Egeuse kunst Kreeta-Mükeene Krislyn Almers 10b Ajalugu · Ligi 5000 aastat tagasi hakkas Egeuse mere saartel ja rannikul tärkama omapärane kultuur, mida on nimetatud tähtsamate keskuste järgi kreeta-mükeene kultuuriks. · Selle kestus oli ligi 2000 aastat, kuni põhjast tulnud kreeklased ta 12. sajandil e.m.a. välja tõrjusid. Knossos · Suurim osaliselt säilinud loss, mis koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. · Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. · Vannitubade seinu katavad pildid delfiinidest ja lendkaladest. · Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. · Seetõttu tekkis müüt Kreeta saare labürindist, kus elas härjataoline
Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaare asulates, millest tähtsaim oli Mükeene linn. Kreetalastel polnud vaja karta vaenlasi, kuni nende laevad valitsesid merel, seepärast ei ehitanud nad ka kaitsvaid linnuseid. Tõendeid kreetalaste religioossetest uskumustest (jumalad vms) pole leitud, ka suuri templeid polnud. Mingeid jumalannasid kujutavad madusid käes hoidvate naiste figuurid. Kreeta ehituskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid ( Knossos, Phaistos, Hagia Triada). 20. saj. alguses kaevati nende säilinud osad välja, need konserveeriti ja osaliselt restaureeriti. Lossid koosnesid paljudest väikestest ruumidest, mis paiknesid korrapäratult ümber suure nelinurkse sillutatud siseõue. Alumisel korrusel olid peamiselt laoruumid, teisel korrusel suuremad ja esinduslikumad toad. Osa ruume sai valgust galeriidest, terrassidelt ja valguskaevudest, osa ruume olid aga hämarad. Losside seinad olid kivist, laed puust
eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga, lahingutes kasutati näiteks hobukaarikuid ja 1500 a. eKr vallutasid Kreeklased Kreeta saare. Tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad ja eelkõige nendes linnades esile kerkinud lossid. Loss ja linnakvartalid olid sageli tihedalt kokku kasvanud, nii et linn ja loss moodustasid peaaegu lahutamatu terviku. Tuntuim Kreeta linn on Knossos, mille lossi nimetatakse Minose paleeks. Losside valitsemiskorralduse kohta pole aga midagi kindlalt teada. Arvatavsti valitsesid neis preester-kuningad. Ka losside omavahelised suhted on meile teadmata, kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis tuleb arvata, et sõjategevus ei mänginund toona erilist rolli. Kreekas aga kerkisid esile kindlustatud lossid. Nende seast kuulsaim, Mükeene, on tuntud massiivsete kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega
Kreeka ala. *Joonlased *Doorlased *Aioolased *Ahhaialased. 1. Ioonia piirkond Väike-Aasia poolsaare ranniku ala koos lähedal olevate saartega. 2. Vahemere saarestik (Egeuse mere saarestik) suurim saar oli Kreeta - 100 linnriiki, keskus Knossos. 3. Mandri-Kreeka e Balkani poolsaar jagunes omakorda kolmeks: · Põhja-Kreeka suurim, majanduslikult ja kultuuriliselt kõige vähem arenenud. · Kesk-Kreeka territoriaalselt väikseim, kultuuriliselt ja majanduslikult arenenuim. Termopüülide kitsastee Põhja- ja Kesk- Kreeka vahel. Korintose maakitsus Lõuna- ja Kesk-Kreeka vahel. Atikasse oli koondunud kogu Kreeka kultuur. Atika keskus oli
Kuna tollaste Kreeta elanike silpkirja pole suudetud dešifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. • Lossikultuur- väljakaevamistelt leitud hiigelsuured ehitised (funktsioonid: majanduskeskused, laoruumid toiduainete hoidmiseks, usukeskused), millest kuulsaim Knossos. Lossidel puuduvad kindlustused. • Labürint • Kultuurikandjatel oma silpkiri (lineaarkiri A)-Kuna pole teada kreeta kultuuri elanike keele päritolu, siis pole suudetud nende kirja veel dešifreerida. Savitahvlid • Rahumeelne- pole leitud relvi, freskodelt puuduvad sõjad, valitsevad naiselikud jooned • Härjakultus- Minotaurose legend, Adriane lõng • Thera (Santorini) saarel toimunud vulkaanipurse
Sakkaras. (U.2600 e.Kr.) Sfinks (73 m pikkune ja 20 m kõrgune) Tutanhmoni kullast surnukirst Kairo muuseumis KREETA-MÜKEENE KUNST ehk EGEUSE · Kreeta- Mükeene kunsti (Egeuse kunsti) õitseaeg oli 2000- 1250 a.e.Kr. · Kreeka ja Türgi territooriumil. · Kreeta ehistuskunsti tähtsaimateks saavutusteks olid suured lossid: Phaistos Knossos Hagia Triada VANA-KREEKA KUNST · Kreeka kunst jagatakse kolmeks ajajärguks: 1) arhailine (600 - 480 e.m.a) e. kõige vanem ajastu. Skulptuur oli väga primitiivne ja kohmakas. Kehade proportsioonid oli ebaloomulikud. Sirge ja tardunud hoiakuga ning käed tihedalt vastu külgi surutud. Kuros 2) Klaasikaline (480-323 a. e.Kr.)
KREETA MÜKEENE KÕRGKULTUUR Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta 1. Kreeta Mükeene e. Egeuse ajajärk: 2000 1100 eX 2. Minoiline kultuur Kreeta saarel: Kreeta kun. Minos. Savitahvlitel silpkiri, lineaarkiri A. Lossidel puudusid kindlustused, relvad jm. sõjatehnika. Tähtis loss Knossos. 3. Mükeene kultuur Balkani p/s-l Mükeene kultuuri esindajad on indoeurooplased, kes tulid põhja poolt Balkani poolsaarele umbes 2000 a eKr. Ühiskonna ja kultuuri tase oli võrreldes kreetalastega selgelt madalam. Tegu oli aga palju sõjakama rahvaga. Lahingutes kasutasid nad hobukaarikuid. 15. saj eKr tungis osa kreeklasi üle mere Kreeta saarele ja hakkasid seal valitsema. Kreetalaste kiri kohandati enda vajadustega ja see kannab nimetust lineaarkiri B
Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr. Lossid olid purustatud,kiri ununenud ja elanikkonna arvukus vähenenud.osa kreeklasi rändas Väike- aasia läänerannikule, mis muutus kreeklaste püsivaks asulaks
Kui inglane Arthur Evans 1900. aastal koos oma kaaslastega alustas Kreeka saarel väljakaevamisi, said talle osaks järjest hämmastavamad leiud. Need tõendasid paljude muistsete müütide ning vanakreeka luuletaja Homerose poeemide paikapidamist. Oli ju neis ülistatud Kreeta paleede toredust ning valitseja Minose võimsust. Knossose loss Loss linnulennult Lossi rekonstruktsioon tänapäeval Knossose palee Suurim loss - osaliselt säilinud Knossos - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. Pole siis ime, et
KUNSTI AJALUGU "Kunstilugu koolidele" L.Leesi, 2003 "Kunsti kultuuri ajalugu" J. Kangilaski 2003 Väike Kunstiajalugu (pildid kindlasti lugege ka tekstid lisaks) http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/index.htm Mis on kunst? Kunstnik kelle annet tema eluajal ei märgata ei ole tavaline. Küll võivad eluajal väga tunnustatud, jõukal järjel kunstnikud vajuda hiljem unustusse. Muinas-, antiik- ja keskajal olid kunstnikud oskuskäsitöölised kelle tegevust reguleerisid ameti ühendused. Alates 16.sajandist seisukoht, et kunstniku tuleks kohelda aristokraatide ja õpetlastega sotsiaalselt ja intellektuaalselt võrdselt. Kaasajal tähtsal kohal näitused. Alates 20 sajandist on ilu kunstis teisejärguline. Tähtis on idee, sõnum. ARHITEKTUUR · Sakraalarhitektuur-kirikud, kabelid, kloostrid, moseed, templid (püha) · Profaanarhitektuur- lossid, paled, linnused, raekojad, elamud (argine) SKULPTUUR · Reljeef · Ümarplastika (vaadeldav kõig...
Mükeenlased võtsid kasutusele alfabeetilise kirja, mida tuntakse lineaarkirjana B. Kirjal on sugulus Minose lineaarkirjaga A. Kirja kasutati enamasti arvepidamises, laoseisude ja kaubatehingute kajastamiseks. Minoiline kultuur kujunes ~2000 aastat e.Kr. Minoiline kultuur oli omanäoline ja kõrgtasemeline. Minose kultuuris olid väga tähtsal kohal lossid ja neid ümbritsevad linnad. Tähtsamad keskused olid Knossos ja Mükeene. Kreeklased domineerisid tol ajal Egeuse merel ja olid tihedates sidemetes nii Egiptuse kui ka Ees-Aasia rahvastega. MINOILISE ja MÜKEENE ERINEVUSED Nii Kreetal kui ka Mükeenes oli kasutusel lineaarkiri. Kreetal kasutatud lineaarkirja A'd ei osata lugeda, Mükeenes kasutatud lineaarkirja B, aga oskatakse lugeda. Nii Kreetal kui Mükeenes olid olulisel kohal lossid. Kreekas tekkisid lossid linnast eemale, Kreetal aga lossi ümber. Kreekas
Merd mööda suheldi ka välismaailmaga. Niisugused olud tingisid ühelt poolt avatuse muu maailma suhtes ja teisalt sügava killustatuse. Kreeka täitis vanalajal pidevalt kultuuri vahendaja rolli. Kultuur Kreeta Umbes 200 aastat eKr jõudis rahvas Kreeta saarel oma arengus tsivilisatssiooni tasemele. Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisega. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid, millest tuntuim ja tähtsaim oli Knossos. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad. Lossidel oli mitu otstarvet. Laoruumid ja käsitöökojad näitavad neid majanduskeskustena, kuid seal olid ka luksuslikud eluruumid koos baseinide ja ristkülikukujuluse keskõuega. Lossid võisid olla ka peamised usukeskused ja kultusepaigad, sest kreetal polnud eraldi templeid. Loss oli ka valitseja asupaik seega poliitilise võimu keskus.lossid olid kindlustamata. Kreeta kultuusi peamisi
ajalugu ja kultuuri. 2. Kreeklased ei ole Kreeka põlisrahvad. Kreetalased kasutasid savitahvlitele vajutatavat silpkirja , kuid seda ei osata tänapäeval lugeda. Seetõttu ei teata tänapäevalgi ühtegi valitsejat ega sündmust, ei tunta ühtegi seadust ega kreeka kirjandust. Kreeta tsivilisatsiooni nägu kujundasid eelkõige lossid. Neid oli saartel mitu, tähtsaim ja tuntuim oli Knossos. 3. Kreetast erinevalt puudusid mandri losside ümbert suuremad linnad, kuid luksusliku sisustuse ja eredavärvliliste freskodega, aga ka arvukate tarbeesemeteb kujundamisega matkiti selgelt oma Kreeta eelkäijaid. Kõik olin kohandatud kreeklaste sõjakale vaimule. Losse ümbritsesid kiviplokkidest nn kükloopilised müürid. Kirjas oli kasutusel linaarkiri B. 4. Kreeka- Mükeene kultuuri häving oli põhjalik
KONTROLLTÖÖ 1 KORDAMISE KÜSIMUSED 1. Mis on esimesed kunstileiud, mis ajast need pärinevad, iseloomusta 3 punktiga! Esimesed kunstileiud pärinevad kiviajast. Vanimateks kunsti leidudeks on koopamaalid, mis pärinevad paleoliitikumist. Koopamaalidele on iseloomulik: a) Loomad, inimesed ja linnud. b) Värvitoonid: punane, must, valge ja kollane c) Uskumused: jahiõnn 2. Nimeta 3 koopamaalide leiukohta!Iseloomusta lühidalt! a) Esimesed koopamaalid avastati Hispaanias Altamira koobastes 1879.a Esialgu ei usutud nende õigsusse, kuna nad olid mitmevärvilised ja ei olnud realistlikud. b) 1940.a leidsid koobastest mängima läinud lapsed Lascaux' koopamaalid Prantsusmaalt. Seal olid esimesed inimeste kujutised. c) 1994.a avastati Prantsusmaalt Chauvet koopamaalid. Seal oli suurim leiukoht, üle 300 maali, umbes 32000 a. Vanused. Seal olid lindude ...
Lossides valitsesid preester-kuningad . Kuna lossid ja linnad olid kindlustamata, siis võib arvata, et sõjategevusel ei olnud suurt rolli. Kunsti iseloomustab rahumeelne ja elurõõmus temaatika. Tol ajal midagi eriti üles ei kirjutatud – tehti vaid majapidamisaruandeid. Seega pole teada ka palju valitsejatest ning kirjast Kunstis kujutati naisi rohkem Mükeene kultuur : 1500 a. eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare. Tugipunktiks valiti Knossos. Võeti kiiresti omaks minoiline kultuur ja kreetalaste lineaarkiri kohandati vastavalt enda keelele. Esile kerkisid kindlustatud lossid, millest kuulsaim oli Mükeene – massiivne, kiviblokkidest müüridega, kindlustatud väravaga. Siseruumid kaunistatud seinamaalidega. Iga suurem loss oli omaette riigi keskuseks Riigid sõdisid alatasa. Losside eesotsas seisis kuningas ja sõjapealik. Loss oli ka majapidamiskeskuseks. Kangelaseepika - U 1200 eKr Mükeene tsivilisatsioon langes
Geograafiline asend, loodus asub Balkani poolsaarel ida poolt piirava Eugeuse mere saartel, mägine ja väga liigendatud maa,Suht väikesi tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeaehelikus või sügavalt maismaasse lõikuvad merelahed.Peamine ühendustee meri.Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja märksa vähem arenenud Euroopa vahel. Tume ajajärk(1100-800eKr) *kultuuri häving oli põhjalik *purustatud losse ei ehitatud uuesti üles *kiri unustati *rahvaarv kahanes *ühiskond vähe kihistunud, ühesõnaga toimus taandareng. *osa kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. See piirkond muutus kreeklaste püsivaks asualaks ja Egeuse meri sisuliselt Kreeka sisemereks *raua kasutuselevõtt. Algas Kreekas rauaaeg-raud tõrjus pronksi ja vase järk-järgult kõrvale. *suht vaene ja mahajäänud maa *välissuhted märgatavalt vähenenud. Klassikaline ajajärk(500-338eKr) *Kreeka tsivil.hiilgeaeg *Esile kerkisid Kreeka linnriigid Ateena ja Sparta-range sõjal...
ja korraldada igapäevaelu sõjakorral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. linnriik oli sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kollektiiv, see tugevdas kodanike ühtsust · Kreeta kultuur. Kuna kreetlased kasutasid savitahvlile vajutatud siplkirja, mida tänapäeval lugeda ei osata, siis teatakse ka Kreeta kultuurist üsna vähe. Tähtsal kohal olid lossid. Tähtsaim aga Knossos, mille avastas Inglise arheoloog Artur Evans. Tema hakkas Kreeta kultuuri nimetama ka Minose kultuuriks. Losside ümber paiknesid rahvarohked linnad.Kultuuri põhiline iseärasus on kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kunstis domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika. · Mükeene kultuur oli hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk
Kunst-meisterlikkus mingil alal(ehitus,-skulptuuri,- maali,-graafia- ja tarbekunst) Paleoliitikumi kunst (2 mln.-10 000 a. eKr) Koopamaalingud tehti sügavatesse koobastesse. Maaliti tuha ja ookriga. Maalid olid rituaalsed. Enam kujutati jahiloomi: härgi, põhjapõtru, siga, hobust, aga ka lõvi ja karu. Loomad olid kujutatud üsna detailselt. Kuulsamad koopad on Alfomera ja Lascaux. Skulptuure tehti kivist ja luust. Kujutati loomi ja naisi. Viimaseid nim. Veenusteks. Need olid ca. 20 cm kõrgused. Ornament muster. Tuntumad motiivid: CCCCC vee sümbol; tule sümbol; 0 päike. Mesoliitikumi kunst (10 000 6000 eKr) Koobaste asemel maaliti lahtistele kaljuseintele. Hakati tegelema primitiivse karjakasvatuse ja põlluharimisega. Kaljujoonistused olid enam skemaatilisemad ja mitte nii detailsed. Hakati kujutama r ohkem inimesi. Neid kujutati liikumises näit. jahtimises. Uus teema oli naiste ja laste kujutamine kodumajapidamises. Põhi...
Vana-Kreeka NB! Kreeka oli orjuslik ühiskond. 2500 a eKr võeti kasutusele pronks ja tekkisid suuremad asulad. 2200-2000 a eKr tungisid arvatavasti kreeklaste esivanemad Balkani poolsaarele. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a eKr · kujunes kiri (24st märgist alfabeed, 8.saj eKr kreeka tähestik, kujundati foiniikia tähestiku alusel) · kõrgetasemelise Minoilise tsivilisatsiooni algus (keskus Knossos) · 1600 eKr arenes tsivilisatsioon ka Mandri-Kreekas (keskus Mükeene) · kerkisid esile kindlustatud lossid 1200 a eKr järgnes tsivislisatsioon kiire allakäik, losside purustamine doorlaste sissetung (kreeklaste hõim) Arhailine ajajärk / arhailased Minos Mükeene Kreeta Achilleus kreeka vägevaim sangar (kangelane) Deemos kogu linnriigi rahva nimetus ( Vana-Kreeka) Aristokraadid suurmaa omanikud, ühiskonna nn parimad, jõukad kaupmehed Oligarhia valitseb 1 perekond, ari...
babüloonlased- esimesed seadused-hamurappi assüürlased- võimas armee, II maailmaime Semiramise rippuvad aiad juudid- Moosese 10 käsku, Jahve tempel Jeruusalemma linnas. foiniiklased- maailma esimene tähestik, hetiidid- raua töötlemine, ratta leiutamine -sõjavanker, kaarik VANA-KREEKA Kreeta-Mükeene periood Kaart-skeem. Poolsaared: Balkani, Väike-Aasia. Mered: Vahemeri, Joonia, Egeuse meri. Kreeta saar, linnad: Knossos, Trooja, Mileetos, Sparta, Ateena, Olümpia. Põhjenda, et väide on õige. lk 90-92 1. Kreeta tsivilisatsioon tekkis hiljem, kui Egiptuses. Tsivilisatsioon kujunes Kreeta saarel III ja II aastatuhande vahetusel eKr. Arheoloogilise põhijaotuse järgi jääb Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon pronksiaega. 2. Muistsetel kreeklasetel olid sidemed naabermaadega. Kreeta muistsed elanikud ei olnud kreeklased. Saare asend soodustas Eugese mere piirkonna
igasuguse kaitsefunktsiooni, kuigi varasemaid jälgi sellest on (nt lääneõue torn). Knossose vana kaitserajatistega palee on ehitatud u aastal 2000 eKr, so minose kultuuri esimesel õitseajal. Palee on aga hävinenud (kas maavärina või sõjalise hävitustöö läbi) u aastal 1700 eKr. Uus palee ehitati kohe selle järgi. Uue palee hävitushorisont on u aastas 1450 eKr., mil hävinesid ka Malia, Phaistos, Zakros, Gournia, Mochlos ja Palaikastro jt. Sel ajal (hilisminose IIA) on Knossos ka minetanud oma paleeliku keskuse funktsioonid. Nagu nähtub lineaarkirja B tahvlitest, olid ahhaialased, kes peale seda Kreeka emamaalt siia elama asusid, juba arhailist kreeka keelt kõnelev rahvastik. Esimesed väljakaevamised viis läbi Knossoses 1878.a. Minos Kalokairinos, kes kaevas välja osa palee läänefassaadist ja läänetiiva hoidlatest. Peale Kalokairinost üritasid jätkata kaevamist siin mitmed inimesed: W.J.Stillman (Ameerika konsul Kreekas), H.Schliemann koos W.Doerpfeldiga, M
AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. Tekkis Kreeka tsivilisatsiooni kiire allakäik. Tume ajajärk (1100-800 a. eKr) Kreeka oli peaaegu tsivilisatsioonieelne piirkond - rahvaarv vähenes, suhted teiste piirkondadega
MINOILISE KULTUURI ÕITSEAEG 2000 1500 A. E.KR. Rannikuäärsetesesse asulatesse ehitati tohutute mõõtmetega paleesid. Suurim neist asus Knossoses. Tähelepanuväärne on asjaolu, et Kreeta lääneosa on kultuurilisest arengust peaaegu puutumatuks jäänud. Kreeka mandril ehitati sel ajal uusi asulaid eranditult maa ida ja kirdeossa. Argolises ehitati hiljem kõik mükeene linnused tasandiku idaossa. · Knossos Knossose palee pindala: 20 000 m2. Võrdle: tolle aja suurim palee kuningas Nebukadnetsari Babüloni palee pindala oli 40 000 m2, kuid ta oli vaid ühekorruseline. Paleed olid alati suurejooneliselt kujundatud. Pindalalt kõige suurema osa paleest moodustasid töökojad, laod, majapidamisruumid. Sepistused, vasevalamine ja pitsatite valmistamine toimus just palees. Peatelg: põhilõuna (ilmselt on see seotud VäikeAasiast pärinevate religioossete ettekirjutustega)
Foorum - peaväljak. (1 saj. eKr). Kaubanduslike, poliitiliste ja kultuslike ürituste keskus. Amfiteatrid ja staadionid vaatemänguehitised, kus pealtvaatajate istmeread asetsevad ellipsikujuliselt ümber ovaalse platsi Kassettlagi süsteemselt paigutatud kassettidest lagi, võlv. Kassett neljakandiline, hulknurkne või ovaalne raamistatud süvendpind laes. Termid antiikaja kümblusasutused EGEUSE KULTUUR e. Kreeta- Mükeene Kreeta suurim loss Knossos on osaliselt säilinud. See koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal, sammassaale, vaateterrasse, vannitube Kreeka jaotatakse oma arengu järgi neljaks etapiks 1. antiik e Homerose ajajärk ca 11-9saj. eKr 2. arhailine e. vana aeg ca 600-480eKr 3. klassikaline e. õitseaeg 480-323eKr kõrgperiood 4. Hellenistlik e hiline aeg dooria sammas kõige vanem, jässakam, lihtsam.
Egeuse ehk Kreeta-Mükeene ajajärk - 2000 - 1100 eKr Klassikalise Kreeka tsivilisatsiooni eellugu. Minoilise kultuuri algus - 2000 eKr. Harisid põldu, pidasid ülemeresidemeid (vask). Kreeka kuninga Minose valitsus. Tuntakse arheoloogia kaudu. Lineaarkiri A, mida ei osata lugeda. Tähtsamad lossid (ristkülikukujuline keskõu, ebakorrapäraselt ruumid, kanalisatsioon), tuntum Knossos. Losside ümber linnad. Majanduskeskus, usukeskus, kultuspaik (puudusid eraldi templid), võimu keskus. Lossid kindlustamata, ladudega. Kreeta kultuuris puuduvad sõjakad jooned. Kultusloom härg. Naiste suhteline domineerimine. Mükeene kultuuri algus - 1600 eKr. Kreeklased kasutasid tõenäoliselt hobukaarikuid. Lineaarkiri B, mida osatakse lugeda.
suur hulk vaase, mis annavad tunnistust kunstimeisterlikkusest ja loovad ettekujutuse kultuuriperioodidest. (4) Kreeta-Mükeene ehituskunst Kreeta ehituskunsti suurimateks ja tähtsamateks saavutusteks olid suured lossid. Lossid koosnesid enamasti peaaegu ühesuurustest eriilmelistest ruumidest, mis paiknesid suvalises asetuses ümber suure nelinurkse keskõue. Peale eluruumide olid seal veel laod ja erinevad hoidlad kuna lossid olid majanduselu keskusteks. Tähtsamad lossid olid: Knossos, Phaistos ja Hagia Triada. (3) Losside seinad olid laotud sidumata kividest ning ilma möldrita. Korruste ühendamiseks olid majas trepid. Osad ruumid said oma valguse terassidelt, galeriidest ja valguskaevudest. Puidust sambad olid ruumide liigendamiseks ning puidust lagede toetamiseks. Need sambad olid alt peenemad ning läksid aina laiemaks. Siseruumide seintele maaliti ornamente, pilte ja lisati reljeefe. Seinad olid kaetud krohviga. Lossid ehitati ilma kaitsemüürideta ja puudusid
Põlluharimise alguseks Balkani poolsaarel loetakse VII A. eKr., kuid kreeklaste esivanemate arvatav sissetung Balkanile toimus tunduvalt hiljem umbes 2200-2000 a. eKr. Kreeka ajaloo varasem periood kannab nime Kreeta-Mükeene ajajärk. See eksisteeris aastatel u 2000-1100 eKr. Antud kultuuri käsitletakse eristades kaht osa: 1. minoiliseks ehk Minose kultuuri Kreeta saarel ja 2. Mükeene kultuuri Kreeka mandril. Kreeta kultuuri omapäraks olid lossid , milledest tähtsaim ja tuntuim on Knossos. Kreetalased kasutasid lineaarkirja, kuid ajaloolased ei saa seda allikana kasutada, sest seda ei osata tänapäeval lugeda. Kreeta kultuuri peamiseks iseärasuseks on kindluste, relvade ja üldise vähimategi sõjakate joonte puudumine. Minoiline kultuur levis Kreetalt mandrile umbes 2 saj eKr., sest siis jõudis rahvas Kreeta saarele oma arengus tsivilisatsiooni tasemele.Hilisem kreeka mütoloogia seostas seda eelkõige legendaarse Kreeta kuninga Minose valitsemisajaga.
Vana-Kreeka Vana-Kreeka geograafilised olud ja asukoht Balkani poolsaarel ja Egeuse mere saartel paiknev Kreeka on mägine ja geograafiliselt väga liigendatud maa paljude saarte ja poolsaartega. Kreeka kui kultuurivahendaja Tänu oma asukohale Lähis-Ida tsivilisatsioonide ja Euroopa vahel oli Kreeka vahendajaks idamaade tarkuse levimisel Euroopasse. Kreeka kolooniad tänapäeva Itaalia, Türgi ja Prantsusmaa aladel Sõjad ja lahingud, mis Vana-Kreeka ajalugu mõjutanud: Kreeka-Pärsia sõjad 5. sajand eKr-klassikaline ajajärk. Peloponnesose sõda 431-404 eKr, Ateena ja Sparta vahel, Ateena kaotus Termopüülide kaitsmine 480 eKr, pärslased võidavad; kuningas Leonidas ja 300 spartalast Aleksander Suure sõjaretked 334-326 vallutas Makedoonia Kuningas A S makedoonlaste ja kreeklaste juhina Pärsia riigi ja jõudis vägedega Indiani Roomlased vallutavad Kreeka 146 eKr langesid Rooma võimu alla Kreeka...
viljakuse jumalanna ja põllutööde kaitsja), Ares (sõjajumal, Zeusi ja Hera poeg), Hephaistos (longur tulejumal,jumalate sepp, Zeusi ja Hera poeg), Athena (relvastatud sõjajumalanna, tarkusejumalanna, Zeusi tütar), Apollon (luule, muusika ja terve mõistuse eestseisja), Artemis (Apolloni kaksikõde, jahujumalanna), Hermes (jumalate käskjalg), Aphrodite (ilu ja armastuse jumalanna), Dionysos (veini jumal, ema oli inimene). 8. Kreeka tähtsamad linnriigid: Athena, Sparta, Knossos, Argos, Korintos, Rhodos 10. Keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustus kodanikkond spartiaadid. Ülejäänud elanikkond oli ennde võimu all. Enamus olid perioigid (elasid ümberringi), olid vabad aga andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekondaikud. Vallutatud naabermaakonna Messeenia elanikud olid heloodid orjad. Riigi eesotsas olid kaks kuningat (päritav võim). Igal aastal valititi riigiametnikena 5 efoori, kelle võim oli väga suur (lõppotsused langetati aga
v: Kreeka on vga mgine piirkond ning ta on palju saari ja poolsaari. Kuna neil olid raskesti lbitavad meahelikud, oli Kreeka tugevalt killustunud ja mitmeteks sltumatuteks riikideks jaotatud. Peamine hendustee oli meri, mille kaudu oldi henduses naabermaadega. 2.Nimeta Kreeka ajaloo perioode, ajasta nad, too vlja iga perioodi iseloomulikud jooned, thtsamad sndmused ja kultuurisaavutused. v: a) Kreeta-Mkeene periood (200-1100 eKr) - minoiline kultuur kreetas, mille thtsaim keskus oli Knossos. Tsivilisatsioon arenes ka Mandri-Kreekas, kus thtsaim keskus oli Mkeene. Kreeklased vallutasid Kreeta saare. 1200 eKr Kreeka tsivilisatsiooni allakik. b) Tume ajajrk (1100-800 eKr) - Kreeka allakik, rnnati Vike-Aasia lnerannikule, nrgad suhted naabermaadega. c) Arhailine periood (800-500 eKr) - Kreekas hakkasid kujunema linnad, lemkiht, iga nelja aasta tagant olmpiamngud, kolonisatsioon, linnriiklik korraldus (nt Sparta, Ateena)
Kreeka 1.Geograafilised olud ja nende mõju Kreeka tsivilisatsioonile Kreeka paiknes Balkani poolsaarel ja Egeuse merel paiknevatel saartel; oli küllaltki mägine ja geograafiliselt väga liigendatud; palju saari; Seetõttu oli Kreeka tugevalt killustunudja saj. Vältel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioo...
EGEUSE JA KREETA-MÜKEENE KUNST TAUST: 3000 eKr-12 000 eKr Egeuse mere ääres. Kujunes välja küklaatidel (rõngassaared ümber Delose saare), Kreeta saarel ja Peloponnesose poolsaarel (Mükeene linn) KLIIMA: mahe vahemereline kliima, taimestik lopsakas ja põlluharimiseks oli sobilik muld ÜHISKOND: tegeldi põlluharimise, kalanduse, kaubanduse ja mererööviga, ei tekkinud tugevat keskvõimu RELIGIOON: esikohal viljakuse kultus, iseseisvad kogukonnad, härja austamine KESKUSED: 1.KÜKLAADID- leitud marmorkujukesi, lk 44 "Lüüramängija" 2.KREETA SAAR- levinud kultuuri nimetatakse ka minoiliseks (kuningas Minose järgi), levis viljakuskultus, mida sümboliseeris metsik härg. Kunst oli peamiselt elurõõmus, ilus, dekoratiivne, meeleline. Arhitektuur: ei rajatud suuri linnuseid ega kindlusi, Peamiselt ehitatai losse (Knossos, Phaistos, Hagia Triada). Loss: palju v...
Kreeta ja mükeene võrdlus Kreeta Mükeene Losside üldilme korrapäratu,põhiplaan kindlustatud tohutute kindlustamatta müüridega Maalide ainestik värviküllased,elurõõmsad, sama + sõjatseenid kujutati lilli,liblikaid,spordimehi Inimeste tegevusalad meresõit,põllumajandus, sama + sõjapidamine käsitöö Kirja olemasolu lineaarkiri A, mida ei osata lineaarkiri B, mida tänavu lugeda osatakse lugeda Hävingu põhjus u 1500 a eKr Thera saarel u 1200 a eKr võimude Vulkaani hiidlaine sissetung v...
1. Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus. Iseloomulikud tunnused - .... . Arheoloogilised leiud Kreeta ehk Minose ehk Minoiline kultuur 2000-1400a e.m.a. Tegevusalaks põlluharimine, karjakasvatus, ülemerekaubandus (keraamika). Iseloomulik sõjaliste joonte puudumine, naiste domineerimine ühiskonnas, härja kultus. Keskusteks lossid, mille otstarve oli majanduskeskus, võimu ja usu keskus. Lossid olid kindlustamata. Lineaarkiri A. Tsivil. lõpp maavärin või vulkaanipurse. Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100a e.m.a Iseloomulik sõjakus, Kreeka kultuuri matkimine, ühtne riik puudus, Egeuse mere kontrollimine. Linnad puudusid. Valitses valitseja ja sõjapealik. tsvil. lõpp 1200 a. Tume ehk Homerose ajajärk 1100-800a e.m.a. Raua kasutuselevõtt, väljaränne Väike- Aasiasse. Iseloomul...
Karman idee sellest, et sinu teod, sõnad ja mõtted mõjutavad sinu seda ja kõiki järgmisi eksistentse. Buddha õpilased ehk arhantid. Hinaya negatiivne määratlus, mille mahayana on rakendanud rivaalidele. Theravada ehk vanemate munkade õpetus. MUINAS-KREEKA USUNDID Omane suurte jumalate austamine. Kybele jumalanna, keda austasid kreeklased 5. saj eKr. Kolm ajajärku. Mükeene periood olulised rituaalsed keskused olid lossidel. Kõige tähtsam Knossos. Kaksikkirves poliitiline sümbol. Potnija ehk emand. Arhailine periood rituaale tuli järgida ja jumala solvamine oli keelatud. Kreeka kogukond ehk polis (linnriik). Sokrates mõisteti hukka, sest solvas jumalaid. Ekklesia rahvakoosolek kristlikku kirikut tähistav termin. Tempel ehk jumalakoda. Ohvritoomine oli põhiline rituaal. Oraakel ehk õpetlus. Delfis jumalanna, kelle suu läbi kõneles Apollon. Kreeklaste ettekujutus
Kordamine 10. klassi ajalooeksamiks 2015. Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering: kirjalikud ja arheoloogilised allikad; perioodid: muinasaeg, muistne vabadusvõitlus, keskaeg (Vana- Liivimaa ajastu), Liivi sõda, Rootsi aeg, Põhjasõda, Vene aeg, iseseisvumine ja Vabadussõda (algus ja lõpp). Õp. I osast lk 7-11. 2. Muinasaeg - lühiülevaade. Õp. I osa lk 12-29, kaart lk 32. (mõisted: kiviaeg, mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg; kivi-, pronksi- ja rauaaja algus ja lõpp; kivi-, pronksi- ja rauaaja iseloomulikud jooned) 3. Eestlased muinasaja lõpul. Õp. I osa lk 30-41. (muinasmaakonnad, suhted naabritega 7.-11. saj., linnused, muinasasulad, rehielamu, tegevusalad, vanemad (rahvas ja ülikud), malev, usund: vägi, animism, Tarapita, hing, hiis, ohvripaigad, maagia, nõidumine) 4. Muistne vab...
· Kujurid kujutasid vaaraosid ja tema pereliikmeid väga realistlikult Antiikaeg (Kreeta, Kreeka, Rooma) Egeuse e Kreeta Euroopa kultuuri häll - mõjutas tugevalt mandri - Kreeka arengut ja läbi selle kogu euroopaliku tsivilatsiooni kujunemist. Religioon · Maine, elulähedane · Kummardati viljakuse- ja sigimisjumalaid · Puudusid templid ja preestrite seisus · Maa austamine · Kultusloomad: sõnn, madu Ehituskunst · Lossid valitejatele ja tema teenritele, nt Knossos, Phaistos · Ehitusmaterjalid: kivi, laed puidust · Puust sambad · Valguskaevud · Megaron - elamu mille sissepääsu ees on sambad Muu · Minotauros - sõnnipäine koletis · Rituaalne mäng - üle sõnnide hüppamine · Iiris - printside lill · Keraamika Vana-Kreeka Jumalad - VAATA VIHIKUST Ilu ja inetus Kreeka müütides Müütides vastanduvad · Võitlus kus ilu võidab inetuse
KONTROLLTÖÖ II KORDAMINE Perioodid ja lühiiseloomustus · Küklaadide tsivilisatsioon 3200-1100 a e.m.a, tegeleti põlluharimise ja karjakasvatusega, kunstiks olid marmorist kujukesed ja seinamaalid. · Kreeta ehk Minoilise ehk Minoiline kultuur 2000-1400 a e.m.a, tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; sõjakad jõud puudusid; lineaarkiri A; keskusteks olid lossid (Knossos), need olid ümbritsetud linnaga, ebasümmeetriline, ruumid asetsesid ümber siseõu; losside otstarve majanduskeskus, valitseja võimukeskus, usukeskus; loss oli kindlustamata; usk jumalannasid austati, härja kultus; valitsejaks Minos; periood lõppes vulkaanipurske, maavärinaga. · Mükeene ehk Hellaadiline kultuur 1600-1100 e.m.a; tegeleti karjakasvatusega, põlluharimisega, ülemerekaubandusega; matkiti Kreeta kultuuri, ühtne riik puudus ja oli sõjakas; lineaarkiri B; keskus Mükeene...
suudetud desifreerida, siis on selle kultuuri peamisteks allikmaterjalideks arheoloogilised allikad ning kreeklaste poolt kirja pandud müüdid. 2.3. Lossid Kreeta saarel: Minoilisele kultuurile kõige iseloomulikumaks tunnuseks on lossid. Losse iseloomustavad järgmised asjaolud: - Kindlustamata lossid (kuni 10 tk) asusid üle kogu Kreeta saare; keskne loss saarel tõenäoliselt puudus. - Tuntuim lossidest on Knossos kreeta saare põhjarannikul, mida on nimetatud ka Minose lossiks. - Losside ümbruses asusid linnad (asulad), mis sageli olid omavahel kokku kasvanud. - Keeruka põhiplaaniga lossid (labürintide temaatika kreeka müütides) olid ehitatud ümber keskse väljaku. - Lossid olid olulised majanduskeskused, kus asusid laoruumid ja käsitöökojad. - Losse olid kasutusel ka tõenäoliselt usukeskuste ja kultusepaikadena, sest
TÖÖLEHT NR. 2 - EGEUSE KUNST Üheaegselt egiptuse kunstiga hakkas umbes 2600 a. e.Kr. Egeuse mere saartel ja ümbruses arenema omanäoline kunst, mis kestab umbes aastani 1200 e. Kr.. Egeuse meri moodustab väikese osa Vahemerest . Tänu headele merelistele tingimustele oli Egeuse mere piirkond sobiv laevadega kaubandamiseks ning sealsetele inimestele olid tähtsad kõik merega seotud elatusalad - Kaubandus , kalandus ja mererööv . Samuti tänu heale kliimale oli siin võimalik tegeleda põlluharimisega . ilma kunstliku niisutuseta. Egeuse mere ümbruses ei tekkinud tugevaid suurriike, kõik väikesed kogukonnad jäid iseseisavaks. Kultuuriline läbikäimine oli siiski tihe, mistõttu esineb sarnaseid jooni Eugeuse mere saarte, Mandri-Kreeka, Väike-Aasia ranniku kunstis. Kõige rikkalikum oli kunst Kreeta saartel ja Peloponnesose poolsaare asulates , millest tähtsam oli Mükeene linn. Seepärast Nimetatakse Egeuse kunsti mõnikord ka Kreeka-Mükeene kunstik...
2. Kreeka ajaloo perioodid: Kreeta-Mükeene, Tume ajajärk, Arhailine periood, Klassikaline periood, Hellenismiperiood. Iga perioodi lühiiseloomustus, tähtsamad sündmused. Kreeta-Mükeene period u 2000-1100 aastat eKr: o 2000 aastat eKr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad o kujunes kiri o alguse sai omanäoline minoiline tsivilisatsioon,mille tähtsamaiks keskuseks kujunes Knossos o 1600 a eKr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri- Kreekas.Siinseks tähtsamaiks keskuseks tõusis Mükeene o u 1500 eKr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema Tume ajajärk u 1100 - 800 aastat ekr o lossid hüljatud, kiri ununenud, elanikkonna arvukus vähenenud o relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast, kuid see ei toonud esialgu kaasa
Vana-Kreeka Geograafilised olud- Balkani ps ja Egeuse mere saartel. Mägine, geograafiliselt liigendatud. Ühendustee naabermaadega meri. Avatud. Eripärad- tugevalt killustunud arvukateks linnriikideks. Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. Ajaloo periodiseering: 2500 eKr võeti Kreekas ja Egeuse mere rannikul kasutusele pronks, tekkisid asulad. 2200-2000 eKr Balkani ps kreeklaste esivanemad. Kreeta jäi hõivamata. Kreeta- Mükeene periood Minoiline tsivilisatsioon, keskus Knossos. 2000-1100 a eKr Kreetalased domineerisid Egeuse merel. 1600 eKr tsivilisatsioon Mandri-Kreekasse, keskus Mükeene. 1500 eKr kreeklased vallutavad Kreeta saare. 1200 eKr doorlaste sissetung. Allakäik.
Silver Sepp 6a klass Pärnu Vanalinna Põhikool Varajane Kreeka (2500-750 a eKr). Kreeka asus Lõuna-Euroopas Balkani poolsaarel. Kreeklased nimetasid end helleniteks ja Kreekat Hellaseks. Kõik võõramaalased olid kreeklastele barbarid. Esimesed põllundusasulad Kreekas olid Kreeta saarel. Elanikond koondus suurematesse asulatesse alles 3500 eKr. Neil linnadel olid korrapärased tänavad ning keskel asus väljak või mõni tähtis hoone. Kreeta suurim linn oli Knossos kus oli oma arengu haripunktil umbes 1700-1400 a eKr mitutuhat elanikku ja seega oli üks suuremaid linnu Kreekas. Kreeklaste esivanemad rändasid Balkani poolsaarele umbes 2000 aastat eKr ja asusid elama Balkani poolsaare lõunaossa. Kreeta. Üks Euroopa varasemaid kõrgkultuure oli Kreeta saarel. Seal olid suured ja uhked lossid. Kõiga suurim ja tähsaim loss oli Knossos. Lossid olid kindlustamata ja korrapärau põhiplaaniga. Kivist rennid juhtisid eluruumidesse vett
· Värvivalik varjuderikkam · Rõhutati inimeste iseloomujooni, tihti isegi inetust · Skulptuur säilitab vana kunsti parimad jooned · Selle perioodi kunsti on leitud Ehnatoni järeltulija Tutanhamoni hauast 3. Egeuse kunst Kreeta - Mükeene arhitektuur a) Kreeta arhitektuur · Suured paleed · Valgus pääses sisse maja terrassidelt ja galeriidest · Paleede seinad olid kivist, laed puidust, eriruume ja tasapindu liigendasid sambad · Suured lossid - Knossos, Phaistos, Hagia Triada · Kreeta sambad - Peenenevad ülevalt alla, valmistatud puidust ja kaunistatud punase, musta, kollase koloriidiga Kreeta kujutav kunst · Losside seinamaalingud, maalingud ja reljeefid mitmesugustel nõudel. · Kunst nagu inimene - värviküllane, mänguline, muretu, siiras, maaliline laad. · Inimesi, loomi, esemeid kujutati loomulikult ja elavalt. Neid ei stiliseeritud, samuti puudub sümmeetria. PULLISARVED! !Kreeta keraamika!
· Peamine ühendustee oli meri. · Tsivilisatsiooni lähtekoht Euroopas. · Kreeklased nimetasid end hellenidideks. Kreeta- Mükeene tsivilisatsioon.(2000-1100 ekr) · Kreeka ajaloo varaseim ajajärk. · Kreeka tsivilisatsioon sai alguse kreeta saarelt. · Kreeta tsivilisatsiooni näo kujundasid linnad. Linnades paiknesid keerulised lossid, mis olid kindlustamata, sellest võib järeldada, et sõjategevus ei mänginud Kreetal olulist rolli. · Tuntuim linn oli Knossos. · Templeid minoilises Kreetas polnud, usutalitused toimusid losside keskhoovides. · Kreetalased arendasid välja lineaarkirja. · Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. · Ei ole teada, kas lossid olid iseseisvad või moodustasid tervet saart hõlmava riigi. · Religiooni kohta võib oletada leitud esemete põhjal. Kreetas oli naine tähtsal kohal, eelkõige austati erinevaid jumalannasid. Olulisel kohal oli ka härg, kes oli selle aja
Egeuse e. Kreeta-Mükeene Kunst Sai alguse u 3000 a eKr. Kultuur hävis 12. saj eKr, kui saabuvad doorlaste hõimud. · Kõige rikkalikum Kreeka saarte kunstist oli Kreeta saarel asuv Mükeene linn (sealt ka Kreeka-Mükeene kunst). · Sealsete inimestele olid tähtsad merega seotud elatusalad kalandus, kaubandus ja mererööv · Religioonis elukohal viljakuse kultus. · Polnud suuri templeid. · Kreeta ehituskunsti täjtsaimateks saavutusteks olid suured lossid (Knossos, Phaistos, Hagia Triada) · 20.saj alguses, leiti lossid ja restaureeriti. · Losside seinad olid kivist, laed puust. Puust olid ka sambad, mis värviti punasteks, mustadeks või kollasteks. · Sissekäigud olid tagasihoidlikud, kuid siseruumidele andsid toreduse värviküllus ja vormidemäng. · Seinad olid kaetud krohviga, millele oli maalitud ornamente ja pilte. · Kreeta kujutavas kunstis püüti kujutada hetkelis...
-peale A.Suure surma kujunesid mitu hel kuningriiki: *Süüria-Mesopotaamia *Egiptus *Makedoonia(Kreeka) -ränne Idamaadesse -146 eKr >> Kreeka ja Makedoonia Roomale -30 eKr >> Egiptus Roomale §13. >> KREETA-MÜKEENE TSIVILISATSIOON JA KANGELASEEPIKA Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel: -seostatakse kuningas Minose valitsemisega -kujunesid linnad ja lossid (tuntuim Knossos koos Minose paleega) -laod ja töökojad -lineaarkiri A >> tänapäeval ei osata seda lugeda, aga arvatakse et need on majapidamisdokumendid -arvatavasti valitsesid preester-kuningad -lossid ja linnad olid kindlustamata *austati eelkõige jumalannasid *naised olid väga tähtsal kohal ühiskonnas *ohverdused, rongkäigud, tantsud *härg > tähtsaim kultusloom Mükeene tsivlisastsioon: -hobused ja sõjakaarikud -u 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare -Knossosest sai keskus
Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1. Ürgaja kunst(~40 000 a tagasi). Kiviaja jagunemine(paleoliitikum, mesoliitikum ja neo- liitikum); Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen. 2. Vana-Mesopotaamia(Sumerid) (~5000 a tagasi). Tigrise ja Eufrati vaheline maa-ala. Polüteism e mitme jumala kummardamine. Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso- potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid, valitsejate lossid ja linnakindlustused; Assüüria ja Uus-Babüloonia(II at I poolel eKr; Babüloni vallutasid 8. saj eKr). Reljeef ja skulptuur. Ratas; müürid; Istari värav; Marduki templi tsikuraat e Paabeli torn; 3. Egiptuse kunst(~5000 a tagasi Ülem- ja Alam-Egiptuse liitmine). Polüteism; Narmeri palett; Egiptuse poos; Egiptuse reljeef ja skulptuur. Mastabad, astmikpüramiidid, püramiidid(Cheops, Che...
Kreeta- Mükeene 3000a eKr, hõlmab Kreeta saart, Mükeenet ja Tiryns, Eguse mere saari ja Väike- Aasia poolsaart. (Kuningas Minos tõi jumalate juurest süüa ja juua. Külla kutsudes küpsetas ära oma poja ja nii läks igavestesse piinadesse.) Mereline kultuur, kus lossid kujunesid ühiskonna elu keskusteks. Lossid olid kaitsmata (Kreeta). Mükeene on sõjaline kultuur, lossid kindlustatud. Õitseaeg oli 2000-1250 eKr. Suurimad lossid: Knossos, Phaistos, Hagia Triada, mis olid ehitatud kivist, ilma siduaineta, laed puust. Sambad olid ülevalt jämedamad ja alt kitsamad, need olid puust, tubade liigendamiseks. Sambad olid värvilised. Tirynsi ja Mükeene linnamüür laotud suurtest kividest, ilma siduaineta. Mükeene lõvivärav oli tähtsamaiks väravaks. Mükeenes on hauad, mida peetakse kuningate omaks. Suured ringhauad osadel ka kuppel peal. Kujutavas kunstis olid põhilised mütoloogilised stseenid (ntks Zeus võrgutab
Kunstiajalug u Õpilane: Juhendaja: Mesopotaamia u 6000 e.m.a (jõgedevaheline maa) · Pärsia lahte suubuva Tigrise ja Eufrati jõe kesk- ja alam · Kiilkiri savitahvlitel ja templeid ümbritsevad linnad ilmuvad umbes 3500--3000 aastat e.m.a · Mesopotaamia elanikud-sumerid,leiutasid sumerid ratta, potikedra ja õlle. · Igal linnal oli oma kaitsejumal, kaitsejumal kellele oli pühendatud astmiktempel ehk tsikuraat. tsikuraat Sumerite leiutised · Kiilkiri · Ratas Egiptus u 3000 e.m.a. · Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - siis valitsesid vaaraod (kuningad) Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerino s ning püstitati kõigile tuntud püramiidid. · Keskmine Riik - 2052-1570 e.m.a. · Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraod Hatseps...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
