valdkonna eest ministrid, sama teevad EL EV Valitsus koosneb kuni 15 ministrit. Komisjonis volinikud. Ministrid esindavad oma riigi huve, aga volinikud Ministrite ja volinike nõunikud töötavad kogu peavad olema sõltumatud ministri/voliniku ametiaja. Sarnased ülesanded: valitsus rakendab Valitsuse istungeid protokollitakse seadusandlust, komisjon tagab korrektse õigusaktide rakendamise. Ülesandelised erinevused: EL Komisjoni pädevuses on välissuhtlus, lepingute jälgimise Tegelevad poliitika kujundamisega ja valvamine rakendamisega Eestis võib eelnõu algatada valitsusele lisaks Eelarve koostamine Riigikogu. EL Komisjonil on selleks ainukesena
Ühekojaline moodustatakse perioodilistel üldvalimistel. ( NT: Eesti ) Kahekojaline jaguneb alamkojaks ja ülemkojaks. Alamkoda on sama nagu ühekojaline parlament. Ülemkoda-seal saab ametikoha , kas pärides (aadliseisus) või demokraatlikel valimistel. ( NT:Suurbritannia) Parlamendi ülesanded: 1)algatada 2)menetleda- töötamine seaduse kallal. On kuni kolm lugemist. 3)võtta vastu seadusi Parlamendi struktuur: Formaalõiguslik struktuur- Osad:juhatus ja komisjon. On fikseeritud seadusega Poliitiline struktuur- Osad : koalitsioon(parteid , kes kuuluvad valitsusse) ja opositsioon(erakonnad ,kes eiole valisuses esindatud ja kes mängivad vastasjõu rolli.) Igapäeva tööd juhib esimees e. spiiker. Ülesandeks on tagada istungite korrakohane kuld japäevakorra täitmine. Ta ei tohi osaleda parlamendi komisjonide ja fraktsioonide töös . Komisjon ja komitee on parlamendi tööorganid. Tähendus on sama ,aga ainukene erinevus
Euroopa Liidu ühiskondlikeks prioriteetideks on majanduskasv ja tööhõive. Vastuseks globaliseerumisele kavatseb Euroopa Liit muuta Euroopa majanduse konkurentsivõimelisemaks. Eelarveperioodil 2007-2013 eraldatakse Eli tõukefondidest rohkem vahendeid koolitusele,uuendustegevusele ja teadusuuringule. Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liit on juriidilise isiku staatusega institunsioon. Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu,Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon. Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu on liidu peamine otsustetegija. Igal nõukogu istungil osaleb üks minister igast liikmesriigist. See,milline minister osaleb,oleneb istungi päevakorras olevast valdkonnast:poliitika,tööstus,trantsport jne. Euroopa Parlament Parlamendi plenaaristung toimub tavapäraselt Strasbourgis ning lisaistungid Brüsselis.
Euroopa Liidu peamised tegevusvaldkonnad on: · Siseturg ja ühtne valuuta · Ühine põllumajanduspoliitika · Regionaalpoliitika · Energeetika ja keskkonnapoliitika · Justiits- ja siseküsimused · Ühine välis- ja julgeolekupoliitika Euroopa Liidu juhtimine Euroopa Liidu kolm põhiinstitutsiooni on Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike), Euroopa Parlament (esindab kodanikke) ja Euroopa Komisjon (liikmesriikide valitsuste esindajatest moodustatud sõltumatu organ, mis seisab Euroopa ühishuvide eest). Teised institutsioonid: Euroopa Ülemkogu, Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Kohus, Euroopa Keskpank, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Regioonide Komitee, Euroopa Ombudsman Euroopa Liidu Nõukogu koosneb liikmesriikide vastavate valdkondade ministritest ja võtab vastu ühiseid seaduseid. Nõukogu istungitest võtavad osa kõikide liikmesriikide valitsuste esindajad
Tallinn 2010 [Type text] Sisukord 2.1 Euroopa Liidu Nõukogu...................................................................................................6 2.1.1 Euroopa Ülemkogu...................................................................................................7 2.2 Euroopa Parlament...........................................................................................................8 2.3 Euroopa Komisjon............................................................................................................9 2.4 Euroopa Kohus...............................................................................................................10 2.6 Euroopa Liidu Kommiteed.............................................................................................12 2
Nõukogu kuueks põhiülesandeks on Euroopa Liidu õigusaktide vastuvõtmine, liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine, rahvusvaheliste kokkulepete sõlmimine Euroopa Liidu ja ühe või mitme riigi või rahvusvahelise organisatsiooni vahel, Euroopa Liidu eelarve kinnitamine koos Euroopa Parlamendiga, Euroopa Liidu ühine välis- ja julgeolekupoliitika tagamine, siseriiklike kohtute ja politseijõudude kriminaalasjades tehtava koostöö koordineerimine. Euroopa Komisjon Euroopa Komisjon on riiklikest valitsustest sõltumatu. Komisjoni ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjon koostab uute seaduste ettepanekud ning esitab need Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa Komisjon on ka Euroopa Liidu täidesaatev jõud, vastutades parlamendi ja nõukogu otsuste rakendamise eest. See tähendab Euroopa Liidu poliitikasuundade ja tegevuskavade elluviimist kui ka vastutust eelarve täitmise eest.
toetusega. Kaasajooksjaid uue korraga oli vähe ja need sattusid üldise põlguse ning viha alla. Et täpselt määratleda, keda lõppraportis käsitletakse, leppis komisjon kokku, et terminit "eestlane" kasutatakse vaid kodakondsuse tähenduses. Kui me peame vajalikuks nimetada Eesti kodanike konkreetseid etnilisi või usulisi rühmi, kasutame vastavat terminit. Enamusrahvuse määratlemiseks kasutame me terminit "etnilised eestlased". Oma esimesel koosolekul otsustas komisjon kasutada käesolevale raportile lisatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu 1998. aasta Rooma statuudi artiklis 7 sätestatud "inimsusevastaste kuritegude" definitsioone. Kuigi nimetatud definitsioonid töötati välja palju aastaid pärast meie poolt uuritud sündmusi, oleme veendunud, et need kajastavad standardit, mis on nende sündmuste puhul kohane. Komisjon ei ole kohus; kõik õiguslikud meetmed, mida võidakse rakendada komisjoni leidude tulemusena, kuuluvad Eesti Vabariigi asjakohaste
Luksemburgis on Euroopa Liidu Kohus, Kontrollikoda, Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Parlamendi sekretariaat. Strasbourgis toimuvad Euroopa Parlamendi põhiistungid ja seal asub 150 liikmesriigiga Euroopa Nõukogu peakorter. Järgnevalt uurime lähemalt EL-i ülesehitust, et mõista täpsemalt, mida oodata ja kuidas käituda, kui Eesti kätte jõuab kord täita kõige tähtsamat kohut seega olla eesistujamaa. Euroopa Liidu institutsioonid ja asutused Euroopa Liidu Nõukogu Euroopa Komisjon Euroopa Parlament Ombudsman Euroopa Ühenduste Kohus Euroopa Kontrollikoda Majandus- ja sotsiaalkomitee Regioonide komitee Euroopa Keskpank Nõukogu Nõukogu on ühtne organ, millest võtavad osa antud valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Alates Lissaboni lepingu jõustumisest 1. detsembril 2009 on nõukogul kümme koosseisu. Sellegipoolest on vaid üks ühtne nõukogu ning konkreetset nõukogu koosseisu ei nimetata. Nõukogu
DV aladele. 1995. aastal liitusid Euroopa Liiduga Austria, Soome ja Rootsi. 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. Euroopa komisjon Euroopa Komisjon juhib Euroopa Liitu. Komisjoni liikmed määratakse liikmesriikide kokkuleppel ja parlamendi heakskiidul ametisse viieks aastaks. Komisjon on vastutav parlamendi ees ning parlamendi umbusaldusavalduse korral peab terve komisjon tagasi astuma. Alates 2004. aastast kuulub komisjoni üks volinik igast liikmesriigist. Komisjon on oma tegevuses üsnagi sõltumatu. Tema ülesanne on seista Euroopa Liidu ühishuvide eest ja ta ei tohi kuuletuda ühegi liikmesriigi valitsusele
Sisuline diskontinuiteet – RK lõpetab oma tegevuse, mingid menetlused on pooleli, uus Riigikogu paneb eelmise Riigikogu pooleli jäänud „kappi“ ja kõik algab nullist RIIKOGIKOGU STRUKTUUR: riigikogu – täiskogu, plenaaristung > on 101 liiget, kellel on võimalus võtta hääletamisest osa allorganid – juhtimisorganid Riigikogu esimees ja aseesimehed (PS §69) ning juhatus (RKKTS §12 jj) sisulisi küsimusi ettevalmistavad organid: komisjon (PS §71 lg 1 ja 3) organi osad – Riigikogu liige, fraktsioonid ehk poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud ja läbi nende tekib Riigikogu toimimiseks vajalik enamus (PS §71 lg2 ja 3) RIIGIKOGU KOMISJONID: EKSAM Alatised komisjonid: 10 +1 (EL asjade komisjon) - keskkonna, maaelu, rahandus, välis, majandus, riigikaitse, õigus, kultuuri, põhiseadus, sotsiaal, EL asjade Erikomisjonid:
vaid ka õnnetuse tagajärjel tekkivate vigastuste või isegi hukkumise tõenäosust. 6 Kasutatud materjal 3 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/driving_licence/index_et.htm 4 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/fitness_to_drive/index_et.htm 5 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/seat-belts/index_et.htm 6 http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/speeding/index_et.htm 1. Euroopa Komisjon. Liiklusohtus. Tähelepanu häirimine. Arvutivõrgust kättesaadev: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/distraction/inde x_et.htm 2. Eesti.ee portaal. Juhiluba. Arvutivõrgust kättesaadev: https://www.eesti.ee/est/liiklus/liiklusvahendid/juhiluba 3. Euroopa Komisjon. Liiklusohutus. Juhiluba. Arvutivõrgust kättesaadev: http://ec.europa.eu/transport/road_safety/topics/behaviour/driving_licence/i ndex_et.htm 4. Euroopa Komisjon. Liiklusohutus
komisjoni tagasiastumist. Enne uue komisjoni ametisseasumist nimetavad ELi riikide valitsused komisjoni volinikud, kuid neid ei saa ametisse kinnitada ilma parlamendi nõusolekuta. Parlament kuulab volinikukandidaadid, k.a komisjoni tulevase presidendi ükshaaval ära ning hääletab seejärel komisjoni ametisse kinnitamise üle selle täies koosseisus. Kogu ametiaja jooksul on komisjon parlamendi ees poliitiliselt vastutav, parlamendi umbusaldusavalduse korral peab komisjon täies koosseisus tagasi astuma. Parlament teostab järelevalvet, vaadates korrapäraselt läbi aruanded (üldaruanne, eelarve täitmise aruanne jne), mis komisjon talle esitab. Lisaks esitavad parlamendiliikmed komisjonile küsimusi, millele volinikud on kohustatud vastama. Parlament jälgib ka nõukogu tööd: Euroopa Parlamendi liikmed esitavad nõukogule korrapäraselt suulisi ja kirjalikke küsimusi ning nõukogu eesistuja võtab osa täiskogu istungjärkudest ja olulistest aruteludest.
rahvusriikide parlamendiliikmete hulgast otse rahva poolt. Parlamendi roll on suhteliselt sümboolne eelkõige saab rääkida nõuandvast funktsioonist. Samas on parlamendil järelevalvefunktsioon komisjoni töö üle õigus avaldada komisjonile umbusaldust ning algatada uurimisprotseduure. Alates 1975. aastast on parlamendile antud otsustusõigus EL-i eelarvega seotud küsimustes ja uute riikide vastuvõtmises. Viimasel ajal volitused kasvavad. Euroopa Komisjon (European Commission) on Euroopa Liidu täitevorganiks. Komisjoni kuuluvad volinikud nimetatakse liikmesriikide poolt ametisse viieks aastaks. Volinikud on sõltumatud oma riikide valitsustest. Komisjoni ülesanne on kujundada liidu poliitikat, esitades ministrite nõukogule vastavaid ettepanekuid ja eelnõusid. Ka kontrollib komisjon lepingute täitmist, andes vajadusel asja edasi Euroopa Kohtule. Piiratud ulatuses on komisjonil täidesaatev funktsioon.
RIIGIKOGU ÜLESANDED *võtab vasta seadusi *ja riigieelarve *kinnitab ja tühistab valitsuse välislepingud *kinnitab presidendi esitatud kandidatuurid (ntx peaminister, riigikohtu esimees) *võib avaldada umbusaldust(ntx ministritele) *otsustab rahvahääletuse korraldamise *kuulutab igasugust jama välja (ntx mobilisatsioon, sõjaseisukord) SEADUSEELNÕU MENETLEMINE Valitsus; Fraktsioon; Riigikogu komisjon;RK liikmed > riigikogu juhatus > Komisjon > 1.lugemine > fraktsioonid ja komisjonid(max 3 kuud) > 2.lugemine > 1)lõpphääletus(president kuulutab seaduse välja > Riigiteatajas) 2)arutelu katkestatakse 3)max 1 kuu järel 3.lugemine
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv"; · vahetuskursi mehhanism: iga vääringu vahetuskurss oli seotud eküüga; vääringute
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
Rootsi, Portugal, Sveits, Austria ja koostöö partnerina ka Soome. Siiski üritasin Ühendkuningriigid kiiresti pääseda Euroopa Ühendusse. Avaldus esitati juba 1961.a, kuid 2 aastat hiljem pani Prantsusmaa sellele peale veto. 1960-date algul kujunes probleemiks Euroopa Ühenduse moodustanud 3 organisatsiooni juhtimine (igal ühel eraldi juhtimise organid). Probleemi lahendamiseks sõlmiti 1965.a liitmis leping. Muuhulgas loodi nii Euroopa Komisjon kui ka Ministrite Nõukogu. Samalaadne areng jätkus ka 70-datel 1974.a loodi Euroopa Ülemkogu, 1979.a Euroopa Parlament (tänase Euroopa Liidu seadusandlik organ). 3 Aasta varem loodi Euroopa rahasüsteem (ERS) Rahasüsteemil oli kolm peamist tunnusjoont: · võrdlusvääringuks oli eküü: kõikide liikmesriikide vääringutest moodustatud ,,valuutakorv";
............................................................................................... 6 Euroopa Liidu juhtimine............................................................................................................. 8 Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Ülemkogu......................................................................... 8 Euroopa Parlament......................................................................................................................9 Euroopa Komisjon.................................................................................................................... 10 Euroopa Keskpank.................................................................................................................... 11 Majandus- ja rahaliit (EMU).....................................................................................................11 Euroopa Kohus.....................................................................................................
Tuhandetel põhikooliõpilastel tuleb sooritada Euroopa keeletest Sellel ning järgmisel õppeaastal tuleb kokku 5500 põhikooli lõpetajal sooritada rahvusvaheline võõrkeele test, millega Euroopa Komisjon soovib tuvastada noorte keeleoskuse taseme. Euroopa keeleoskusuuringu Eesti koordinaatori sõnul tulenes Eesti otsus testist osa võtta asjaolust, et õpilaste tegeliku keeleoskuse näitaja seni puudus. "2007. aastal algatatud uuring on esimene selline keeleoskuse uuring Euroopa Liidu liikmesmaades. See on osa Euroopa Komisjoni eesmärgist luua keeleoskuse näitaja ja indikaator," selgitas Mere testi eesmärki Eesti Päevalehele, vahendab BNS
2005 – Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Slovakkia, Tšehhi, Sloveenia, Malta, Küpros 2006 Rumeenia, Bulgaaria Eestil on kuus esindajat Euroopa Parlamendis Tunne Kelam Kristiina Ojuland Siiri Oviir Ivari Padar Indrek Tarand Vilja Savisaar-Toomast Euroopa Liidu peakorter Brüsselis Euroopa Liidu institutsioonid Euroopa Liidu Nõukogu (esindab liikmesriike) Euroopa Parlament (esindab kodanikke) Euroopa Komisjon (poliitiliselt sõltumatu, seisab Euroopa ühishuvide eest) Euroopa Kohus (jälgib seaduste täitmist ja ühtmoodi tõlgendamist) Kontrollikoda (jälgib rahade kasutamist) Teised eriülesannetega asutused Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Parlament Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu institutsioon, kus on esindatud liikmesriikide valitsused. Otsused langetatakse kas ühehäälselt või kvalifitseeritud häälteenamusega
Euroopa Liidu seadusandlikus protsessis osalevad institutsioonid ja nende iseloomustus. Maastritchti lepingu järgi võivad määrusi, derektiive, otsuseid, soovitusi ja arvamusi välja anda Parlament koos Nõukoguga, Nõukogu ja Komisjon. Seeg on need kolm institutsiooni EL kõige tähtsamad organid. Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2. Tagada lepingute järelevaatajana määruste ja direktiivide nõuetekohase täitmine (järelvalvefunktsioon). 3.
Euroopa Liidu institutsioonid MILLIST ROLLI MÄNGIVAD EUROOPA LIIDU INSTITUTSIOONID EUROOPA LIIDU INTEGRATSIOONIS? Kolm peamist ELi seadusloomes osalevat institutsiooni on: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille kodanikud valivad vahetult; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriikide valitsusi. Nõukogu eesistumine toimub liikmesriikide hulgas roteeruvalt; · Euroopa Komisjon, mis esindab Euroopa Liidu kui terviku huve. Koos töötavad kolm nimetatud institutsiooni välja kogu ELis rakendatava poliitika ja kohaldatavad õigusaktid. Seda tehakse seadusandliku tavamenetluse raames (varasem kasotsustamismenetlus). Komisjon esitab õigusakti ettepanekud Parlamendile ja nõukogule heakskiitmiseks. Seejärel rakendavad õigusakte komisjon ja liikmesriigid. Komisjoni ülesanne on kindlustada õigusaktide nõuetekohane kohaldamine ja rakendamine.
Riigikogu, kuhu kuulub 101 liiget erinevatest parteidest ja üksikkandidaatide hulgast. Riigikogu liikmed on valitud rahva poolt - seega esindab Riigikogu kogu rahva tahet. Noori ei lubata Riigikokku enne, kui nad saavad 21-aastaseks. Seaduseelnõude väljatöötamiseks on Riigikogus moodustatud 11 alatist komisjoni, millesse kuuluvad kõik Riigikogu liikmed (v.a Riigikogu juhatus).Komisjonide kaudu jõuavad seaduseelnõud istungisaali, kus need läbivad kolm lugemist. Ajutine komisjon tuleb kokku, vaid tetud küsimuste arutamiseks. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigielu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. 5. Arnold Rüütel (sündis 10. mail 1928 Saaremaal Laimjala vallas) on Eesti poliitik ja põllumajandusteadlane, Eesti Vabariigi president aastatel 20012006. Ta on lõpetanud Jäneda Põllumajandustehnikumi, töö kõrvalt Eesti Põllumajanduse Akadeemia agronoomia erialal, ta
UURIMIST KAITSMINE MIS ON UURIMIST KAITSMINE? AUTOR TUTVUSTAB OMA UURIMUST- MIDA UURITI MILLISED OLID UURIMISKSIMUSED MILLISEID MEETODEID KASUTATI MILLISTE TULEMUSTENI JUTI, MILLISED ON JRELDUSED AKADEEMILISE KAITSMISE PUHUL ON KAASATUD AUTOR JA TEMA T RETSENSENT- TEGELEB PEAMISELT VORMISTUSEGA OPONENT- TEGELEB SISUGA, VAIDLEB AUTORIGA, TOOB VASTUARGUMENTE, ON RNDAJA KOMISJON PILASUURIMIST KAITSMINE AUTOR JA TEMA T KOMISJON 2 RETSENSENTI, KES TLEVAD OMA ARVAMUSE NII T VORMISTUSE KUI SISU SUHTES KAITSEKNE KNE ALGUSES PRDUB T KAITSJA LUGUPIDAMISVLJENDITEGA KOMISJONI JA SAALIS VIIBIJATE POOLE KAITSEKNE TOETAMISEKS ON PILANE ETTE VALMISTANUD SLAIDIKAVA KNE PIKKUS ON MAKSIMAALSELT 10 MINUTIT NUDED SLAIDIKAVALE SLAIDID ON PAIGUTATUD LOOGILISSE JRJESTUSSE 1)TIITLELEHT KOOS PEALKIRJA JA AUTORI NIMEGA 2) TEEMA VALIKU PHJENDAMINE 3) UURIMIST KSIMUSED VI HPOTEES 4)UURIMIST MEETODID- MIDA AUTOR
toimeainete ja ravimpreparaatide ohutus ja kvaliteet 2. luua ühtsed ravimpreparaatide kvaliteedinõuded Euroopas 3. kaasa aidata farmakopöa kasutajate koostööle, rahuldada nende vajadusi EDQM EDQM - European Directorate for the Quality of Medicines = Euroopa Ravimite Kvaliteedi Direktoraat. Endine Euroopa Farmakopöa Sekretariaat. Käsitles Euroopa farmakopöad Asub Strasbourgis Euroopa Farmakopöa Komisjon Vastutab Euroopa farmakopöa koostamise eest. Istungid toimuvad 3 korda aastas Kokku on 38 liiget Ülesanded: 1. määrata printsiibid EF väljatöötamiseks 2. otsida analüüsimeetodid Eesti ja EF Komisjon Ei kuulu Komisjoni. Vaatleja aastast 1997 Eesti esindajad: Juhan Ruut Eveli Kikas Mõlemad on Ravimiameti töötajad. EF koostamise konventsioon Toimus 22. juulil 1964. aastal, sellele kirjutas alla 8 riiki.
Parlament peab andma oma nõusoleku ka muude oluliste otsuste puhul, nagu uute liikmete ühinemine ELiga. Parlament arutab ELi iga-aastast eelarvet ja võtab selle vastu koos Euroopa Liidu Nõukoguga. Iga liikmesriigi parlamendisaadikute arv on vastavuses selle riigi rahvaarvuga. Vastavalt Lissaboni lepingule ei saa ühelgi riigil olla vähem kui 6 või rohkem kui 96 parlamendisaadikut. Euroopa Parlament tegutseb kolmes asukohas: Brüsselis, Luxembourgis ja Strabourgis. Euroopa Liidu komisjon Euroopa Komisjon on Euroopa Liidu täidesaatev organ. See koosneb viieks aastaks ametisse nimetatud 27 volinikust, kelle peab kinnitama Euroopa Parlament. Komisjon teostab Euroopa Liidu ühispoliitikat, täidab eelarvet ja kindlustab lepingute täitmise. Komisjoni peamine ülesanne on esindada ja kaitsta Euroopa Liidu kui terviku huve. Euroopa Komisjon loodi EL-i asustamislepingutega 1950. aastatel. Komisjoni asukohaks on Brüssel, kuid tal on talitusi ka Luksemburgis
MTÜ Virmalised A K T 10. oktoober 2012 nr. 12 KINNITAN Tallinn /allkiri/ Tõnu Kuusik Tegevdirektor 11.10.2012 Põhivahendite mahakandmine Alus: Tegevdirektori 11.oktoobri 2012. a käskkiri nr 16 ,,Komisjoni moodustamine'' Koostanud komisjon koosseisus: esimees finantsdirektor Margus Mägi liikmed:pearaamatupidaja: Reet Õunapuu assistent: Eveli Sarap raamatupidaja varahoidja Katrin Kaal Tutvunud põhivaradeseisukorraga aktsiaseltsi töökojas, teeb komisjon ettepaneku maha kanda füüsiliselt kulunud ja moraalselt vananenud põhivarad algmaksumusega 10 300, kulumiga 9400, jääkmaksumusega 920. Akt on koostatud 2 eksemplaris: 1 eks raamatupidamisele 2 eks töökojale
osaluse neiskokkulepetes lõpetada ja on põhimõteliselt valmis konkurentsiametil selliste kokkulepete olemasolust teavitama, kuid neid hoiavad tagasi võimalikud ranged karistused.Vältimaks olukorda ,kus ettevõtjatel ,kes on sõlminud konkurentsi kahjustava kokkulepe,võib küll olla soov oma osalus selles kokkulepes lõpetada,kuid ta ei tee seda seetõttu,et sellega kaasnevad tagajärjed on ettevõtja jaoks äärmiselt kahjulikud,on mitmete liikmesriikide konkurentsiametid ja Euroopa Komisjon hakanud kasutama nn leniency- ehk leebusprogramme.Selle põhjuseks on muu hulgas asjaolu ,et ühiskonna huvi keelatud kokkulepete tuvastamise ja koostöö lõpetamise vastu on oluliselt suurema tähtsusega kui üksiku ettevõtja karistamine. 4 2. LEEBUSPROGRAMMI RAKENDAMINE EESTIS Eesti Vabariigis sisaldab õiguslikku raamistikku immuniteedi- ja leebuspõhimõtete rakendamiseks kriminaalmenetluse seadustik.Kriminaalmenetluse seaduse paragrahv 205
· 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. · 2007. aastal liitusid Euroopa Liiduga Rumeenia ja Bulgaaria. · Euroopa Liidu kandidaatriikideks on Türgi, Makedoonia, Horvaatia, Island ja Montenegro. Euroopa Liiduga liitumine on aktuaalne ka Gruusias, Ukrainas, Serbias, Albaanias, Bosnia ja Hertsegoviinas ja Kosovos. 2. Institutsioonid a. Komisjon: Euroopa ühenduste komisjon ehk Komisjon on EL liikmesriikidest sõltumatu alaline täitevvolitustega organ. Kolme ühenduse ühine komisjon (ECSC, EEC, EURATOM) sai alguse 1.07.1967 jõustunuud liitumislepinguga. Euroopa ühenduste komisjoni peamisteks funktsioonideks on: 1.algatada ja ette valmistad seaduseeelnõusid (komisjonil on eelnõude ainualgatusõigus, ning ta võib mistahes etapis sekkuda seadusandlikku protsessi (põhimõtteliselt ka muuta eelnõud. 2.
Hertsegoviinas. liikmesriigid delegeerivad osa oma otsustusõigusest Euroopa institutsioonidele, mille nad on loonud, nii et otsused teatud ühise huvi küsimustes tehakse demokraatlikult Euroopa tasandil. ELi otsustusprotsess ja eelkõige kaasotsustamismenetlus hõlmab kolme põhilist institutsiooni: · Euroopa Parlament, mis esindab ELi kodanikke ja mille valivad vahetult need kodanikud; · Euroopa Liidu Nõukogu, mis esindab liikmesriike; · Euroopa Komisjon, mille ülesanne on kaitsta liidu kui terviku huve. See institutsioonide kolmik töötab välja poliitikasuundi ja õigusakte, mida rakendatakse kogu ELis. Põhimõtteliselt teeb ettepanekuid uute ELi õigusaktide vastuvõtmiseks komisjon, kuid vastu võtavad neid parlament ja nõukogu. Õigusakte rakendavad komisjon ja liikmesriigid ning jõustab komisjon. Kahel ülejäänud institutsioonil on oluline ülesanne. Euroopa Kohus
toimusid esimesed otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
pensionile ja tervishoiule. Täna on Euroopas neli tööeas inimest iga üle 65 aastase inimese kohta, kuid mida aasta edasi, seda rohkem see suhtarv langeb prognooside kohaselt langeb see näitaja aastaks 2050 kuni kaks ühele. See omakorda toob kaasa majanduskasvu vähenemise. Seega töökohtade juurde tekitamine on tuleviku perspektiivis majandusliku heaolu ja elukvaliteedi tõstmise aluseks. Niisiis, hoogustumaks reformialaseid jõupingutusi, tegi Euroopa Komisjon 2005 aasta veebruaris ettepaneku uue sotsiaalprogrammi rakendamiseks, jätkates 2000. aastal kasutusele võetud sotsiaalpoliitika programmi raames alustatud tegevust ja keskendudes kõikidele töökohtade ja võrdsete võimaluste loomisele. Nimetatud sotsiaalprogrammi üheks eesmärgiks on Euroopa majanduse ja ühiskonna taaselustamine, samas Lissaboni strateegia lõplikuks eesmärgiks on Euroopa ühiskonnamudeli kaasajastamine ja parendamine.
Kõige sagedamini tehakse biolagunevaid kotte maisist. Siin tulevad esile omad miinused. Nimelt on mais sageli pärit intensiivpõllundusest ja on üsna raiskav kulutada toitu ja põllumajanduses... Jäätmekäitlus 1. Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegia Jäätmetekke vältimise ja jäätmete ringlussevõtu temaatiline strateegias, mille komisjon võttis vastu 2005. Aasta detsembris, käsitletakse olulist keskkonnamõju (KOM(2005) 666). Eli poliitikal on mitu põhieesmärki, sealhulgas jäätmetekke vältimine keskkonnasõbralike ja vähem jäätmeid tekitavate tehnoloogiate ja protsesside edendamise ning keskkonnasõbralike ja ringlussevõetavate toodete tootmise kaudu; ümbertöötamise edendamine, eelkõige jäätmete toorainena taaskasutamine ja korduvkasutamine; jäätmete ladestamise parandamine siduvate
ELi lepingu artikkel 4 kohaselt osalevad Euroopa Ülemkogu koosolekutel riigipead või valitsusjuhid ning komisjoni president. Tema ülesanne on kindlaks määrata ELi poliitilised strateegilised sihid, mis suunas peaks liitu edasi arendama. Euroopa Ülemkogu teeb praktikas vaid põhimõttelisi otsuseid ja plaane: ta otsustab tuleviku üldsuunised ning tema tähendus on pigem poliitiline kui õiguslik. Euroopa Komisjon ehk komisjon on ühenduses nõukogu otsuste ettevalmistaja ja täideviija. Komisjon koosneb kahekümnest liikmest, kes valitakse nende üldisest asjatundlikkusest lähtudes, on liikmesriikide kodanikud ja kelle sõltumatus on väljaspool kahtlust. Komisjoni liikmed on üldiselt olnud endised ministrid või oma kodumaa kõrgemad ametiisikud. Komisjon tuleb kokku kord nädalas, tavaliselt kolmapäeviti Brüsselis. Kui Euroopa
Tartu Tervishoiukõrgkool SIGNE VOIS ALAEALISTE KOMISJONID referaat Juhendaja: Merli Mendelman Tartu 2014 1 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on väike ülevaade sellest, mis on alaealiste komisjon, millised lapsed sinna satuvad, miks nad sinna satuvad. Mis seda kõike mõjutab, kas selles on süüdi vanemad, kool või hoopis sõbrad, kui vanalt alaealiste komisjoni noored satuvad ning millised kõige enam, kas poisid või tüdrukud. 1. ALAELAISTE KOMISJONI PÕHIMÄÄRUS 1. Alaealiste komisjon on maavalitsuse, valla-, linna- või linnaosa valitsuse juures tegutsev komisjon (edaspidi komisjon). 2
otsesed ja üldised Euroopa Parlamendi valimised. Valimisi korraldatakse iga viie aasta järel. 1981. aastal liitus ühendusega Kreeka, 1986. aastal järgnesid Hispaania ja Portugal. Sellega suurenes ühenduse kohalolek Lõuna-Euroopas ja muutus pakiliseks vajadus laiendada piirkondliku abi programmide ulatust. 1980ndate alguse ülemaailmne majanduslangus tõi kaasa europessimismi laine. Uus lootus tärkas, kui Jacques Delors'i juhitud Euroopa Komisjon avaldas 1985. aastal valge raamatu, mis seadis paika ajakava ühisturu kujundamise lõpuleviimiseks 1. jaanuariks 1993. Ühendus kinnitas selle auahne eesmärgi ühtses Euroopa aktis, mis allkirjastati 1986. aasta veebruaris ning mis jõustus 1. juulil 1987. Berliini müüri langemine 1989. aastal muutis jõuliselt Euroopa poliitilist kujunemist. See päädis Saksamaa taasühinemisega 3. oktoobril 1990 ning Kesk- ja Ida-Euroopa riikide vabanemisega Nõukogude Liidu kontrolli alt
· Riigikogu liige; · maavanem. · Rahvakohtunik nimetatakse neljaks aastaks. Isikut ei või nimetada rahvakohtunikuks järjest rohkem kui kaheks perioodiks. · Rahvakohtunikukandidaadid valib omavalitsusüksuse volikogu. Rahvakohtunikukandidaatide arv peab olema võrdeline omavalitsusüksuse elanike arvu ja kohtu tööpiirkonna elanike arvu suhtega. Rahvakohtunikukandidaatide seast nimetab rahvakohtuniku ametisse kohtu juures asuv rahvakohtunike nimetamise komisjon, mille koosseisu kinnitab kohtu esimees. Komisjon nimetab rahvakohtunikukandidaatide seast rahvakohtunikuks selle kohtu jaoks kindlaks määratud arvu isikuid. Rahvakohtunikku nimetades arvestab komisjon kandidaadi sobivust, kandidaadi kohta esitatud põhjendatud vastuväiteid ning seda, et rahvakohtunike hulgas oleks eri soost ja vanusest, erinevatest sotsiaalsetest rühmadest ning eri tegevusvaldkondades tegutsevaid isikuid.
on see viimaste aastate jooksul tublisti vähenenud ning jõudnud normi piiresse, püsides nüüd 129 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Aruande kohaselt on selle tase siiski nii suur, et võib takistada krediidikasvu tulevikus, mis pidurdab toodangu kasvu keskpikas perspektiivis. Mõne riigi puhul käsitletakse põhjalikus analüüsis eelmise makromajandusliku tasakaalustamatuse menetluse tsükli järeldusi, teiste puhul teeb komisjon põhjalikku analüüsi esimest korda. Neil mitmel liikmesriigil, mille kohta komisjon kavatseb koostada põhjaliku analüüsi, on mitmesugused probleemid ja võimalikud riskid, sh mõju ülekandumine partneritele. Hispaania ja Sloveenia põhjalikus analüüsis hinnatakse seda, kas ülemäärane tasakaalustamatus püsib või väheneb, ning nende liikmesriikide rakendatud struktuuripoliitika osatähtsust tasakaalustamatuse korrigeerimisel.
Euroopa Liit EL - tagada kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumine Euroopa Liidu piires. Miks Eesti kuulub nendesse organisatsioonidesse? Et saada kindlust ja tuge sõjalistest olukordades kui seda peaks vaja olema. Milline institutsioon võtab vastu Euroopa Liidu õigusakte ja kes on selle liikmed? Euroopa Kohus, liikmesriikide kohtunikud Milline institutsioon jälgib Euroopa Liidu õigusaktide täitmist ja valmistab ette eelnõud? Euroopa Komisjon Kus linnas asub Euroopa Komisjon? Brüsselis Organisatsioonide lipud. Ratifitseeriritud rahvusvahelise lepingu osa rahvusvaheline akt, millega riik väljendab rahvusvahelisel tasandil oma nõusolekut lepingu siduvuse kohta Eesti õiguses (vaata põhiseaduse paragrahve 3 ja 123). Euroopa Liidu kodakondsus hõlmab isiku ehk Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku ja institutsiooni ehk Euroopa Liidu vahelist kodakondsust Haagi rahvusvaheline Kohus
See sai lõpuks teoks 1958.aastal Brüsselis 12 liikmesriigi osavõtul. Tolle energiaühenduse nimeks sai EURATOM. Toda nime ei tohiks aga ära segada 1954.aastal Londonis moodustatud aatomienergiaühendusega, mille peakorter asub praegu Oslos ja mis tegeleb üksnes aatomielektrijaamade probleemidega. Euroopa integratsiooniprotsessi oluliseks tähiseks sai 1967.aasta, mil liideti kokku nii Söe- ja Teraseühendus, Ühisturg kui ka EURATOM. Neil ühendustel sai olema ühine nõukogu ja komisjon ning toda liidetud ühenduste kogumit hakati nimetama Euroopa Ühenduseks. Samas jäid seda Ühendust hõlmava kolme organisatsiooni aluslepingud eraldi edasi eksisteerima. See tähendab, et neid ei liidetud kokku ühiseks Euroopa Ühenduse lepinguks. Ühtlasi aga tekkis mõjuvõimas juriidiline ühendus Euroopa Ühendus, millest on tänaseks saanud mõjuvõimas riigiülene organisatsioon Euroopa Liidu nime all. Euroopa Liidu teke Euroopa Liidu sünnipäevaks loetakse 1. novembrit 1993
.......................................................................................4 Euroopa Liidu laienemine .........................................................................................................6 Euroopa Liidu Nõukogu.............................................................................................................8 Euroopa Parlament...................................................................................................................10 Euroopa Komisjon....................................................................................................................12 Euroopa Keskpank...................................................................................................................13 Majandus- ja rahaliit.................................................................................................................15 Euroopa kohus...............................................................................................
kõikide liikmesriikide esindajatest koosnevale Phare CBC/ Siseministeerium/ ESKO Koolitus Komiteele, mis kinnitab Tegevusprogrammi või lükkab selle tagasi. 62 RAHVUSVAHELISE PROJEKTIJUHTIMISE KÄSIRAAMAT Kui Komitee kinnitus on saadud, allkirjastavad Euroopa Komisjon ja partnerriik Finantsmemorandumi, mille alusel algab programmi rakendamine. Teostamise faas sisaldab tööplaanide ja lähteülesande kirjutamist, pakkumiskonkursside korraldamist, teenuste, tarnete ja tööde lepingute sõlmimist, mis on vajalikud kokkulepitud programmi või projekti elluviimiseks. Teostamise osa on DIS'i poolt kaetud detailselt, käsitledes kõiki spetsiifilisi reegleid ja protseduure, mida projekti elluviimisel järgima peab.
(Veebileheküljed www.ueapme.com; www.riigikantselei.ee) EL Keskkonnapoliitika peamised osalised Põhilised osalised on Ühenduse institutsioonid, aga märkimisväärselt mõjutavad keskkonnapoliitika kujundamist ka liikmesriikide valitsused ja muud osalised. Euroopa Komisjonil on põhiroll keskkonnapoliitika kujundamises. Vastavalt lepingule on komisjonil ühenduse seadusloomes algatusõigus. Iga aasta võtab komisjon vastu oma aastase tegevusprogrammi. Lisaks nendele üldistele programmidele esitab komisjon aeg-ajalt tegevusprogramme spetsiifilistes valdkondades. Peale algatusõiguse on komisjoni ülesanne ka Ühenduse keskkonna direktiivide ja määruste rakendamise tagamine. Nõukogu on peamine seadusandlik organ. Nõukogu kohtub keskkonnaküsimustes tavaliselt kolm korda iga eesistumise ajal, kaks korda ametlikult Brüsselis, ühe korra mitteametlikult
II kulutas riigivalitsemisele 12-14 tundi päevas. Kõige enam tehti koolihariduse arendamiseks: asutati Kadetikorpus ja Smolnõi instituut (aadlineidude õpetamiseks). Rajati ka leidlaste varjupaik ja ämmaemandate kool. Katariina II võimaldas laiendada Liivimaa koolivõrku. Suurimat tähelepanu äratanud Katariina II ettevõtmiseks oli 1766. aastal kokku kutsutud ja järgmisel aastal kogunenud Suur komisjon, mille koosseisu kuulusid 28 riigiasutuse esindajad, aga ka 536 valitud saadikut (kelle hulgast loomulikult puudusid pärisorised talupojad). Suure komisjoni ülesandeks oli ülevenemaalise seadustiku koostamine. Keisrinna andis selleks isiklikult instruktsiooni, milles arvestati valgustajate seisukohti. Ta soovitas mitte rõhuda vaeseid, mahendada piinamisi jms, kuid ei kavandanud pärisorjuse kaotamist ega aadliprivileegide piiramist
eelarvesse. Peakonverentsil määratakse kindlaks järgmiste aastate töösuunad, konkreetne programm ja eelarve ning valitakse esindajad täitevkogusse. Juhatus, mõnes mõttes tagab üldise UNESCO juhtimise ning teeb ettepanekuid peakonverentsile ja kontrollib nende tegevust. Töökavade täitmiseks vajalik raha saadakse liikmesriikide liikmemaksudest, mille määramisel lähtutakse iga riigi kogutoodangust3 1 UNESCO Eesti Rahvuslik Komisjon, http://www.unesco.ee/organisatsioon/ 2 United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization, http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/ 3 UNESCO's governing bodies, http://www.unesco.org/new/en/unesco/about-us/who-we-are/governing-bodies/ UNESCO tegeleb ka maailmapärandite säilitamisega. Muinsuskaitse on pärand minevikust, milles me elame täna, ja mida me anname edasi tulevastele põlvedele.
(alguses ka osalise ajaga) 2. Tööd pakkuv Uueks tööks ettevõte/ Mari vajalik väljaõpe 3. 1. KOV sotsiaal Mari vanemad on Mari vanemate komisjon hooldatud hooldusvajaduste hindamine 2. KOV sotsiaal Vajadusel komisjon hooldaja leidmine 2. 1. 1. Sotsiaaltöötaja Nõustamine
Ajalugu: Eesti keel ja kooli haridus XIX saj. I poolel Ragni Kerly Anna-Maria 10 kl KIK 2017 Hariduse algus 19. sajandi alguses (1802. Aastal) avati Tartu Ülikool Hariduse algus Eesti- ja Liivimaa hariduselu hakkas juhtima Tartu Ülikooli komisjon Hariduse algus Talurahvakoolide arengukava töötas välja Tartu Ülikooli rektor Georg Friedrich Parrot (17671852). Hariduse algus Ülikooli komisjon saatis laiali küsimustikke. Hariduse algus Siiski tekkisid Parroti juhitud komisjoni maal nii mitmedki teise astme rahvakoolid, ehk kihelkonnakoolid, kus õpiti kirjutamist, rehkendamist ja looduslugu. Muudutused Pärisorjuse kaotamine Eesti- ja Liivimaal(1816 ja 1819).
Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur mitmetes valdkondades, kus enam oli ühehäälsus. Majandus-ja rahandusliit, sotsiaalpoliitika, majandus ja sotsiaalne ühtekuuluvuspoliitika, teaduslike uurimustööde ja tehnoloogilise arengu ja keskkonnapoliitika.
juhib? on António Põhja-Atlandi otsusetegija on Guterres. Nõukogu, mille Euroopa Liidu Vetoõigus on esimees on NATO Nõukogu, mis Ameerika peasekretär Jens esindab Ühendriikidel, Stoltenberg liikmesriike. Suurbritannial, Euroopa Komisjon Prantsusmaal, (president Jean- Venemaal ja Hiinal Claude Juncker), mis seisab Euroopa ühishuvide eest, Euroopa Parlament, mis
organisatsioonide vahel ● Võtab vastu ELi eelarve koos Euroopa Parlamendiga. ● Nõukogu istungitel kohtuvad ELi liikmesriikide ministrid eesmärgiga arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Ministritel on volitused kohustada oma valitsusi järgima nõukogu istungitel kokkulepitud meetmeid. ● Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga ELi peamine otsuseid tegev organ. ● Koosneb liikmesriikide ministritest Euroopa komisjon: Esitab uusi seadusandlikke ettepanekuid Komisjon on ainus ELi institutsioon, mis esitab õigusaktide ettepanekuid, mille võtavad vastu Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu, eesmärgiga: ● kaitsta ELi ja selle kodanike huve küsimustes, mida ei saa tõhusalt lahendada liikmesriigi tasandil; ● panna paika tehnilised üksikasjad, konsulteerides ekspertide ja üldsusega. Haldab ELi poliitikat ja eraldab ELi rahalisi vahendeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
