Jäälind ja Vesipapp M agaret kuzo vnik 6a Sisukord Jäälind- Lühikirjeldus Levikuala Elukoht Pesa ja pojad Video Vesipapp- Kirjeldus Levikupaik Pesa Toit Video Jäälind Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 1620 cm pikk, kaal 3845 g Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast alates taevassinine tumedate tähnidega triip. Nokk on must, jalad lihakarva punased. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt levinud Euraasia mandril. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii isas- kui emaslind koos. Lahtikr...
Oskamata aga sellega midagi mõistlikku peale hakata peksab ta esmalt oma peremehe läbi, vägistab mõisas Luise, keda ta seni tulutult piiranud oli, sööb siis mõisas veel seepi ja jääb viimaks magama. Talurahvas on Kiviräha kujutluses ahne, riukalik ja pragmaatiline, varastab nii mõisa kui üksteise järelt. Kirikus käiakse vaid selleks, et suus ära tuua armulaualeiba, millega jahimehe püss alati märki tabab. Muna Ott tuleb Vanapagana teenistusest ja plaanib ennast tööle pakkuda kirikuõpetaja juurde – teenistus on teenistus. Hans kurdab lumemehele: "Meie juures muutuvad kõik krattideks." Ka elutark Rehepapp peab rüütlikombeid ja -aateid lolluseks ning seletab oma kratile, kes süüdistab teda varastamises: "Meil pole, millega maksta. On vaid seesama, kokku näpatu. Ja siis veel elu, mis kõlgub niigi pidevalt ämblikuniidi otsas. Mets on täis tonte ja hunte, tõved luuravad põõsastes, katk võib iga hetk sisse astuda, mõis kamandab oma tahtmist mööda
sünniajaga 15. mai 1932. Praeguseks on ta vanuselt juba 82. aastane. Sõja ajal oli ta noor tüdruk, vaevu 8. aastane, elas ema, isa ja õe ja vendadega Torgu vallas Mäebe külas Lausi talus Sõrves. 1939. aastal tulid vene väed sisse, siis uut sõda ei olnud. 1940. aastal läks ta kool. Neil õpetaja oli ja sealt hakati ära viima inimesi, ning mu vanavanaema õpetaja viidi ära Kuressaare lossi keldrisse, nende kirikuõpetaja viidi ära ning nende vallavanem ja riigiametis olevad inimesed viidi kõik ära lossi keldrisse, need inimesed on sinna väikse linna peale maetud, mis seal Kuressaare lossi kraavi ääres on. 1940. aastal oli päris rahulik. 1941. aastal hakkas jälle sakslane peale tulema, hakkas jälle sõda. Siis mobiliseeriti kõik mehed ära, viidi kõik Venemaale. Inimesi küüditati, viidi ära. Siis vanavanaema ema suri ära ning ta isa viidi Venemaale ja ta jäi siia tädi juurde. Siis oli hirmus
Mis sellega juhtus? Püha Vaimu kiriku tornikell on Tallinna tuntud meistri Christian Ackermanni valmistatud kell. See oli Tallinna ainus keskaegne tornikell, mis Püha Vaimu kiriku põlengu ajal ei pidanud kuumusele vastu ning kukkus tornist alla tükkideks. 21. Mida kujutatakse Püha Vaimu kiriku rõduvääridel? Põhjavääril on kujutatud Vana Testamendi, lõunavääril Uue Testamendi lood. 22. Kes oli 16. sajandil kõige olulisem Püha Vaimu kiriku õpetaja? Miks? Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow. Russowi tähtsus ja tuntus põhineb tema kirjutatud "Liivimaa kroonikal", mis käsitleb põhjalikult Liivimaa ajalugu 16. sajandi.
langes õigusteta pärisorja seisundisse. Katariina II-Vene tsaar1762-96, tõi kaasa olulisi muudatusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes,taotles balti aadli privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. George Browne- Riia kindralkuberner(1783-92), Balti poliitika elluviija, püüdis reglementeerida kõiki eluvaldkondi, püüdis Eesti talurahva olukorda kergendada, samuti kooliharidust edendada Schwarzenberg-Torma kirikuõpetaja, kritiseeris feodaalset mõisamajandust kui ebaproduktiivset ja perspektiiivitut, mis vajab uuendusi, avaldas kirjutise "Liivimaa talupegade pärisorjusest"(1764), pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad teorendilt raharendile. August Wilhelm von Hupel-Põltsamaa pastor, viljakas literaat, kirjutas oma kaasjast palju, osales ka raamatute levitamises, ja lugemisseltside moodustamises, koos Wildega ajakiri Lühike Õpetus
tarbekaubad) - 17.saj. loodi manufaktuure käsitööl põhinevaid suurettevõtteid (Narvas vase-ja saeveski; Tallinnas I paberimanufaktuur (Härjapea jõel); Hiiumaal klaasimanufaktuur) 4. Vaimuelu ja kultuur a)Rahvahariduse edendamine - Põhjused (ilma piiblit tundmata ei pääsenud leeri ega saanud abielluda ; piiblitundmise eelduseks oli lugema õpetamine ; köster kirikuõpetaja abiline ; 1642 I eestikeelne aabits) - B.G. Forselius koolmeistrite ettevalmistajana (1684 Tartu lähedal Piiskopimõisas seminar õppeasutus koolmeistrite ettevalmisatmiseks ; mõisnike vastuseis ; 2 parima õpilasega Karl XI juures (Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri) ; tagasiteel 2.reisilt hukkus tormises Läänemeres ; 4 aastaga valmistati ette umbes 160 noormeest kooliõpetajateks)
Kui Hurt avaldas oma Eesti ajaloo käsitlust- pildid isamaa sündinud asjust, see oli baltisakslastele vastuvõtmatu, baltisakslaste surve tõttu ka Hurda jaoks Eesti Postimehe küljed suleti. Nad jäid Eesti Postimehe kaastööliste ridadest kõrvale, see aitas kaasa Jannseni mõju vähenemisele. Jannsen sai insuldi, hiljem sellest taastus. Hiljem ta väga aktiivselt ei tegutsend. Jakob Hurt (1893-1906) Surma-aasta kalendri vahetusega erinev. Ta oli omandand ülikoolihariduse- usuteadus, oli kirikuõpetaja. Oma kutsekaaslaste seltskonnas Hurt kõige omasem ei olnud, teised oli sakslased. Ta pidas laulupeol kõne. 1870 aktiivsete isikute kokkusaamine Helmes, siis Hurt pidas programmilise kõne, kus rõhutas, et kui me ei saa olla suured jõult ega arvult, peame olema suured vaimult rõhutas igati kultuuri arendamist. Ärksad viljandimaa talupojad andsid idee, et kihelkonnakoolis võiks anda kõrgemat haridust, Hurt toetas seda tekkis Aleksandrikooli liikumine
temast tagaotsitav, sest armastusest hullunud Jose pani Carmenile meelejärgi olemiseks toime kuritegusid. Ausast ja seadusekuulekast don Jose Lizarrabengoast oli järel vaid must südametunnistus ning hilisem kahetsus oma väärtegude pärast. Neiu nimel toodud suured ohvrid aga ei kindlustanud mehele õnnelikku lõppu: Carmen armus uuesti ning meeleheitehoos tappis Jose oma armastatu. Enne Carmeni tapmist käis Jose kirikuõpetaja juures ning palus tal ühe mustlashinge eest palvetada- mees polnud hoolimata pattudest ja kahetsusväärsest elust Jumalast lõplikult lahti öelnud. Romantismi kesksed mõisted on armastus ja usk, nii oli ka Jose tulvil meeletut armastust ning lõpmatut usku oma armastusse ja armastatusse. Merimee teos ,,Carmen" on romantiline jutustus, milles külluslikult eksootilisust, pimedat armastust ning traagikat.
Jannseni lihtne, piltlik ja rahvapärane jutustamisviis tegi lehe kiiresti populaarseks. Perno Postimees pani aluse püsivale eesti ajakirjandusele. · Saavutas Tartus kiiresti rahvamehe tunnustuse. · Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865. aastal laulu- ja mänguselts Vanemuine. · Jannseni õlul oli ka esimese eesti üldlaulupeo korraldamine 1869. aastal Tartus. Jakob Hurt · . Rahvusliku liikumise etteotsa tõusis peale laulupidu Otepää kirikuõpetaja Jakob Hurt (1839-1907), kes juhtis kõiki olulisemaid rahvuslikke ettevõtmisi 1870. aastatel. · Hurt tuli rahvuslikku liikumisse Vanemuise seltsi kaudu, kus ta pidas ettekandeid eest ajaloost ja rahvaluulest. Tõdedes, et eestlased on väike rahvas oma arvult, püstitas ta rahvale ülesande saada suureks vaimult. · 1872. aastal asutati Eesti Kirjameeste Selts, kuhu koondus eesti soost haritlaste kõrval ka ärksama vaimuga taluperemehi
Balti erikord Vene keskvõim ja baltisaksa aadel Mõiste Baltisakslased olid Liivimaa, Eestimaa ja Kuramaa traditsiooniline, end sakslasteks pidav, ülemkiht (aadel, linnaelanikud ja vaimulikud). Reduktsioon vs restitutsioon Restitutsioon Rootis valistusaja lõpul riigistatud mõistate tagasiandmine nende ednistele omanikele. Aadel sai tagasi ka varasemad õigused talupoegade üle. Milleks olid...? Millal? Balti erikord algas Põhjasõja ajal allkirjastatud kapitualtsioonilepinguga 1710. Lõplikult kehtestati Uusikapunki vaherahuga 1721. Kehtis kuni 1880-ndate aastate alguseni. Uusikapunki rahu 1721 Balti erikorra alused: Balti aadel ja linnad säilitasid laialdase omavalitsuse; Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldus; Eesti- ja Liivimaale jäi omaseks luteri usk, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Valitsemine Vene keskvõimu kõrgeim esindaja Tallinnas ja Riias oli kindralkub...
kaupmehed ja kaubasellid] poolt (1524. a kevadel Riias; 1524. sügisel Tallinna kirikud v.a Niguliste; 1525. aasta algul Tartus; 1525. a kõikide pühakute päeval Viljandist) Reformatsiooniga läksid kaasa kõige kiiremini linnad, nendes hakati ehitama evangeeliumi usu kirikut Reformitud kirikust kaotati pühapildid ning pühade säilmete austamine, muutus jumalateenistuse pidamise kord Lutheri usu kirikuõpetaja ei olnud enam pühitsetud preester Tallinna raad keelas linnaelanikel osaleda katoliiklikel jumalateenistustel Reformatsioon andis tõuke koolisüsteemi ja eestikeelse trükisõna arengule Koolide ümberkorraldamine Humanistlik haridus Tütarlaste kool Tartus ja Tallinnas Vaeste koolipoiste institutsioon Jumalasõna edastas inimeste emakeeles (Lutheri kirikus) Esimeseks säilinud eesti keelseks tekstiks on Wanradti-Koelli katekismus (1535) Liivi sõda 16
raed linnades saadeti laiali. Kõik mõisnikud omandasid võrdsed õigused. Linnades anti võrdne kodanikuõigus kõigile majaomanikele. Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad. Riigi kontroll linnaametnike üle kasvas koos sellega märgatavalt. Põhjalikult muudeti maksukorraldust, kehtestati ühtne pearahamaks ning seetõttu hakati läbi viima hingeloendusi. Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha rohkem rääkima talurahva olukorra parandamisest. Torma kirikuõpetaja Johann Georg Eisen von Schwarzenberg kritiseeris mõisamajandust, mis vajavat uuendusi. Mõisnikest avaldasid uuendustahet vaid vähesed. Seetõttu oli 1765. aasta kesktalvel kokku tulnud Liivimaa rüütelkonna maapäev üllatunud, kui kindralkuberner George Brown esitas kava talupoegade olukorra kergendamiseks. Aadelkond avaldas visa vastuseisu, kuid lõpuks siiski andis alla. 1765. aasta aprillis kinnitas Browne nn positiivsed määrused ehk kaitseseadused talurahva olukorra kergendamiseks
kaebelaulu Tartu linnast · O.F.Rosen Liivimaa maanõunik. Kirjutas 1739. a. seletuskirja nn Roseni deklaratsiooni, mille järgi siinne talupoeg on pärisori, mõisnik võis teda pärandada, vahetada ning müüa · Katariina II Venemaa valitseja. Hakkas ajama uut poliitikat, mis taotles piirimaade privileegide kaotamist ning ühesugusele piiramatule keisrivõimule allutamist. · E. Von Schwarzenberg Torma kirikuõpetaja. Töötas välja projekti, kuidas parandada talupoegade olukorda · G.Browne Riia kindralkuberner. Püüdis kergendada Eesti talurahva olukorda ja edendada kooliharidust. 1765. a. kinnitas nn positiivsed määrused e kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks · A.T. Helle Jüri kiriku õpetaja. Tõlkis esmakordselt eesti keelde Piibli (ilmis 1739. a) · A.W. Hupel Põltsamaa kirikuõpetaja. Kirjutas raamatuid talupoja elust
Näiteks: Jeeleth Jõelähtme, Lyneus Lüganuse, Kaylae Kohila. ,,Liivimaa vanem riimkroonika" pärit 13. saj. lõpust, autor teadmata, alam- saksakeelne, kirjutatud ettelugemiseks munkadele. ,,Liivima noorem riimkroonika" 14. saj. II pool, autor Hoeneke, räägib konkreetselt Jüriöö ülestõusust (1343). ,,Balthasar Russowi kroonika" 16. saj. II pool (1558-1583), autor Balthasar Russow eestlane, õppinud Saksamaal, kirikuõpetaja. Tema raamat käsitleb Vana-Liivimaa ajalugu 12. sajandist 1583. aastani, kusjuures eriti detailselt on kirjeldatud autori eluajal toimunud sõjasündmusi. B. Russow'st endast jutustab aga J.Krossi raamat ,,Kolme katku vahel". 3. Kroonikad ehk ajaraamatud esitavad ajaloosündmusi kronoloogilises järjestuses, ebaobjektiivsed, sest esitatud nii nagu autor neist aru saab. Nt: ,,Läti Henriku Liivimaa
kogemist paganlikuna ning vennastekoguduse liikumisega kaasnes ka vanade uskumuste ja tavade hääbumine. Vennastekoguduse liikumine oli oluline ka eesti rahvuse ja kultuuri kujunemisel tänapäevases mõistes -- koos vennastekogudusega levis põlisrahva seas kirjaoskus ning samuti mitmed mujal Euroopas levinud kultuurinähtused (pasuna- ja laulukoorid jne.). · A.T.Helle (1683 Tallinn 24. aprill 1743 Jüri) oli saksa päritoluga vaimulik, keele- ja kirjamees. Jüri ja Kose kirikuõpetaja, esimese eesti keelse Piibli tõlkija. · August Wilhelm Hupel - 1737 Buttelstedt, Saksamaa 18. jaanuar (6. jaanuar) 1819 Paide) oli Äksi pastor aastail 17601764, Põltsamaa pastor aastatel 17641804, kodu- uurija ja literaat. Hupel sündis Saksi-Weimari hertsogiriigis diakoni ja pastor Christian Friedrich Hupeli ning aadlipäritolu Barbara Christiana von Spankau vanima pojana. Ta alustas õppetööd Weimari gümnaasiumis ning jätkas seda (aastatel 17541757) Jena
Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi). · Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele. · Jakob Hurda üleskutse koguda vanavara ja rahvaluulet. · 1870.a. EÜS (Esimene eesti tudengorganisatsioon). >1870."Kalevipoja õhtud" >1881 Sini-must-valge > 4.juunil 1884 lipu õnnist. Otepääl VENESTAMISE TAGAJÄRG -> Venestamine küll pidurdas rahvuslikku ärkamisaega, kuid ei
1886 jõudis ta Helsingi Ülikoolis doktori kraadini. Ta laiendas kümnest käsust neljanda mõistet, mis tema järgi ütleb: austada oma vanemaid kohustusega austada ka oma vanemate rahvust. See oli otsene ärgitus rahvuslikule liikumisele. 1864 kohtus Jakob Hurt Õpetatud Eesti Seltsis kohalike Viljandimaa talupoegadega ning tõusis seejärel ÕES-i etteotsa. Hurt püüdis leida tööd kirikuõpetajana, kuid selle luhtasid kohalikud baltisakslased. Peale ebaedu kirikuõpetaja kohale kandideerimisel asus ta tööle Kuressaare koolmeistrina, hiljem sai ta gümnaasiumiõpetaja koha Tartus. Eesti esimesel üldlaulupeol (1869. a.) pidas ta oma kuulsa kõne. Selle kõne sisu sai järgneva aastakümne rahvusliku liikumise programmiks ja Jakob Hurt saavutas üle-eestilise tuntuse. Järgnevatel aastatel pani Hurt paika rahvusliku liikumise alused ning kuulutas: "Kui me ei saa suureks rahvaarvult, peame saama suureks vaimult
Omaalgatuslike tegevuste mahutamiseks loodi karskusseltsid, kutseühingud, tuletõrjeseltsid. 1888 Jakob Hurda üleskutse rahvaluule kogumiseks 1890.ndatel korraldati taas laulupidusid Villem Reiman Sündinud 9.Märts 1861 Suure-Kõpu vallas Õppis Viljandis ja Pärnus, 1882 aastast Tartu Ülikooli usuteaduskonnas Üks Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) asutajatest 1890 aastast Kolga-Jaani kirikuõpetaja Uue põlvkonna liider, karskusseltside eestvedaja Toimetas paljusid rahvuslikke väljaandeid Majandus ja linnad 19.sajandil Mõisamajandus Püsis esialgu teoorjuslik mõisamajandus Peamisteks sissetulekuteks vilja ja viina müük 19.sajandi alguskümnenditel oli kriis hea eluga harjunud mõisnike ja sissetulekute madaluse konflikti tõttu Täieliku laostumise vältimiseks ilmselt antigi ka talurahvale järele
katastroofilises vähenemises kahe viimase aastasaja jooksul, sest ajad ja olud pole soodustanud vadjalaste enesemääratlemist rahvusena. Vadjalastel pole olnud kunagi ei oma kirjakeelt ega omakeelset kooliõpetust. Asudes etnilisel kontaktalal pole vadjalased saanud konsolideeruda rahvaks, mistõttu on õigem kõnelda vadja hõimust ning vadja murretest. Etnograafia ja rahvaluuleteaduse jaoks avastab vadjalased eraldiseisva etnilise rühmana Narva kirikuõpetaja Fr.L.Trefurt, kes võtab 1783. aastal ette reisi vadjalaste asualale, toonasesse Kattila kihelkonda, ning avaldab peale retke kirjutised "Von den Tschuden" ja "Fortgesetzte Nachricht von den Tschuden". Kattilas viibides kuuleb Trefurt juhuslikult talle seni täiesti tundmatut keelt ning asja kohta lähemalt selgust küsides, saab ta vastuseks, et tegemist on tsuudi keelega (die tschudische). Ülestähendatud keelenäidetest
kõikidesse suurematesse mõisatesse. 18.sajandi lõpul oskas Liivimaal lugeda üle poole eesti talurahvast. Kirjutamisoskus jäi 18.sajandil veel eesti talupoegade hulgas haruldaseks. Maakeelne kirjasõna. Rootsi aja lõpuks oli piiblist eesti keeles ilmunud vaid lõunaeestikeelne Uus Testament. 1715. aastal avaldati Uus Testament ka põhjaeesti keeles. Vana Testament polnud veel eesti keeles trükitud. Pikale veninud töö viis lõpuni Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelles 1739.aastal. Trükiarv oli umbes 6000 eksemplari. 18 sajandi teisest poolest kasvas märgatavalt ilmalike trükiste osatähtsus. Kõige suurema leviku talurahva hulgas saavutasid õhukesed ja odavad peopesasuurused rahvakalendrid. Valgustusajal trükiti ka esimesed talurahvale mõeldud juturaamatud. Olulisel kohal talupoja lugemisvaras olid mitmesugused nõuanderaamatud, mis õpetasid kuidas
kasvuaastad Erki oli peres neljas laps.Neli aastat enne Erkit oli sündinud Margit,järgnesid aastate vahedega Joel ja Elin.Kairi oli Erkist kaheksa ja Ragne üheka aastat noorem.Erki elas om vanndade ja õdedega Võrus väikses kahetoalises korteris.Kõik suved aga veetsid-nad,neli vanemat last-vanavanemate pool maal.Algul Kullamaal,kus vanaisa oli kirikuõpetaja,hiljem Rõuges,kui ta kodukanti tagasi tuli.Oli Erki seitsmene.Kolimine oli tal hästi meeles , kuna kui kraam oli majja tassitud, sõid nad pakendist võetud viinereid ja sinki.See oli tollal ajal haruldane kraam,vanaisa oli selle kaasa toonud Leningradist , kus ta käis kuus ingrisoomlastele jumalateenistust pidamas. Rõuges tehti tollal kaunis aktiivselt sporti. Sovhoosi spordiinstruktor oli Karin Laine nimeline naisterahvas, tõeline spordiärataja.Küll ta
See asetleidnud uuendus oli vaid loomulik, kuna positsioonisõjale iseloomulikesse kaitsekraavidesse olid kokku kuhjatud kõik sõdurid, olenemata nende positsioonist ühiskonnas. Ohvitseril kui sellisel polnud enam näiteks reamehe üle niivõrd domineerivat rolli ning sõjaväeline auaste polnud enam nii määrava tähtsusega. Kaevikutes võisid end kõrvuti asetsevatel magamisasemetelt leida ka verivärskelt kooli lõpetanud noormees ning kirikuõpetaja. Seisuste kadumine oli sellises olukorras vaid iseenesestmõistetav samm. Kindlasti pean oluliseks sündmuseks ka naise rolli suurenemist ning iseseisvumist ühiskonnas. Kuigi veel ei saavutatud päris võrdseid õigusi meestega, algas naiste võidukäik siiski just seoses Esimese maailmasõjaga. Näiteks võib tuua Inglise parlamendi otsuse 1918. aastal anda naistele valimisõigus. Seda tõukas kindlasti kõige enam tagant Briti naisõiguslane Emmeline Pankhurst, kes korraldas 1914
hiljem ka kolmas, kuhu oli lisatud peatükk Liivi sõja lõpust , mis lõppes1583. Kroonikas kirjutatu ei lähe kokku Nõukogude kontseptsiooniga. 1920 ilmus eestikeelsena. Alamsaksa keeles kirjutatud. Balthasar Russov Balthasar Russov oli pikalt Pühavaimu kiriku õpetaja. Tegemist oli maarahva kogudusega, kuhu kogunes lihtrahvas, kes rääkisid undeutch keelt. Russov oli eesti soost, tema isa oli pärit Harjumaalt, Tallinna voorimees. Kuidas sai ta 16 saj nii hea hariduse et olla kirikuõpetaja? Arvatavasti õppis Tallinna linna koolis (linna kulul), kus andekamatele anti rahalist toetust, et edendada ka luteriusu levikut. Õppis ka saksamaal, kuid ei lõpetanud. 1566 sai Pühavaimu koguduse pastoriks- kuni surmani 1600 oli sel kohal. Jaan Krossile pakkuski ta huvi, kuna oli jõudnud talupoja positsioonilt nii kaugele (linna koorekihti). Suurelt tänu oma 3 naisele (abielu kaudu sai kõrgemale positsioonile) Köösneri, piiskopi, kaupmehe tütardega oli abielus. Kõik naised surid.
ning selles süüdistab ta oma kasuema Kartinit. Iisil aga veab ja ta ema tuleb Eestisse elama. 2. Tsitaadid. 1. ,, Jah pole mitte varese haisugi´´ lk 90 Naljakas lause kuna varesed ei haise . 2. Kui teaks, mis elle 'lõhnavee' nimi on , siis laseks koolis arvutifännidel vastava hoiatuse internetti panna: ,,Gaasihäire ! X lõhnaõli tegelik nimi on ,, Hallitanud junn täis oksendatud toomingaoksal´´ lk 25 Väga naljakas lause ja hea fantaasia . 3. ,,Mis pastor vöi kirikuõpetaja? See on maausuliste hingekarjane , Asko või , mis ta nimi oli näete ju ise ,et ristigi pole teisel kaelas, ainult sõlg särgi ees´´ lk 11 Kohalike mutikeste klats 4. ,, Ma ju ütlsesin et Hõbemäel on pohmakas! '' lk 52 Imelik õpetajal on pohmell . 3. Mõtted , mida raamat tekitas? Tekitas ainult häid mõtteid , et mõni inimene on ikka väga hea ja hooliv, kes vägagi hoolib enda ümber olevatest inimestest ja loomadest. 4. 3 küsimust mis tekkisid? 1
kahekorra. Kuna Hansu oli omakorda armunud Liina, kes meest igal õhtul libahundina mõisa ääres metsas luuramas käis, kui mees preili akna taga aega viitis, tahtis neiu end peale kupja surma ära uputada. Mõlemad olid ennastohverdavad, unistajad, truud. Paljud teoses kujutatud inimtüübid esinevad sarnaselt ka tänapäeval. Muna Ott oli mitmekülgne, uskmatu, põhimõteteta, kohanemisvõimeline mees. Temal ei olnud vahet, kas töötas Vanapagana või kirikuõpetaja heaks, tõmbas mõlemaid ninapidi. Samas aitas ta teisi ning jagas nendega oma varandust, näiteks kõrtsis. Tänapäeval käituvad sama põhimõttelagedalt mõned poliitikud ja ärimehed. Jaan oli noor, kahvatu, laisk, rumal, õnnetu sulane, kes tahtis elada vabaduses, vihkas peremeest ja ümbrust. Praegugi on palju eestlasi, kes süüdistavad kõiki teisi selles, et neil halvasti läheb. Imbi ja Ärni olid kasuahned, uudishimulikud, üksmeelsed abikaasad,
Liivimaal lahutati Pärnu maakonnast Viljandimaa ja Tartu maakonnast Võrumaa. 1783 said kõik maakonnakeskused linnaõigused. Seega oli nüüd Eesti alal kuni Vene aja lõpuni 12 linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Paide, Rakvere, Viljandi, Valga ja uute linnadena Palduski (1783) ja Võru (1784). Talurahva olukord Vene aeg: Koos valgustusideede levikuga hakati Liivimaal üha enam kõnelema talurahva olukorra parandamise vajadusest. Kirikuõpetaja Johann Eisen kritiseeris feodaalset mõisamajandust ja ütles, et see vajab põhjalikke uuendusi. Eisen pidas vajalikuks kaotada pärisorjus ja viia talupojad väheviljakalt teorendilt majanduslikku ettevõtlikkust soodustavale raharendile. Enamik mõisnikest ei pidanud seda vajalikuks. 1765 kokkutulnud Liivimaa maapäeval esitas kindralkuberner Browne nõudmisi talurahva olukorra parandamiseks. Aprillis kinnitas ta positiivsed määrused ehk kaitseseadused talupoegade olukorra kergendamiseks
Retsensioon ,,Tuli sinu käes" Vaatasin 10. juunil etv2-e arhiivist Ain Prosa telelavastuse ,,Tuli sinu käes," mis oli filmitud aastal 1998. Telelavastus pidalitõve külmast hingusest põhineb August Mälgu novellide "Neitsi," "Anne- Marie," "Surnu surm" ja jutustuste "Surnud elu" ning "Ole tervitatud, elu!" motiividel. Stsenaristiks ja lavastajaks oli Ain Prosa, kunstnikuks oli Karmo Mende ning heliloojaks Sven Grünberg. Osades: Henrik (Velvo Väli), Maarja (Piret Tanilov), dr. Repen (Aleksander Eelmaa), Kadi (Terje Pennie), Konrad (Kalju Orro), Anna (Mari Lill), Anne-Marie (Liia Kanemägi), sanitar (Tarvo Sõmer), kirikuõpetaja (Taavi Eelmaa) jne. Telelavastus võttis aset I Eesti Vabariigi ajal (1918-1939). Tegevus tiirles ümber kirjaniku Henriku, Päikesemaja (pidalitõvila) ja Maarja (Päikesemaja elanik). Henrik avastas kurva tõe päikesemaja elanike koh...
Imbi ja Ärni - vanapaar, kes tahab kogu aeg tohutult varastada Moosel - kirikuôpetaja Muna Ott - endine pops, 10 aastat Vanapagana juures töötanud, nüüd kirikus Timofei - kiltri pere juures elav vanamees toapoiss Ints - môisas, arvab, et kôik môisnike vara kuulub tegelikult eestlastele, kuna need on ebaausas vôitluses eestlastelt ära vôetud Osad tegelased on usutavad, näiteks nagu kirikuõpetaja, mõisa kubjas Hans, talumees Kose Kaarel. Samas ei saa tõsiselt võtta Joosepit, kes oli kratt või Muna Otti, kes 10 aastat töötas vanapagana juures. 5. Probleemid teoses (Milliseid probleeme teoses käsitletakse? Kas need on aegunud või ka tänapäeval aktuaalsed?) Ühks põhiprobleemiks on lähenev katk, mille vastu otsitakse pääseteed. Teiseks probleemiks võiks välja tuua armastuse. Selle vana hea valesse inimesse armumise.
Johan III, Soome asevalitseja, hiljem Rootsi kuningas, lõi Rootsi esimene tugipunkti Eestis, võitis Moskva. Sigmund II August, Poola kuningas, kinnitas Liivimaa aadlile privileegi, mis andis neile usuvabaduse, ainuõiguse täita kohalikke riigiameteid, võitles Vene vastu. Hertsog Magnus 1570 pakuti talle Liivimaa kuninga tiitlit, alustas koos Vene vägedega Tallinna esimest piiramist. Balthasson Russow kirjutas Liivimaa kroonika, pühavaimu kirikuõpetaja, ,,Kolme katku vahel" Ivo Schekengerg Eesti päritolult, käsitöömeistri poeg, pani kokku salga, kes venelasi ründaks, ta hukati Vene tsaari ees. Stefan Batory- Poola kuningas, ungarlane, sundis Venemaa alistuma, Valga linnaõigus. Pontus de la Garde- pärit Prantsusmaalt, väejuht, läks laevaga põhja. 3. Eesti rahvastiku olukord Liivi sõja järel ja Rootsi ajal (kuni suure näljahädani). Peale Liivi sõja lõppu taastus rahvaarv väga kiiresti
Kuid koolimaja asukoht oli halvasti valitud. Üksikud talud asusid koolist kaugel, lastel oli võimatu nii kaugelt koolis käia. Kirikuõpetaja manitsuste peale oli siiski väga hooletusse jäetud lapsi mõni nädal koolitatud. Kirikuõpetaja ettepaneku järgi jaotati lapsed kahte ossa: ühed käisid koolis ühel nädalal, 4 teised teisel. Eksamil näitasid lapsed üles suurt teadmatust. Kirikuõpetaja sooviks oli, et mõis peaks toetaks ja hoolitseks kooli eest. (15) 1820. aastast alates oli Vara köster - koolmeistriks Johan Friedrich Masing, sündinud 1792. aastal. Ta töötas sellel kohal kuni surmani, 1862. aastani, seega nelikümmend kaks aastat. (15) Sajandi keskel - 1845. aastal toimus koolitöö ikka veel vanas majas, sajandi algul ehitatud majas. Ei ole teada, et vahepeal oleks ehitatud Varal uut koolimaja. 1855. aastast töötas Varal abiõpetajana Paul Reinvald, 1863
Johann Voldemar Jansen (1819 1890)- rahvusliku liikumise algaastate üks kesksemaid kujusid. Õppis kihelkonnakoolis, hiljem kirikuõpetaja juures, sai Vändra kiriku köstriks. Jannseni ideeks oli eesti rahva elu-olu rahumeelne edendamine kehtivate tingimuste raames, kõik mida saavutada võib peab tulema rahumeelsest kokkuleppest saksalaste ja valitsusega. J. virgutas eestlasi talusid ostma, haridust omandama, andis näpu-näiteid põllupidajatele. Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865 laulu- ja mänguselts "Vanemuine". Peale seda eeskuju hakati seltse rajama muudesse linnadesse.
Seni aga paneb ta igal aastal esimesel advendil päkapikuriided selga ja läheb inimestele jõulurõõmu jagama. Eesti ainsa nii väikest kasvu professionaalse näitlejana usub Alo, et see amet valis ta vargsi välja, sättides eluteele kindlad inimesed ja sündmused. Lapsepõlves olid tal hoopis teised kiindumused. Neljaselt hakkas ta ema hämmastuseks riste joonistama ja teatas, et temast saab kirikuõpetaja. (5) Nüüd valmistus väikemees apteekriametiks. Varajasele teatrihuvile viitab vaid üks asi: karbi sisse meisterdatud nukuteater. ,,Nööride külge riputasin riidetükist eesriided. (6) Kui keegi jäi puudu, voolisin ise plastiliinist juurde," mäletab Alo. Hammast ihus noor lavastaja ka isa tööriistariiuli mutritele ja poltidele, sest neistki oskas ta oivalisi mehikesi kokku sobitada. (7) Selleks sobis hästi
lillevanikutega ornament. Sisevaade altari poolt ukse suunas. Trepp viib üles väiksele orelirõdule. Kiriku laest ripuvad suured lühtrid, eesosas on traditsiooniline altar ja väikese trepiga kantsel, seintel mõned tumedad vanad maalid. Kütet kirikus ei ole. Altari ees seisab kirikuõpetaja Aare Vilu. Altarimaali on teinud Johan Köler, see on tema esimesi selliseid töid. Kirikus on veel palju teisigi kunstimälestisi. 13 13 Vaata lisa 8 7 KIRIK KOOLIHARIDUSE ANDJANA Varasemal ajal nõudis kirik rahvalt eeskätt välist kombetäitmist: kohustuslikku kirikuskäimist, laste ristimist, kiriklikku laulatust, surnute matmist kiriku kombe kohaselt, paastuaegadest kinni pidamist jne
Hiljem Sander ja tema kratt Joosep naersid selle üle. Hans üritas mõisahärralt raha välja petta. Liina ostab Luisalt hõbeprossi eest kleidi. Liina isa- Räägu Rein kahtlustab prossi kadumises, aga kiltrit, kellega peale seda on neil pidev üksteise kallal kiusamine, kuni see lõpeb kiltri surmaga. Oskar petab Vanapaganalt välja uue krati endale, kinnitades lepingu vere asemel sõstramahlaga. Muna Ott läheb peale 10 aastat Vanapagana juurest töötamist kirikuõpetaja Mooseli juurde tööle. Toimuvad kiltri matused, kus Timofei teeb mitu korda hirmust püksid täis. Kaarlit kimbutas haigus ja rehepapp soovitas tal viina juua. Imbi ja Ärni, kes kogu loo vältel üritavad kõikide tagant varastada, tahtsid rehepapilt puid varastada, mis ebaõnnestus ja peale kauba jäid nad oma mardisaagist ilma. Hans armub mõisapreilisse ja peagi läheb öösel tema tuppa vaatama, kuidas preili magab. Imbi ja Ärni lähevad merilehmi püüdma. Hiljem
Julia kõnnib edasi basseini poole ja Romeo läheneb talle selja tagant ja Julia ehmub nii et nad kukuvad koos basseini. Nad räägivad, kallistavad ega suuda üksteist lahtigi lasta. Nad on meeletult armunud. Nad lepivad kokku kohtumise järgmiseks päevaks. Armunud ei tahaks üldse lahku mina kuid Juliat juba otsitakse ja Romeo peab ruttu sealt kaduma. Julia läheb relvaga kirikuüpetaja juurde ja ähvardab teda,et kui ta neid Romeoga paari ei pane laseb ta maha. Kuid kirikuõpetaja on mõistlik ja on armunute poolt, on ta sellega nõus. Romeo ja Julia abielluvad salaja. Kuid nad teavad ,et kui keegi sellest teada saab tuleb sellest väga suur tüli ja palju probleeme. Aga nad risgivad sellega. Nad kohtuvad veel mõned korrad salaja. Julia teener ja Romeo parim sõber Mercutio jaa nõbu on ainult sellest teadlikud. Kuid kuidagi saab sellest teada ka Romeo isa ja julia ema. Sellest tuleb suur tüli. Nad käsivad neil kohe lahutada kuid noored on sellele vastu
Ptk 20-24 (lk 128-157) 1) Muudatused pärast Katariina II surma Võeti vastu asehalduskorra tühistamise akt ning taastati enamik Balti aadli eesõigustest. Uuesti alustasid tegevust asehalduskorraeelsed kohtu- ja omavalitsusorganid. 19. sajandil koostati ka Balti kubermangude kohalik õigusnormide kogu ,,Balti provintsiaalseadustik" 2) Kubermangude valitsemine Olulisim võimuesindaja kubermangus KUBERNER (allus otseselt senatile, riigiasju ajas siseministriga) Oluline ka kindralkuberner. Kuberneri asetäitja viitse- ehk asekuberner. Samal ajal oli ka sõjakuberner (allus sõjaministrile) Olulisemad asutused kubermangus kubermanguvalitsus(kubermangu igapäevane juhtimine), kroonupalat(maksude kogumine, arvepidamine, toiduainete jms hankimine riigile), hoolekandevalitsus(rahvaharidus, arstiabi, heategevus), politseivalitsus. 3) Talurahvaseadused Eestimaa ...
Rahvuslik ärkamisaeg *Haridusreform - hakati kasutama koolivorme, kaotati ülikooli autonoomia, ülikool läks vene keelseks, uus õigeusustamise laine, rahvuslik liikumine käis alla (seda soodustasid eestlastest venestuse pooldajad, Jakob Kõrv ja ajaleht ,,Valgus" ja Aado Grenzstein) *majanduslik/ühiskondlik areng Raudteede võrgu ülikiire areng(tekkisid uued asulad: Tapa, Jõgeva, Elva), jätkus tööstuse areng(eriti rasketööstus), Tallinna elanike arv hakkas kasvama, põllumajanduses oli lühiajaline kriis, talupoegade kihistumine süvenes, jätkus väljaränne, tekkisid Eesti rahvusest kodanlased, toimus linnaelanike arvu kiire kasv. *poliitiline areng venestuse hoog vähenes, poliitilised erimeelsused vähenesid, ,,Tartu Renessans" koondus ,,Postimehe" ümber (-tuleb arenda keelt, rahvust, kultuuri, siis areneb majandus), ,,Tallinna Radikaalid" koondusid Pätsi ümber(ajaleht ,,Teataja" - kõigepealt tuleb arendada majandust, siis muud), eestlased...
Jannsen Eluaastad/päritolu Eluaastad: 1819- Eluaastad: 1839- Eluaastad: 1841- 1890. 1907. Pärit Põlva 1882. Pärit Tartust, Pärit Vändrast. lähedalt kuid lapsepõlve Himmastest. veetis Tormas. Haridus Kihelkonnakool, Põlva Kihelkonnakool ja kirikuõpetaja Karl kihelkonnakool, J. Chimze seminar. Köberi juures Tartu kreiskool, Samuti sai palju õppimine. Jannsen Tartu Gümnaasium õpetust oma isalt. oskas saksa keelt ja Tartu Ülikooli Jakobson sooritas ning mängis hästi usuteaduskond. ka klaverit ja orelit. Ainelist abi pakkus ülemkooliõpetaja
2. Johann Köler oli Peterburi mainekas kunstnik ning alustas koos Petersoniga palvekirjade kampaaniat. 3. Johan Voldemar Jannsen alustas 1857 "Perno Postimehe" ning 1864 "Eesti Postimehe". Lisaks on ta kirjutanud hümni sõnad. Asutas ka 1865. aastal "Vanemuise". Korraldas koos oma tütrega Lydia Koidulaga 1869 esimese üldlaulupeo. 4. Jakob Hurt oli Vanemuise seltsi liige. Ta pidas kõne "Saada suureks vaimult". Kirjutas "Eesti Postimehe" lisalehte. Oli kirikuõpetaja Otepääl ning kutsus üles rahvast koguma vanaaja muistendeid, vanasõnu ja legende. Tema auks ehitati Eesti Rahvamuuseum Raadil. 5. Jaan Adamson oli Holstre Pulleritsu külakooli õpetaja. Osales Aleksandri kooli asutamisel. 6. Carl Robert Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet. Omas näidistalu kurgjas. Kirjutas ajalehte "Sakala". Oli sakslaste poolt vihatud, kuna mattis oma pereliikmed enda maale. 7. Aleksander kolmas oli esimene vene valitseja (1881). Jättis balti aadli privileegid
1860a-il. Levis Lõuna-Eestis laiaulatuslik palvekirjadeliikumine Ees otsas ärksad haritlased ja talupojad (J.Köler, A. Ja P.Peterson, J.Adamson, M.Jakobson) Peterburi patriootide ehk rahvasõprade toetusel õnnestus üle anda suur märgukiri Aleksander II-le Märgukirjas taotleti soodsamaid maa ostu- ja rendihindu, teoorjuse kaotamist, eesti keele kasutamise laiendamist, rahvakoolide allutamist vene haridusmin-ile ning, et kogudus saaks endale valida kirikuõpetaja ise Eesti Aleksandrikooli rajamise katse, eesti keelse õppega kõrgem rahvakool Kooli jaoks raha korjamise kommiteedest kujunes ülemaailmne organisatsioon mille ees otsas oli peakomitee president Jakob Hurt Komitee tegeles rahvuslike ideede levitamise ja kultuuriürituste korraldamisega 1865 asutas Jannsen Tartus laulu- ja mänguseltsi ,,Vanemuine" Sellega sai aluse eeesti rahvuslik teater 1869 korraldas baltisaksa laulupidude eeskujul üldlaulupeo , seda käis
Andis välja saksakeelset ajalehte Die Heimat. A. Grenzstein arvas, et rahvuslik liikumine on ajalooline eksimus, seda ei tohiks toimuda, eestlastel kui väikerahval pole üksi tulevikku, peaks sulanduma tulevikurahva venelastega. Kolmas suund üritati venestumise tingimutes rahvuslikku liikumist jätkata. Tegevust jätkasid endised laulu- ja mänguseltsid, juurde võis teha karsklusseltse ja pritsimeeste seltse. V. Reimann karsklusliikumise propageerija, ametilt kirikuõpetaja, õppind TÜ-s, üks kaheksast eesti soost üliõpilasest, kes seotud EÜliõpilasteS rajamisega. 1884.a sinimustvalge lipp, 4.juuni lipupäev. Reimann pandi vangi vahepeal, siis koduaresti, sest oli venestamisvastane. Aastast 1890 Hugo Treffneri 8-klassiline eragümnaasium. Kujunes talupojaseisuset pärit noormeeste õppeasutuseks, lõputunnistuse saamiseks eksamid riigigümnaasiumi juures Uus tõus rahvuslikus liikumises 1894
(ühislaulmise traditsioon). Ratsionalism- filosoofia suund, mis hakkas levima valgustussajandil Johann Georg Eisen- Torma pastor, töötas välja mitmeid agraarprojekte, kavandas vabade saksa talupoegade koloniseerimist Baltikumi, propageeris talurahva hulgas puuviljakasvatust Georg Friedrich Parrot- 1802. a. avati Tartu Ülikool, tema auks on Tartus pühendatud Ingli sild, taasavatud ülikooli esimene rektor, Katariina 2 pojapoeg Anthon Thor Helle- Jüri kirikuõpetaja, kelle toimetatud tervikpiibel ilmus põhjaeesti kelle 1739.a. Johann Gottfried Herder- saksa suurim valgustaja, eesti rahvaluule esmatutvustamine Euroopas saksa keele vahendusel 3. Roseni deklaratsioon + tunnused 1739. a Liivimaa maanõuniku sõnastatud talupoegade ja mõisnike suhteid kajastav dokument. • Talupoeg on maa vallutamisest alates pärisori; • Mõisnik võib teda kohelda oma äranägemisel; • Nii talupoeg kui tema varandus kuuluvad mõisnikule;
Tänased uurijad ei ole sugugi kindlad , et Stahli saksa keele liistudele painutatud grammatika meie keele arengule palju head tegi. Kõnealune grammatika ilmus 1637. aastal ja oli kaua teistele kirikuõpetajatele abiks eesti keele õppimisel. Kadrinas kirjutas ta oma mitmeosalise teose "Käsi- ja koduraamat". Peale selle avaldas ta veel kakskeelse jutluseraamatu, rootsikeelse katekismuse jpm. Kui Stahl oli käremeelne kirikuõpetaja, kellel ei tekkinud rahvaga sooje sidemeid, siis järgmine tutvustatav, kelleks on Arnold Friedrich Johann Knüpffer, oli kadrinlaste poolt armastatud ja rahvas hüüdis teda hellitavalt Niprihärraks. Knüpfferil oli sügavam huvi eesti keele ja rahvaluule vastu. Ta kogus palju materjali, mis tegid temast esimese suurema eesti rahvalaulude arhiivi omaniku. Knüpffer oli ka esimene, kes soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta saksa keele asemel soome keele
ja pani hiljem põlema. Ta ehitas endale uue krati, aga pettis Vanapaganat andes talle hinge vastu 3 tilga vere asemel 3 tilka punasesõstramahla. 4) Kui kilter oli oma perega kirikus, kasutas Räägu Rein juhust ja võlus end võlupudru abil mehe sahvrisse, sest Liina väidetel võis pross just sinna sattuda. 5) Muna Ott, kes oli 10 aastat Vanapagana juures sulasena töötanud, tuli nüüd tagasi ja astus rehepapi juurest läbi - rääkis soovist kirikuõpetaja juurde tööle saada. // Kilter käis nõia juures, et teada saada, kes tema sahvri segi keeras. 6) Kilter käis Räägu Reinu juures tuulispeaks, kuid Liina jooksis samal ajal metsa, leidis sealt kiltri maise keha ja keeras selle teistpidi, et kärbse kuju võtnud hing enam sisse ei pääseks. Kilter surigi, aga tänu rehepapile pääses ta põrgust. 7) Timofei lasi öösel püksid täis, kui päev enne kiltri matuseid 3 tonti meest nülgisid ja 1
Olümpiakomiteede sportlaskomisjoni liikmeks ja asepresidendiks.[10] Ta on treeninud teivashüppajat Kristo Kallavust ja sprinterit Argo Golbergi.[2] 2006. aastal osales Nool telesaates "Tantsud tähtedega", kus tema partneriks oli Ave Vardja [11]. Nad saavutasid 8 paari seas 3. koha. Perekond Erki Noolel on kolm last: kaks poega ja tütar. Pole ametlikult abielus. Erki Noole äi on Paavo Kivine. Erki Noole õde Margit Lail on Põlvamaa Kanepi Jaani koguduse kirikuõpetaja ja 2007. aasta Eesti aasta ema. Kirjandus Erki Nool, "Autogramm". Kirja pannud Paavo Kivine. Olympia, Tallinn 2005. VIITED:http://et.wikipedia.org/wiki/Erki_Nool Kogu info pärineb antud lehe infost Erki Noole kohta.
Juhendaja: Aili Näär Autor: Laura Tael Pärnu 2009 Forseliuse elutee ja seminar Bengt Gottfried Forselius (1660 1688) sündis Harju-Madise pastori Johann Haquinus Forseliuse pojana. Õppis Tallinna gümnaasiumis ja sai juristihariduse Wittenbergi ülikoolis aastatel 1679-1683. Peale Eestimaale naasmist õpetas ta algul oma kodupaigas Ristil, seejärel asus ta koos Harju-Risti kirikuõpetaja Gabriel Herliniga viimase asutatud talurahvakoolis lapsi häälikumeetodil lugema õpetama. 1684. aastal organiseeris Forselius Tartus Piiskopi mõisas rahvakoolmeistrite seminari, et ette valmistada eesti maarahva jaoks köstreid ja koolmeistreid ehk nii nimetatud Forseliuse seminari, mille juhataja ja õpetaja ta oli. Haridustee selles koolis kestis 2 aastat ja tublimad õpilased valiti seejärel õpetajateks. Forselius kasutas seminaris oma aja kohta uudseid
Martin Luther (1469-1536) reformatsiooni algust arvestatakse saksa usutlase ja kirikuõpetaja Martin Lutheri väljaastumisest 1517.a Wittenbergis.kõigi pühakute päeval naelutas ta Wittenbergi peakiriku usule 95 teesi, milles paljastas paavstikiriku kuritarvitusi-eesmärgiks rahvale kättesaadava rahvusliku kiriku loomine. Tema haamrilöögid kuulutasid uue ajastu algust. Lutheri peaidee seisnes inimese individuaalse usu rõhutamises: igaüks peaks pühakirja kaudu ise jõudma Jumalani.Lutheri demostratiivne lahkulöömine ametlikusr kirikusr viis selleni, et ta tunnistati ketseriks ja kuulutati lindpriiks. Ta varjas end Saksi kuurvürsti juures Warlburgi lossis, kus tõlkis UT saksa keelde. 1534a ilmus saksa keeles kogu Piibel. Reformatsiooni tähtsaimaks kultuurisündmuseks oligi Piibli rahvuskeeltesse tõlkimine, millega pandi alus paljude kirjakeelte tekkele, see aga soodustas omakorda rahva haridustaseme kiiret tõusu. Lutheri tõlge leidis oma rahval...
27. estofiil - baltisakslastest eestihuvilised Peeter I - vene tsaar, restitutsioon. Baltisakslased said oma mõisad tagasi. Kehtestati Balti erikord. Katariina II - vene tsarinna, asehalduskord. Tahtis, et kõik oleks Venemaaga ühtne. Aleksander I - vene tsaar, kaotas pärisorjuse. George Browne - Riia kindralkuberner, keskne tegelane uue Balti poliitika elluviimisel. Katariina II määratud. Viis läbi asehalduskorda. Positiivsed määrused. Anton Thor Helle - Jüri kirikuõpetaja, viis lõpuni Vana Testamendi eesti keeles toimetamise. Tänu temale on meil esimene eestikeelne piibel. Filippo Paulucci - 1812-1829 kindralkuberner, viis küllalt kindlakäeliselt ellu keskvalitsuse poliitikat ning talurahvaseaduse läbisurumine oli paljuski just tema teene. Juhtis kindralkubermangu, aga ta ei tahtnud, et talurahvas vabaks saaks. Oli sõjaväelise mõtlemisega ja kindlakäeline. Talle ei meeldinud Balti erikord nagu Katariina II-legi.
Raad-valitses linna , sõltus linna suurusest. Bürgermeister- raehärra. Linnafoogt- maahärra esindaja rae juures. Gild- kaitsesid oma liikmete huve. Toomkirik- kirik, mis kuulus piiskoppide juhtimise alla. Toomkapiitel- piiskopi kõrval iseseiseb autonoomne üksus omaenda vara ja kassaga. Missa- jumalateenistus, visitatsioon-kirikukülastamine, reformatsioon- usupuhastus, pildirüüste- mitmepealine saksltaste ja eestlastest koosneb märatsev rahvahulk, kes purustas kirku vara. Russow- kirikuõpetaja, kroonika autor, koell- kiriku õpetaja, katekismuse tõlkija, susi- tln linnakooli õüilane , vaimuliku kirjanduse tõlkija, wansadt- kiriku õpetaja, katekismuse koostaja. Ordud ja kloostrid keskaeg Liivimaal tegutses mitu vaimulikku ordut. Koos ristiusuga Liivim tsisterlased. Ordureegel nõudis neilt paikset kloostrielu ja üksinduses mediteemirimist, aga nad osalesid aktiivselt Liivimaa misjoneerimisel. Kloostrid paidesele ja kärknasse-eraldatud
ise õe karvupidi sinna ja lükanud ta elusalt üle pea jää alla vette; ise jäänud ta nii kauaks augu kaldale valvama, kui viletsal loomal enam elupäästmise lootust ei võinud olla. Aga et õnnetu preili pattu kahetsemata vägivaldset surma oli leidnud ja kirikliku õnnistamiseta märga hauda pidanud langema, sellepärast ei võinud tema hingele seal rahupõlve tulla, vaid rahuta hing pidavat igal ööl küünla viisil tiigi peal paistma. Kui kirikuõpetaja vanarauga juttu kuulda saanud, läinud ta ühel päeval lootsikuga sinna kohta tiigi peale, kust öösine tulevalgus tõusnud, õnnistanud matmise sõnadega hauapaika ja pidanud pika palve, misläbi preili hing igavese rahu osaliseks oli saanud. Hiljem pole kellegi inimese silm öösel Porkuni tiigi peal enam tulevalgust näinud. RAHAAUGUD Kus Porkuni, Koonu ja Põdrangu külad kokku puutuvad, on üks raha-auk. Sealt leidnud üks sepa-poiss ühe suure ränga kasti, mille
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
