1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses võib kloonimiseks pidada põhimõtteliselt taime paljunemist mugulate, pistikute, sibulate, poogendite või teiste vegetatiivsete taimeosade abil. Biotehnoloogias on aga loodud kloonimiseks meristeebpaljundus ehk kasutatakse meristeemirakke ühelt taimelt suure arvu vegetatiivsete järglaste saamiseks. 2. Millistele bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Meristeemi rakud on säilitanud jagunemisvõime ja neist võivad tekkida püsikudede rakud. Sobivates tingimustes võivad meristeemirakud panna aluse kogu taime arengule. St et väikesest koetükist võib kasvada terviklik taim. Seda kasutatakse raskesti paljundatavate taimede (nt. orhideed,viljapuud) istutusmaterjali kiireks tootmiseks. Meristeemirakud on tavaliselt viirusvabad. 3. Selgita, mida nimetatakse hübridoomideks ja kuidas neid saadakse? Hübridoomideks nimetatakse antikeha sünteesi...
kontaktpõletused. Põletusi tuliste vedelikega on põhjustatud näiteks supist, kohvist, inhalatsioonivedelikest, veeboilerite või torude lõhkemisest. Leegipõletused on põhjustatud peamiselt tulekahjust, küünlaleegist, lõkkest,grillist aga ka süttivate ainete plahvatamisest. Kontaktpõletusi põhjustavad näiteks triikraud, tuline ahjuuks, tuline pliit või radiaator. ESMAABI TERMILISE PÕLETUSE PUHUL 1) Kiiresti jahutada ülekuumenend koed ja peatada edasine koekahjustuse süvenemine. Jahutamiseks kasutada jahedat, 18 kraadilist vett või spetsiaalseid esmaabigeele. Pantenooli kasutamine esmaabis ei ole näidustatud. 2) Siduda haav puhtalt, vältimaks esmase infektsiooni teket. Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid (õli, muna, hapukoor, uriin). 3) Sidemeks võib olla pesupuhas lina. 5 Jaanika Priimägi Referaat
Sünteesib D-vitamiini, päikse UV- kiirte mõju Toodag nahka kaitsvaid rasvainet ja toodab loomade omavahelisi lõhnaineid Koosneb 3mest kihist: Nahaaluskude, Pärisnahk, marrasnaks. Karvad- kabjad Kudede mõiste ja jaotus Loed on ühesuguse ehituse ja talitlusega, raku ja raku vaheliste ainete kogumikk. Epiteelkude Kattekude lihaskude Sidekude, kohev sidekude Närvikude Kõhrkude Luu koed Kude- ühesuguse ehituse ja talitusega , raku ja raku vahelise ainete kogumik Veri vere- ja lümfiringeelundid on tihedalt seatud Lihaskoed Vöötlihas Silelihas Pikadlihased Laiadlihased Hingamislihased Närvikude Peaaju, väikeaju Närvid
Vilikond areneb tervest õisikust, s.o. paljude õite viljumisel. *Kui viljad arengu käigus liituvad, tekib liitvilikond, näiteks ananassil . Kui perikarp on lihakas, räägitakse lihakviljadest, kui aga kuiv, siis kuivviljadest. Harvad pole juhtumid, kui algselt lihakas vili areneb kuivviljaks. *Lihakvili- Lihakviljad moodustuvad nii ühe- kui mitmepesalisest apo- või sünkarpsest sigimikust. Perikarp koosneb kas ainult sigimikuseinast või lisanduvad sellele ka sigimikuvälised koed. Lihakaks võib muutuda kogu perikarp või ainult osa sellest. Lihakvilju kannavad hinnatud puuviljakultuurid (luu- ja õun- ja pomerantsviljad, mari , kõrvitsvili) ning marjakultuurid. Kuivviljad jaotatakse kaheks põhitüübiks: *avaviljad, kus seemned ei ole viljaga kokkukasvanud, seemnete väljapääsemiseks tekivad viljakesta vastavad avad. Sagedamini esinevateks avaviljadeks on kukkur, kõder, kaun, kupar ja karp
1. Inimese koed 1. Epiteelkude: kaitseülesanne. Moodustavad keha pealispinda ja kehaõõnsusi katva kihi, kiire jagunemisvõimega, paranevad kiiresti 2. Närvikude: moodustab pea ja seljaaju, koosneb närvirakkudest, mis võtavad vastu impulsse, analüüsivad neid ja juhivad edasi. 3. Lihaskude: moodustavad kokkutõmbumisvõimelised lihasrakud, organism saab liikuda. Tüübid: Vöötlihaskude- põhiline osa inimese lihastest. Need lihased tõmbuvad kiiresti kokku ja lõtvuvad vastavalt inimese tahtele, väsivad kiiresti. Südamelihaskude- kokkutõmbed toimuvad automaatselt, inimese tahtest olenemata Silelihaskude- paikneb veresoonte ja siseelundite seintes, ühe tuumaga rakud, kokkutõmme ei allu inimese tahtele. 4. Sidekude: seob organismi tervikuks, moodustab toese. Tüübid; Rasvkude: paikneb naha all, siseelundite umber. Kaitseb külma eest, tal...
Kasutab glükoosi Süsinik on toidus Energia on toidus Peavad jooma Vajavad hapnikku Looduse organiseeritus 1. Aatomid Pole elus. 2. Molekulid Pole elus, kuid on nn biomolekule (sahhariidid, lipiidid, valgud, nukleiinhapped), m mida leidub vaid elusorganismides. 3. Organellid Raku koostisosad tuum, mitokondrid, ribosoomid, rakumembraan jne. 4. Rakud Eluslooduse esmane kõigi elu tunnustega tase. 5. Koed Sarnase päritolu, ehituse ja ülesandega rakud koos rakuvaheainega. 6. Organid Kindla ülesandega kudede kogum. 7. Elundkonnad eh organsüsteemid Kindla ülesandega organite kogum. 8. Organismid Üherakulised või hulkraksed. 9. Populatsioonid Sama liiki organismid teatud maa-alal teatud ajal. 10. Liigid Sarnase ehituse, geneetika ja talitlusega organismid. 11. Ökosüsteem Elusorganismid koos eluta looduse komponentidega ühel alal. 12. Biosfäär Elus loodus.
Jõesilm on Eestis tuntud kalaparasiit, kellel on aga vägagi söödav ja maitsev liha. www.zbi.ee ajakiri.kalastaja.ee Saagi püüdmine: Saaki varitsedes kinnitub jõesilm imilehtriga saagi külge ning teravate hammastega varustatud keele abil uuristab naha läbi, puurib augu saagi kehasse ning imeb samal ajal ära vere ning purustatud koed. Jõesilm on nagu raipesööja. Tihti hävitab ta ka saakkala siseelundid. Selliselt läbi-puuritud ja augustatud loom sureb. Jõesilm ohvrit ei vali, saagiks langevad kõik need kalad, kes ette jäävad. Et aga enamasti jäävad ette haiged, vigased või suure arvukusega kalad, ei tekita jõesilm oma toitumisega kalade hävinemisele kahju. Juhuse avanemise korral ei ütle silm ära ka raibete, surnud kalade, vähkide jms. söömisest.
Seetõttu eristatakse vahel ka elu organiseerituse organelli taset. Rakk on elu esmane organiseerituse tase, kus ilmnevad kõik elu omadused. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia, mis on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Ka kude on üks organiseerituse tase. Teadusharu, mis seda uurib, nimetatakse histoloogiaks. Inimese siseehituses on epiteel, lihas, närvi ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Organ on kudede kogum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni. Ka organit võib lugeda elu organiseerituse tasemeks. Organid koonduvad elundkondadesse. Ka see on elu organiseerituse tase. Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita ka talle omaseid ülesandeid. Seetõttu peetaksegi organismi rakust järgmiseks olulisemaks eluslooduse organiseerituse tasemeks.
1)molekulaarne tase · Biomolekulid-orgaanilised ained tekivad ainult alusorganismidest.N: sahhariiidid,liipiidid(rasvad), valgud,nukleiinhapped(RNA,DNA) 2)organelli tase · Organellid on raku koostisosad.N:tuum, ribosoomid, rakumembraan, mitokondrid 3)Koe tase · Kude on sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos vaheainega N:lihaskude,epiteelkude,närvikude,sidekude 4)Organ=Elundi tase · Organi moodustavad koos talitlevad koed, nad täidavad ühist ülesannet · N: taime organiks on vars,loomal maks,süda jne. 5) Elundkonna tase · Elundkond on koos töötavad organid ühise eesmärgi nimel · N: südameelundkond,hingamiselundkond jne. 6)Organismi tase · Ainurakne on ka organism · Homöstaas on sisekeskkonna stabiilne seisund · Organismi talitlused sõltuvad tema elundite ja elundkondade koostööst 7)Liigi tase
Negatiivsed. Liikumiskiirus on kahanenud. Tagajäsemetele langeb suurem koormus.Kokkukasvanud ristluulülid muudavad sünnituse raskemaks. 11. Negatiivne tagasiside. Normist kõrvalekalle. Esialgsele muutusele käivitub vastupidine reaktsioon mis lõpuks taastab organismis esialgse olukorra. Vajab energiat 12. Sünteesireaktsioonid on vaja ainet, energiat ja ensüüme et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed, organid. Lõhustumisreaktsioonid lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks so. Lihtsamateks ühenditeks. Organism lagundab ka oma koostisosi, mida ta enam ei vaja. Vabaneb energiat 13. Oht. Ootamatu ohu ilmnemisel registreerivad selle kõigepealt meeleelundid. Meeleelunditest liigub informatsioon peaaju vastavatesse keskustesse. Seejärel võimenduvad närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel organismi erinevate elundkondade talitlused.
Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Kaitseb teisi kudesid keskkonamojutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille. Viimased võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning kuus sellega tõmbuvad kokku ka nenedest koosnevad lihased. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühteks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvisüsteem ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühteks tervikuks. Eukarüootne rakk (päristuumne) rakk, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide esinemine. Prokarüoot- organism, mida iseloomustab rakutuuma ja membraansete organellide puudmine. Prokarüootide rühma moodustavad bakterid.
Meristeempaljundus. Üks taimede vegetatiivse paljundamise ehk kloonimise meetoditest. -Taimede uudne, tehnoloogiliselt keerukas kloonimis viis. Totipotentsus. ,,kõikvõimelised" . Tänu totipotentsusele on paljudel taimedel võime kasvada pistokstest ja isegi väikestest koetükkidest terviklikuks taimeks. Embrüosiirdamine. Viljastatud munaraku viimine organismi (naine, veis) emakasse. Inimese kunstlik viljastamine. Kui koed diferentseeruvad juba, siis enam ei saa viia emakasse. Embrüo saab katseklaasis olla 2-5paeva ja areneb naise organismis. Kloonimine, kloon. Geneetiliselt identse järglaskonna saamist paljundatavast üksikobjektist, olgu selleks DNA molekul, rakk või organism. Saadud järglaskond moodustab klooni. Tüvirakud (lõigustusrakud, embrüonaalsed tüvirakud, täiskasvanu tüvirakud. Tüvirakud-diferentseerumata algrakud, millest on võimalik kasvatada kudesid,elundeid ja organisme
VILJASTUMINE Ühinevad muna- ja seemneraku tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. ONTOGENEES- isendi areng viljastumisest surmani. PARTENOGEEN- uue organismi arenema hakkamine viljastumata munarakust. KEHAVÄLINE VILJASTUMINE KEHASISENE VILJASTUMINE (Enamus selgrootuid, osad selgroogsed) (Lülijalgsed, roomajad, linnud ja imetajad) Kalad, kahepaiksed Sugurakud on ebasoodsate väliskeskkonna Munarakkude viljastamine toimub tingimuste eest paremini kaitstud (sp. võib enamasti vees ja on juhuslik. Hävinevad nt. munarakke vähem olla) vees kiiresti või võivad sattuda mõe vee- Meestel- seemnerakud valmivad pidevalt, eluka söögiks. suguküpseks saamisest kuni kõrge eani. Et viljastumine toimus lastakse vette palju Naistel- sugurakud küpsevad tsüklites, puberteedi- sugurakke. ...
Seemnerakkude areng mehel Munarakkude areng naisel Munandite väänilistes seemnetorukestes Vaheldumisi kummaski munasarjas Igast spermatogoonist 4 spermi 1 viljastumisvõimeline munarakk, 3 hukkuvad Pidev protsess Tsükliline, iga 28 päeva tagant Kõrge vanuseni Lakkab 45-55 eluaastal Loomsed koed: 1. Epiteelkude - katteepiteel, ripsepiteel, silinderepiteel, näärmeepiteel 2. Sidekude - rasvkude, luu- ja kõhrkude, veri, tihe sidekude, kohev sidekude 3. Lihaskude - vöötlihaskude, silelihaskude, südame lihaskude 4. Närvikude Biosfäär Ökosüsteem Populatsioon Taimorganism e isend Loomorganism e isend
4. Vee biofunktsioonid kehas. Täiskasvanud inimesel moodustab kehakaalust vesi umbes 65%. Ilma veeta suudab inimene vastu pidada kõige rohkem 12 päeva. Vesikeskkonnas toimub seedumine, imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veetasakaal paigas (vesi läheb organsimist välja uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises). 5. Ensüümid - mis on ja millest koosnevad, mineraalainete ja vitamiinide erinevus. Ensüümid on valgulised katalüsaatorid
Koolnulaostus: autolüüs ehk iselahustus- hapnikuvaeguse ja ensüümide mõjul tekivad rakkudes muutused, mis sarnanevad elavas organismis toimuvale nekroosile autodigestsioon- kudede lagunemine seedeensüümide vahendusel, näit. maos ja kõhunäärmes, söögitorus; aspiratsiooni korral ka kopsus. Roiskumine- putrefaktsioon- kudede lagunemine roiskbakterite mõjul, koed muutuvad räpasroheliseks, -pruuniks, -halliks; gaasid kuhjuvad soolestikku, kust tungivad ümbritsevatesse kudedesse. Vajutades on tunda rudinat. Gaasimullide teke (laiba emfüseem) on ka laibaleha põhjuseks. Kõhnad roiskuvad aeglaselt, balsameerimine, jahe aeglustab roiskumist. Test!! 1. Organismi surm ( lad.kr keeles )- MORS ,THANATOS 2. Õpetus surmast- TANATOLOOGIA 3
aktiveeruda ning tulemuseks on uute viirusosakeste formeerumine ja raku lüüsumine. Aja jooksul kogu T4 rakupopulatsioon kurnatakse välja ja organism kaotab immunoloogilise vastus-reaktsiooni võime. LIPIIDID - Vees lahustumatud, apolaarsetes solventides (etüüleeter, kloroform, benseen jt) lahustuvad ained, mis keemiliselt ehituselt on rasvhapete tegelikud või potentsiaalsed estrid. Struktuurilt heterogeenne aineklass. LEIDUMINE: Sisaldus erinevates kudedes väga varieeruv. Loomsed koed (va rasvkude) keskmiselt 1 - 10 %. embrüonaalsetes kudedes - minimaalne (1 - 2 %) sugurakkudes, ajus-maksimaaine (7 - 30 %).; Taimsed koed seemnetes (energiavaruna) 40 - 45 % muud koed - sisaldus väga madal. PÕHIFUNKTSIOONID ORGANISMIDES: Struktuurne - põhiliselt omane fosfolipiididele; kompleksis valkudega kuuluvad rakumembraanide koostisse, vastutavad ainete transpordi jt funktsioonide täitmise eest.; Energeetiline - põhiliselt omane rasvadele; peamine energeetiline varuaine
asetsevad üksteise lähedal. Lühivõrsed tekivad kaenlapungadest paljudel puudel ja põõsastel. Õunapuul, sõstardel ja karusmarjal on lühivõrsed üisi ja vilju kandvaks osaks. Need moodustavad suurema osa võrast. Okaspuudel näeme lühivõrseid nt männil. Okkad asetsevad neil ikka väikese lühivõrse küljes kahekaupa. Lühivõrsed ise aga kinnituvad pikkvõrsele Varre primaarne siseehitus: *Esmasne ehk primaarne ehitus esineb üheaastastel vartel. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest. *Primaarse ehitusega varsi ümbritseb epiderm (Epiderm on elusatest rakkudest koosnev kattekude taime lehtede, noorte varte ja viljade pinnal) , mille rakukestad on kutiniseerunud
Mütseel- hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide( hüüfide) kogum.Plasmiid- bakterirakus esinev bakter- teistele org. ohtlikud. Põhjustavad mitmesug. tervisehäireid, mis võivad lõppeda surmaga. väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks. Taime-,loomarakk: taimsed koed on teistsugused, neil puudub vaheaine (kude koosneb ainult rakkudest), Plastiidid: kloroplastid (rohelised), kromoplastid (kollastest punasteni) ja leukoplastid (värvitud ja valged) surnud rakkude esinemine tüüpiline, varuaineks tärklis, insuliin, autotroofne, rakukest ,tsentraalvakuool, Kloroplastid enim rohelist pigmenti klorofülli, vähem teisi pigmente. Neis toimub fotosüntees. plastiidid
Kahekordne membraan on rakutuumal, plastiididel, mitokondritel! Turgor siserõhk. Tekib vee liikumisel rakku. Kallus haavakude, tekib vigastatud koele. Kalluse rakud ei ole spetsialiseerunud st neist võib moodustuda ka uus taim. TAIMEKOED lk 19-22 Ühesuguse ehitusega ja talitlusega rakud koonduvad rühmadeks mida nim kudedeks. Lihtkoed koosnevad ainult üht tüüpi rakkudest, liitkoed koosnevad eri tüüpi rakkudest. Koed jaotatakse 2 suurde rühma: algkoed ja püsikoed. 1. Algkoed e meristeemid koosnevad pidevalt pooldumisvõimelistest rakkudest. Jagunevad: a) tipmine meristeem b) vahemeristeem c) hajus meristeem Varte ja juurte jämenemine toimub juhtkimpudes asuva kambiumi tõttu. Rakkude pooldumisel ühes suunas puidu, teises niine rakud. Algkudedest tekivad kõik püsikoed! 2. Püsikoed spetsiifilise ehituse ja talitlusega koed. Need grupeeritakse
Töö eesmärgiks on teada saada mis on toitained, mis on toiduained. Lisaks nende sarnasused, erinevused, kasulikkus, kahjulikkus. Kuidas jaotuvad toitained ja toiduained, nende väiksemad osad. Toitained Toitained on keemilised ained, mida organismid vajavad ainevahetuses või kasutavad energiaallikana. Toitained imenduvad kehas: valgud, rasvad, sahhariidid, mineraalained, vitamiinid ja vesi. Iga toitainet vajab elusolend mingiks otstarbeks. Valkudest moodustuvad keharakud, koed ja nõred. Lapse valgutarve on suurem kui täiskasvanu oma, tarve suureneb raske töö ja mõne haiguse puhul. Loomsed valgud on väärtuslikumad kui taimsed. Organismid omastavad toitained ümbritsevast keskkonnast. Toitumisvajadusest annab organism märku näljatundega. Toitainete vaegusest annab organism märku erinevate sümptomitega: väsimus, keskendumisraskused, hingeldamine, infektsioonid jne. Eristatakse kolme tüüpi toitaineid:
Koed: Sidekude-(veri, rasvkude), vaheainet palju Kattekude e. Epiteelkude- rakud tihedalt koos, rakuvaheainet väga vähe. Lihaskude- sile-,vööt- ja südamelihaskude Närvikude- Neuronid ehk närvirakud ning neid ümbritsevad gliiarakud. Ülesanded: Epiteelkude: Katab keha pealt ja seestpoolt Katab elundeid pealt Tagab ainevahetuse Kaitseb teisi kudesid Nõrede eritamine Võtab osa haavade paranemisest Sidekude: Tugifunktsioon- luukude, kõhrkude Seob teised koed elundis tervikuks Transpordi funktsioon (veri) Tihe sidekude moodustav kõõluseid (lihaste siduja luude külge) Kaitsefunktsioon (rasvkude- hoiab sooja, leevendab lööke; valged verelibled- kaitsevad haiguste eest) Lihaskude: Kokkutõmbumine ehk kontraktsioon : 1) Silelihaskude- siseelundite seintel, arterite seintel (igal pool),käärjad rakud 2) Vöötlihaskude 3) Südamelihaskude moodustab võrgustikke
· Hulkrakses organismis on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel jaotunud. · Tsütoloogia on teadusharu, mis uurib raku ehitust ja talitlust. Omakorda on see seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Tsütogeneetika uurib pärilikkust rakulisel tasemel. · Ka kude on elu üks organiseerituse tase. · Histoloogia on teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi- ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Koed koonduvad ühiste talitluste alusel elundkondadesse ehk organsüsteemidesse. · Elundkond on elu organiseerituse üks tase. · Organismist eraldatuna ei suuda ükski kude, organ või organsüsteem täita talle omaseid ülesandeid. · Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas. · Füsioloogia on teadusharu, mis käsitleb organismi talitlusi ja nende regulatsiooni.
keskel, seda nimetatakse metafaasiks. Edasi tütarkromosoomid eemalduvad teineteisest raku poolustele, seda nimetatakse anafaasiks. Tütarkromosoomid keerduvad lahti ja nende ümber moodustub tuumamembraan, see on telofaas. Edasi jaguneb tsütoplasma kaheks ja kattub rakumembraaniga. Nii saab ühest rakust kaks täiesti samasugust ehk identset rakku, mis on emarakust väiksemad. Pärilikkuse ainest sõltub, milliseks kasvab üksik rakk ja kogu organism. Loomsed koed. Loomsed koed koosnevad ühesuguse tekke, päritolu, ehituse ja talitlusega rakkudest ja rakuvaheainest. Loomadel eristatakse 4 põhilist koetüüpi: epiteel-, side-, lihas- ja närvikude. Epiteelkude jaotatakse rips-, lame- ja kuupepiteeliks. Epiteelkude katab kehapind aja vooderdab kehaõõsi ning siseelundeid. Nahaepiteelkude kaitseb meid väliskeskkonna kahjulike mõjude ja mikroobide eest. Sooleepiteel osaleb toidu seedimises ja imendumises. Epiteelkoes on alati
ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu. Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Siit selgub, miks suitsetamine suurendab riski haigestuda südame-ja veresoontehaigustesse. Kui mõni organ ei saa enam piisavalt verd, võib osa selle koest surra. Nii tekib infarkt või halveneb näiteks jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida. Näiteks Saksamaal on tehtud enamik jalaamputeerimisi patsientidel, kes on suitsetajad. Vingugaas on lõhnatu mürgine gaas, mida on sigaretisuitsus umbes 4%. Vingugaas satub kopsudest verre ja seostub erütrotsüütide hemoglobiiniga. Sellised verelibled ei suuda enam hapnikku transportida ja organismi hapnikuvarustus halveneb. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga.
Tegutse nii: · ära hõõru või masseeri kahjustatud kohta · soojenda seda kohta järkjärgult kasuta kehasoojust, sooja kätt või sooja vett, väldi otsest kuumutamist, mille tagajärjeks oleks naha põletus · kui kahjustatud koht on üles soojendatud, siis ära seda uuesti külmeta, kuna nüüd on see koht veelgi tundlikum ja kaitsetum külma suhtes Külmakahjustus väga tõsine seisund, kus nii nahk kui ka nahaalused koed on külmunud. Tugeva külma korral tekivad rakkudes jääkristallid, mis purustavad rakumembraanid ning rakud hukkuvad halvemal juhul järgneb gangreen. Tundemärgid: · nahk on valge, hiljem hallikaskollane või hallikassinine ja nagu oleks kaetud vahaga · nahk on katsudes kõva · kahjustatud koht on tundetu · võimalikud villid naha pinnal Tegutse nii: · tugev külmakahjustus võib lõppeda amputatsiooniga, mine kohe haiglasse
Valgud Valgud on kõige tähtsamad toitained, milleta ei saa hakkama ükski rakk. Spetsiifilised valgud kuuluvad ensüümide, hormoonide, immuunkehade, hemoglobiini ja teiste bioloogiliselt aktiivsete ainete koostisesse. Valkude kalorsus on võrreldav süsivesikute kalorsusega: 1 g valku annab 4,1 kilokalorit. Keemiliselt on valgud keerukad ühendid. Enamik loomse päritoluga valke on inimorganismile kergesti omandatavad. Taimsed valgud on inimesele vähem omased, vaid sojaoa, riisi ja kartuli valgud on oma koostiselt lähedased kergemini omastatavatele loomsetele valkudele. Lapsed vajavad valke suhteliselt rohkem kui täiskasvanud. Et organismi valguvarud pole suured, peab toit igal söögikorral küllaldaselt valku sisaldama. Eesti elanike toit on suhteliselt valguvaene, sest meil eelistatakse rasvarikast toitu. Meie tähtsamateks valguallikateks on teraviljasaadused. Täisväärtuslike valkude allikaks o...
Valgud jah jah ei ei Mineraalid Ei jah jah ei Vitamiinid Ei ei jah ei Vesi Ei ei ei jah Toitainete vajadus ja nende ülesanded organismis: Valgud: Organismi valguvajaduse katmine on olulise tähtsusega, sest valkudest ehitatakse üles koed, valgulised antikehad kaitsevad organismi, valgud osalevad ka vere hüübimises. Valke on vaja ka mitmete elutähtsate ainete, nagu näiteks hormoonid moodustamiseks. Toiduvalgud ei ole inimorganismile omased ja seetõttu lõhustatakse nad seedimisel aminohapeteks. On selliseid aminohappeid, mida täiskasvanu organism ise osaliselt moodustab, lapse organism aga mitte. Kasvava lapse jaoks on koguni 11 aminohapet, mis organismis ei moodustu ja mida seetõttu peab ilmtingimata saama toiduga
energiaainevahetushäire, mille puhul insuliini ei moodustu või moodustub liiga vähe. Diabeedile on iseloomulik kõrgenenud tasemel püsiv vere glükoosisisaldus ja häired süsivesikute-, rasvade- ja valguainevahetuses. Oluline on geneetiliste faktorite roll. Kui üks vanemaist põeb diabeeti, on lapse risk haigestuda umbes 40%; kui mõlemad vanemad, siis 70%. Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5 - 5,5 mmol/L. Insuliini eritumist reguleerib vere glükoositase. Toidukorra järel suureneb vere suhkrutase ja insuliinitase tõuseb. Toidukordade vahel on vere suhkrutase madal ja ka insuliinitase püsib madalana.
Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. Külmunud piirkonda ei tohi hõõruda see võib põhjustada vigastusi nahal. Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. Külmumise liigid Sügav külmumine Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakaspunaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral Kaitse külmunud kehaosa külma eest. Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse soojusekao eest ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja või magusat vedelikku. Kontrolli kannatanu üldseisundit; lisaks kohalikule külmumisele võib teda
BIOLOOGIA KORDAMINE Suguelundkond. Viljastumine. Loote areng. Lootejärgne areng . Mõisted: Munand Mehe sugunääre, milles paljunevad ja valmivad isassugurakud e. spermid. Sperma Meessugunäärmete eritatud nõrede segu koos spermidega. Ovulatsioon Munaraku vabanemine munasarjast. Viljastamine Seemne- ja munaraku tuumade ühinemine. Viljatus Võimetus saada järglasi. Idulane Loote algne arengujärk, kus väline sarnasus inimesega puudub. Platsenta - Lootekest, mille kaudu loode ja ema on omavahel seotud. Munasari Naissugunääre, kus moodustuvad munarakud. Loode Inimalge, kes sarnaneb väliselt inimesega. Nabanöör Suurte veresoonte kogumik, mille kaudu toimub ema ja loote vahel ainevahetus. Bioloogiline surm - Aju surm, surm mis tekib peale kliinilist surma, kui ajurakud on hapnikupuuduse tõttu hävinenud. Kliiniline surm Surm, mil inimese pulss, südamelöögid ja hingamine katkevad, kuid rakud ja koed suudavad organismi hapnikuva...
ühe näite!!: autotroof ja heterotroof; suguline ja mittesuguline paljunemine; otsene ja moondega areng; populatsioon ja liik Vastused: 1) 1. Molekukaarne tasand (biomolekulid sahhariidid, lipiidid e. rasvad, valgud,fruktoos, nukleiinhapped) 2. Organelli tasand (enamik elu tunnuseid puudub, raku ehituslikud üksused) 3. Rakuline tasand (eukarüootne rakk, loomarakk, taimerakk, bakterirakk) 4. Koeline tasand- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni (rasvkude, sidekude (veri, rasvkude), lihaskude, närvikude, epiteelkude) 5. Elundi ehk organitase (aju, vars- taimne organ) 6. Elundkonna ehk organsüsteemi tasand (hingamiselundkond, seedeelundkond, erituselundkond, hingamiselundkond, taimedel puudub!) 7. Seede- ja vereringeelundkonna tasand 8. Organismi tasand (närvisüsteem, hormoonid) 9
Sahhariidid → glükoos Rasvad → glütserool, rasvhapped Süntees on ülekaalus kasvaval Lõhustamine on ülekaalus suurel/füüsilisel organismil, rasedatel, puhkefaasis koormusel, vanurite, haiguse perioodil 21. Kliiniline surm – seisund, milles puuduvad inimorganismi elutegevuse põhitunnused, kuid rakud ja koed on elus Bioloogiline surm – inimorganismi elutegevuse lõplik ja pöördumatu lakkamine
rikkana, inimestele ka edaspidi kõlbliku elukeskkonnana. Praeguseks on praktiliselt lõpetatud tuumapommide maa-alused katsetused. Elektrijaamade tuumareaktorid on looduskaitse seisukohalt üsna ohtlikud. Radioaktiivseid aineid ei saa hävitada, neid saab ainult varjestada, ehk teras- või betoonkonteinerites sügavale maha mattes või merre uputades. Igal radioaktiivsel isotoobil on temale iseloomulik kindel poolestusaeg. Kiirguste mõju elusorganismidele Esmajoones kahjustuvad koed, kus toimub uute rakkude teke (vereloome, sugurakud). On võimalikud varjatud muutused sugurakkude geneetilises aparaadis (kromosoomides), mis avaldub alles järglaste juures ja enamasti ebasoodsal viisil. Kiirguste mõju võib teatud piiri ületavate kiirgusmäärade korral põhjustada haiguslikke nähte, mida nimetatakse kiiritustõveks ehk kiiritushaiguseks. Eristatakse ägedat kiiritustõbe ja kroonilist kiiritustõbe. Esmased tunnused on eurutus, peapööritus, peavalu, iiveldus,
KT1 1) Miks suureneb hematokriti väärtus, kui organism on kaotanud vett (eksikoosi seisund; Selline olukord võib tekkida näiteks tugeva higistamise tagajärjel, kui samaaegselt ei tarvitata piisavalt vedelikke.). Vereloome aktiivsus ei ole samas muutunud. V. Vett kaotavad kõik organismi koed, kaasarvatud veri. Vereplasma maht väheneb, seetõttu on vererakkusid vereplasmaga võrreldes suhteliselt rohkem - hematokriti väärtus suureneb. 2) Mis juhtub kui ühe jäseme lümfisooned katkevad või sulguvad? V. See jäse tursub, tekib lümfödeem. Kui lümfiteed on lõhutud, ei saa kudedesse kogunev vesi normaalselt tagasi vereringesse liikuda. Normaalselt dreneerivad lümfisooned rakkuvahelist ruumi, vesi liigub lümfisoonte kaudu lümfijuhadesse,
TÄISPIIMATOOTED JA DESSERDID Täispiimatooted: JOOGIPIIM Definitioon: Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima. Rasvasisalduse põhjal liigitakse joogipiim rasvata joogipiimaks (rasvasisaldus mitte üle 0,5%), väherasvaseks piimaks (rasvasisaldus mitte alla 1,5% ja mitte üle 1,8%) ja täispiimaks (rasvasisaldus mitte alla 3,5%).Joogipiim on standardiseeritud, homogeniseeritud, pastöriseeritud piimatoode. Eestis
äärisega ja keskelt heledamad laigud. niiske ja jaheda ilmastiku korral laigud suurenevad kiiresti.Sellised laigud on võrsetel ja õitel. Õievars jääb lühikeseks, kõverdub. Õiepungad ei avane. Õied kortsuvad ja kuivavad. Haigestunud taimeosad kattuvad halli koheva tolmava kirmega. sibulad jäävad väikeseks. Neil on soomuste all helepruun laik. Laikudel ning nakatunud varre alumisel osal moodustuvad väikesed mustad läikivad sklerootsiumid. Nakatunuid koed tumenevad japehemenevad. Haigused kanduvad edasi tuule ja vihmaga, tekitades lehtede ja õite teisnakkuse. Hahkhallitust, samuti teisi tulbihaigusi soodustab tulbi sibulate hiline mahapanaek ja kaltsiumi puudus mullas. Tõrje: 1. Pritsida avamaal tärkamise ja õitsemise vahelisel ajal 2...3 korda vaheldumisi fundasooli,topsiini,tsineebi,TMTD,polükarbatsiini,eupareeni ja kaptaani 0,4%-lise suspen suspensiooniga. 2
ning võib avalduda mõne aja möödudes teisese süüfilisena. Selles staadiumis on esikohal mittesügelev nahalööve, haavandid suguelunditel ja/või suus, juuste väljalangus, harva lihasvalu ja palavik. Kui haigus jääb ravimata, tekib aastate möödudes kolmandane süüfilis, mis kahjustab juba oluliselt närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist. Kahjustused võivad tekkida ka luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need koed hävivad. Diagnoositakse kliinilise pildi ja vereanalüüsi alusel. Bakteriaalne vaginoos- Bakteriaalset vaginoosi võivad soodustada külmetamised, stress, sage seksuaalpartnerite vahetus, ülemäärane või ebapiisav intiimhügieen, hormonaalsed muutused, oraal- ja anaalseks. Siiski paljudel juhtudel jääb põhjus teadmata.Bakteriaalne vaginoos kui mikroobikoosluse häire võib kaasneda sugulisel teel levivate haigustega. Bakteriaalne vaginoos ise ei ole suguliselt leviv ja
Rakusurm (variandid)- Apoptoos: tuuma ja tsütoplasma kondenseerumine, raku lagunemine apoptootilisteks kehakesteks. Apoptootiliste kehakeste eliminatsioon naaberrakkude fagotsütoosi teel. Nekroos ehk kärbus – mitmesuguste kahjustavate tegurite toimel tekkiv rakkude programmeerimata surm. Kudede hävimine elusas organismis, haaratud võivad olla üksikud rakud, elundite osad või terved organismid . 22. Koed, põhitüübid (klassifikatsioon)– ühte funktsiooni täitvate rakkude ning nende poolt produtseeritud ETM (rakkude vaheaine) kogum.Koe moodustumiseks peavad rakud: üksteist ära tundma, omavahel adhereeruma. Kudede 4 põhitüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude, närvikude. Diferentseerumine toimub üheaegselt nii rakulisel kui koelisel tasemel 23. Epiteelrakud, tüübid (lühikirjeldus)- katteepiteel, näärmeepiteel, neuroepiteel;katavad keha või organi
Bioloogia on teadus mis uurib elu. Elu määramine on võimalik ainult mitme tunnuse koos esinemisele põhjal. Molekulide hulka kuuluvad biomolekulid(valgud,süsivesikud,rasvad,vitamiinid)nende olemasolu on üks elu tunnustest. ELU TUNNUSED: · Rakuline ehitus · keerukas organiseeritus Takson Perekond , sugukond ,selts hõimkond · ainevahetus (metabolism) · energiavahetus(loomad taimedest) · stabiilne sisekeskkond · paljunemine · arenemine ja kasvamine TASANDID: Molekulaarne(valgud, rasvad jne ) ...
rakuvahe peaaegu puudub. eest. Limaskestade epiteelkude Mood naha pingmise osa ja eritab lima. ümbritseb siseorganied. SIDEKUDE (nt luukude, Rakud asetsevad hajusalt, Ühendab elundite koostisesse rasvkude,veri) enamasti ümbriseb neid palju kuuluvad koed ühtseks rakuvaheainet tervikuks. Täidab katsesüsteemi ül. LIHASKUDE (nt vöötlihask, Rakud pikliku kujuga, Närviimpulsi toimel lihasrakud siselihask,südamelihask) sisaldavad valgulisi müofibrille. lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka nendest
Immuunsus on organismi võime tõrjuda kehavõõraid rakke ja aineid. Haigusetekitajate sissetungimisel on niisugune võime kasulik, elundi siirdamisel aga kahjulik, sest ohustab elundi saajat. Omandatud immuunsuse võib jaotada kaheks: humoraalne immuunsus, milles on kesksel kohal antikehad ning rakuline immuunsus, milles on väga olulised tsütotoksilised Tlümfotsüüdid. LÜMFOTSÜÜTE ON KAKS RÜHMA: B-rakud (ehk B-lümfotsüüdid) ja T-rakud (ehk T- lümfotsüüdid). B-lümfotsüüdid arenevad luuüdis, T- lümfotsüüdid aga tüümuses. Esimesed toodavad antikehi, T-lümfotsüüdid abistavad neid ja tapavad organismi viirusnakatunud rakke. Peale lümfotsüütide osaleb immuunvastuse tekkes veel mitu rakutüüpi, näiteks dentriitrakud, mis võimaldavad T- lümfotsüütidel antigeeni ära tunda, ning makrofaagid ja neutrofiilid, mis hävitavad (fagotsüteerivad) organi...
tuumadoonorit, elektriimpulsi mõjul siirdatakse tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 5. Nimeta kolm poolt ja kolm vastu argumenti inimese reproduktiivsele kloonimisele! (Vt. lk 31 tabel) Poolt: Niikuinii eksisteerivad legaliseeritud sigimisbioloogilised tehnoloogiad (abort, viljastamine in vitro, embrüosiirdamine), miks siis mitte lisada neile kloonimine. Kloonindiviididel on sama palju individuaalsust, inimõigusi ja ,,hinge" kui looduslikel inimkloonidel . Kloonimisel ei looda identseid isiksusi neil
2. Kuidas saab ravida? Hormooniravi Kuntslik ja kehaväline viljastumine 6. Rakukobara kujunemine munajuhas, pesastumine, idulane Spermi ja munaraku ühinemisel munarakk viljastub, see jaguneb kaheks ning sellest moodustub rakukobar munajuhas, mis liigub edasi emakasse. Seal toimub pesusatumine ning areneb idulane. Idulane: Areneb esimesel elukuul Jätkub rakkude jagunemine ja ümberpaiknemine, arenevd koed Kujuneb esmane närvisüsteem ja hakkab tuksuma südamealge Keha ülaosa areneb alaaosast kiiremini 7. Rasedus ja looteline areng Areneb kolmandal elukuul Olemas on kõik elundite ja elundkondade alged Selgesti on eristatud kere, pea, nägu, käed ja jalad Silmad on veel laugudeta Platsenta ülesanded: Platsenta kaudu saab loode ema verest hapnikku, toitaineid ja antikehi.
II järgu ehk villilise külmumise korral on resultaadiks naha pealmiste kihtide tõsisem kahjustus ning verise-seroosse sisaldisega villid. Villide tekkepõhjuseks on madala temperatuuri tõttu kahjustunud veresoontest plasma väljumine epidermise alla. (Rätsep 1964: 212) III ja IV järgu ehk kärbusliku külmumise korral tekib kudede kärbus veresoonte kahjustuse ja tromboseerumise tõttu. III järgu puhul kahjustuvad kõik nahakihid, IV järgu korral ka sügavamal asuvad koed kuni luukoeni. (Jänes 1989: 488) Esimese ja teise astme kahjustuste korral on nahk valge ning neid kudesid saab veel päästa. Kui lokaalselt külmunud nahk muutub aga lillakas-siniseks, on tegemist kolmanda astmega, mille puhul kehaosa tavaliselt amputeeritakse. Lokaalne külmumine on salalik trauma, sest inimene saab teada trauma tõsidusest alles jäseme sulamisel. (Tervishoiuakadeemia 24.10.2015)
· Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. 1. Epiteelkude - rakud tihedalt üksteise kõrval, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb teisi kudesid keskkonna mõjutuste eest. 2. Sidekude - rakud asetsevad hajusalt, nende vahel palju rakuvaheainet. Nt. luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja ka kaitseb neid. 3. Lihaskude - rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi osakesi, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. 4. Närvikude - rakud on varustatud pikkade jätketega. Nt. pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. Närvisüsteem ühendabki organismi ühtseks tervikuks.
kanduda, selle tulemusena võivad tekkida vähkkasvajad või muud mutatsioonid. Rakusurm on organismis normaalne nähtus, kuid kui üheaegselt hukkub palju rakke, võib see põhjustada organi või koe ulatusliku kahjustuse või inimese surma. Kõige tundlikumad on radioaktiivse kiirguse suhtes luuüdi- ja vererakud, sugurakud ning karvanääpsude rakud. Kiirituse suhtes tundlikumad on noored ning intensiivselt paljunevad ja talitlevad rakud ja koed, seetõttu on lapsed kiirguse suhtes tundlikumad kui täiskasvanud. Kiiresti paljunevate rakkude kiirgustundlikkusel põhineb ka kiiritusravi vähirakkude kiirgustaluvus on väiksem kui tervetel rakkudel. UV-kiirguse mõjudes inimese organismile on veel palju ebaselget. Selle mitmete bioloogiliste toimete uurimisel on tehtud katseid peamiselt tehisliku UV-kiirgusega loomadel ja koekultuuridel, kuid nende tundlikkus UV-kiirguse suhtes on tihti erinev inimese tervikorganismi omast
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4. Seedeelundkond 1
See moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid. Ta kaitseb kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ning on võimelised oma mõõtmeid muutma. Lihaskudesid on kolme tüüpi: vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (siseelundite ehitus), südamelihaskude. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamatsi ümbritseb neid palju rakuvaheainet. (luukude, rasvkude, veri). Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud pea ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed. Omane on erutuvus ja erutuvuse juhtimine. Ülesandeks on organismi ühtseks tervikuks sidumine. 3.2 Rakkude mitmekesisus Kogu eluslooduse võib jagada kaheks suureks rühmaks: üherakulisteks ja hulkrakseteks organismideks. Väikseim
21). Lapse jalgade luustumine toimub lõplikult 18.-20. eluaastaks (samas, lk 28). Seetõttu on oluline lapse jalgadesse eriti tähelepanelikult suhtuda. Arstide väitel on enamus laste jalaprobleeme saanud alguse just lapsepõlvest. Lampjalgsust e lamppöidsust esineb paljudel lastel (Laps ja lasteaed 174). 6 Tuleb teada, et lampjalgsus on osa väikelapse jalalaba normaalsest arengust, sest luud on kõhrelised ja pehmed koed alles lõdvad ning venivad. Koolieaks on lapse alajäsemed tavaliselt õgvenenud (Liukkonen & Saarikoski 2008: 219). Laps sünnibki lampjalgsena ja tema pöiavõlvid hakkavad kujunema lühikeste tallalihaste töö tulemusena koos lapse esimeste sammudega (Hermlin 2001:72). Jalalaba piki- ja ristivõlv kujunevad välja kasvamise jooksul ning täiskasvanueaks peaksid normaalsed võlvid olema tekkinud. Pöiavõlvide tekkimisele aitavad kaasa pikad säärelihased. Need
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
