt Saksa aladelt" ("Generalplan Ost" 30 miljonit) b)Nõukogude repressioonid:
oktoobril 1922. aastal Mussolini peaministriks. Esimesed valimised uue seaduse järgi toimusid 1924. aasta aprillis. Rahvuslik Fasistlik Partei sai 60% häältest, mis andis talle 535-kohalises parlamendis 375 kohta. Kui Itaalia sotsialistide liider Giacomo Matteotti esines parlamendi istungil fasiste süüdistava kõnega, ta rööviti ja hiljem mõrvati. 1925. aastal moodustas Mussolini võitluseks poliitiliste vastastega salapolitsei (OVRA) ja rajas koonduslaagrid. Kehtestati üheparteisüsteem ning Mussolini kuulutati Duce'ks (itaalia keeles juht). Fasistlik maailmavaade · rahvus ei ole indiviidide mehhaaniline summa, vaid elav ja pidevalt arenev organism, mis sisaldab endas olnud, olevaid ja tulevasi põlvkondi · indiviid on ajaloos mööduv nähtus (järelikult pole tal määravat tähtsust); klass on osa rahvusest; rahvus on aga jääv ja kõikehaarav
Mõni üritab saavutada rikkust oma pere heaolu nimel. Ta arvab, et teda on terve elu valesti koheldud ja nüüd on aeg hakata vastu, pole tähtis, et suurem osa ühiskonnas seda ebamoraalseks peab ja hukka mõistab. Miks pole headus midagi muud kui vaid soovunelm? Valgustusajast pärinev arvamus inimese läbinisti heast loomusest on käesoleva sajandi sündmuste taustal osutunud vaid soovunelmaks. Vangilaagrite süsteem Stalini aegses Nõukogude Liidus või koonduslaagrid natslikul Saksamaal on tõstatanud radikaalselt kurjuse küsimuse. Ei küsita enam, miks lubab Jumal nii palju kurja, vaid kas saab olemas olla Jumalat, kes nii palju kurja lubab. Kurjus ja Piibel 2 Lauri Kukerman 12. b
talle konkurentsi võimuvõitluses. SS (Schutzstaffel) - kaitsemalev, keda nende mustade särkide tõttu hüüti ka mustsärklasteks. Loodi 1925. a. SA raames Hitleri ihukaitse ja parteisisese politseiüksusena. Pärast Hitleri võimulesaamist prooviti SS-ist kujundada aarialaste eliitorganisatsiooni. SS-i kontrolli alla läks nii riigi kui ka parteiaparaat. SS oli natsiterrori peamine elluviija, talle allusid koonduslaagrid. 1934. a. allutati SS-ile Gestapo. Gestapo (Geheime Staatspolizei) - Salajane riigipolitsei, tekkis aprillis 1933. a. endise Preisimaa (enne Hilerit oli Saksamaa liitriik) salapolitsei ühest osakonnast. eesmärgiks oli natsireziimi vaenlaste jälitamine. antisemitism - juudivaenulikkus, võib olla nii rahvuslik, usuline kui ka ideoloogiline. rassism - ideoloogia, mis eristab täisväärtuslikke ja mittetäisväärtuslikke rasse. repressioon - mahasurumine, summutamine, surveavaldus, karistus
NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida- Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946. a
nov 1918 Läti · Iseseisvusid ka Ukraina, Valge-Vene ja Kaukaasia maad (Gruusia jms) Kodusõda ja interventsioon- mõned piirkonnad Venemaal ei allunud enamlastele ja loodi nn valged valitsused, mis seadsid eesmärgiks ühtse Venemaa taastamise. Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni, suuremad vene sadamad võeti inglaste poolt üle. Punane ja valge terror · 1918 aastal kuulutasid enamlased välja punase terrori · Seda juhtis Erakorraline Komitee, loodi koonduslaagrid · Vastukaaluks valge terror · Hukkus 8-12 milj inimest Sõjakommunism · Majandus allutati riigi kontrollile · Kaotati tasu töö ja teenuste eest · Toiduaineid hakati konfiskeerima · Esmatarbe kaupu ja toiduaineid hakati jagama tsentraliseeritult Dzerzinski- oli Erakorralise Komitee juht; tema juhtimisel lasti palju süütuid inimesi maha Trotski- kommunist, kes muutis Punaarmee võitlusvõimeliseks armeeks, mille peamiseks löögijõuks olid läti punased kütid
okupatsioonide läbi 1940-1991. Tartu: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2005 . Lk 22. 28 Vahtre, L. Eesti Rahva Lugu. Tallinn: Kirjastus Ilo, 2005. Lk 218. 29 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 161. 30 Gellately, R. (2009). Lenin, Stalin ja Hitler: sotsiaalse katastroofi ajastu. Lk 162-163. 10 ,,Sunnitöö- ja koonduslaagrid olid juba Lenini ajal nõukogude süsteemi kindlalt väljakujunenud osa. Laagrid ei kadunud kuhugi, kui kodusõda kord lõppes ja saabus habras rahuaeg. Viisaastakuplaanis leiduvate suurehituste ja kollektiviseerimise kontekstis omandasid laagrid uue tähenduse. Omaaegsed lihtsalt kinnipidamiskohad muutusid nüüd orjatööjõu tarnijateks. /.../ Kui nõukogulased olid varem jutlustanud kurjategijate õigele teele
Lagunenud impeeriumid: · Saksamaa · Venemaa · Türgi C.G.Mannerheim soomlaste kindral, kes asus juhtima võitlust enamlaste vastu ehk valgekaarti Kodusõda Venemaal: · Antanti interventsioon Antanti riikide sekkumine Venemaa kodusõtta, et vältida kommunismi levikut · Enamlaste vastu võitlev Antant oli liiga tugev, seega oli enamlaste kontrolli all ainult ¼ Venemaast Punane terror enamlaste poolt tekitatud terror, millega kaasnesid koonduslaagrid ja sagedased tapmised Valge terror valgete poolt tekitatud terror enamlaste ja punaste vastu, millega kaasnesid sagedased tapmised Sõjakommunism majanduspoliitika, kus kogu majandus allutatakse riigi kontrolli alla, kaotatakse palgad ja tasu teenuste eest, toiduaineid hakatakse konfiskeerima Vabadussõda 1918-1920 sõda, mida Eesti Vabariigi väed pidasid Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaa vägede ja Landeswehr'ist ja Rauddiviisist koosnenud Saksa
· Ei nimetata diktatuuriks diktaatori suva · Nt Hitler Saksamaal ja Stalin NSV Liidus 10. Fasistlik Itaalia põhjused, 1922, 1925, muutused ühiskonnas · Põhjused: · 1922: Benito Mussolini valiti Itaalia peaministriks · 1925: kehtestati Itaalias ühepateisüsteem, Mussoliinile anti piiramatu võim, loodi salapolitsei, koonduslaagrid · Muutused ühiskonnas: majandus võeti riigi kontrolli alla 11. Natsionaalsotsialistik Saksamaa natside ideoloogiad/eesmärgid, 1923, 1933, 1934, muutused ühiskonnas · Natside ideoloogiad: · 1923: Hitler üritas Münchenis võimu haarata , kuid natside mässukatse suruti kiiresti maha · 1933: Hitleril õnnestus valitsuse etteotsa saada, lasi end kantsleriks nimetada · 1934: · Muutused ühiskonnas: 12. Kommunistlik Venemaa
tagasihoidlik inimeste meelsust, ja vägivallaaparaat, kuid ei rakendata rajatakse karme repressioone, koonduslaagreid, puuduvad rakendatakse laialdasi koonduslaagrid. repressioone. Kultuur ja 1) Erinevad ideoloogiad 1) Riiklik ideoloogia, üle jäänud ideoloogiad ideoloogia 2) Kultuur on vabalooming keelustatud. 2) Mõningal määral 2) Toimub kultuuri suunatakse kultuuri riiklik reguleerimine, ta on propaganda
NSVLis). NSVLi sõjamehed kahtlevad sõjas, on väsinud ning paljud põgenevad. Kuna mehed olid hirmul, jootis riik nad täis, et julgust kasvatada. 1000000 sõdalast mõlemal pool, aga Punaarmee sõjatehnika ületas sakslaste oma. 19.nov venelaste pealetund, 2.veebr 1943 andsid sakslased ametlikult alla. Kaotused olid jõhkrad, võitjad puudusid. 1943 Kurski-Kaare lahing, kestis 50 päeva. Lõppes Punaarmee võiduga. 6. Iseloomusta saksa juudipoliitikat, juudi märk, koonduslaagrid, gaasikambrid 8.mai 1945 Saksamaa kapituleerumine. Saksamaa poolt juudid ei ole inimesed, nad on rämps. Juutide massilise mõrvamisega alustati kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus transportida kõik juudid itta, kus algas nende hävitamine koonduslaagrite e surmalaagrite gaasikambrites (nt Auschwitsis)
Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise-Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902. aastal olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu suuriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Sealseid Briti koloniaalvaldusi iseloomustas kiire majanduslik areng, mis aga tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale
Välksõda – Saksa väejuhatus oli välja töötanud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda siit otsekui 1914. aasta Schlieffeni plaani matkivat pealööki. Vastupanuliikumine - organiseeritud (ja sealhulgas enamasti ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile. Koonduslaagrid - kinnipeetud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse. Holokaust - termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. 7. Millised olid II maailmasõja tagajärjed? *Hukkus 60 miljonit
7) 1583 Pljuusa rahu, Rooti Venemaa vahel, Rootsi saab endale Põhja- Eesti ja Hiiumaa. Saaremaa läks Taani valdusesse. *NB! Pärast Liivisõda oli eesti kolme kuninga valduses. Holokaust 27.jaanuar Halakaustipäev Holokaust- Saksa juudipoliitika, Teises maailmasõjas juutide massiline hävitamine. *sept. 1939 II Maailmasõja algus. Poolasse esimesed koonduslaagrid. *Kloogal- Eestis hävitati juute. *14.juuni 1941 Esimene küüditamine Eestis. 25. Märts 1949 teine küüditamine Eestis. Rootsiaeg 1561 (rootslased Põhja-Eestis) -1710/1721 (Põhjasõja lõpp) *1645- Mandri Eesti läks Rootsi kontrolli alla. *1696-1697 Näljahäda, vili ikaldus, rüüstati vilja plaplapla... , sai mööda kuni jõudis meie kartuli kasvatus.
Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhoslovakkia, Serbia-Horvaatia-Sloveenia kuningriik, Ukraina, Valgevene, Taga-kaukaasia. 39. Millal iseseisvus Eesti? 24. veebruar 1918 40. Millal oli Vene kodusõda? 1917-1923 Kes kelle vastu sõdisid? Punased- kommunistid, sõdisid valgete vastu, tahtsid marksismilikku diktatuuri valged-nende eesmärgiks oli taastada ühtne ja jagamatu Venemaa 41. Mis olid punane terror ja sõjakommunism? punane terror- koonduslaagrid, tapmised, hirmuvalitsus, seda juhtis Erakorraline Komitee. 42. Millal oli Eesti Vabadussõda? Eesti Vabadussõda oli 28. november 1918- 02. veebruar 1920 42. Mis oli Landeswehri sõda? Millega see lõppes? 1918. aasta lõpul toimunud sõda Vene vägede ja Eesti vägede vahel. 1919 toimus Võnnu lahing, mille eestlased võitsid ja pidasid maha Saksa vägedega. Landeswehr saadi vastastelt kätte ning selle kohaselt pidid Saksa väeosad Lätist lahkuma. 43. Poola-Vene sõda 44
allvelaevu. Samuti pidi maksma reparatsioone ehk kahjutasusid võitjariikidele. 10. Kodusõda Venemaa ja enamlaste võimulejäämine: kes, miks ja kelle vastu võitlesid, terror ja sõjakommunism. Vene-Poola sõda ja kodusõja lõpp 1920-1922. Võtlesid punased (enamlased) ja valged. Valged tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Nende eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. Terror: Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918 aastal mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee. Kokku erinevatel andmetel hukkus Venemaa kodusõjas 8-12 milj inimest. Sõjakommunism: majanduspoliitika, kus kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduainete kokkuostmise asemel hakati neid konfiskeerima, talurahva jaoks võrdus see röövimisega.
alistatuid rahvaid ootab. Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Kuue sõja-aasta jooksul vangistati, tapeti või saadeti sunnitööle miljoneid inimesi. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid, kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Koonduslaagrites sai surma vähemalt 12mil inimest. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati esialgu neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14. juunil 1941 aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50 000 inimest, sealhulgas üle 10 000 eestlase. Eriti vägivaldselt käitusid natsid aga juutidega
1. Millised olid maailma üldised arengujooned 20. saj alguses? 20. sajandi alguses valitse maailma Euroopa, kus kehtisid isikuvabaus, võrdsus, eraomand, turumajandus, suveräänsus ja demokraatia. Maailm oli jaotatud Euroopa suurriikide vahel. Üha enam tõusis ausse teadusel põhinev mõtlemine. ,,Teadus väidab" tõusis sama autoriteetseks kui varem oli ,,Püha kirik väidab". Üheks märksõnaks on materiaalse heaolu kasv autod, aurulaevad, raudteed, elekter, telegraaf, telefon 2. Mis on imperialism? Imperialism on tulnud ladinakeelsest sõnast imperium, mis tähendas võimu/suurriiki. Selle all on mõistetud suurriikide vallutuspoliitikat ja maailma valitsemise püüdlusi, mille käigus toimus ekspansioon ja koloniaalvallutused. Nende teel muudeti nõrgemad maad tooraine andjateks teiste maade tööstusele ja nende maade toostustoodete müügituruks. 3. Kultuur 20. saj alguses 20. saj algul pandi alus aatomiteooriale. Avastat...
Eesti ajalugu: eksami teemad 20122013 1. Esimene Vene revolutsioon (19051907). Peamised sündmused ja tähtsus. Parteid. 1.1 Esimene Vene revolutsioon (1905-1907). Peamised sündmused ja tähtsus · 1905. aastaks olid sotsiaalsed ja rahvuslikud vastuolud Vene impeeriumis teravnenud äärmuseni. Olulist osa etendas seal Venemaa lüüasaamine Vene-Jaapani sõjas. · 9. Jaanuaril 1905toimus Peterburis Verine pühapäev, millele Tallinnas järgnes üldstreik. Rahutused levisid ka teistesse linnadesse. · Tõnissoni juhtimisel toimus Tallinnas töölisesindajate koosolek. Tema soovitas rohkem hoolitseda Eesti edenemise eest ning mitte toppida oma nina suure Venemaa asjadesse. Revolutsiooniline rahutus kasvas, jätkusid streigid nii linnas kui maal. · 14. oktoobril 1905 ühines Eesti ülevenemaalise üldstreigiga ja Tallinnas läks võim praktiliselt tööliste kätte. · 16. oktoobril 1905 avas sõjavägi kuberneri käs...
1925 loodi SS (Shutzstaffel ehk kaitsemalev ehk mustsärklased). Ta tekkis kui Hitleri ihukaitse, kui partei sõjaväestatud organisatsioon, kuid hiljem sai temast kõikvõimas poliitiline politsei, kes kontrollis kogu riiki. (II maailmasõja ajal tegutses kurikuulus Waffen-SS (=Relva-SS), mis oli osalt sõjavägi, samas osa SSist) 1934 asutati Gestapo (Geheime Staatspolizei Salajane Riigipolitsei). See oli sisuliselt riiklik salapolitsei. Tekkisid koonduslaagrid (tuntumad Buchenwald, Dachau), kuhu saadeti natsidele mittemeelepäraseid inimesi juba alates 1933. aastast. Tõelised õudused (=massilised hukkamised) toimusid koonduslaagrites Teise maailmasõja ajal. Loodi luure- ja julgeolekuamet SD (Sicherheitsdienst). Hitleri kõrval kuulusid natsipartei ladvikusse veel majandusasjade eest vastutav Hjalmar Schacht ja tema järel Hermann Göring, propagandaspetsialist Joseph Paul
Kõige dramaatilisemaks kokkupõrkeks Aafrikas oli Inglise- Buuri sõda 1899-1902. Buurid oli Hollandi päritolu asunikud, kes olid põliselanikega võideldes asutanud Lõuna-Aafrikasse Transvaali ja Oranje vabariigi. Nüüd suutsid nad inglaste suurele ülekaalule vaatamata esialgu vapralt vastu panna, äratades maailmas üldist imetlust. Kui vastase sõjaline surve muutus liiga tugevaks, läksid buurid üle partisanisõjale, mille mahasurumiseks rajasid inglased koonduslaagrid, kuhu paigutati suurem osa buuri tsiviilelanikkonnast. 1902. aastal olid buurid sunnitud sõlmima rahulepingu, millega nende vabariigid arvati Briti impeeriumi koosseisu. Vastupanu suuriikide koloniaalpoliitikale kasvas ka Aasias. Sealseid Briti koloniaalvaldusi iseloomustas kiire majanduslik areng, mis aga tõi kaasa traditsioonilise elukorralduse kokkuvarisemise. Eriti selgelt avaldus see Indias, kus moodsale tootmisele üleminekuga
kokkuost äärmiselt madalate hindadega, mis kuid arvestati talu kandevõimet, mis talusid ei talud laostas. laostanud. Mobiliseeritud ei saadetud mitte rindele vaid Mobiliseeritud saadeti kas rindele või tagalat tööpataljonidesse, kus neist enamus suri. kindlustama. Kujunes aktiivne vastupanuliikumine Passiivne vastupanu metsavendade näol Viis läbi massiküüditamise Rajas Eestisse koonduslaagrid Okupatsioon kestis 50 aastat Okupatsioon kestis 4 aastat. Sarnasused: a)Muudeti riigivõimu aparaati b)Eesti liideti okupeerinud riigiga c)Okupandid olid totalitaarse diktatuuri riigid d)Eesti majandus allutati okupantide huvidele e)Rahva elatustase langes f)Eestlasi mobiliseeriti okupantide armeesse. g)Toimusid repressioonid h)Suruti peale oma ideoloogiat i)Toodi sisse võõrväed j)Kehtestati oma raha. 13
KT II maailmasõda 1. Millised olid II maailmasõja põhjused, miks ei suudetud ohjeldada Saksamaad, Itaaliat ja Jaapanit? · Saksamaa Luua Suur-Saksamaa ja saada aaria rahvale rohkem eluruumi. · Nõuk. Liit (Venemaa) Soovis levitada kommunismi üle maailma ja saada tagasi pärast tsaaririigi lagunemist kaotatud piirkonnad (Eesti, Läti, Leedu, Soome). · Itaalia Soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. · Jaapan Soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. 2. Sõda Poola vastu: põhjused ja tulemused. Saksa välksõda, ,,kummaline sõda". NSVL agressioon. · Eesmärgid Preisi alade tagasisaamine/ühendamine:põllumaa, kaevandused, sadamad · 1. sept 1939 ründas Saksamaa Poolat läänest/17. sept NSVL idast · Poola vägede relvastus oli vananenud, lennuvägi h...
veelgi suuremasse kaosesse. Kommunistide vastu astus välja endisi sõdureid ja töötuid ühendanud fasistide liikumine, mida juhtis Benito Mussolini, kes 1922. aastal määrati peaministriks. Mõne aastaga likvideeris ta demokraatliku riigikorralduse. 1925. aastal kehtestati Itaalias üheparteisüsteem, Mussolinile ehk duce'le anti seadusega piiramatu võim, poliitilise opositsiooni allasurumiseks loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror Itaalias siiski puudus (Mussolini head suhted katoliku kirikuga). Majandus võeti riigi kontrolli alla, riik organiseeriti kutsekogude ja korporatsioonide kaudu, mis pidid ära hoidma streigid ja tööseisakud. Intensiivne riiklik propaganda aitas Mussolinil võimu hoida ning veenda nii itaallasi kui lääne vaatlejaid riigi vägevuses. Majanduskasv oli fasistide võimuloleku ajal madalam kui enne ja pärast seda. Agressiivne
Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).
Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).
selgeks, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Märts 1945 veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku (6). 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus (6). Stalini kõnele vastas 5. märtsil 1946
Moodustati Serbia- Horvaatia-Sloveenia kuningriik. 18.nov. 1918 iseseisvus Läti. Isesisvuse kuulutasid välja ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. 1919a. Tuli Ungaris tuli võimule enamlased, kuid nende võim lämmatati.Soomes kukutati seaduslik valitsus.Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid üksuseid. 15.PUNANE JA VALGE TERROR.SÕJAKOMMUNISM. 1918.a.sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori.Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid. 1918.juulis mõrvati Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (nn Tsekaa) eesotsas Felix Dzerzinskiga.Kuid ka valge terror ei jäänud punasest maha. Vene kodusõjas hukkus kokku 8-12mlj inimest. Enamlased suutsid muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks.-Lev Trotski saavutus.Enamlased rakendasid sõjakommunismiks nim majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, ja ka tasu suure hulga teenuste eest
Seda kasutasid ära kommunistid, kes tekitasid veelgi suurema kaose. Nende vastu astusid fasistid, keda juhtis Benito Mussolini. Ta lubas taastada korra, tähtis rahvuse kui terviku heaolu (üksikisikul polnud tähtsust). 1921. valimistel edukad. Mussolini korraldas mustades särkides toetajate marsi Rooma ning 1922. määrati ta peaministriks. Likvideeris dem. riigikorralduse. 1925. kehtestati üheparteisüsteem, Mussolinile piiramatu võim. Loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagrid. Ulatuslik terror puudus, sellele aitas kaasa head suhted katoliku kirikuga. Majandus riigi kontrolli all. Võimu aitas hoida intensiivne riiklik propaganda. Tegelikult ei suutnud ta Itaaliat aidata. Majanduse kasv jäi madalaks. Natsionaalsotsialism Saksamaal Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei, mida juhtis Adolf Hitler. 1923. Üritasid võimu haarata, kuid suruti maha. Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas teose ,,Minu võitus". Selles kuulutas Saksale suurt tulevikku.
Totalitaarse ühiskonna tunnusjooned Totalitaarsete riikide eesmärgiks oli kehtiva poliitilise korra muutmine. Valitsus kontrollib võtmeküsimusi, nt. hinnad, palgad, investeeringud. Riigi suur osakaal majanduses. Majandus teenib valitsuse ideoloogilisi eesmärke, nt. autarkia, sõjatööstuse arendamine. Valitsus jälgib ka elanike igapäevaelu. Alternatiivsed organisatsioonid võetakse valitsuse kontrolli alla või suletakse. Haridust käsitletakse propagandavahendina: õppekavade ja õpetajate kontrollimine. Riik kontrollib monopoolselt noorsooliikumisi. Ametlik seisukoht naiste kohast ühiskonnas. Elanikke käsitletakse rahvusena, jagunemine (näiteks klassidesse) on vähetähtis. Vaba aja riiklik organiseerimine. Militarismi soosimine. Inimeste kaasamine valitsuse poolt juhitud organisatsioonidesse ja institutsioonidesse. Poliitika määrustega valitsemine. Üheparteilisus. Kõikide peamiste institutsioonide juhtimine valitsuse/partei poolt. Üksikisiku...
põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. ajavahemikus märts 1945-veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. Paiku. 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus. Stalini kõnele vastas 5
Venemaa väljumine sõjast tõi kaasa Antanti interventsiooni - 1918 Venemaa sadamad Murmask, Vladivostok, Musta mere sadamad ja osa Taga Kaukaasiast. - 1918 lõpul Inglise laevastik Läänemerel Punane ja valge terror 1918 juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga (Lenini korraldusel) 1918 sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori - Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee (tsekaa), eesotsas Dzerzinski - Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid Vastukaaluks valge terror Kokku hukkus 8-12 miljonit inimest Enamlaste edu võtmeks: õnnestus muuta Punaarmee võitlusvõimeliseks sõjaväeks, koondasid kõik ressursid kodusõja võitmiseks Sõjakommunism Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspoliitikat: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad ja tasu suurte teenuste eest Toiduaineid ja esmatarbekaupu jagati tsentraliseeritult, kokkuostu asemel hakati
suruda, kuid 1918.a kevadel puhkes kodusõda uue hooga. Mitmel pool tekkisid "valged" valitsused, mis tuginesid enamlaste poolt laiali aetud Asutava Kogu liikmetele. Valgete eesmärgiks oli "ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. 34. Punane terror - Nõukogude Venemaal VSDT(b)P KK ja Rahvakomissaride Nõukogu poolt 1918 riiklikult väljakuulutatud hirmutamise ja bolsevike valitsuse vastaste hävitamise riiklik poliitika. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid, tapmised sagenesid. 1918.aasta juulis mõrvati Jekaterinburgis keiser Nikolai II perekonnaga. Punast terrorit juhtis Erakorraline Komitee, nn Tsekaa eesotsas Felix Dzerzinskiga. 35. Valge terror - 36. Tsekaa Erakorraline Komitee, mis juhtis Punast terrorit eesotsas Felix Dzerzinskiga. 37. Sõjakommunism enamlaste poolt rakendatud majanduspoliitika: kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad, aga ka tasu suure hulga teenuste eest. Toiduaineid ja
...........................................................10 2.1 Juutide elu enne sõda................................................................................10-11 2.2 Kristalliöö......................................................................................................11 2.3 Elu getodes...............................................................................................12-13 3. NATSIDE KOONDUSLAAGRID JA NENDE OHVRID.................................14 3.1 Genotsiid algab.........................................................................................14-15 3.2 Operatsioon Reinhardt...................................................................................15 3.3 Surm töö läbi.................................................................................................16 3
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise: Siberisse saadeti umbes 50000 inimest, sealhulgas üle 10000 eestlase. Holokaust
Demokraatia kriis. Tugevdas äärmuslikke liikumisi. Kodusõda Venemaal 6. detsember 1917. Soome iseseisvus. 16. veebruar 1918. Leedu iseseisvus. 18. november 1918. Läti iseseisvus. Kodusõja algus oli juba 1917. lõpul, kui paljud Venemaa piirkonnad keeldusid tunnustamast uusi kommunistlikke võimumehi. Tekkisid ,,Valged" valitsused ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine, Asutava Kogu endised liikmed. 1918. aasta sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori. Koonduslaagrid, tapmised. Seda juhtuis Tsekaa ehk Erakorraline Komitee juht Felix Dzerzinski. 8-12 miljonit hukkus. Lev Trotski muutis sõjaväe paremaks. Sõjakommunism: kaotati palgad, majandus riigi kontrolli all, toiduainete jagamine tsentraliseeritud korras. 1918. loodavad enamlased, et Euroopa on revolutsiooni lävel. Bresti rahulepingust öeldi lahti. Valgete seis oleks old parem, kui nad oleks abi palunud kelleltki, aga nad ei tahtnud seda teha. Enamlased võitsid kodusõja. (lõpp 1922)
c) industrialiseerimine ja kollektiviseerimine; ● muutused majanduspoliitikas ● industrialiseerimine- suurtööstuse arendamine, masinate ja relvade tootmine ● kollektiviseerimine- eraomandi likvideerimine, talupoegade koondamine ühismajanditesse d) repressioonid ja GULAG. ● Isikute arreteerimine, keda käsitleti poliitiliste vastastena ○ Politsei juhid ○ Sõjaväe juhid ○ Poliitiline eliit ● koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti ● küüditamised ● hoidsid üleval NSVL majandust 16. Võitlus terrorismiga tänapäeva maailmas. a) terroriaktid tänapäeva maailmas (9/11, rünnakud Pariisis ja Brüsselis jne.); ● Pariisi novembri terrorirünnakud - ISIS ○ 13. november 2015 ○ 6 erinevat kohta (Stade de France, Bataclani teater - pantvangid) ○ relvad, käsigranaadid, pommivööd
okupeeritud riigid oma sõltlasteks. · ajavahemikus märts 1945 - veebruar 1948 kukutati kõigis Nõukogude okupatsiooni alla läinud riikides demokraatlikud valitsused ning asendati need kommunistlike diktatuurivalitsustega, millised alustasid neis riikides nõukogulikke ümberkorraldusi - natsionaliseerimine, eksproprieerimine - "rahvavaenlaste ja nende sabarakkude" likvideerimine (küüditamised, koonduslaagrid, massimõrvad jms.). Kuna Ida-Euroopas vallutatud aladest ei piisanud Stalinile, alustati NSV Liidu sõjalises ja poliitilises juhtkonnas uue sõja ettevalmistamist. Väidetavalt oleks see võinud alata 1955. a. paiku. · 9. veebruaril 1946. a. pidas Stalin Moskvas kõne, mille sisu oli põhijoontes järgmine: ülemaailmse kapitalismi edasiareng on võimalik ainult sõdade ja kriiside abil, järelikult on sõda kaasaegse maailma paratamatu nähtus.
kuningriii. Iseseisusid ka Ukraina, Valgevene ja Taga-Kaukaasia. Kodusõda ja terror Venemaal I MS järgne suurim kodusõda peeti Venemaal, mis algas 1917 aasta lõpus. Enamlased ei suutnud enam vastuhakku maha suruda ja 1918 puhkes kodusõda valla. Tekkisid ,,valged" valitsused, mis koosnesid Asutava Kogu liikmetest. Valete eesmärgiks oli ,,ühtse ja jagamatu" Venemaa taastamine. V 1918. sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori. Lenini korraldusel asutati Venemaal koonduslaagrid ning tapmised suurenesid.. Kuid ka valge terror ei jänud punastest maha. Kokku hukkus Venmaa kodusõjas u. 8-12 miljonit inimest. Rakendati sõjakommunismiks nimetatud majanduspollitikat ehk kogu majandus allutati riigi kontrollile, kaotati palgad. Toiduaineid ja esmatarbekaupu jaotati tsentraliseeeritud korras. 1922. aastal lõppes kodusõda, mille tulemusena suutsid enalasedenda kätte haarata võimu suuremal osal
Teine maailmasõda (01.09.1939–02.09.1945) ❧ ❧ Esitluse koostamiseks kasutatud allikas: “Lähaajalugu I. Õpik gümnaasiumile” (autorid M. Laar, L. Vahtre; Avita 2006) Esitluses kasutatud piltide ja illustratsioonide allikas: Google’i pildiotsing SAMMHAAVAL UUE SÕJANI ❧ Uute konfliktikollete kujunemine ❧ Hispaania kodusõda ❧ Austria anšluss ❧ Müncheni sobing ❧ Tšehhoslovakkia häving ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt Uute konfliktikollete kujunemine ❧ 1935: Saksamaa tühistas ühepoolselt Versailles’ rahulepingu: - üldine sõjaväekohustus - lennuväe ja sõjalaevastiku taasloomine - Inglise-Saksa mereväeleping - Rahvasteliidust väljaastumine ja Locarno lepingust loobumine - Itaalia ründas ja vallutas Etioopia (Abessiinia) ❧ 1936: Kominterni-vastane pakt (Saksamaa ja Jaapan) ❧ Saksamaa ühendas Saarim...
Kodusõda: valgekaartlased tahtsid taastada tsaarivenemaa ja kukutada enamlased võimult. Ei tunnustatud Petrogradi uusi kommunistlikke võimumehi. Valgekaartlased (tuginesid AV liimetele) ja punakaartlased (enamlased). Pealinn viidi üle Moskvasse. Mõrvati Nikolai II perekond. Sõjakommunismi poliitika- tasuta transport, linnades toiduained kaardiga, toiduainete konfiskeerimine/toitlussalgad, punane terror. Lenini korraldusel loodi Venemaal koonduslaagrid, sagenesid tapmised. Punast terrorit juhtis erakorraline komitee nn Tshekaa. Valgekaartlased said kodusõjas lüüa ja põgenesid Venemaalt. Venemaa lõpetas sõjategevuse Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome vastu ja tunnustas neid. Kodusõjas hukkus palju inimesi. Majanduses ja raudteetranspordis kaos. Riigimajandus I ms eelsel tasemel- uus majanduspoliitika NEP. Kommunismiideoloogia: maailmarevolutsiooni idee; proletariaadi diktatuur, eeskujuks jakobiinid
võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga- Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud Punane ja valge terror. Sõjakommunism: · 1918. sügis kuulutasid enamlased välja punase terrori: Lenini korraldused koonduslaagrid, tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega · punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tsekaa) eesotsas Dzerzinski · ka valge terror ei jäänud alla · kokku hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest · enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus · kehtestati karm kord, kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
võttis Antant enda kätte--->märtsis maabusid Antandi üksused P-Vm-l Murmanskis ja hiljem Kaug-Idas Vladivostokis, hiljem hõivasid Ingl ja Pr väed Musta mere sadamad ja osa Taga- Kaukaasiast, Sm aga toetas enamlasi vastupealetungile--->peagi suur osa Siberist tagasi vallutatud Punane ja valge terror. Sõjakommunism: 1918. sügis kuulutasid enamlased välja punase terrori: Lenini korraldused koonduslaagrid, tapmised sagenesid, 1918 juuli mõrvati Nikolai II perega punast terrorit juhtis Erakorraline Komitte (Tšekaa) eesotsas Dzeržinski ka valge terror ei jäänud alla kokkus hukkus kodusõjas 8-12 mln inimest enamlaste eduks see, et suutsid armee muuta võitlusvõimeliseks sõjaväeks--->Trotski saavutus kehtestati karm kord, kõik ressursid kodusõja võitmiseks. Rakendati sõjakommunismiks nim
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
