külmetushaigusi, töövõime langust, optimaalne õhu liikumise kiirus 0,1 0,4 m/s), tagada ruumi varustatus värske õhuga. (konspekt) 9. Millised on töökeskkonna keemilised ohutegurid? Ohtlikud kemikaalid ja neid sisaldavad materjalid. (konspekt) 10. Millised on töökeskkonna bioloogilised ohutegurid? Mikroorganismid (bakterid, seened, viirused), sealhulgas geneetiliselt muundatud mikroorganismid, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid inimeste, loomade, lindude, putukate rakud, koed, kehavedelikud, eritised, muud bioloogiliselt aktiivsed ained. (konspekt; A) 11. Milliseid haigusseisundeid võivad esile kutsuda bioloogilised ohutegurid? Nakkushaigused, allergiad, mürgistused. (A) 12. Millised on füsioloogilised ohutegurid? Füüsilise töö raskus, sama tüüpi liigutuste kordumine, üleväsimust põhjustavad sundasendid ja -liigutused, raskuste teisaldamine. (konspekt; A) 13. Milline on katseaja maksimaalkestvus? Maksimaalkestvus on 4 kuud. (konspekt) 14
teisksüleem ja -floeem. Kaheidulehelistel taimedel tekib kambium floeemi ja ksüleemi vahele. Niinekimpudest seespool asuv kambium funktsioneerib alguses aktiivsemalt ning seeläbi muutub laineline kambiumikiht peagi ümaraks ja juure teiskasv toimub edaspidi ühtlaselt (joonis). Peritsüklist kujuneb fellogeen, mis väljapoole moodustab felleemi. Peridermi tekkimise tõttu katkeb ainevahetus esikoore ja kesksilindri vahel; esikoor sureb ning irdub. Teiskoore moodustavad koed, mida kambium toodab väljapoole: floeem, teiskoore põhikude koos peridermiga (joonis). Üheidulehelistel taimedel teiskasv puudub, nende juured võivad aga puituda ja sel teel väga tugevateks muutuda. Peridermi küll ei esine, kuid endodermi ja esikoore põhikoe sisemised rakud korgistuvad ning puituvad, moodustades niimoodi juurt kaitsva katte. Juurestiku tüübid: Juurte arv võib suureneda olemasolevate juurte hargnemise ja uute juurte tekkimise tulemusena
PALJUNEMINE JA ARENG 1. Mitoosi ja meioosi eesmärgid, tulemused, võrdlus( 3 sarnasust, 3 olulist erinevust). Mitoos eesmärk teha ühest keharakust (somaatilisest rakust) 2 samasugust rakku; asendada vanu, hävinenud ja vigaseid rakke; organismi kasvatada tekib 2 samasugust keharakku Meioos eesmärk saada 4 erinevat sugurakku (gameeti); paljuneda; tekitada uus organism tekib 4 erinevat sugurakku Sarnasused: 1. Tekivad uued rakud 2. Faaside nimetused samad ja nendes toimuv enamvähem sama 3. Mõlemale eelneb interfaas, kus toodetakse juurde DNA-d, energiat ja rakuorganelle Erinevused: 1. Mitoosi eesmärk saada keharakke, meioosil sugurakkel 2. Mitoosil eesmärk saada 2 samasugust rakku, meioosil 4 erinevat rakku 3. Mitoos somaatilised rakud; meioos gameedid 4. Mitoos diploidne kromosoomistik; meioos haploidne kromosoomistik 5. Mitoosil 4 faa...
käigus mõne mikroorganismi poolt, mis inhibeerib või hävitab teise mikroorganismi Poolsünteetiline ravim – laboris keemiliselt muundatud algselt looduslikust allikast pärinev ravim Sünteetiline ravim – laboris keemiliste reaktsioonide abil sünteesitud antimikroobne ühend Mis on selektiivne toksilisus. Selektiivne toksilisus – ravimid, mis peavad suutma tappa või inhibeerida mikroobirakke ilma et peremeesorganismi koed saaksid kahjustatud. Ravimite toimemehhanismid rakkude erinevatesse punktidesse – oska tuua näiteid. Ravimite toimemehhanismid: Rakuseina sünteesi inhibeerimine Rakumembraani struktuuri või funksiooni kahjustamine Nukleiinhapete sünteesi, struktuuri või funktsiooni inhibeerimine Valgusünteesi inhibeerimine Metaboolsete radade blokeerimine Умей привести примеры Antimikroobne spekter – kitsas vs lai.
· Rebimishaav, servad on ebaühtlased ning verejooks on suur ja põletiku oht on suur. · Laskehaav, sisenemisava väike, kuid väljumisava on suur. Laskehaava puhul on alati suured sisemised verejooksud. · Puremishaav, tekib hammustuse tagajärjel. JÄSEMEVIGASTUSED 1. Luumurrud Luumurru korral on luu katki või selles on mõra. Luu murru põhjuseks on alati mehhaaniline löök või kukkumine. Luumurru korral saavad vigastada ka pehmed koed. Tunnused: valu, turse, verevalum või haav, jäset on raske liigutada, jäseme väär asend ja ebanormaalne liikuvus. Kinnise luumurru korral on luu katkenud, ümbritsevad koed vigastatud, kuid nahk on terve, murru kohal puudub haav. Lahtise luumurru korral on luu katkenud ning esineb haav, milles võivad olla näha luu otsad. 2. Luumurruga kaasnevad ohud Luumurdude korral tekib verekaotus: Kinniste korral kudede vahele, lahtiste korral ka väline verejooks. Võivad lisanduda sokisümptomid.
blastoderm, kus on üle 4000 raku. Blastodermi tagumisele poolele liikunud tuumadest moodustuvad polaarrakud, mis on aluseks sugurakkudele. Seega toimub somaatiliste ja sugurakkude liinide eristumine juba väga varakult, blastula staadiumis. Umbes päevaga areneb äädikakärbse embrüost vastne. Vastne kasvab väga kiiresti, vahetab 2 korda kesta ning moodustab viie päeva pärast nuku. Nukustaadiumis (neli päeva) hävivad paljud vastsespetsiifilised koed ning moodustuvad täiskasvanud kärbsele iseloomulikud organid nagu tundlad, silmad, tiivad ja jalad. Kuna täiskasvanud isendit nimetatakse valmikuks, imaagoks (ingl. k. imago), nimetatakse vastse erinevates osades paiknevaid rakukogumikke, millest arenevad organid, immaginaaldiskideks (imaginal discs).// Süntsütiaalne blastoderm on enne XIII lõigustumist; tuumade vahel pole membraani, ainult munarakul on membraan; ühises tsütoplasmas jagunevad tuumad.
* Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles
1.1.1 Kehalise treeningu mõju organismile Treenides muutuvad tugevamaks rindkere lihased. Tugevamad rindkere lihased võimaldavad sügavamalt hingata ja tänu sellele jõuab kopsudesse rohkem õhku. Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Süda on seotud treenimisega eelkõige kui hapniku transportijana kudedesse. Süda hakkab tugevamalt tööle, kui koed vajavad hapnikku. Treenimata või haige süda ei suuda jõuliselt töötada. Selle tulemusena ei suuda ka inimene tegeleda spordiga nii aktiivselt kui ta sooviks. Põhjuseks on, et koed ei saa piisavalt hapnikku, et töötada, kuna süda ei suuda pumbata piisavalt hapnikurikast verd kudedesse, kus seda vajatakse. Seega energiat toodetakse vähe. Südamelihase tugevusest oleneb, kui kiiresti ja jõuliselt suudab süda verd pumbata
* Liik Species (Sp) (SbSp; SpSp) 3. Eluslooduse riigist kõrgemad taksonid organismi morfoloogiliste tunnuste põhjal (dihhotoomia): 1. Prokarüoodid 2. Eukarüoodid 4. Ribosoomide RNA järjestusel põhinev eluslooduse fülogeneetiline jaotus: 1 . Bakterid 2. Arhead 3. Eukarüoodid 5. Loomsete organismide sarnased tunnused: 1. heterotroofid 2. rakkudel puudub tselluloosne kest 3. rakkudes puuduvad plastiidid 4. hulkraksetel loomadel on elundid ja/või koed 5. hulkraksetel loomadel on teatud sümmeetria (sfääriline, radiaal- või bilateraalsümmeetria) 6. Liigi bioloogiline kontseptsioon: koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest. 7. Liigid ühendatakse kõrgematesse taksonitesse a) ehitusplaani sarnasuse homoloogia alusel ÕIGE b) elundite funktsionaalse sarnasuse analoogia alusel 8. Algloomad kuuluvad riiki ALGLOOMAD-eesti keeles
2. Millises raku osas toimub hingamine?mitokondrites,kõikides elus kudedes 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse?seotakse O2, vabastatakse CO2 2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? kasvuhingamine, säilitushingamine,transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine,pimehingamine,valgushingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? fotosüntees kloroplastides, hingamine toimub kõigis funktsioneerivates rakkudes(juhtkoerd,epiderm) 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? mõlemal(pimehingamine) 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? taimede kasvukiirusest,temp, valgusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks?seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu
- läbi netoFS kõverate (läbi CO2 muutuste) 2. Millises raku osas toimub hingamine? - mitokondrites 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse? - seotakse O2, vabastatakse CO2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? • Kasvuhingamine • Säilitushingamine • Transpordiga seotud hingamine • Ioonide neeldumisega seotud hingamine 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Fotosünteesivad lehed, hingavad kõik taime osad - lehed, varred, juured, õied 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Mõlemal, ööpäevaringselt 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? sõltub ainetest mida glükoosist sünteesitakse 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks?
andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) · Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. · Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. · Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. · Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. · Avatud ja suletud juhtkimp
andes kaks ühesugust külgharu (nt koldadel) Monopodiaalne: harunemine, kus peaharu jätkab üha kasvamist, andes külgharusid, mis ei ulatu peateljest üle (nt kuusk) Sümpodiaalne: harunemine, mille puhul külgpung jätkab otsejoones varre kasvu, tõugates kõrvale senise haru (nt viinapuu) Pung: kasvukuhik koos teda katvate soomustega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasv: moodustavad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Teiskasv: seisneb juhtkimpude mahu suurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Paksenemine toimub kambiumi abil ning on eriti tugev puudel. Teiskoor: kõik koed, mida tekitab kambium väljapoole. Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel Üheidulehelistel paiknevad juhtkimbud hajusalt. Kaheidulehelistel paiknevad juhtkimbud ühe ringina. Avatud ja suletud juhtkimp
üksikud rakud, elundite osad või terved organismid 4 Kudede põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude Lootelehed: Ektoderm (epidermis, hamba email, aju, seljaaju jne) Endoderm (siseorganite kattekoed, tüümus, kilpnääre) Mesoderm (näärmed, vereringe, gonaadid jne) Kudede klassifikatsioon: 1. epiteelkoed: katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel 2. Sidekoed A. Troofilise ja kaitsefunktsiooniga koed - veri & lümf, retikulaarne sidekude, kohev sidekude, rasvkude B. Tugifunktsiooniga koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Lihas e. kontraktiilsed koed - silelihaskude, vöötlihaskude, südemelihaskude 4. Närvikoed - Närvikoed kitsamas mõttes (neuronid), neurogliia Epiteel ehk kattekoed Pinnaepiteel ja näärme epiteel: Eristatakse 1. ühekihiline lameepiteel 2. mitmekihiline lameepiteel 3. silinderepiteel 4. Siirdeepiteel
isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. - Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame- ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii
käigus rakk või kude kujuneb ümber teistsuguse funktsiooniga rakuks või koeks. See on uute ning erinevat tüüpi rakkude produtseerimine õiges kohas, õigel ajal ja õiges hulgas. Rakkude diferentseerumine on aluseks sellistele protsessidele nagu embrüogenees, organogenees, samuti täiskasvanud organismis status quo säilitamine. Näiteks meristeemi rakkude või tüvirakkude diferentseerumisel kujunevad mitmesugused spetsialiseerunud koed. 15.Lootelise arengu etapid. - Inimese embrüonaalne areng 1. Viljastunud munarakk ehk sügoot jaguneb munajuhas kaheks võrdseks osaks (sümbioos). 2. Järgnevate jagunemiste käigus tekib kobarloode ehk moorula. 3. Ikka veel munajuhas viibivad rakud moodustavad kera kuju. Ühte piirkonda tekib tihenenud rakukogumik ehk embrüoplast. Kokku nimetatakse seda kogumiku poislooteks ehk blastotsüstiks. 4. Blastotsõst jõuab emakasse ja kinnitub emaka seinale ning moodustub platsenta
Kui nad surevad, jäävad toesed merepõhja. Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst. Polüüp ainuõõsne loom, kes elab millelegi kinnitunult Meduus ujuv kumera kehaga ainuõõsne loom Lahksuguline loom loom kelle munarakud ja seemnerakud arenevad eri isendites USSID Ussidel on pikk kitsas jalgadeta keha, millel saab eristada eesosa (seal on suu) ja sabaosa. Neil on eristunud koed, organid ja elundkonnad. Igal lülil on kaheksa pisikest harjast, mida tunneme vastukarva silitades. Rõngasusside keha koosneb rõngakujulistest lülidest. Nende kehaõõs on vaheseinte abil jaotunud vedelikuga täidetud kambriteks. Nad elavad veekogudes või mullas. Tuntuim väheharjasuss on vihmauss. Väikesed harjased igal kehalülil soodustavad vihmaussi liikumist mullas. Loom koosneb kahest üksteise sisse monteeritud torust: välimine on kehasein,
Peavad olema külmad, muidu kuivavad kiiresti ja lõhuvad raku. Ksülool ja toluool lenduvad ja toksilised. Kasutatakse vähem. - Ristseoseid tekitavad ained seosed tekivad valkude vabade aminorühmade kaudu. Tekitab ristseoseid erinevate valkude või valguosade vahel. Ei lähe sisse antikehad ega värv. Formaldehüüd, paraformaldehüüd, glutaaraldehüüd; formaliim (37% farmaldehüüdi lahus vees). - Kombineeritud fikseerimine - Külmutuslõigud koed külmutatakse ja lõigatakse peeneteks lõikudeks - Parafiini sisestamine tahkete kudede korral. Veetustamine, rasve eemaldamine, parafiini sisestamine, deparafiniseerimine. VÄRVAINED! - Hematoksüliin aluseline värv, mis värvib rakkudes happelisi piirkondi (DNA, RNA) - Eosiin on fluorestseiini derivaat. Happeline värv, mis värvib rakus aluselisi piirkondi (tsütoplasma). - Trüpaansinine happeline värv, mis läbib surnud rakkude kahjustunud
Kasvu ja arengu mõiste. Absoluutne ja suhteline juurdekasv. Arengu all mõistetakse organismi diferentseerumist ja kujunemist lihtsamatelt keerukamate struktuuride ja funktsioonide suunas. Seega on areng organismi kvalitatiivne ümberkujunemine. Diferentseeruminse all tuleb mõista organismi morfoloogiliste,füsioloogiliste ja biokeemiliste erinevuste teket arenguprotsessis. Arengu käigus rakud, koed ja organid diferentseeruvad ning neil tekivad uude funkt-id. Arengu intensiivsus on ontogeneesi erinevatel perioodidel väga erinev. Kasv on looma organismi kvantitatiivne muutumine, mis avaldub massi, kudede ja organite suurenemises. Selle aluskes on rakkude pidev pooldumine ja rakkudevahelise massi suurenemine. Kasvu määratakse organismi massi ja mahu mõõtmete järgi
langus Anaeroobse glükolüüsi hormonaalne regulatsioon Insuliin Indutseerib: Glükoosi kinaasi Fosfofruktoosi kinaas-1 Püruvaadi kinaasi Glükagoon Inhibeerib: Glükoosi kinaasi Fosfofruktoosi kinaas-1 Püruvaadi kinaasi Anaeroobse glükolüüsi tähtsus Hapniku puudusel on anaeroobne glükolüüs tähtis energia tootja Intensiivselt töötavas lihases Vastsündinu ellujäämine sünnitusprotsessil Mõned koed saavad energiat ainult glükoosi arvelt Neerupealise säsiollus Küpsed erütrotsüüdid ATP tootmine Hemoglobiini hapniku siduvus (anaeroobne glükolüüs tootab 2,3-bifosfoglütseraati, so hapniku siduvuse allosteeriline regulaator) Leukotsüüdid Spermatosoidid Alkoholi käärimine-alkoholi detoksikatsioon Alkoholikäärimine on identne anaeroobse glükolüüsiga kuni püruvaadini Inimorganismis toimub maksas alkoholikäärimise
algloomad ehk protistid, taimed, alamad loomad). Uus organism pärineb ainult ühest vanemast, seega on ka pärilik info ainult ühelt vanemalt. Suguline paljunemine (nt inimene, koer jne) - Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. 3) Kuidas jaotatakse mittesugulist paljunemist? Vegetatiivne paljunemine (pooldumine, pungumine jne); Eoseline paljunemine. 4) Selgita erinevaid vegetatiivse paljunemise võimalusi ja too näiteid. · Pooldumine toimub DNA replikatsioon ja rakk jaguneb kaheks tütarrakuks. Nt: bakterid, ainuraksed. (Nt Bakteri pooldumine Ainuõõsse pooldumine). · Pungumine alamatel taimedel ja loomadel, pärmseentel
Vaniliin, kohvhapped kohvi lõhn. Kumariin Kipuvad olema kõik mürgised ja kanserogeensed. 8.2. Oligofenoolid 8.3. Polüfenoolid 9. Orgaanilised happed 10. Aldehüüdid, alkoholid, estrid, sinepiõlid Vakuoolid - õhukese membraaniga ümbritsetud rakumahla mahutid. Vakuoolidesse koguneb nii jääk- kui ka varuaineid. Vakuoolid reguleerivad raku veesisaldust ja tekitavad raku siserõhu, mis võimaldab säilitada rohtsetel, puitumata taimeosadel oma kuju. 3. Taime koed. Kudede liigitused. Algkoed, kattekoed, juhtkoed, tugikoed, põhikoed: nende tüübid, paiknemine, ülesanded. Ühesuguse tekke, ehituse ja talitusega rakkude rühma nimetatakse koeks. Taimekoed jaotatakse kahte suurde rühma: alg- ja püsikoed. ALGKOED koosnevad väikestest rakkudest, mis jagunevad kiiresti ja piiramatult. Algkudedest arenevad püsikoed. Algkoed paiknevad varte ja juurte tippudes nind pungades, kus nad moodutavad kasvukuhiku
Kuidas mõõdetakse harilikult taime hingamist? Läbi CO2 muutuste, valguskõvera kompensatsiooni asukoha järgi 2. Millises raku osas toimub hingamine? Mitokondrites 3. Milliseid keemilisi ühendeid hingamise käigus seotakse ja milliseid vabastatakse? Vabaneb CO2 ja H2O, seotakse O2 4. Milliseid erinevaid hingamistüüpe taimedel oskad nimetada? Pimehingamine, säilitushingamine, kasvuhingamine, transpordiga seotud hingamine, ioonide neeldumisega seotud hingamine. 5. Millised koed fotosünteesivad ja millised hingavad? Hingamine kõikides funktsioneerivates elusrakkudes. 6. Kas taimed hingavad ainult öösel? Päeval? Mõlemal ajal? Natuke rohkem päeval, öösel vähem. 7. Millistest keskkonnafaktoritest sõltub kasvuhingamine? Taimede kasvukiirusest 8. Millise taimeosa kasvatuskulud on kõige suuremad? Väiksemad? Miks? Seemnetes kõige suurem, seemnetes palju valke ja rasvu. Juurtes kõige väiksem sest vähe tugistruktuure. 9
- veenusekorv MIKS LIHTSAIMAD LOOMAD? 2 2 TAKSONOOMIA: Metazoa PH käsnad Porifera CL Klaaskäsnad hexactinellida CL päriskäsnad demospongiae CL lubikäsnad calcarea PH plaatloomad - placozoa LIIKIDE ARV: 1 LEVIK: meres (mereakvaariumides) EHITUSE ERIPÄRAD - asümmeetrilised - muutliku kehakujuga (nagu amööb) - eristunud koed ja organid puuduvad - keha ja seedeõõs puudub - NS puudub - lameda plaadi kujuline keha igas suunas võib liikuda - 1-kihiline viburitega rakkudest koosnev väliskiht ümbritseb mesenhüümi 3 3 TAKSONOOMIA Eumetazoa PH kammloomad ctenophora PH kõrveraksed cnidaria CL hüdraloomad hydrazoa O hüdralaadsed O kurdhüdralised O ebaputkelised
opsonisatsioon(seljal-löö mind-lüüakse-keha ei tunne võõrkehasid ära)- molekulid, mille liitmine halvasti äratuntavale patogeenidele muutub... tapjarakud- suured granularsed lümfotsüüdid, puudub spetsiifilisus, tapavad viiruse ohvriks sattunud rakke ja vähirakke, ründavad raku membraani kemikaalidega lüüsides (üritavad ära tunda need koed, mis ei tööta nii nagu peaks-kasvukude-healoomuline või kasvaja) probiootikum- mehhanismid-laktotsillised?!-ME3-kasulik bakter, mis vähendab võimalust halbadel bakteritel kasvada Antimikroobsed valgud- valgud, mis takistavad teiste(halbade)tööd?! interferoon-molekul, mis sekkub mingisugusesse protsessi=valgusünteesi, takistab valgusünteesi, kes te tekitate haiguseid-lõpetage valgusüntees
Nukleiinhapped, DNA ja RNA Teadused: molekulaargeneetika, molekulaarbioloogia 2. Rakuline tase · Organellid on raku koostisosad. Teadused: tsütoloogia 3. Koe tase · Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega epiteelkude lihaskude sidekude närvikude Teadused: histoloogia 4. Organ = elunditasand 5. Elundkonna tase Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet. Teadused: kardioloogia, pulmonoloogia (kopsud), nefroloogia (neerud), psühhiaatria aju ja kesknärvisüsteem, neuroloogia piirdenärvid Inimestel pole kinnine vereringe 6. Organismi tase · Ainurakne on ka organism. · Organismi tasandit peetakse rakust järgmiseks olulisemkas eluslooduse organiseerituse tasemeks. · HOMÖOSTAAS sisekeskkonna stabiilne seisund · närvid neuraalne regulatsioon
Ainete transport, membraani- ja aktsioonipotentsiaal 30. Difusioon on selline transpordimehhanism, kus ainete transport toimub mööda kontsentratsiooni gradienti. 31. Aktiivtranspordiga on tegemist, kui ainete transport toimub vastu kontsentratsiooni gradienti. 32. Na-K-pump toimib järgmiselt: Na-kanalid avanevad > rohkem Na-kanaleid avaneb > Na-kanalid sulguvad > K- kanalid avanevad > K- kanalid sulguvad. 33. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. 34. Membraanipotentsiaali tekkepõhjuseks on K+ spontaanne difusioon (hajumine) rakust välja, Na+/K+ pumba töö. 35. Aktsioonipotentsiaal (AP) on elektriliste potentsiaalide järsk muutus rakumembraanil, põhineb membraani kanalite läbitavuse muutustel. 36. AP tekke tingimusteks on: tugev, kestev ja kiire välis- või sisekeskonna muutus. 37. Membraani ioonikanalite permeaabluses AP kulgemise ajal toimuvad
Peale kehapinna vooderdab epiteelkude ka organismi sisekeskkonnas olevaid õõsi. Epiteelkude kuulub ka näärmete ehitusse. Epiteelkoe osa rakke on võimelised poolduma ja see tagab haavad suhteliselt kiire paranemise. Sidekude sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. · Veri on omapärane kude, sest tema rakuvaheaine on vedel. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Vere põhiliseks ülesandeks on transportida toitaineid, hapnikku, süsihappegaasi ning lisaks ka teisi organismile vajalikke aineid. Verel on ka kaitsefunktsioon. Lihaskude lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid
tüüp, moodustab 80-90% diabeedijuhtudest (2.tüüpi diabeet...2011). 1.1 Riskifaktorid · Vanus üle 40 eluaasta · Diabeedi esinemine perekonnas · Ülekaal ja/või kõhupiirkonna rasvumine · Eelnenud veresuhkru omastamise häire · Kõrgenenud vererõhk · Kõrgenenud kolesterool · Eelnevad südame- ja veresoonte haigused · Naistel rasedusaegne diabeet (Diabeet 2013). 1.2 Tekkepõhjused ja mehhanismid Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L. II tüübi suhkruhaiguse korral toodetakse kõhunäärmes küll piisavalt insuliini, kuid see ei toimi ning veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge -- seda nimetatakse hüperglükeemiaks. II tüübi suhkruhaiguse tekkimisel on põhjusteks ülekaalulisus, pärilikkus ehk esinemine
Inimeste ja loomade sarnasused ja erinevused, Sarnasused rakuline ehitus, toitumine liikumine, paljunemine DNA, sotsiaalsus, ainevahetus, erinevused mõtlemisvõime, pikim eluiga inimesel .loomadel lühem, loomadel sesoone sigimine inimesel seda pole, kõne ja kultuuriline käitumine tehnoloogilised oskused Ülevaade inimese organsüsteemidest Nimeta koetüübid ja alaliigid, nimeta ülesanded, too näiteid koetüüpide paiknemisest kehas. Inimese koed: Rasvkude - rasvkoe ülesandeks on koguda varuained ja kaitsta organismi madalate temperatuuride ja siseorganeid kahjulike välismõjutuste, näiteks põrutuste eest .Sidekoed - Organismides on mitut tüüpi sidekudesid. Sidekoe rakud paiknevad hajusalt rakuvaheaines. Rakuvaheaine ehitus ja hulk määrabki ära sidekudede erinevused. Sidekudede hulka kuuluvad rasvkude, kõhrkude, luukude ja veri. Kõhr- ja luukude -nende peamiseks ülesandeks on kaitsta siseorganeid ja olla organismile toeseks
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed – Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%)
Seal oksühemoglobiin dissotseerub (jaguneb) hemoglobiiniks ja hapnikuks. Hapnik läheb läbi kapillaari seina kudedesse, hemoglobiin aga ühineb kudedest saabunud CO2ga. Oksühemoglobiini dissotseerumist kapillaarides soodustab pH nihe happelises suunas (s.o Ph langus) süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus kudedes ja temperatuuri tõus kudedes. 2 Need tegurid on iseloomulikud intensiivsemale ainevahetusele kudedes. Koed ise loovad tingimused, et paremini ja rohkem hapniku kätte saada. CO2 transport: toimub kolmel erineval viisil. Hemoglobiiniga seotult HbCO2 nimetatakse karbohemoglobiiniks. Niimoodi transporditakse umbes 30% hapnikku hemoglobiinist. Süsihappena süsinikdioksiid ühineb veega ja tekib H2CO3 süsihape. Seda ühinemisprotsessi vahendab karboanhüdraas. See protsess toimub ka erütrotsüüdi sees
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%)
Ämmaemand kuulab loote südamelööke iga pressi vahel ning juhendab sind kas rohkem hingama või rohkem pressima reguleerides sellega lapse sündimise kiirust. Hea koostöö ämmaemandaga ja rohkem aega kudedele venimiseks võib aidata vältida võimalikke lahkliharebendeid. Lahkliha on tupe ja pärasoole vahele jääv pehmete kudede ala ning lapse peapeab selle aeglaselt avama.Vahel on spontaansed lahkliharebendid siiski vältimatud, kui koed on pinges või venimatud. Kui lahkliha on täiesti venimatu võib ämmaemand teha lahklihalõike – see onumbes 3- 4 sentimeetri pikkune kunstlik haav, mis aitab lapsel kiiremini sündida. Kui lapse pea on väljunud, aitab ämmaemand sul lapse õlad ja ülejäänud keha välja pressida ning võtab vastsündinu ettevaatlikult vastu. Võib-olla on sul veel piisavalt energiat, et teda aidata. Hetkel, mil laps on sündinud, võib tarvis minna ämmaemanda abi vastsündinu ninast
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%)
(PE) ning embrüonaalsest epiblastist (EPI) d. Trofektodermi rakkudest saavad ekstra-embrüonaalsed e. embrüovälised struktuurid, mis on üliolulised embrüo korrektse implantatsiooni kujunemisel ja kontakti säilitamisel emakaga ning nad moodustavad embrüopoolse platsenta osa koorioni e. Primitiivse endodermi rakkudest moodustuvad ainult ekstra-embrüonaalsed koed nagu toitefunktsiooniga rebukott f. Epiblasti rakud annavad aluse kogu embrüole 2. Meroblastiline/mittetäielik lõigustumine: reburikastes embrüotes lõigustub ainult rebuvaesem osa tsütoplasmast; lõigustumisvagu ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse, kuna rebuvalgud takistavad membraani formeerumist. a. Diskoidaalne (Teloletsitaalne). kalad, roomajad, linnud. Lõigustumine ei ulatu reburikkasse tsütoplasmasse
paljudel pelaagilistel selgrootutel ka välja kujunenud. Siiski pole läbipaistvus sedavõrd üldlevinud, nagi ehk naiivselt võib-olla arvata võiks. Üks põhjus on selles, et päris läbipaistev ei saa organism olla - vähemalt silm peab valgust neelama (olemaks silm!) ja ka seeditav toit ei ole läbipaistev. Kui läbipaistev loom toitukski vaid teistest läbipaistvatest elukatest, ka siis poleks soole sisu varsti enam läbipaistev. Seda sellepärast, et läbipaistvad koed kaotavad selle omaduse peale surma kiiresti - milline seaduspära on iseenesest tõendiks läbipaistvuse hinna kohta, sest viitab sellele, et läbipaistvust tuleb aktiivselt alal hoida. Millegipärast pole suurt läbipaistvaid põhjaloomi, oletatavasti seetõttu, et põhjaga sulanduva kaitsevärvuse kasutamine on läbipaistvusest seal efektiivsem. Krüptilisuse hind võib väljenduda vähemalt kahel erineval moel. Esiteks võib olla kulukas
1. Histoloogiliste preparaatide valmistamise põhietapid 1. Materjali võtmine 2. Fikseerimine – säilitatakse koed võimalikult elupuhusena 3. Veetustamine 4. Sisestamine – materjal muutub kõvemaks 5. Lõikamine mikrotoomil 6. Värvimine –nt hematoksüliin-eosiin (HE), H värvib raku tuuma ja E raku tsütoplasma. 7. Sulundamine - värvitud preparaadile lisatakse palsamit ja kaetakse katteklaasiga. Sulundamine kaitseb rakulist materjali kuivamis-artefaktide ja kokkutõmbumise eest, muudab värvingu selgeks. 2. Raku mõiste, üldine ehitus Rakk (cellula) on väikseim üksus, millel on kõik elu tunnused
· Suured arteriaalsed ja ka venoossed verejooksud tuleb peatada koheselt: · suruge haav oma sõrmedega kinni · pange kannatanu lamama · tõstke vigastatud jäse südametasapinnast kõrgemale · tehke haav nähtavaks ( lõigake või eemaldage sidumist takistavad riided ) · tehke haavale rõhkside NB! Zgutti ei soovitata kasutata, kuna 1. arteriaalset zgutti on raske teha 2. ohustatud on terve jäse, kuna hapniku transpord arteriaalse verevoolu takistusel kudedesse puudub ja koed surevad. Tagajärjeks on gangreeni teke ja jäseme amputatsioon 3. Seisev veri jäsemes hüübib zguti eemaldamisel tekib trombi oht kogu organismile. Zgutti kasutage ainult äärmisel juhul kui eelpool antud meetodil ei ole võimalik verejooksu peatada. Välise verejooksu peatamiseks tegutse järgmiselt: 1. Pane kannatanu kiiresti lamama. 2. Tõsta jäse üles. 3. Suru sõrmedega või käelabaga verejooksukoht kinni. 4. Tee haavale tavaline side ja esimesel võimalusel rõhkside. 5
protistid - tavaliselt üherakkulised organismid (puudub liitsruktuur) - võivad olla nii heterotroofsete kui ka autotroofsete organismidena - mõnedel protistidel puuduvad mitokondrid - tavaliselt elavad vees, niisketes paikades ja loomadekehas - erinevad kehavormid seened -rakukest koosneb kitiinist -heterotroofsed organiismid - osmotroofiline toitumine 15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Sarapuu õpik Raku ehitus ja talitus lk 3(49) all nurgas lühidalt kirjas(see käib siis ,,põhilised loomsed koed" kohta) lk 7- 11 (53- 63) 16. Seeneraku ehitus Seeneraku tsütoplasmas on samad organellid, mis on loomarakuehituses (tuum, ribosoomid, mitokondriid, lüsosoom, Golgi kompleks, tsütoplasma, tsütoplasmavõrgustik). Kuna seened on heterotroofse ehitusega, siis puuduvad neil taimerakule omased plastiidid ja vakuoolid. Üherakulised
eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid. Puudub tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplastid, mitokondrid, tsentrisoom ja tsütoskelett. Valgusüntees ribosoomides. Gaasivakuoolid esinevad veekeskkonnas elavatel bakteritel, aitavad tõusta pinnale ja vajuda sügavale. 14.Eukarüootide riigid ja nende peamised tunnused. Protisti-, seene-, looma- ja taimeriigid. 15. Loomaraku ehitus. Põhilised loomsed koed. Iga rakk on ümbritsetud rakumembraaniga. Eukariootse raku sisemus on täidetud poolvedela tsütoplasmaga, milles leidub organelle. Enamikus rakkudes on üks tuum, mis reguleerib kogu raku elutegevust. Rakus sisemus on täidetud poolvedela aine- tsütoplasmaga. Selles on lahustunud paljud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Enamik anorgaanilistest ainetest on katioonide ja ainioonde kujul dissotseerunud olekus. Anorgaanilised ained
Eluslooduse organiseerituse tasemed MOLEKULAARNE tase – molekulaarbioloogia, geenitehnoloogia, süsteemibioloogia (BIOMOLEKULID ainult ELUSlooduses) ORGANELLI tase – (molekulaarne) rakubioloogia RAKU tase - rakubioloogia KOE tase - histoloogia, arengubioloogia/embrüoloogia. Inimesel põhikoed: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude ELUNDI tase – ERI KOED (Tissues) moodustavad ELUNDID e. ORGANEID (anatoomia, füsioloogia). Organitest moodustuvad ELUNDKONNAD e. ORGANSÜSTEEMID (füsioloogia) ORGANISMI tase – need koos omakorda moodustavad POPULATSIOONIDES taseme ÖKÖSÜSTEEMI TASE – organismid + keskkond (st ümbritsev elus- ja eluta lodus – ökoloogia) – Kogu ELU KÕRGEIM TASE – BIOSFÄÄR) Suhkrute lühiiseloomustus.
o Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. o Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Osa koest võib surra, kui mõni selle organ ei saa enam piisavalt verd. Võib tekkida infarkt või halveneb jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Keemilised ühendid, mille olemasolu tubakasuitsus ja kahjustav toime tervisele on tõestatud: · Formaldehüüd - ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega. · Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede-, urineerimis- ja nägemishäireid. · Bensopüreen - tugev kartsinogeen · Benseen · Terpeenid · Fenoolid
pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonnanõjutuste eest. Lihaskude rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuulivat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikude rakud on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. 5.) Rakkude uurimisvahendid ja meetodid Nüüdisaegsed valgusmikroskoobid erinevad tunduvalt oma varasematest eelkäitaest. Nad on varustatud mitme objetiivi ja okulaariga, omavad isesesivat valgusallikat ning võimadavad uuritavat objekti fotografeerida. Tänapäeval kasutakse tihti
(valgusmikroskoobid) o Stereomikroskoop - suuremate objektide uurimiseks. (5-60 kordne suurendus, üldiselt 2 okulaari) o Elektronmikroskoop - valguskiirt asendab seal elektronvoog. (2 okulaari) -Transmissioon- -Skanneeriv- tasapinnaline ruumiline · Mikrotoom - uuritavast objektist, milles koed on kõvastatud asendades vee parafiiniga, lõigatakse mikrotoomiga klaasi, terase või teemanditeraga üliõhuke lõik, et mingi kindel organismi piirkond oleks mikroskoobis hästi nähtav. · Radioaktiivsed isotoobid-viiakse mõne keemilise ühendi koostisesse ning jälgitakse radioaktiivse märke rakusisest liikumist · Tsentrifuugimine-erinevate tihedustega komponendid jäävad tänu raskuste erinevustele erinevatesse fraktsioonidesse
Kemoheterotroofi Orgaanilised Redoksreaktsioonid Orgaanilised ained Kõik loomad, d ained enamik mikroorganisme, taimede mittefotosünteesivad koed (juured), fotosünteesivad rakud pimeduses 02 roll metabolismis. Aeroobid - ( aeroobsed organismid) oksüdatsiooniprotsessides 02 vajalik elektronide aktseptoritena (HTNGAMISE-tüüpi oksüdatsioon). Obligaatsed aeroobid 02 hädavajalik
tugev valu. Mõne tunniga tekib, hiljem traumeeritud kohale ka nahaalune verevalum. Traumeeritud koht ei liigu normaalselt. Sellise vigastuse paranemine võtab aega umbes 1-2 nädalat. 3 Kuidas tekib vigastus? Luude ja liigestega külgnevaid pehmeid kudesid ligamente, lihaseid ja kõõluseid võib vigastada mitmel erineval viisil. Pehmete kudede vigastusi nimetatakse tavaliselt väänamiseks ja nikastamiseks, mis tekivad, kui koed on ülevenitatud ja osaliselt või täielikult rebenenud tugevate või äkiliste liigutuste toimel. Seetõttu tekivad väänamised ja nikastused sageli spordiga tegelemisel. 2.3. Kaela ja seljatrauma Üks raskemaid traumasid on kaela või seljatrauma.Lülisambavigastuste korral võivad olla haaratud selja ja/või kaela mitmed osad: luu (lülid), lülidevahelised kettad, mis lülisid eraldavad; ümbritsevad lihased ja ligamendid või seljaaju ja sellest lähtuvad närvid (Esmaabi
© EeeOoo Morfoloogia 1. Kehaosade regioonid Keha koosneb peast, kaelast, kerest, sabast ja jäsemetest. Pea jaguneb aju ja näoosaks. Kael ühendab pead kerega. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Jäsemed jagunevad omakorda esi ja tagajäsemeteks. 2. Topograafilised mõisted Anatoomias kasutatakse elundite ja piirkondade asukoha ning nende omavahelise paigutuse kirjeldamiseks topograafilisi mõisteid. Tasandid: mediaan jaotab keha kaheks sümmeetriliseks pooleks, sagitaal asetseb paralleelselt mediaantasandiga, transversaal on mediaan ja sagitaaltasandiga risti, dorsaal on looma pikiteljega paralleelselt. Suunad: mediaalne e keskmine, lateraalne e külgmine, intermediaalne e vahelmine, kraniaalne e koljupoolne, kaudaalne e sabap...
MIHKEL HEINMAA 2013 1 BIOLOOGIA AJALUGU BIOLOOGIA AJALUGU | YTM0070 KORDAMISKÜSIMUSED | MIHKEL HEINMAA | YAGMM11 | TTÜ | SÜGIS 2013 Ver. 1.1 Lugesid: Ken Kalling, Andres Veske, Erki Tammiksaar ja Marko Piirsoo 1. Tooge näiteid algainetest Antiikkultuur tunnistas 4 (5) algainet: maa, vesi, õhk, tuli (neile lisab Aristoteles eetri). Hiinas üldiselt 2: yin ja yang. Aga tunti ka 5 algelementi: vesi, puit, tuli, maa, metall. Jaapanis: maa, vesi, tuli, tuul ja tühjus (sama Indias). 2. Mida kujutab endast Olemsie Suur Ahel? Olemise Suur ahel (Scala Naturae) on r...
esmast ja seletub immunoloogilise mäluga ning suure hulga antikehade esinemisega veres. Elundite siirdamisel võib tekkida transplantatsioonireaktsioon veelgi kiiremini kui naha puhul, kuna siirdamisel tekib koheselt tihe kontakt transplantaadi ja retsipiendi vahel juba operatsioonil veresoonte anastomooside rajamisel. Transplantaadid peavad olema elujõulised, sisaldama siirdamisel eluvõimelisi doonorirakke. Erandiks on ainult üksikud koed (luu, arterid, silma sarvkest), mis ei pea sisaldama eluvõimelisi rakke, neid võib üle kanda ka konserveeritult. Nende elundite siirdamine on edukas, kuna nad on halvasti veresoontega varustatud ja niimoodi kaitstud retsipiendi rakkude sisenemise eest. Kuid mitte alati antikehad ei aita kaasa transplantaadi hävimisele, vaid teatud tingimustel hoopis stimuleerivad transplantaadi kasvu. See oleneb antikehade liigist ja hulgast organismis. Oluliseks
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
