Kõrgepingekahjustus: ulatuslikud koekahjustused, põletused mis on tekkinud kokkupuutest kaarleegiga. Keemilised põletused: · Kontsentreeritud leelised seebikivi · Kontsentreeritud happed akuhape, torusiil, kontsentreeritud äädikas · Kaaliumpermanganaat · Taimsed mahlad sosnovski karuputk Kiirguspõletused: · Päikesepõletus · Solaarium · Kvartslambid Esmaabi termiliste põletuste korral: · Kiiresti jahutada ülekuumendenud koed, peatada koekahjustuste süvenemine. · Jahutamiseks kasutada jahedat (18kraadi) vett või vett spetsiaalseid esmaabigele. · Siduda haav puhtalt. Sidemeks võib olla ka pesupuhas lina. · Haavale ei tohi asetada koduseid vahendeid õli, muna, võid, hapukoort! Esmaabi: · Käte ja jalgade sidumisel tuleb silmas pidada, et varbad ja sõrmed siduda eraldi · Ära kasuta jahutamiseks jääd · Ära katsu põlenud nahka · Ära ava ville
loodusnähtusi. ELUSLOODUSE ORGANISEERITUS MOLEKULAARNE TASAND- Biomolekulid nt sahhariidid. Elu molekulaarsel tasandil uurib molekulaarbioloogia. RAKULINE TASAND- Kõige väiksem elusüksus on rakk. N: eukarüootne rakk, prokarüootne rakk. Rakkude ehitust ja talitlust uurib tsütoloogia. KUDE- Rakud moodustavad kudesid. N: närvikude, sidekude, epiteelkude, lihaskude. Kudesid uurib histoloogia. ELUND EHK ORGAN- Koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. Erinevaid organeid uurivad erinevad teadusharud nt neuroloogia. ELUNDKOND EHK ORGANSÜSTEEM- Elundid moodustavad elundkondi. Nt.hingamiselundkond. Taimedel elundkonna tasand puudub. ORGANISMI TASAND- Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja regulatsioonist. neuraalne regulatsioon humoraalne regulatsioon närvisüsteem hormoonid
ARENGUBIOLOOGIA Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nimetatakse tema individuaalseks arenguks ehk ontogeneesiks. Mittesuguline paljunemine algab eose lagunemisest (eoseline), emasorganismi eraldumisest (vegetatiivne). Parentogenees (neitsisigimine)- arenemine vilastumata munarakust. Nt: võilill, lehetäi, mesilane, sipelgas, herilane, raagritsikad. Viljastumine munaraku- ja seemneraku ühinemine: 1) Kehaväline- munarakk ja seemnerakk ühinevad väljaspool keha. Nt: kalad, kahepaiksed, karbid. 2) Kehasisene- viljastumine keha sees. Nt: inimene, madu, kalmaar, kärbes. Rasestumise vältimiseks kasutatakse mehhaanilisi, keemilisi, hormonaalseid ja bioloogilisi vahendeid. Rasestumisvastased vahendid ja nende toime: Kondoom - spermid ei satu naise organismi. Spermitsiidid spermid kaotavad liikumis-ja viljastamisvõime. Pessaar- takistab spermide liikumist munajuhasse. Hormonaalsed vahendid: kombineeritud tablet...
Tuumaenergia ja selle kasutamine Aatomituum on looduse fundamentaalne energiaallikas. Tüüpilises tuumareaktsioonis eraldub miljon korda rohkem energiat kui tavalises keemilises reaktsioonis. Päikeseenergia, mis tekib Päikese sügavuses toimuvates tuumaprotsessides, kujundab Maa ilmastikku ja kütab lõppkokkuvõttes, pärast mitmeid muundumusi, meie tuba ja hoiab alal meie keha elutegevuse. Juba pool sajandit on inimesed püüdnud omal käel tuumaprotsessidest energiat saada ja seda võrdlemisi edukalt tuumaelektrijaamade osa planeedi elektrienergiatoodangus on umbes 18%. Mis on tuumaenergia? Tuumaenergia ehk aatomienergia on füüsika seisukohast aatomituuma moodustavate elementaarosakeste süsteemi seoseenergia, mis võib tuumareaktsioonides vabaneda. Tuumaenergia ajalugu Tuumaenergia ajalugu on lühike. 1789. a avastas Martin Heinrich Klaproth aine, mille ta nimetas uraaniks. Tegelikult oli saadud aine aga uraandioksiid, mitte puhas uraa...
lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat ja ainet.Anabolismi vastandprotsess on katabolism. Katabolismi käigus lõhustatakse suured molekulid väiksemateks osadeks ja neid omakorda kasutatakse hingamisel. Paljusid anaboolseid protsesse varustab energiaga ATP.Laias laastus võib öelda, et anaboolsete protsesside käigus moodustuvad rakkude diferentseerumise ja suurenemise tõttu koed ja organid, ning mis omakorda viib ka organismi kehamõõtmete suurenemisele.Anaboolsetest protsessidest on ökoloogilist aspekti rõhutades tähtsaim fotosüntees. Organismis toimuvad sünteesiprotsessid. Selle käigus saadakse: sahhariide, lipiide, valke, nukleiinhappeid jne. Vaja on lähteaineid, ensüüme, täiendavat energiat (makroergilised ühendid).Näiteks: fotosüntees, DNA süntees ATP ehk adenosiintrifosfaat on universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude
Selleks, et glükoos pääseks rakkudesse ja temast saaks igapäevaseks eluks vajalikku energiat, peab kõhunääre eritama küllaldase koguse insuliini. Kui insuliini ei jätku, siis veresuhkur rakkudesse ei pääse ja selle tase veres tõuseb. Hoolimata veresuhkru kõrgest tasemest inimese organism tegelikult nälgib. Toitu on küllaldaselt, kuid organism ei omasta seda. Lisaks Insuliin on üks Suhkrutõve Tekkepõhjuseks Veresuhkrut ehk glükoosi kasutavad kõik organismi elundid ja koed energiaallikana. Insuliin on aga hormoon, mida toodetakse kõhunäärmes. Insuliin on vajalik glükoosi rakkudesse viimiseks ning seega veresuhkru taseme langetamiseks. Normaalne veresuhkru tase on 3,5-5,5 mmol/L. Kui kõhunäärmes ei toodeta piisavalt insuliini, on organismis veresuhkru tase pidevalt liiga kõrge - seda nimetatakse hüperglükeemiaks. Insuliinsõltuv diabeet areneb kõhunäärme insuliini tootvate rakkude hävimise tagajärjel.
20. jaanuar 2012 Tervitused Tartust! Kutsun teid täna Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi. Astuge sisse: http://www.ut.ee/BGGM/haridus.html Valige vasakust veerust Elu areng Maal või http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/index.html Töötage läbi Arhaikum ja Proterosoikum (tabeli lugemist alustage alt). Uurige, mis on allajoonitud sõnade taga! Üks link küll ei avanenud täna, kuid see pole probleemiks, ülejäänud töötavad ja annavad head infot. Tegin teile kokkuvõtte sellest materjalist, kui teie osa ka juurde tuleb, prindin need välja ja te saate endale õppematerjali. Allpool olevat lünkteksti saate täita ja küsimustele vastata õpiku abil (Bioloogia 4). Kui soovite internetist vastuseid otsida, võite ka seda teha. Töötage teemaga kella 13.40-ni ja saatke tulemus minu meilile. Töö võib jääda lõpetamata, sest kes uurib muuseumis põhjalikumalt ringi, sel...
ehk osteoplastid. Esineb kahte tüüpi luukudet: kompaktne ja spongioosne. Kompaktne luukude moodustab erakordselt tugeva väliskesta spongioossele sisule, mis täidab luuõõnt seestpoolt. Luu koosneb plinkollusest ja käsnollusest. Plinkollus on tihe ja tugev luukude, mis asub luuümbrise all. Käsnollus on pehmem ja käsnjas ning teda leidub lühiluude (sõrmede ja varvaste luud) ja lameluude (ajukolju luude) seesmises osas ning ka pikkluude (reieluu) otstes. Need koed on bioloogiliselt identsed ; erinevus on mikrostruktuurses ülesehituses. (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.2 Luustiku ülesanded · Toestab lihaseid, siseelundeid ja pehmeid kudesid · Liigutuste telje moodustamine · Elutähtsate organite kaitse (süda, aju, kopsud) · Kaltsiumfosfaadi deponeerimine (luukoe uuendamine) (http://et.wikipedia.org/wiki/Luustik) 1.3 Luustiku areng Varases lootelise arengu faasis koosneb loote luustik kõhrkoest ,
Ainuraksetel ilmneb see kõige paremini, hulkraksetel on elufunktsioonid eri kudede ja rakkude vahel ära jaotatud. Tsütoloogia rakkude ehitust ja talitust uuriv teadusharu, on seotud mikroskoopia ja tsütogeneetikaga. Missugused organiseerituse tasemed järgnevad rakulisele? Kude on elu üks organiseerituse tase. Histoloogia teadusharu, mis uurib kudesid. Inimese siseehituses on eristatavad neli põhilist koetüüpi: epiteel-, lihas-, närvi-ja sidekude. Koed on koondunud organitesse. Organ on kudede koum, mis täidab mingit kindlat funktsiooni.
Inimkeha läbiva voolu tugevus sõltub pingest ja keha elektritakistusest. Peamiselt määrab keha takistuse naha sarvkude, mille aktiivtakistus moodustab peamise osa keha kogutakistuse. Aktiivtakistuse teiseks komponendiks on hästijuhtivate nahaaluste kudede ja organite takistus. Nii moodustab inimkehaga kontaktis olev voolujuhe kondensaatori, mille üheks plaadiks on voolujuhe (elektrood) ja teiseks nahaalused koed, dielektrikuks aga õhuke naha väliskiht, mille aktiivtakistus Rh on lülitatud paralleelselt selle kondensaatoriga (C). Sellise kontakti skeem: Takistust mõjutavad tegurid: naha seisukord; voolujuhiga kokkupuutumise tihedus; keha läbiva voolu tugevus rakendatud pinge voolu toime kestus. Katses kasutatud varustus: voltmeeter, lampvoltmeeter, sunt ja kaks lolli, kes endast voolu läbi laseksid. U mV I= , mA Rs U Z = V , k I
Negatiivsed küljed: · Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele Karl Ernst von Baer (1792-1876): · Munaraku avastamine · Embrüonaalse arengu uurimine Charles Darwin (1809-1882): · Evolutsiooni hakati tunnistama, kui üldist loodusnähtust Evolutsiooni tõendid Palentoloogia andmed: · Palentoloogia uurib fossiile · Tavaliselt, mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid · Saavad säilida ainult juhul, kui nende mineraalsed või pehmed koed asenduvad keemiliste reaktsioonide käigus hästi säilivate mineraalidega Kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga · Säilida võivad ka kitiinist või muust orgaanilistest materjaalidest · Vanuse määramisel kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope Võrdlusmeetodid: · Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad Homoloogilised elundid Rudimendid:
Epidermi lõhkemisel väljub pulbritaoline mass. Esinevad roostelistel. Mädanikud. Mädanikud avalduvad üksikute taimeosade või –kudede lagunemises (tekitavad seened perekondadest Phytophtora, Rhizoctonia, Fusarium). Kujumuutused. Võivad esineda mõnel organil või kogu taimel. Sagedamini esineb haiguslik liigkasv (pahad, nõialuuad, ploomi kott-tõbi). Mumifitseerumised. Mumifitseeruvad viljad säilitavad oma kuju, muutuvad värvus ja sisemised koed. Närbumised. Põhjuseks on taime veevarustuse häired, mis võivad olla tingitud seentest, bakteritest. Defoliatsioonid. Lehtede enneaegse varisemise põhjuseks võivad olla ebasoodsate kasvutingimuste kõrval patogeensed seened (kirsside, sõstarde lehevarisemistõbi). Kummivoolused. Luuviljalistel tekitavad kummivoolust ainevahetushäired ja seened Haiguste levik ja tõrje Haigused levivad istutusmaterjaliga, seemnetega, nakatunud mullaga. Seene
Kõhr-ja luukude, kaugel või hajusalt ja kudedel erinevate rasvkude, lümf) Rasvkude, veri rakuvahe ainet palju kujudega 2)tugiül (kõhr, ja luukude) 3)ühendab erinevad koed ühtseks tervikuks Tsütoplasma Tsütplasma-poolvedel rakusisu, milles paikenvad organellid. Tsütoplasma koosneb 60-90% veest + selles lahustunud anorgaanilistest ja orgaanilistest ainest Prokarüoootses rakkudes on liikumatu, aga eukarüootsestes rakkudes on ta liikuv ÜL: 1) aitab säilitada raku kuju 2) seob raku organellid ja tuuma ühtsks tervikuks ning kindlustab nende töö
Põhiliseks reumatoidartriidi kaebuseks on hommikune liigesjäikus. See tähendab seda, et hommikuti on haigel liigesed kanged ning raske on liikuma hakata ning voodist tõusta. Tavaliselt selline seisund möödub tunni kuni paari jooksul. Üldsümptomiteks on - väsimus, nõrkus, isutus ning üldiselt halb enesetunne. Need sümptomid võivad olla ka esmasteks reumatoidartriidi ilminguteks. Kõhre- ja luumuutuste tõttu kaotavad liigesepinnad oma esialgse kuju ja vormi. Liigeselähedased koed on põletikust samuti kahjustatud. Need ei suuda enam hoida liigest õiges asendis. Liiges hakkab "loksuma" ning muutub ebastabiilsek ja tekivad väärasendid. ljhokljhsjhsdkjanooisoahksd.sdaiygohsaohojsa 4. REUMATOIDARTRIIDI RAVIVÕIMALUSED Reumatoidartriidi puhul on haiguse aktiivses perioodis võimalikult palju soovitatud puhata. Tavaliselt ravitakse reumatoidartriiti valuvaigistitega - Diclofenac ja ibuprofen, mis vähendavad valu ja põletikku
toit ilma toiduta olemise pikkus erineb inimeseti, mõned nädalad võib hakkama saada, mõni paar päeva, tekivad häired. Joogita suudab olla mõned päevad, tekivad tõsised häired. Valgus polaaröö ajal loomulikku valgust ei ole, kunstlik valgus, võivad tekkida hallutsinatsioonid Organismi põhiomadused/funktsioonid (elu iseloomustavad tunnused) : Erutuvus võime vastata ärritusele erutuse tekkega, erutuvad koed on lihaskude ja närvikude Ainevahetus a) assimilatsioon ainete süntees b) dissimilatsioon ainete lagunemine Paljunemine Sisekeskkonna püsivuse (homöostaasi) säilitamine sisekeskkonna moodustavad veri, lümf ja rakkudevaheline vedelik Sisekeskkonna retseptorid reageerivad teatud kindlatele muutustele: Temperatuur normaalne +37 kraadi, termoretseptorid pH ehk happe-leelise suhe arvud 1-14
1) Epiteelkude: · Paiknevad tihedalt üksteise kõrval · Rakuvaheaine peaaegu puudub · Kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest 2) Sidekude: · Rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet · Nt. luukude, veri ja raskude · Ühendab elundite koostisse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. 3) Lihaskude · Rakud on pikliku kujuga, sisaldavad valgulisi müofibrille · Müofibrillid võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid 4) Närvikude · Ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega · Moodustunud on pea-ja seljaaju · Omane on erutuvus ja erutuse juhtimine · Ühendab organismi ühtseks tervikuks 6
ja isegi öösel. Kui toitu ei piisa, siis kõhnub saarmas väga kiiresti ning võib kolme päeva möödudes surra. merisiilikutest, vähilistest, kaladest, limustest, krabidest ja vetikatest. Ta haarab saagi hammaste ja eesjalgadega vee all, surub selle vastu rinda ja kerkib pinnale. Veepinnal keerab kalaan end selili ja asetab saagi nahavoltide vahele. Merisiilikutel murrab ta käppade ja hammaste abil okkad ära, närib rüü katki ja sööb pehmed koed ära. California kalaanid kasutavad limuste kodade avamiseks ning krabide ja merisiilikute purustamiseks kuni 3,5 kg kaaluvaid kive. Loom paneb selle oma kõhul asuvasse nahakurdu ja kolgib saaki vastu seda, kuni selle koda või rüü puruneb. Vahel kasutab kalaan sama kivi mitu korda, hoides seda vahepeal kaenla all. Paljunemine Paaritumine ei toimu kindlal aastaajal, kuid sagedamini kevadel. Tiinus kestab 89 kuud. Emane sünnitab ühe poja.
Vetikad (puuduvad koed, keha ei jaotata organiteks -> Samblad(kattekude, tugikude, juhtkude, vars, leht, annab TURBA)-> Sõnajalgtaimed(juur, juhtkude, annab KIVISÜTT, paljuneb eostega)-> Paljasseemne taimed(okastaimed: seeme, pung, annab PUITU, koos mägede tekkega) -> Katteseemnetaimed(õistaimed: õis, vili, rohttaimed) Evolutsiooni protsessid: Põlvkonnad ei muutu sest: 1. isend · Populatsioon on väga suur 2. liik · Ristumised on vabad 3. populatsioon · Mutagenees puudub 4. kooslus · Populatsioon on isoleeritud 5. biosfäär · Puudub looduslik valik Geneetilise muutlikkuse allikad: 1. . Mutatsioonid *geenmutatsioon *generatiivsed mutatsioon...
Proliferatsiooni tsoon Hüpertroofia tsoon Kaltsifitseeruva kõhre tsoon Resorptsiooni tsoon Luu Osteoklast Veresoon Osteoblastid Diafüüs Luukoe regeneratsioon · Esimene reaktsioon on hematoomi teke tingituna luuüdi ja periosti veresoonte katkemisest · Peale koagulatsiooni tungib hematoomi sidekude moodustades granulatsioonkoe. Neutrofiilid ja makrofaagid eemaldavad elutud koed, osteoklastid hävitavad luufragmendid Kallus · Granulatsioonkude muutub tihedaks sidekoeks ilmselt koos teatud kõhrkoeliste lisanditega - nim. fibrokartilagiinseks kalluseks · Luuline kallus moodustub nii periosti sisemisest osast, kui ka endostist. Fibrokartilagiinse kalluse resorptsioon ja asendumine luulisega toimub analoogselt kondraalsele luustumisele · Luuline kallus reorganiseerub kompaktolluseks Hematoom Väline kallus Sisemine kallus
Maksa ehitus ja talitlus Maks on pruunikaspunane, peelgelsileda pinnaga, ehituslikult võrkjat tüüpi torunääre. Maksa kude on pehme ja rabe, mitte väga elastne, seepärast võib maks trauma korral kergesti rebeneda. Enamus maksast asub kõhuõõne ülaosas parema roidekaare ja diafragma kupli all, väike osa ulatub ka keha keskteljest vasakule. Maksal on ebakorrapärane seenekübarat meenutav kuju. Maks on inimese suurim siseorgan ja jääb kõikidest inimorganitest suuruselt alla vaid nahale. Täiskasvanud inimese maks kaalub umbes 1-1,5 kg, looteaeas täidab maks enamuse loote kõhuõõnest. Maksa peamiseks funktsiooniks on viia läbi toitainete rasvade, karbohüdraatide ja vitamiinide lagundamist, sünteesi ning ladustamist. Seedenäärmena eritab seedimisse sappi, eemaldab verest kahjulikke tegureid. Maks on tuntud oma imepärase uuenemisvõime poolest. Koed uuenevad ja organ saavutab peale kahjustumist uuesti oma töövõime. Maks uuendab end iga viie kuu ...
Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ja nendest lähtuvad närvid ning närvisõlmed ehk ganglionid. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse ehk närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi üheks tervikuks. Rakkude suurus
TSÜTOLOOGIA KONSPEKT HISTOLOOGILISTE PREPARAATIDE VALMISTAMISE PÕHIETAPID Histoloogia uurimisobjektiks on inimese või katselooma organismi koed ja organid – selleks, et kude oleks võimalik valgusmikroskoobiga uurida, tuleb võetud proove töödelda ja sisestada Materjali võtmine – proov ei tohi olla liiga suur, sobiv suurus on 1x1cm, proovi lõigatakse skalpelli või žiletiga Fikseerimine – eesmärgiks on säilitada koed võimalikult elupuhuses seisundis, selleks kasutatakse nii liht- kui liitfiksaatoreid, koetükk asetatakse markeeritud kassetti (proovi nr, kuupäev)
.....................................................................................................................................................6 KOED.....................................................................................................................................................................7 Taimekoed..........................................................................................................................................................7 Loomsed koed....................................................................................................................................................8 TAIMED............................................................................................................................................................... 10 Juur...................................................................................................................................................................10 Võsu.
· Rakk tekib rakust raku jagunemise teel. · Organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel. · Rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. Kuidas uuritakse? · Valgusmikroskoop: värvid, ei saa suurendust · Elektromikroskoop: hall, saab palju suurendada Kudede jagunemine · Epiteelkude: paikneb tihedalt, kaitseb teisi kudesid · Lihaskude: piklik, et saaks tõmbuda kokku · Sidekude: paiknevad hajusalt, ühendab elundis koosnevad koed ühtseks, kaitseülesanne · Närvikude: pikkade jätketega, omane erutuvus ja erutus, ühendab neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks · Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. · Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. · Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud
Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Taimede lootejärgne areng: algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks (idandvegetatiivsed organid(juur, vars, lehed)juveniilne staadium(juurestik, varre kasv, lehed)kasvuperioodgeneratiivne arengu periood(tolmuterad, munarakk)vananemisperiood(aeglustub ainevahetus, rakud ja koed hävivad järkjärgult) ja generatiivseks arenguks. Kobarloode-sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine (44-55). Menstruatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakas. Ontogenees-isendi individuaalne areng.
See koosneb vaid ühest rakukihist, moodustades poolläbilaskva biomembraani, mille kaudu toimub ainevahetus vere ja koerakkude vahel. See protsess leiab aset, kuna kahel pool kapillaari seina olevad vee- ja teiste ainete hulgad püüavad tasakaalustuda. Koevedelikus on vähem hapnikku, ent rohkem süsihappegaasi ja muid jääkaineid kui veres. Seetõttu antakse läbi kapillaari seina verre liigne süsihappegaas ja muud jääkained (piimhape, kusiaine jt), vastu aga saavad koed hapnikku ja toitaineid (glükoosi, aminohappeid jt). Kapillaaride kaudu jõuavad rakkudesse ka nende talitlust reguleerivad hormoonid. Veri voolab kapillaaris rõhu erinevuse tõttu juussoone arteripoolse ja veenipoolse otsa vahel. Elundi puhkeolekus on osa kapillaare (lihase puhul 60%) tühjad. Elundi aktiivse töö korral täituvad aga kõik kapillaarid verega, tagades nii organi parema varustatuse verega ja selle kaudu vajalike toitainete ning hapnikuga ja ka jääkainete ärajuhtimise
vitamiinide puhul 4-40 ööpäevaks. Tänapäeval on levinud vitamiinide ebapiisavast tarbimisest tekkinud hüpovitaminoosid, mida on raske avastada kuna neil ei ole kindlaid haigustunnuseid. Kuid tundemärkiteks võivad olla töövõime langus, väsimus ning erinevatele viirustele, haigustele suurenenud vastuvõtlikus.Vitamiinide puudus nõrgendab ka rakkude normaalset funktsioneerimist, mis ilmneb muuhulgas ka inimese välimuses, juuksed ja nahk tunduvad kuivana ning koed uuenevad aeglasemalt. Kuid millest siis ikkagi tekib vitamiine puudujääk organismis? Üheks põhjuseks võib olla see, et inimesed ei tea erinevate vitamiinide ülesandeid ega ka seda millistest toiduainetest neid omistada saab. Inimesed ei söö ka piisavalt mitmekülgselt, teatud toiduained võivad sageli olla vastumeelsed või siis ollakse mõne toiduaine vastu ülitundlik. Tänapäeval arvavadki inimesed seda, et organism saab kõik
KEEMILISED ELEMENDID JA ANORGAANILISED ÜHENDID ORGANISMIDES Elusloodusest on leitud 70...90 keemilist elementi. Organismid saavad neid peamiselt toidust ja joogiveest. Elussüsteemide talitluse jaoks hädavajalik miinimum on 27 elementi e. bioelemendid, mis on järgmised: · makrobiogeensed e organogeensed- H, C, O, N, S, P (sisaldus üle 1%). Annavad enamuse raku kuivmassist ja neist on üles ehitatud biomolekulid. Neist omakorda koosnevad rakud ja koed. Annavad kuivkaalust 98-99% ja: elava koostises on eelistatud mittemetallid; tegu on nn kergete elementidega (st väikese aatommassiga). · ioonsel kujul esinevad elemendid- 4 katiooni: Na, Ca, K, Mg ja 1 anioon: Cl (sisaldus 0,1-1,0%). Kindlustavad põhiliselt füsioloogiliste protsesside kulgemise. · mikrobiogeensed Fe, Mn, Co, Cu , Zn, F, B, I (sisaldus alla 0,1%) ja ultramikrobiogeensed - Mo, V, Ni, Cr, Se, Sn, As (sisaldus alla 0,0001%)
Vaklade keha teravatipulises esiotsas paikneb suuava. Vagla ainsaks tegevuseks on söömine. Mõne päeva möödudes on vaglad valmis nukkumiseks ja otsivad selleks kuiva koha. Selleks hetkeks on nad 8-12 mm pikad. Vagel kasvab kiiresti ning moodustab paksude seintega tünnikujulise kookoni, kus toimub edasine areng. Toakärbse vagel Järgnevalt muutub kookon tünnikujuliseks punakaspruuniks nukuks. Nuku sees toimuvad suured muutused: vastseelundid lagunevad ning tekivad valmiku koed ja elundid. Kui nukk on täielikult välja arenenud, puhub küps valmik kookoni esiotsas oleva raku katki, mille tulemusel avaneb selle ees asuv kaaneke. Soojades tingimustes koorub valmik kolme päeva jooksul. Koorumise hetkel on hariliku toakärbse tiivad väikesed ja kokkulapitud. Seni, kuni valmiku keha kuivab ja tiivad tugevnevad, valmik lennata ei saa. Normaalsetes tingimustes võib protsess kesta kuni tund, kohe pärast seda toimub paaritumine. toitumine Lindlate ja lautade ümbruses
Putukatel eristatakse täis ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega. 8. Rakk - elusorganismide väikseim ehituslik ja talituslik osa, mis on võimeline iseseisvalt kasvama ja paljunema. Kude - sama talitlusega ja struktuurilt sarnastest seotud rakkudest koosnev taime või looma organi osa. Organ (elund) organismi osa, mis moodustub erinevatest kudedest. Need koed talitlevad kooskõlastatult ja täidavad kindlaid ülesandeid. 9. Organsüsteemid inimesel, nende ülesanded . Kattesüsteem - Nahk, juuksed, küüned, higinäärmed Mehaaniline kaitse, D-vitamiini eellaste, süntees, eritus Närvisüsteem pea ja seljaaju närvid, retseptorid Peamine regulatoorne süsteem, kontrollib kõiki füsioloogilisi ja intellektuaalseid funktsioone. Skeletisüsteem - Luud, kõhred, sidemed
Bioloogiline surm on peale kliinilist surma, mis on kestnud üle 5 min Taimede lootejärgne areng: Vegetatiivne areng: Idand kujunevad taime veg. Organid Juveniilses staadiumis arenevad juured, lehed ja taim kasvab suuremaks Kasvuperiood taim kasvab, õisi ei moodustu Generatiivne areng( algab õite väljakujunemisega): tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood: aeglustub taime ainevahetus, rakud ja koed hävivad järk-järgult Pärilikkus Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Pärilikkuse kandjad on kromosoomid. Genoom liigile iseloomulikus ühekordses kromosoomikomplektis olev geneetiline info. Inimese genoom koosneb 24 kromosoomist. Genotüüp - on indiviidi (sageli ka raku) kogu geneetiline informatsioon. Sellest sõltub selle isendi tunnuste esinemine. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum
Püramiidid- vaaraode võimu kõige suurejoonelisem materiaalne kehastus. Nomarhid- ehk noomid. Nomarhid on maakondade ehk noomide asevalitsejad. Preestrid(templid) vaarao määras oma volituste konkreetseks elluviimiseks ametisse preestrid.Nende päralt oli vahetu korraldav võim Egiptuse peamistes pühapaikades tempilites. Amon-Ra - ta sai Uue Riigi ajal tõeliseks peajumalaks.Tema tähtsaim pühamu oli Karnaki tempel. Muumia on konserveerunud surnukeha, millel on säilinud pehmed koed. Kuningate org - see on vaaraode matmispaik Teeba lähedal. Ehnaton Uue riigi aegne vaarao ( 14 sajand eKr.) Valis päikeseketta Atoni riigi peajumalaks Amon-Ra asemel. Rajas Teema ja Mamphise vahele uue pealinna Aten - Atoni. Nofretete - oli vaarao Ehnatoni abikaasa.Temastloodi skulptuur Nofretete pea, see kujutas intelligentset ja võluvat naist. Tutanhamon 1922. Avastati Tutanhamoni hauakamber. Ta abiellu Ehnatoni tütrega ja sai troonile 10-aastaselt ja suri juba 20 aastaselt.
olevate jäätmete liigist, hulgast, päritolust, jäätmekäitluse seisukohalt olulistest omadustest ja neist tulenevatest tervise- või keskkonnaohust ning pidama koguselist ja liigilist arvestust oma tegevusega seotud jäätmete tekkimise ja käitlemise kohta. Erikäitlust vajavad meditsiinilised jäätmed - vere, vereproduktide, muude kehavedelike, ekskreetide ja sekreetidega küllastunud jäätmed ja teravad. Patoloogilised jäätmed · koed, organid ja kehaosad (v.a hambad, luu ja igeme tükid); · operatsiooni, lahangu või meditsiinilise protseduuri käigus kogutud kehavedelikud, kehavedelike proovikonteinerid, kehavedelikega küllastunud (tilkuvad) materjalid; · nende jäätmete hulka ei kuulu uriin ja fekaalid. Jäätmekäitluse üldnõuded Jäätmetekitaja / jäätmevaldaja - on kohustatud vältima ohtlike jäätmete segunemist omavahel või tavajäätmetega või muude ainete või asjadega
(jääkained, varuained, pigmendid, toitained) Rakuteooria • Mis on tsütoloogia uurimisobjektid? Rakud ja nende ehitus ja talitus. • Miks pani valgusmikroskoobi leiutamine aluse tsütoloogia tekkele? Avastati, et on olemas rakud ning saadi uurida rakkude kui ka kudede ehitust. • Miks uuriti esimeste mikroskoopidega taimerakke, aga mitte loomarakke? Ei teatud kindlalt, kas loomadel eksisteerib rakk. • Milliseid rakustruktuurid avastati kõige enne? Miks? Avastati koed, sest neid lihtsam märgata mikroskoobiga. • Nimeta koetüübid ja too näited? Epiteel - naha pindmine osa, sidekude - veri, lihas südamelihas, närvikude - peaaju. • Milline tähtsus oli eletromikroskoobi leiutamisel? Sai uurida uusi struktuure. • Nimetage rakuteooria põhiseisukohti. Kõik organismid koosnevad rakkudest, rakk tekib rakust raku jagunemise teel, organismide kasv ja areng põhinevad raku jagunemisel, rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas.
saarekestena endokriinse aktiivsusega rakud. Need rakud jagunevad omakorda kahte gruppi: § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka tõstvat glükagooni, § rakud, mis produtseerivad veresuhkru hulka langetavat insuliini. www.fairview.org/.../content/pancreas.gif PANKREAS e KÕHUNÄÄRE Insuliini vaegusel tekib diabeet ehk suhkurtõbi. Sel puhul kaotavad koed võime süsivesikuid omastada, mistõttu vere suhkrusisaldus kasvab mitmekordseks. Ilmneb tugev janu ja seoses vee rohke tarvitamisega kasvab diurees 6 kuni 10 liitrini ööpäevas. Lihastes ja maksas väheneb järsult glükogeeni hulk, mistõttu töövõime langeb. www.lepoint.fr/.../1825_SIPA_00467200_000003.jpg www.podo- orthese.com/images/pied_diabete1.jpg
Tuumakeses toodetakse valke ja RNA-d. Kromosoomid on kokku pakitud DNA ja selle sees ongi geenid. Mis on kromosoomide ülesanded . Kromosoomise ülesanne on päriliku info avaldumine ja edasi andmine. *Mitu DNA ahaelat on ühes keha rakkus? 1 rakkus on 16 kromosoomi. *Millal on koromosoomid mikroskoobiga selgesti nähtavad ja miks just siis. Neid on siis näha kui nad poolduvad, sest siis on nad kõige suuremad. Erinevad rakkud ja koed. Epiteelkude • Epiteelkude katab kõiki organismis väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ning piiritleb organeid. • Epiteelkude kaitseb vigastuste, nakkuste jt. väliskeskkonna kahjulike mõjude eest. • Epiteelkoe kaudu toimub kogu ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Epiteelkoe rakud asuvad tihedalt üksteise kõrval, moodustades rakkudevahelise aineta õhukesed kiled. Need kiled võivad koosneda ühest või mitmest rakukihist.
Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). Mis on kude? Kudede liigitus. Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud, mis koonduvad rühmadeks. Algkoed e. meristeemid initsiaalrakud - moodustavad algkoe; on piiramatu jagunemisvõimega. Kiirdrakk - kasvukuhiku tipus paiknev üks suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulise püramiidi sarnane rakk, mis jaguneb kõikide külgede suunas. Algkoed ehk meristeemid on taimedele omased diferentseerumata rakkudest koosnevad koed. Algkoel on kaks põhiomadust: kiire paljunemine ja võime muutuda teiste kudede rakkudeks ehk diferentseerumisvõime. Asukoha järgi eristatakse 4 algkoe rühma: tipmine e. apikaalne meristeem, (kasvukuhikus) Tipmine meristeem paikneb juurte ja varte pea- ja külgharude tippudes, seal toimub taime pikkuskasv. Külgmine e. lateraalne meristeem, nimetatakse ka kambiumiks. Paikneb telgelundites pinnaga parallelse kihina. Põhjustab elundite kasvu laiusesse e. jämenemist. vahelmine e
ERUTUVAD KOED Erutuvus on võime vastata ärritusele. Erutuvad koed on närvi- ja lihaskude. Lihaskude iseloomustab lisaks sellele veel kontraktsioonivõime (kokkutõmbevõime). Närvirakk ja närvikude Närvirakke on inimesel ca 10 miljardit. Nad koosnevad kehast, dendriitidest (toovad erutuse neuronini ) ja aksonist (viib erutuse järgmise neuronini vôi talitleva elundi rakkudeni ). Närvirakkude jätked on tavaliselt kaetud müeliinkestaga (rasvataoline aine), mis tunduvalt suurendab erutuse liikumise kiirust mööda kiudu (sellest edaspidi).
selliseid nimetatakse embrüo tüvirakkudeks. 2. Spetsiifiline etapp a) rakkudes avalduvad vaid koetüübile omased geenid, mis hõlmavad 5-10% geenide üldarvust b) rakkudes algab koetüübile omaste valkude süntees c) muutub rakkude kuju ja paigutus d) kujuneb välja raku vaheaine e) üleminek ühest koetüübist teise on välistatud, spetsialiseerumine on pöördumine Organogenees See on organite teke. 1. Peavad olema kujunenud koed 2. Peavad toimuma programmeeritud muutused rakkudega a) rakkude valikuline hukkumine b) rakkude valikuline ümberpaiknemine c) rakkude valikuline jagunemine Näide - sõrmede jagunemine jäsemepungast. Peavad kujunema sõrmed ja sõrmevahed. Sõrmede alal olevad rakud jätkavad jagunemist ja sõrmede alale siirdub osa sõrmevahede piirkonna rakke. Sõrmevahed - osa sõrmevahede rakkude mitoos blokeerub, rakud
Dekodeerides keerukaid kalamustreid ümbrusest üldpildi saamiseks (madalsagedustel), parandab delfiin sageduskanaleid neid häälestades, et uuritavast objektist täpsemat infot saada (kõrgsagedustel). Selline täpsus võimaldab eristada 1/3 millimeetri jämedust võrku. Delfiinid kasutavad ultrahelikiirte sageduse muutmist ka kui relva. Nimelt on nad võimelised oma helikiiri häälestama sellisele sagedusele, mis tekitab kalade ujupõites resonantsi, pannes kalade koed sültjalt värisema ja eksitades neid. Lisaks kalade leidmisele ja kangestamisele kasutavad delfiinid kajalokatsiooni ookeanihämarustes orienteerumiseks, võimaldades neil jälgida veealuseid kaljusid ja teisi füüsilisi objekte, mis jäävad neist mõnesaja meetri kaugusele. See süsteem tuleb kasuks ka pimedas takistuste asukoha kindlaks määramisel ja neist möödumisel. Teised elusolendid paistavad neile mereimetajatele justnagu röntgeniaparaadi all. Kuna koed
Fragmentatsioon - vanemorganismi keha jaguneb iseeneslikult mitmeks osaks. Igast osast areneb uus organism (okasnahksed; meritäht). Suguline paljunemine: Õistaimedel ja enamikul loomadel. Sugurakkude (gameetide) tuumade ühinemisel (viljastumisel) moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk sperm. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid. Suguline paljunemine jaguneb: Kehaväline viljastumine: · Kalad ja kahepaiksed. · Küpseb palju sugurakke. · Viljastumine on juhuslik. · Hukkub palju ebasoodsate tingimuste tõttu. Kehasisene viljastumine: · Imetajad, roomajad ja linnud. · Küpseb vähem sugurakke. · Viljastumise tõenäosus suurem. · Kaitstud paremini ebasoodsate tingimuste eest. VÕRDLUS: VEGETATIIVNE EOSELINE SUGULINE
Suitsetajate risk kopsuvähki haigestuda on 10-50 korda suurem kui mittesuitsetajatel. Veel üks tegur on passiivne suitsetamine, see tähendab viibimist suitsuses ruumis. Passiivsete suitsetajate võimalused haigestuda kopsuvähki on siiski väiksemad kui suitsetajatel. Risikifaktoriks võib ka osutuda keskkonnategurid. Töö- ja elukeskkonnas võib leida sellised aineid nagu arseen, radoon, asbest ning nikli ja kroomi ühendid ja ka saastatud õhk. Areng Inimese organism koosneb kudedest ja koed omakorda rakkudest. Elutegevuse jooksul rakud jagunevad. Tervetes rakkudes on raku jagunemine väga täpne. Nii suitsetamise kui ka teiste riskifaktorite tõttu võib rakkudes toimuda muutusi, mille tõttu võivad need aastate jooksul muutuda vähirakkudeks. Kopsuvähk saab alguse üksiku kopsuraku muutumisest vähirakuks, sest organism ei suuda takistada vähirakkude jagunemist. Jagunemisest areneb vähehaaval välja kopsuvähk. Kasvaja hakkab tavaliselt arenema
Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. Loomorganismide 4 põhilist koetüüpi on epiteel- (rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval, moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitsefunktsioon), lihas- (rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid; eristatakse vöötlihas-, silelihas-, ning südamelihaskudet ), side- (rakud asuvad hajusalt, ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks) ja närvikude (rakud on varustatud pikkade jätketega, neist on moodustunud ajud ning neist lähtuvad närvid ja sõlmed, omane on erutuvus, ühendab neutraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks). Et organismi mingi piirkond oleks mikroskoobis selgelt nähtav, peab preparaat olema üherakulise paksusega (valmistatakse mikrotoomiga). Elektronmikroskoobis asendab valguskiirt elektronvoog
Otsene areng Organism koorumisel sarnaneb oma vanematele. Suguküpsuse saavutab ilma eristatavate vaheetappidetta. Moondega areng Organism koorumisel ei sarnane ma vanematele. Suguküpsuse saavutamiseks läbib arengus selgelt eristatavaid vaheetappe. Bioloogiline surm (pöördumatu) ajusurm, ille tulemusena langeb kehatemperatuur, lihased kangestuvad, veri paikneb ümber, limaskestad kuivavad ja pehmed koed hakkavad lagunema. Kliiniline surm Surma seisund mille käigus on võimalik (5-7 minutit) inimest veel elustada. Selle käigus kaotab organism teadvuse, südametöö- ja hingamine seiskuvad. 2. Viljastumine Kehasisene Kehaväline Roomajad, imetajad, linnud Kahepaiksed, kalad Spermid viiakse emase munajuhas Sugurakud väljaspool munajuha
tuumata munarakku somaatilise raku tuum ning embrüo areng in vitro. Reproduktiivses kloonimises siirdatakse blastotsüst asendusema emakasse ja võib sündida kloonlaps. Terapeutilises kloonimises eraldatakse embrüonaalsed tüvirakud ja kasvatatakse neid kultuuris patsiendi raviks või täiskasvanu tüvirakud viiakse kultuuri ja mõjutatakse diferentseeruma kindlas suunas, mõlema tulemusel siirdatakse vajalikud koed patsiendile. 3. Kas rakuteraapia abil saab tänapäeval ravida Alzheimeri ja Parkinsoni tõbe? Veel ei ole, kuid sellega tegeletakse. MÕISTED Embrüonaalkloonimine varase embrüo lõhestamise teel saadud kloonembrüote kasutamine identse genotüübiga järglaste saamiseks. Embrüonaalne tüvirakk embrüoblasti tüvirakud, mis võivad difenseeruda kõigiks rakutüüpideks, kuid pole võimelised arenema tervikorganismiks.
RIIK loomariik HÕIMKOND keelikloomad KLASS imetajad SELTS primaadid SUGUKOND inimlased PEREKOND inimene LIIK homo sapiens sapiens. 2. Inimese üldtunnused (põhilised) · Kahel jalal sirge seljaga kõndija · Artikuleeritud kõne · Kirjaoskus · Usk · Puudub innaaeg · Suur aju · Püsisoojane temperatuuri vahemik normaalselt 36-37 kraadi · Sotsiaalne eluviis (perekonnasuhted) 3. Nimeta inimese koed koos alamkudedega · Lihaskude silelihaskude, vöötlihaskude, südamelihaskude · Sidekude veri, luu- ja kõhrkude, rasvkude · Närvikude · Epiteelkude 4. Vere ülesanded (6tk) / Vererakkude ülesanded · Transport hormoonid, hapnik, antikehad · Stabiilse sisekeskkonna e. Homöostaasi tagamine · Organismi kaitse haigustekitajate hävitamine · · · 5. Vere koostis
sootunnuste teket ning sünteesib ka koevalku (anaboolne funktsioon). 15. Naissuguhormoonid, ülesanded Naissuguhormoonid on östrogeen ja progesteroon. 1) Östrogeen soodustab väliste sootunnuste teket ja sugulist aktiivsust 2) Progesteroon valmistab naise organismi ette valmis võtma viljastunud sugurakku ning sodustab loote arengut 16. Erutuvus Kõikide elusorganismide omadus, mille kohaselt kõik koed ja rakud on võimalised muutma oma funktsionaalset seisundit. 17. Millised muutused tekivad erutunud koes? Üldised muutused: 1. Muutuvad elektrilised potentsiaalid 2. Ainevahetus kiireneb 3. Suureneb soojuse produktsioon Spetsiifilised muutused: 1. Lihaskontraktsioonid 2. Erinevate ainete eritumine näärmetes 18. Kuidas jagunevad ärritajad? Kuidas need jagunevad tugevuse järgi? Ärritajad jagunevad üldised ja spetsiifilised.
Häid tulemusi annab valgusravi nahahaiguste, valutava selja, liigestes ja pehmetes kudedes esinevate valude, peavalude ja lihaskrampide puhul. Kasutatakse buliimia, põletustraumade tagajärjel tekkinud haavade ning lamatiste raviks. Surveriided 5 Valmistatakse individuaalselt Rõhk 15mmHg, edasi 20-30mmHg Kantakse 23 tundi ööpäevas Armi verevarustus väheneb naha elastsed koed kiud paigutuvad õigesse asendisse, pidurdub liigkasv Kantakse 12-18 kuud, kontrollitakse iga 3 kuu tagant ARM Probleemideks armid ja kontraktuurid Arm küpseb 1,5-2 aastat 1 aasta jooksul on hüpertroofiline arm mõjutatav Päikest põletusarmile mitte lasta Surveriided arm küpseb kiiremini. Silikoonplaastrid Mepiform. Contratubex geel, Lioton 1000 geel PROGNOOS
vahetuvad kiiresti. Hulkrakse organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega moodustavad koe lihaskude – organismi liigitustalitlused; vöötlihaskude skeletilihastes, silelihaskude siseelundites, südamelihaskude südamelihases. sidekude – kaitseb (veri ja rasvkude), toestab (luu- ja kõhrkude), seob lihaseid luudega (kõõlused), transpordib aineid (veri), ühendab kõik koed ühtseks tervikuks. epiteelkude – eraldab keha väliskkeskonnast, võimaldab ainevahetust keha ja väliskkeskonna vahel, katab keha ja siseelundite pindu. närvikude – ärrituse vastuvõtmine, analüüsimine, edastamine ja salvestamine. Kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma (bakter) 0.1 – 0.3 m suurune Kõige suuremad rakud on lindude munarakud Loomarakk
KORDAMINE NAHAHAIGUSTE RAVIS KASUTATAVAD RAVIMID 1. Akne tekkepõhjused. * Liigne rasuproduktsioon * Folliikulisisene liigsarvestumine * Põletiku kujunemine, mis on eeskätt seotud P. Acnes’e paljunemise ja tungimisega ümbritsevasse koesse. 2. Akne teket soodustavad faktorid. * Ravimid * Geneetiline eelsoodumus * Ebasobiv nahahooldus (õlidega ei tohi ravida) * Keskkonnatingimused * Liigne solaariumi külastamine (tekitab punne juurde) * Mehaaniline ärritus (vältida koorijaid) 3. Akne põhivormid. Kuidas saame ravimitega mõjutada akne kulgu? 1). Kerge akne ehk komedogeenne akne 2). Keskmine ehk põletikuline papulaar-pustulaarne akne 3). Raske ehk sülmelis-tsüstiline akne Mida saame teha? Kuidas saame teha? - Vähendada rasueritust - Lokaalne ravi - Reguleerida sarvestumist - Süsteemne ravi - Vähendada põletikku - +õige n...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
