need on ülespoole kasvavad külgjuured. Pesa või korvike, kuhu kogunevad taimsed ja loomsed jäänused surnud lehed jms moodustavad toitainete tagavara. Orhidee juure keskel on juhtsoonte süsteem, mis on ümbritsetud õhkeste rakkude kihiga (endodermis) ning see omakorda on kaetud välise korkjate rakkude kihiga (endotermis). Kõige pealmine kiht on velamen (võib öelda ka epidermis). (1) Eriti hästi vett läbilaskvate rakkudega juhtsoonte süsteemi ja velamen'i koed transpordivad vett koos selles lahustunud toitainetega. See keskne ümberpaigutussüsteem ei ole tähtis mitte ainult vee ja toitainete transpordiks taime sees, vaid see toimib ka tugisüsteemina kas siis, kui see pole aktiveeritud, ning annab taimele stabiilsuse ja tugevuse. Uute juurte areng on orhidee uue kasvufaasi alguse signaal. Võrsed ilmutavad end hiljem. Orhideed elavad vähemalt mingi etapi oma elust sümbioosis seeneniidistikuga. (1)
haiguse.Nahavähk on haigus, mille puhul nahas tekivad ja hakkavad paljunema vähirakud. Sagedamini esineb nahal basaalrakuline nahavähk, mille kasv saab alguse epidermise basaalrakkudest. Naha basaalrakuline vähk on kasvaja, mida iseloomustab aeglane kasvutempo ja mis väga harva levib teistesse organitesse. Kui aga basaalrakulist nahavähki ei ravita korralikult ja õigeaegselt, võib ta destrueerida ümbritsevad koed. Teine nahavähi vorm on lamerakuline nahavähk, mis saab alguse keratinotsüütidest. See kasvajaliik kulgeb kiiremini ja võib levida teistesse organitesse. Kuna nahavähi põhilised tekkepõhjused on teada, on see haigus suhteliselt lihtsalt ennetatav. Samuti edukalt ravitav, kui on diagnoositud õigeaegselt. Vaatamata eeltoodule on nahavähk paljudes valge elanikkonnaga riikides kõige sagedasem vähivorm.Lähemalt nahavähi tüüpidest ,tekkepõhjustest jne.
rebimiseks. (Teder) Libamissuised on kohastunud nii vedela kui ka tahke toidu vastuvõtmiseks. Alahuul ja alalõug on pikenenud ning sellist moodustist nimetatakse imikärsaks. (Teder) Pistmissuised on putukatel, kes toituvad taimede ja loomade koemahladest. Nende alalõuad ja ülalõuad on muutunud pisteharjasteks, mis asuvad alahuulest ja ülahuulest moodustunud rennis. Pisteharjastega läbistatakse looma või taime pealmised koed, mis võimaldavad putukal seejärel pumbata suhu koemahlu. (Teder) Imemissuiste alalõuad pikenevad ning moodustub imilont, mille abil ollakse võimeline toituma ka kõige sügavamalt õitest. Alahuulest saab keemilise meele elund. (Teder) Putukate rindmik koosneb kolmest lülist, mis on tavaliselt üksteisega liikumatult ühendunud. Rindmiku esimesele lülile ehk eesrindmikule kinnituvad esijalad, teisele lülile ehk keskrindmikule keskjalad ja kolmandale
Kogu tsükkel kestab olenevalt südame töötamise sagedusest. Kui löögisagedus on 60, siis 60/60 on 1 sekund. Süstol on suhteliselt stabiilne, vaatamata löögisagedusele (ajaliselt stabiilne st). Diastoli pikkus muutub. Kui süda töötab kiiremini, siis diastol lüheneb. Kui süda väga kiiresti lööb, siis diastol jääb nii lühikeseks, et süda ei jõua korralikult verega täituda. (Suurte pingutuste korral piiriks, millest edasi hakkab täitumine kannatama, koed ei saa hapnikku kätte ja tekivad anaeroobsed tingimused – tekib väsimus) Haige südamega inimestel võib olla nii, et südamesse jääb alati rohkem verd kui normaalselt peaks – jääkmaht suurem. Vere liikumine südames endas (Vasakust vatsakesest läheb aort, paremast südamearter) 1) Kodade süstol – kojad tõmbavad kokku üheaegselt (nii vasak kui parem). Kodade kokkutõmbe tõttu surutakse kodadest kogu veri vatsakesse. (Suurem osa verd on vatsakestesse läinud juba varem
GAMETOGENEES SPERMATOGENEES • Spermatogeneesi kulg Paljunemine algab (jätkub )suguküpsuse saabudes (mitoosi teel) I. Küpsemine, toimub meioosi teel, kujunevad spermatotsüüdid II. Transformatsioon ehk kujunemisfaas, kujuneb akrosoom, moodustub vibur ja kaob suurem osa tsütoplasmast Tulemuseks nelis spremi Viljastumisvõime kujuneb spermil mõni ...
Mari on pelaagiline ehk vabalt ujuv.Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele. Mõned teisedki elundid ja koed kasvavad ebaühtlaselt, mille tulemusena moonduvad koljuluud ja suukõverdub. Ka lõpuseaparaat muutub ebasümmeetriliseks. Pimeda poole värvus kaob. Lõhe ehk lõhi on lõhelaste sugukonda kuuluv kala. Eesti keeles kasutatud ka nimesid lohe, laks. Lõhe kasvab tavaliselt 1 meetri pikkuseks ja kuni 10 kg raskuseks, haruldasemad on kuni 1,5-meetrised ja 46 kg raskused isendid. Väliselt
1 Tsütoloogia e rakuõpetus Rakk (cellula, kytos) Inimorganisimis on umbes 100 triljionit rakku. Rakk on organismi põhiline ehituslik ja talituslik ühik, millel on olemas kõik elu iseloomustavad tunnused: ainevahetus, liikuvus, erutuvus ja paljunemine. Organismis on ~200 erinevat rakutüüpi, mis erinevad kuju, suuruse ja talitluse poolest. Sarnase ehituse ja talitlusega rakud ja nende poolt produtseeritud rakuvaheaine moodustavad kudesid Koed moodustavad elundeid Elund on see organismi osa, millel on kindel kuju, ehitus, asetus ja ta täidab temale omast funktsiooni Elundsüsteem koosneb ehituse, talitluse ja arenemise poolest sarnastest elunditest Raku suurus ja kuju sõltub koeliigist, asukohast selles ning missugune on raku elu- ja töötsükkel(talitlus). Närvirakkude haraline kuju ja pikad jätked võimaldavad neil kontakteeruda paljude rakkudega ja kanda impulsse üle pikkade vahemaade (üle ühe meetri).
Eesti Hotelli-ja Turismikõrgkool Toitlustusteenindus T14 Oskar Hoyer Jana Karavajeva PIIM JA PIIMATOOTED Referaat Juhendaja: Aune Põldma Tallinn 2014 SISUKORD LISAD Lisa 1 Piimakari Lisa 2 Säilitamine 2 1 SISSEJUHATUS Piim on toitev vedelik, mida toodavad emaste imetajate piimanäärmete koed. See on vastsündinute põhiline toit, enne kui nad suudavad mitmekesisemat toitu seedida. Kõige sagedamini mõistetakse Eestis piima all lehmapiima ja nii on kirjutatud ka see töö põhiosas just lehma ehk suguküpse emase veise piimast (lisa 1). Piim on inimeste toidulaual olnud juba varasel kiviajal, umbes 10 000 aastat tagasi. Vanim piltlik jäädvustus on 4500 aastat vana ja pärineb Mesopotaamia Sumerite riigist ning sellel on
Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalselt kohanenud, omades suurt tundlikkust. (lihasrakule motoneuronitelt lähetatud närviimpulsid, närvirakule teiselt närvirakult lähetatud närviimpulss, silm-valgus, kõrv-helilained) Mitteadekvaatsed ärritajad, mis füsioloogilistes tingimustes organite ja kudede ärritust esile ei kutsu, koed ei ole spetsiaalselt kohanenud.(elekter, meh faktorid, hape, alus, temp). ÄRRITUS Ärritaja toime eluskoele. Bioloogilise reaktsiooni alusel: Alaläviärritus läviärritusest väiksem ärritus, reaktsioon ärritaja toimele avaldub nõrga lokaalse vastusena. Läviärritus eluskoe minimaalne vastusreaktsioon ärritaja toimele Üleläviärritus läviärritusest tugevam ärritus ERUTUVUS Närvi-, lihas- ja näärmekoe omadus vastata ärritusele erutuse tekkega. ERUTUS
2. Lihaskude – vöötlihaskude, silelihaskude (siseelundite kingloom ja vöötlihasrakk koostises) ja südamelihaskude. Pikliku kujuga, võib mõõtmetelt muutuda, närviimpulsi toimel 3. Rakumembraan 3. Sidekude – asuvad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, Ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle rasvkude ja veri. Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike tervikuks, ka kaitseülesanne mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 4. Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Membraani vahendusel toimub raku aine-, energia- ja infovahetus Kaitsekude – siseorganite kaitse. Naha koostisosa
Palaviku alandab ainult jahutamine, kuumakurnatuse ja kuumarabanduse korral ei ole abi palaviku alandavatest ravimintest. Kuumarabandus Teadvus võib muutuda häguseks, tekib kuiv punetav nahk ja seisund võib muutuda eluohtlikuks. Laps tuleb kuumaallikast eemale viia, pealmised riided ära võtta, veega märjaks teha ning tuult lehvitada. Anda juua toasooja või veidi jahedamat vett, kui teadvus kaob, kutsuda 112. Külmumine Sügaval külmumisel võivad tekkida villid, koed on justkui kivist või puust, külmunud piirkond muutub külmaks, veretuks, kahvatuks ja tuimaks. Külmunud jäset ei tohi hõõruda ega asetada sooja vette, tugeva valu korral panna peale Burn- Shield geeli ja vajadusel kutsuda 112. Alajahtumine Teadvus muutub häguseks, nahk hallikaks, kahvatusk, sinakaks ning laps muutub loiuks. Tuleb anda juua sooja jooki ja katta soojalt kinni aga mitte panna sooja vette. Alajahtumisel võivad
Eristatakse vöötlihaskudet (skeletilihastes), silelihaskude (siseelundite ehituses) ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning lihased tõmbuvad kokku. 3. Sidekoe rakud asetsevad hajusalt ja neid ümbritseb palju rakuvaheainet, näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täitab kaitseülesannet. 4. Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest on moodustunud pea- ja seljaaju ja nendest lähtuvad närvid ning närvisõlmed ehk ganglionid. Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse ehk närviimpulsi juhtimine. Närvisüsteem ühendab organismi üheks tervikuks. Rakkude suurus
7. Milliseid haigusi nimetatakse pärilikeks? Tooge 2 näidet, selgitage. 8. Milliseid haigusi nimetatakse päriliku eelsoodumusega haigusteks? Tooge 2 näidet, selgitage. 9. Nimetage 3 viirushaigust, selgitage. 10. Nimetage 3 bakterhaigust, selgitage. 11. Nimetage 2 seente põhjustatud haigust, selgitage. 12. Nimetage 2 inimese parasiiti, selgitage. 7 8. INIMENE Ø Koed Sarnase ehituse, talitluse ja päritoluga rakud moodustavad koe. v Epiteelkude (kattekude)- katab organismi välispinda, seedekulglat jne. Rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval. Rakud on kiire jagunemisvõimega, seetõttu kasvavad pindmised vigastused ruttu kinni. § Näärmed tekivad epiteelist sissepoole kasvades, seega on vooderdatud epiteelirakkudega. v Sidekude (tugikude)- ühendab teisi kudesid omavahel ja toetab elastseid kehaosi. § Liigid:
BIOLOOGIA teadus mis uurib elu (kreeka keelest: bios-elu, logos mõiste) I MOLEKULAARBIOLOOGIA teadusharu mis uurib elunähtusi molekulide tasemel, kasutades bioloogia, keemia ja füüsika meetodeid. Uuritakse: 1. biopoümeere- nukleiinhapped, valgud. 2. agregaate kromosoome, rakuorganoide, viiruseid. II TSÜTOLOOGIA rakuteadus. Alguse sai 17. saj keskkpaigast kui Robert Hook leiutas valgusmikroskoobi. Uurib: rakkude ehitust ja talitlust. III HISTOLOOGIA koeõpetus. Uurib: loomorganismide kudede peenehitust. 1 BIOLOOGIA TEADUSHARUD Teadusharu Uurimisvaldkond Molekulaarbioloogia Uurib elu molekulaarset taset Rakubioloogia Uurib rakkude ehitust ja talitlust Histoloogia Uurib kudede ehitust ja talitlust Anatoomia Uurib organ...
sisemine geneetiline kell, positsiooniline informatsioon, Uute rakkude tekkimine ja paljude rakkude programmeeritud surm – ühtviisi olulised morfogeneetilised protsessid. Embrüonaalne induktsioon. Embrüo rakud sekreteerivad molekule, faktoreid mis diferentseerivad embrüo teisi rakke, määravad nende saatuse. Morfogeenid, embüronaalsed induktorid : arengu signaliseerivad valgud. Organisaatorid on signaliseerivad keskuses(erilised morfogeneetiliselt aktiivsed rakkude grupid / koed mis sekreteerivad morfogeene). Arengulisi signaliseerivaid faktoreid on vähe, samad moleulid korduvad eri organsüsteemide arengus. FGF – fibroblastide kasvufaktorid; FGFR – fibroblastide kasvufaktorite retseptorid, rakupinna türosiinkinaassed retseptorid; BMPR I & II – retseptorid. Värbamisretseptorid seovad ja aktiveerivad SMAD-valgud, mis toimivad tuumas transkriptsioonifaktoritena; Retinoolhape (Retseptorid (RAR-α, RAR-β, RAR-γ): tuumaretseptorid
Meioos I Meioos II Organismis tekib iga minut mitu miljonit uut rakku, kuid skeleti lihasrakud ja närvirakud ei jagune kunagi. Kontrolli alt väljunud ebanormaalne rakkude paljunemine põhjustab kasvajalise koe arengu. Kasvajad jagatakse pahaloomulisteks, kui nad põhjustavad siirdeid, ja healoomulisteks, kui nad seda ei tee. KOE TASAND Inimkehas on 4 põhilist koetüüpi: epiteel- ehk kattekude, sidekude, lihaskude ja närvikude. Kõik need koed saavad alguse ühest viljastatud munarakust, kuid koosnevad väga erinevatest rakutüüpidest. Kudede uurimisega tegeleb histoloogia, seda on tähtis tunda, kuna haigusi diagnoositakse tihti just kudede patoloogia alusel. Kude on rühm sarnase struktuuri ja funktsiooni ning ühtse lootelise päritoluga rakke, mis funktsioneerivad koos mingi spetsiifilise tegevuse elluviimise kontekstis. Kude võib olla tahke (luu), poolvedel (rasv) või vedel (veri). Inimekeha 4 koetüüpi: 1
mugulsibul, sibul. EHITUS: väljastpoolt sisse epiderm, koore parenhüüm, endoterm, floeem, ksüleem, säsi, steel. Esikoor koosneb varre puhul kollenhüümist. Jagunemine: dihhotoomne kaheks harunenud teljed, monopodiaalne- 20.Pung. Esikasv, teiskasv. Pungaks nimetatakse kasvukuhikut koos teda katvate soomustega. Pungas asuvad lehealgmed, punga teljest kujunevad sõlmevahed, seega on tegemist lühivõrsega. Asuvad lehtede kaenaldes. Esikasvu moodustuvad kõik koed, mis saavad alguse kasvukuhikust äsjakirjeldatud viisil. Mitmeaastastel taimedel võib esikasvuks pidada valdavat osa esimesel eluaastal tekkinud kudedest.Teiskasv seisneb juhtkimpude mahusuurenemises, mille tagajärjel vars jämeneb, kuid ei pikene. Teiskasv algab harilikult teisel eluaastal (sõltub kliimast ja taime liigilistest iseärasustest). Tekkivate kudede nimetuse esimene sõna on teis-, näiteks teispuit, teissäsikiired. 21.Juhtkimpude paiknemine ühe- ja kaheidulehelistel
Selles järgus võitleb organism ägedalt haigusetekitajatega. 4) Haiguse lõpe haigus võib lõppeda täieliku või osalise tervenemisega või surmaga. 2) Lesta haavandite sündroom Nahahaavandite sündroom lestal lestal tekivad nahahaavandid peamiselt keha alumisel küljel, nad võivad olla erineva suuruse ja kujuga, neid võib olla üks või mitu. Nahk on nekrotiseerunud ja paljanduvad selle all olevad põletikuliselt punased koed. Haavand võib ulatuda sügavale lihastesse. Akuutse haavandi serval on näha valkjat nekrotiseerunud nahka. Suure ja/või mitme haavandi korral on lest suuremal või vähemal määral kõhnunud. On tõenäoline, et selliste isendite hulgas on looduslik suremus suhteliselt kõrge. Üldiselt on aga lesta juures tavaline haavandite paranemine. See protsess algab haavandi servalt, haavandi kohale moodustub arm.Lesta haavandite sündroomi etioloogia on ilmselt multifaktoriline
kõdistivars, sisemised struktuurid on kõdistisääred. Neitsinahk (imene) on tupe distaalses osas (sissekäigus) paiknev veresoonterikas limaskestavolt, mis venitub või rupteerub osaliselt esmasseksuaalvahekorra käigus. ORGANISMI KUJUNEMINE Uue inimese areng algab hetkest, kui isas- ja emassuguraku kokkusulandumisel tekib viljastatud munarakk. Viljastatud munaraku jagunemisel saavad naise emakas alguse ja alustavad toimimist kõik uue inimese keharakud, koed, organid ja organsüsteemid. Nii seemne- kui munarakkude areng algab tüvirakkudest looteea varases etapis. Spermatogenees mehe puhul nimetatakse looteeas rebukotist arenevaid tüvirakke algseemnerakkudeks e spermatogoonideks. Suguküpsuse saabudes algab algseemnerakkude meiootiline jagunemine, mille käigus ühest primaarsest spermatotsüüdist tekib rakutuuma kaheetapilise jagunemise käigus neli haploidse kromosoomistikuga spermatiidi. Ühe seemneraku
· liitsugulised muna vastne · lahksugulised · osal on täppsilmad täiskasvanud isend (vajab · muna vastne täiskasvanud isend · igas lülis kaks mõlemast otsast avatud vaheperemeest) torukujulist eritustorukest · koed ja organid eristunud · suletud vereringe, kaks pikisoont, mis ühendatud ringsoontega · süda puudub · hingavad enamasti läbi naha, osa lõpusjätkmete abil · liitsugulised · muna vastne täiskasvanud isend LIMUSED TEOD KARBID PEAJALGSED
Maitsmine Maitsmispungad (isegi keha pinnal) "6" meel "kolmas silm" Silmud Elektrilaengute Elektrielundid Elektriangerjas, elektrisäga, tunnetamise ja tekitamise elektrirai võime Helenduse tekitamine Helenduselundid Süvaveekalad helendavate bakterite koed Nägemiselundid kalade silmad on tihti väga suured. Need on läbipaistvas avavees erinevatel kaladel., näiteks mõõkkala. Pimeduses elavatel koopakaladel silmad puuduvad. Süvaveekaladel on silmad kas vhese valguse püüdmiseks väga suured, või vastupidi väikesed, sest midagi ei ole nagunii näha. Kaladel puuduvad silmalaud, seega ei saa silmi kinni panna. Kala silmalääts on kerakujuline. Silmaava suurust ei saa muuta. Kuulmiselundid väliskõrvu ei ole
kadunud. Udara involutsioon ehk taandareng, kus udarasisesed ehituslikud muutused, vähendavad udara suurust ja sekretsioonivõimet. Nisa sisaldab kiulises sidekoes kolmesuunalisi (piki, põiki ja radiaalselt kulgevaid) lihasekiude. 30. Kudede mõiste ja jaotus (4) Kude organismi ehitusmaterjal; ühetaoliste ja ühesuguse päritolu ning talitlusega rakkude ja rakkudevahelise aine koondisi, mis mitmeti omavahel rühmitudes moodustavad organi. Koed jaotatakse epiteel-, tugi-, lihas- ja närvikude. 31. Organite ehituse printsiibid ( kompaktsed ja torujad organid) Organiteks e. elunditeks nimetatakse organismi osa, mis koosneb kudede kompleksist ja täidab teatavat ülesannet . Organid on kindla kuju ja asukohaga ning nende tgevus on omavahel seotud. Torujate organite (seede-,hingamis-, kuse- ja suguorganid) ehitus on kihiline.Organid, mille valendik on väliskeskkonnaga ühendatud keha loomulikkude
- Soojendada võib ka vesivannis (käsi, jalgu), milles olev vesi ei ole kuumem kui +37 °C. - Jätka soojendamist, kuni taastub normaalne nahavärv ja naha tundlikkus. - Kaitse soojendatud kohta kuivade riietega. - Ära hõõru külmunud piirkonda see võib põhjustada vigastusi. - Vajaduse korral toimeta kannatanu haiglasse. SÜGAV KÜLMUMINE Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed, nahk kattub villidega ja muutub lillakas-punaseks. Tegutsemine sügav külmumise korral: 1) Kaitse külmunud kehaosa külma eest. 12 2) Tee külmunud kehaosale puhas side, kaitse termolinaga ja vii kannatanu haiglasse. Külmunud jalga võib kergesti vigastada, seetõttu ei tohi lasta kannatanul käia. 3) Teadvusel olevale kannatanule anna juua sooja magusat vedelikku.
1. UNEST ÜLDISELT 1.1 Mis on uni? Uni on protsess ehk ajukoorele ja selle alumisele osale levinud pidurdus, mille ajal aju, siseorganid, verevarustus, lihaskond ja närvisüsteem taastub. Une ajal toodab aju juurde uusi rakke ning noortel kasvuhormoone, mis seletab teismeliste suuremat unevajadust. Hea ja sügav uni aitab järgmisel päeval tunda ennast värske ja puhanuna, sest siis jõuab keha, sealhulgas rakud, koed ja infosüsteemid, taastuda. Vähese une korral on inimene loid ja väsinud. Uni annab inimesele rohkemat kui hea tervise ja hingelise tasakaalu. Inimesed on tuhandeid aastaid üritanud välja selgitada, milleks kehal und ikkagi on vaja( Wikipedia 2014, 20.03.2015). Mõned seni avastatud vastused: 1. uni aitab hoida kehakaalu kontrolli all; 2. mälu ja õppimisvõime säilivad piisava une korral; 3. uni aitab vältida kliinilist depressiooni; 4. und on vaja, et kasvaksid uued ajurakud; 5
1. toon - atrioventrikulaarklappide sulgumine - süstoolne väärtus 2. toon - poolkuuklappide sulgumine - diastoolne väärtus veresooned: arterid -- unearterid, kopsuveen, aort, kaenla-, neeru-, niude-, reie-, sääreluuarterid, veenid -- kägiveenid, õõnesveenid, kopsuarter, neeru-, niude-, reie-, sääreluu-, nahaalused veenid kapillaarid ainevah.: vasak vatsake -> aort -> arterikapillaarid -> koed -> veenikapillaarid -> veenid -> alum. ja ülem. õõnesveen -> parem koda -> parem vatsake -> kopsutüvi -> parem ja vasak kopsuarter ->kopsuvärat -> artrioolid -> kopsukapillaarid -> kopsude veenid -> 2 kopsuveeni -> kopsuvärat -> vasak koda -> vasak vatsake veri koosn: plasma-- vesi, valgud, glükoos, rasvad, aminohapped, min.ained, ainevah. lõpp-prod. ül - ainete trans. veres, kaitsefunkts., happe-leelisetasak
taime pealmaaosade ja juurte pikenemine ehk primaarkasv. Eristatakse võsu apikaalset meristeemi SAM ning juure apikaalset meristeemi RAM. Sekundaarseks meristeemiks on külg- ehk lateraalsed meristeemid, mille vahendusel toimub juurte ja varte paksenemine ehk sekundaarkasv. Toodetakse juhtkudesid ja sekundaarset kattekudet. Ilma kambiumita taimed ei oma sekundaarkasvu (üheidulehelised nt) Nimetage sekundaarse meristeemi tüübid ja neist moodustuvad koed kambium – produtseerib sekundaarset floeemi ja ksüleemi korgikambium e. fellogeen – produtseerib sekundaarset kattekude peridermi Nimetage kolm peamist kudede tüüpi mis moodustuvad tipumeristeemidest Kattekoed(protodermist), juhtkoed (prokambiumist) ja põhikoed(põhimeristeemist) Nimetage peamised embrüogeneesi etapid Viljastatud munarakk jaguneb ebavõrdselt apikaalseks ja basaalseks rakuks, mis on ebavõrdse suuruse ja erineva saatusega. Viimasest saab suspensor, mis seob embrüo
2 Südame minutimaht on verekogus, mida süda 1 minutiga välja pumpab. Minutimahu suurus võrdub löögimaht korda löögisagedus. Süda ei tühjene verest tsüstoli ajal kunagi täielikult. Südamesse jääb alati umbes 50-70 ml verd. Seda nim. südame jääkmahuks. Südame puudulikkuse nähud Rütmi kiirenemine tekib tsüonoos (naha ja limaskestade siniseks muutumine) hapniku kogus veres väheneb. Huuled, käed hingeldus koed ei saa piisavalt hapnikku, süda ei jõua nii palju verd pumbata vastsündinul on löögisagedus 120-140, täiskasvanul 70-80, 5aastasel 95-100, 10-14 aastasl 75-90, 15-18 aastasel 65-75. Löögimaht vastsündinul 2,5-3. Löögimaht 1.aastasel 10 ml, 7.aastasel 23-25ml, 12 aastaselt 40ml, 13-16 vanuses 55-60ml, täiskasvanul 60- 80ml. Täiskasvanu löögisagedus sõltub mitmest asjast. Sümpaatiline NS. Südame rütmi muutused Osa südame rütmimuutusi on füsioloogilised, mis tekivad kas
..10 päeva. Vastsed on algul täiesti läbipaistvad ja sümmeetrilise kehaga, silmad on eri kehapooltel. Nad ujuvad nagu kalad ikka, selg ülespoole. Kuid seejärel teevad nad läbi keeruka moonde, mille käigus sümmeetria kaob. Üks kehapool kasvab kiiremini kui teine, mistõttu selle poole silm nihkub algul pea servale ja seejärel teisele kehapoolele. Keha lameneb külgede suunas ja muutub kõrgemaks. Seljauim nihkub ettepoole, pealaele. Mõned teisedki elundid ja koed kasvavad ebaühtlaselt, mille tulemusena moonduvad koljuluud ja suu kõverdub. Ka lõpuseaparaat muutub ebasümmeetriliseks. Pimeda poole värvus kaob. Noored lestad toituvad surusääsklaste vastsetest ja pisivähilistest. Alates 7...8 eluaastast toiduvalik muutub. Nüüd saavad eelistatuks limused ja väikesed kalad. Lesta eluiga võib küündida 16 eluaastani. Lest on rannarahva toidus olnud üks tähtsamaid kalu juba kaua aega ja on seda ka praegu. Lesta liha
· Suhteline: millised organismid eksisteerisid varem/hiljem (sügavamad kihid on vanemad). · Absoluutne: kivististe tegelik vanus. Kasutatakse radioaktiivseid elemente ja isotoope. · Geokronoloogiline skaala saadakse maailma eri piirkondade kivististe järjestamisel ja nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega. Skeletimineraalid osalevad keemilistes reaktsioonides soodutavad kivististe teket. Surnud organismide koed asenduvad kaltsiidi, apatiidi, räni või püriidiga. Makro- ja mikrofossiilid: silmaga/mikroskoobis nähtavad kivistised. Võrdlusmeetodid (feneetilised: hõlmavad liikide anatoomiat, elutegevust ja embrüonaalset arengut). · Võrdlev anatoomia jagab organismid ehituse alusel rühmadeks e süstemaatika taksoniteks (perekond, sugukond). Samas taksonis olevad organismid on sarnasemad. Homoloogid: ehituse poolest sarnased organid.
[12] Üldiselt arvavad teadlased, et raadiosagedused peaks klassifitseerima kantserogeense tegurina (tekitavad vähki) ning ses osas tuleks laiendada ühiskonna turvameetmeid. Sellised turvameetmed on olulised, kuna inimese immuunsüsteem ei ole kohandunud püsivale kaitsele elektromagnetilise välja mõju eest, on veendunud Olle Johansson Rootsi Karolinska instituudist. Praegused turvastandardid ei prognoosi EMV pikaajalist toimet, need loodi, tuginedes uuringule, kuidas rakud ja koed reageerivad kuumusele. Rääkides EMV toimest piltlikult, tunnistab Olle Johansson, et me ei ole selle suhtes immuunsed ning mängime pokkerit, pannes kaardile oma elu. [12] Elamus olev saastelekter võib tekitada kroonilisi ja ärritavaid terviseprobleeme, näiteks peavalu, unetust, allergiat, nahaprobleeme, kontsentratsiooni nõrgenemist. Lapsed ja väga vastuvõtlikud inimesed reageerivad sellele ülitundlikult, kuid kuna saastelekter on erinev,
2.1 Eelnevad e ettevalmistavad operatsioonid. Operatsiooni käigus rajatakse näiteks kolostoom ja seejärel eemaldatakse vähkkasvaja 2.2 Etapilised Näiteks luupikendusoperasioonid, ortopeedilised operatsioonid 2.3 Ühemomentsed haiguskolle likvideeritakse operatsiooni käigus näiteks pimesoole eemaldamine 3.1 Radikaalsed Operatsiooni käigus eemaldatakse kõik kasvajast haaratud koed või ka kogu organ 3.2 Pallitatiivsed Operatsiooni käigus püütakse haige seisundit kergendada kuid haiguskollet ei ole võimalik likvideerida 3.3 Laiendatud Lisaks haigestunud organile eemaldatakse ka naaberorganeid ja lümfisõlmi Kirurgiline haige vajab operatsiooniks ettevalmistust ja ka operatsioonijärgset õendushooldust. Kui aastaid räägiti pre-ja postoperatiivsest perioodist siis Kneedler ja Dodge
Võimaldavad taastoota organeid. Loomorganismidel kas embrüonaalsed või somaatilised tüvirakud. Embrüonaalsed võimaldavad erinevatel kudedel tekkida, somaatilised asendavad kulunud rakke. • Pole diferentseerunud • Võimelised tootma uusi rakke • Võimelised jääma algkoeks/tüvirakuks või muutuma teisteks kudedeks Primaarne ja sekundaarne meristeem Primaarne tekib kohe, kui seemnes hakkab arenema idu; ◦ Toodab juurde uut taimemassi ◦ tekivad esmased koed ◦ Lõigustuv sügoot, idujuure ja idupunga tipmised meristeemid ◦ Apikaalne-, lateraalne- ja vahemeristeem Sekundaarne tekib juba eristunud kudedest; ◦ tekivad teisesed koed ◦ Toodab taimele kaitsvat kihti ◦ Korgikambium ja haavameristeem Apikaalne meristeem Asub juurte ja varte tippudes – kasvukuhikud Sõnajalgtaimedel üks kiird- ehk initsiaalrakk Paljas- ja katteseemnetaimedel initsiaalrakkude grupp Apikaalne meristeem tagab elundite
NÄDAL Munarakk jaguneb kaheks: emrüoks ja platsentaks, mis on lapsele eluks vajalik. Embrüo kaalub alla ühe grammi ning on mõne millimeetri pikkune. Embrüol on märgatavad kihid, millest arenevad välja spetsiaalsed osad lapse kehas: · Kõige sisemine kih´ist ehk endotermis areneb välja seedesüsteem: maks ja kopsud. · Keskmisest kihist ehk mesodermis arenevad süda, suguorganid, luud ja lihased. · Välimisest kihist ehk ektodermist arenevad lõpuks organid ja koed, sealhulgas ka närvisüsteem, juuksed, silmad ja nahk. Kuna aju ja südame töö on vajalik teiste organite arenguks, areneb ülemine kehapool kiiremini. 5. NÄDAL Praegu koosneb beebi süda kahest peenikesest kanalist, mida kutsutakse südametorudeks. Alles nädalate pärast muutub nende töö koordineerituks. Kui need kaks toru ühinevad, saab laps endale funktsioneeriva südame. Samuti arenevad mõned teised organid, sealhulgas närvitoru, mis on lapse pea-ja seljaaju eelkäija
pereliikmete seast (uuritakse vendi ja õdesid). Tõenäosus leida õige doonor pereringist on siiski vaid umbes 20%. Ülejäänud haigetele tuleb sobilik doonor leida oma riigi või ülemaailmsest luuüdidoonorite registrist. Kahjuks ei leita vahel isegi 12 miljoni vabatahtliku luuüdidoonori seast õiget. Sel põhjusel otsitakse alternatiive, kuidas päästa rohkem inimelusid. Tüvirakkude kasutus Tüviraku põhiomadus on muunduda organismi mis tahes rakuks. Tüvirakud taastavad kahjustatud koed, mistõttu on need olulised mitmesuguste haiguste ravis. Tüvirakud on meie vere ja immuunsüsteemi alus. Tänu nende erilisele omadusele muutuda organismi mis tahes rakkudeks saab tüvirakke kasutada mitmesuguste haiguste raviks. Hetkel leiavad tüvirakud enim praktilist kasutust vere- ja immuunsüsteemihaiguste ravis, kuid juba tehakse kliinilisi uuringuid, kuidas saaks nende rakkude unikaalseid omadusi rakendada diabeedi ja lihashaiguste ravimiseks
dendriidid), ja katab sidekoega moodustavad luukude, moodustavad kesk- siseorganeid lihased rasvkude, veri piirdenärvisüsteemi Talitu Kaitseb teisi kudesid Närviimpulsi toimel Ühendab elundite Iseloomustab s tõmbuvad kokku - koostisesse erutuvus ja erutuse liikumine kuuluvad koed ja juhtimine, neuraalne kaitseb, regulatsioon humoraalne regulatsioon(veri) Rakukesta olemasolu: Loom Puudub Taim Tselluloosist, pektiinist, ligiinist Seen Kitiinist Bakter Polüsahhariidid, lipiidid, valgud
tupepilust nähtavale. Lahkliha venitub üha enam ja tunne võib olla eriti kibe nagu hakkaksid alt lõhki minema. Kui sellisel hetkel ise väga intensiivselt kaasa pressid, eriti selili olles, on rebendid kerged tulema. Vajadusel võib ämmaemand teha siin lahklihalõike. Ürita pigem lõõtsutada, see annab lahklihale võimaluse veel venida ja lapse tulek on sujuvam. Ämmaemand, kes lapse vastu võtab, näeb ja tunneb oma kätega väga hästi, kuidas koed venivad ja laps tuleb. Kuula teda, ta juhendab sind, millal on mõtet kaasa pressida ja millal pigem lõõtsutada või päris rahulikult hingata. Ongi pea väljas! Ämmaemand toetab last, samal ajal sõrmedega kontrollides ega nabavääti ümber kaela pole. Sina tunned tungi edasi pressida, lapse pea teeb pöörde näoga sinu reie suunas, et õlad saaksid hakkata sündima nii nagu nad kõige paremini välja mahuvad. Ämmaemand toetab last ja vajadusel aitab veidi, edasine - kere sünd
kõrvitsa- ja päevalilleseemned. Need alandavad vere kolesteroolitaset, vähendades kolesterooli imendumist ja suurendades selle eraldamist organismist; seega on neil südame-veresoonkonnahaigusi ennetav toime ning võivad takistada käärsoole-, rinna- ja eesnäärmevähi teket. Flavonoidid Flavonoidid, mis on tuntud ka kui P-vitamiin, on vees lahustuvad taimsed pigmendid, mida esineb rikkalikult kõigis taimedes ja peaaegu kõik taimsed koed on võimelised neid sünteesima. Suuremates kogustes leidub neid puu- ja köögiviljades, mis sisaldavad ka palju C-vitamiini, nagu näiteks tsitruselised. Looduses esineb vähemalt 2000 flavonoidi. Parimateks allikateks on aprikoosid, kirsid, sidrunid, koriander, basiilik ja apelsini ning greibi koorealune valge kiht. Arvatakse, et neil on antioksüdantseid omadusi, kaitstes maksatoksiinide, kasvajate, viiruste ja mikroobide, allergia ning põletike eest. Nad tugevdavad veresooni, eriti
- Lihaskoe rakud on pikliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihaste koostisesse kuuluvat vöötlihaskudet, siseelundite ehituses olevat silelihaskudet ja südamelihaskudet. - Sidekoe rakud asetsevad hajusalt, enamasti ümbritseb neid palju rakuvaheainet. Siia alla kuuluvad nt luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ühtlasi ka kaitseülesannet. - Närvikoe rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Närvikoest moodustunud pea- ja seljaaju ning nendest lähtuvad närvid ja närvisõlmed (ganglionid). Närvikoele on omane erutuvus ja erutuse juhtimine. 1.3. PÄRISTUUMNE RAKK Vastavalt rakutuuma esinemisele jaotatakse kõik organismid kahte rühma: eeltuumsed e prokarüoodid ja päristuumsed e eukarüoodid. (Eeltuumseteks on
INTERNATIONAL MASSAGE ACADEMY PH TASAKAAL KEHAS Lõputöö Juhendaja : Mai Liis Toivar Tallinn 2009 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................3 1. PH OLEMUS..........................................................................................4 2.PH TASE VERES JA PRGANISMIS...............................................................5 3.PH PUHASTUMINE..................................................................................6 4.PH TOITUMINE.......................................................................................8 5.TOIDULISANDITE VÄÄRTUS JA TÄHTSUS PH DIEEDI JUURES......................9 6.PH TASAKAAL JA FÜÜS...
vakalikud mitmete substantside transpordiks-aitavad hoida erütrotsüütide kuju, et neil oleks võime liikuda kapillaaride kaudu) - Steroidhormoonide sünteesi lähteühend (kortikosteroidid, suguhormoonid) - Sapipõie rakkude membraani kaitse sapphapete soolade ärritava kahjuliku toime eest (sapphapete sünteesi eelühend) - Vitamiin D3 sünteesi vaheühend - Kus ja Kuidas toimub kolesterooli süntees? - Sünteesivad kõik koed, kuid põhitootjad on maks, peensoole limaskest, neerupealsed, munasarjad, testised, aju, platsenta - Ajukude sünteesib 55...65% - Süntees toimub tsütoplasmas (ER ja tsütoplasma ensüümide koostöös) - 27-süsinikuaatomit annavad atsetüül-CoA-atsetüül jäägid (ehk süntees toimub atsetüül-CoA baasil) - Vajab rohkesti metaboolset energiat (ATP, NADPH) - Võtmereaktsioon on mevaloonhappe süntees (HMG-CoA-reduktaasi toimel) - Süntees (tsütoplasmas) 1
Ensüümide aktivaatorid tõstavad ensüümreaktsiooni kiirust. 19. Isoensüümid. Isoensüümspektrite kasutamine diagnostikas. Isoensüümid on ühe ja sellesama ensüümi erinevad molekulaarsed vormid. Neil on samasugune katalüütiline aktiivsus, kuid erinev ruumiline konfiguratsioon. Nad erinevad ka mõningate biokeemiliste omaduste poolest nagu näiteks elektroforeetiline liikuvus (seda kasutatakse ensüümide määramisel kliinilises praktikas). Erinevad organid ja koed sisaldavad ühe ja sama ensüümi erinevaid isoensüüme nii saab eristada, milline organ on kahjustatud, kui ensüümi üldaktiivsus on tõusnud. Kliinilises praktikas on isoensüümide määramine oluline eeskätt kreatiinkinaasi, laktaat- dehüdrogenaasi ja aluselise fosfataasi puhul. 20. Süsivesikud (sahhariidid): üldiseloomustus, loomorganismi mono-, di- ja polüsahhariidid. Süsivesikud on looduses enamlevinud orgaanilised ühendid. Inimese toidulaua
· Udara arengut kontrollivad puberteedist kuni tiinuse lõpuni hormoonid. · Sünnist kuni puberteedini areneb udar võrdselt teiste keha kudedega ( isomeetriline kasv). September-detsember 2008. a. · Kui munasarjad hakkavad funktsioneerima, kasvab udar põhiliselt sidekoe ja rasva ladestuse arvel. · Vahetult enne esimest inda hakkab kiiresti kasvama udara parenhüüm ( udara alveolaarne näärmekude). · See kasvab kiiremini kui teised organismi koed ( allomeetriline kasv). Söötmise mõju piimanäärme arengule. · Energia tase söödaratsioonis mõjutab nii hormoonide sekretsiooni kui udara arengut. · Puberteedi alguse määrab kehakaal, mitte vanus. · Mullikad hakkavad regulaarselt indlema ca 275 kg raskuselt. See moodustab 43% täiskasvanu kehakaalust. · 6nädalasele vasikale antakse söögiisu kasvatamiseks 6-8 kilo müslit, väga kallis sööt. See meelitab sööma
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb)
• lihaste nõrkus • muutused proprioretseptsioonis • verevarustuse aeglustumine • muutused tundlikkuses. Luumurru tagajärjel tekkiv kudede verejooks ning põletikuliste ainete formatsioon viib ümbritsevate kudede ummistumise ning kokkukleepumiseni. Sellest, aga ka normaalsest paranemisprotsessist ja immobilisatsioonist tingituna lühenevad, sidekoestuvad ning nõrgenevad ümbritsevad lihased, pehmed koed ja liigesstruktuurid, põhjustades mõne kraadi ulatuses postfraktuurset liigesjäikust. Vastavalt rehabilitatsiooni etapile, kui luumurd on paranenud, on füsioteraapia üks eesmärke vähendada postfraktuurist tingitud liigesjäikust ning lihase nõrkust. Rehabilitatsioon algab niipea kui luumurd on paigaldatud. Juba esimesel kohtumisel patsiendiga peab füsioterapeut selgeks tegema rehabilitatsiooni protsessi põhimõtted, et tagada täielik taastumine
1) geograafiline ruumiline isolatsioon. Nt suur vahemaa (eriti taimede puhul); mäestike teke, saarte tekkimine. 2) Bioloogiline isolatsioon füüsiliselt puutuvad kokku, aga eraldatus tekib paljunemise iseärasusest (esineb sagedamini taimeliikides). Tekkimise viisid, kus vorm jääb püsima: 1) ristumisbarjäär 2) oma levila 3) piisav arvukus Makroevolutsioon Makroevolutsioon- klasside teke. Taimedel on näitajateks koed ja organid (vetikatel polnud nüüd on). Näiteks tuumaga rakkude teke või hulkraksete teke. Maismaa taimedel tõeliste juute teke, täi liigist kõrgemate organismirühmade teke. Evolutsiooniline progress areng kõrgemale tasemele. Selle kaudu on toimunud suurte hõimkondade usliku juhtkoe teke; seemnete teke (algselt seemned, siis paljasseemne taimed ja katteseemne taimed). Organismidel sümmeetria teke ja sealt edasi kahekülgne sümmeetria;
Rasvarakud rühmituvad mikrokobarateks (30-100) rasvarakku ja nende ümber on tihe katkenud sidekoe võrgustik. Häirub koevedeliku ringlus, kapillaarid laienevad, katkevad. 3. aste - tselluliit on nähtav ka lamades. Mikrokobarad ühinevad makrokobarateks, neid seob tihe sidekoe võrgustik. Rasvakobarad suruvad kokku vere- ja lümfisooned ja surve ka tundenärvidele. Tselluliidi piirkond on pigistades valulik. Edasi võib tselluliit veelgi süveneda. Koed lähevad kõvaks ja väga muhuliseks. Seda nim. ka liposkleroosiks. Peale astmete eristatakse veel vett siduvat, rasva siduvat või vereringe häirest tingitud tselluliiti. Tselluliidi põhjused. · Hapnikuvaegus- õige hingamine värskes õhus annab piisavalt hapnikku kudedele · Halb seedeprotsess, kõhukinnisus- jääkained püsivad kaua kehas · Hormonaalsed muutused puberteedieas, raseduse ajal, pre/postmenopausi
Rakuline tasand : Eeltuumne rakk ehk prokarüootne puudub piiritletud tuum nt bakter. Eukarüootne rakk on olemas piiritletud tuum nt taime-, loomne-, seenerakk. Teadusharu mis uurib rakke on tsütoloogia. Uurib ehitust ja talitust. KUDE Rakud moodustavad kudesid · Närvikude · Sidekude · Epiteelkude · Lihaskude Taime koeliigid · Kattekude · Tugikude · Juhtkude · Põhikude Teadusharu mis uurib kudesid on histoloogia. ELUND ehk organ koed moodustavad organeid, mis täidavad kindlat funktsiooni. ELUNDKOND ehk organisüsteem elundid moodustavad elundkonna. NB! Taimedel elundkonna tasand puudub. Organismitasand Sisekeskkonna stabiilsus ehk homöostaas sõltub erinevate elundite ja elundkondade koostööst ja tegulatsioonist. NEUTRAALNE regulatsioon närvisüsteem HUMORAALNE regulatsioon hormoonid Organismi ehitust uurib anatoomia. Organismi talitust uurib füsioloogia. POPULATSIOONI TASAND
* Kude sarnase ehituse ja talitlusega rakkude kogum. * Histoloogia teadus, mis uurib kudesid. * Vere vormelemendid: -) erütsotsüüdid ehk punased verelibled ülesanne = hapniku transport. -) leukotsüüdid ehk valged verelibled ülesanne = osaleb immuunsussüsteemi töös. -) trombotsüüdid ehk vere listakud ülesanne = osaleb vere hüübimises. -) plasma seob vere komponendid. *) Veri peaks hüübima seitsme minutiga. * Organ koed kogunevad organitesse ehk elunditesse. * Organsüsteem ühise talitluse põhjal moodustavad organid organsüsteeme ehk elundkondi. * Neuraalne regulatsioon kui meie elundite ja elundkondade tööd reguleerivad aju ja närvisüsteem. * Humoraalne regulatsioon kui meie elundite ja elundkondade tööd reguleerivad hormoonid ja teised keemilised ühendid. * Populatsioon ehk asukond ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil. * Liik erinevate populatsioonide kogum.
vereringesse oksütotsiini jaa antidiureetilist hormooni. 38. Hüpofüüsi eessagara hormoonide sekretsiooni regulatsioon? Hüpotalamus vabastab vereringesse prolaktoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks prolaktiin. Tema mittendokriinne märklaud on rind. Samuti vabastab hüpotalamus vereringesse türeoliberiini, mis muutub hüpofüüsi hormooniks türeotropiin. Tema endokriinseteks märklaudadeks on kilpnääre ja kilpnäärme hormoonid. Mitteendokriinseteks märklaudadeks on mitmed koed. 39.Mille poolest erineb tagasagara ehitus ja talitlus teistest endokriinnäärmetest? Hüpofüüsi tagasagar on arenenud vaheaju väljasopististest. Selles on vaheaju tuumadest tulevaid närvikiude ja tugirakke. Tagasagar on vaid hormoonidedepoo. Teised endokriinäärmed, näiteks neerupealised, asetsevad paksu rasvakihi sees neeru peal. Hormoonid, mida toodab, reguleerivad peamiselt süsivesikuainevahetust, naatriumi ja kaaliumiaine vahetust. 40
BIOLOOGIA ÖKOLOOGILISED TEGURID: · Abiootilised (Eluta looduse tegurid): Toitained. Tuul-torm. Kliima. pH. Niiskus. Valgus. Hapnik. Temperatuur. · Antropogeensed: Keskkonna saastamine: · Eutrofeerumine. · Happesademed. · osoonikihi hõrenemine. · Kasvuhooneefekt. Metsade raie: · Erosioon. · Biootilised: Konkurents. Kisklus. Sümbioos. Parasitism. Taimtoidulisus. Kommensalism. ÖKOSÜSTEEM: · Ökosüsteem- Isereguleeruv süsteem, milles aine- ja energiavahetuse kaudu on seostunud organismid ning eluta keskkond. · Elukooslus: Taimed. Loomad. Seened. Mikroorganismid. · Ökotoop: Veekeskkond. Muldkeskkond. Õhkkeskkond. so. eluta osa. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
