Jäälind ja Vesipapp (0)

Jäälind ja  Vesipapp
Magaret kuzovnik
6a
Sisukord
Jäälind-
Lühikirjeldus
Levikuala
Elukoht
Pesa ja pojad
Video
Vesipapp-
Kirjeldus
Levikupaik
Pesa
Toit
Video
Jäälind 
Jäälind on eredavärvilise sulestikuga varblasest pisut suurem lind. Sulestikus on eredat 
sinist , punast, rohelist ja valget tooni. Jäälinnu keha on 16–20 cm pikk, kaal 38–45 g 
Silmaalune riba ja kõrva kattesuled on ookerjad. Pea ja kaela külgedel kulgeb nokast 
alates taevassinine tumedate tähnidega  triip .  Nokk on must, jalad lihakarva punased.
Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta laialt 
levinud Euraasia  mandril . Meile saabub märtsis või aprilli algul ja  lahkub veekogude 
külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. 
Jäälind
Pesa teeb jäälind urgu, mille kraabivad nokaga nii  isas - kui  emaslind  koos. Lahtikraabitud 
pinnas heidetakse  jalgadega  eemale. Uuristatud käigu pikkuseks  on 0,3...1 meeter ja selle 
uuristamiseks kulub aega sõltuvalt  pinnasest 7...12 päeva. Uru lõpus olevasse pessa 
munetakse  6...7 muna. Neid hautakse kordamööda ja 21 päeva möödudes kooruvad pojad. 
Poegi  toidab  ainult emalind.  Soodsatel aastatel kasvatavad vanalinnud üles 2...3 
pesakonda . Olles küllalt  haruldane , on jäälind looduskaitse all.
Elutseb põõsaste ja puudega kaetud järskude kallastega jõgede, ojade, järvede ja kraavide 
läheduses, kus on puhas läbipaistev vesi ja vaikne vool. Jäälind toitub peamiselt kaladest, 
kelle pikkus ei ületa 6 cm, ei põlga ära ka putukaid ja teisi veeloomi. Toitu varitsedes istub 
liikumatult veeäärsetel okstel, risul või kividel. Toitu märganud, sukeldub ta selle järele 
vette. 
Jäälinnust video
http://www.youtube.com/watch?v=kUmliIBBbyc&feature=related
Vesipapp 
Vesipapp on jässaka kehaga ja väga huvitavate elukommetega lind. Tema jässakus tuleneb osalt 
paksust sulestikust, mis võimaldab tal väga külmas kliimas isegi jäise veega mäestikujõgedes 
tegutseda. Vesipapp on ühtlaselt  tumepruun  lind, aga kontrastselt tõusevad esile tema valged rind, 
kurgualune  ja puguala. 
Eestis on ta vaid vähearvukas talikülaline, kes saabub oktoobri lõpul või novembri alguses ja lendab 
taas oma pesitsusaladele aprillikuus. Vaid haruharva on ta pesitsenud ka Eestis, enamasti teeb ta 
seda aga mägismaadel kiirevooluliste jõgede ja ojade kallastel. Eestis võime teda näha 
kinnikülmumata kiirevoolulistel jõgedel. Vesipapid jooksevad, ujuvad ja sukelduvad väga hästi. 
Lend jätab neil jässaka keha tõttu jõulise ja hoogsa mulje. Tavaliselt lendavad nad madalal kas 
veepinna  või maapinna kohal mööda jõesängi üles- või  allavoolu . Kui teda ka samaaegselt ärritada, 
siis jätab ta suuresti kirikhärra mulje: tema valge lapp rinnal ja must ülejäänud  sulestik  moodustavad 
kirikuõpetaja rüü ja ärritamise korral tehtavad kummardusedki on kirikule  omased . Veel enam, ka 
enne ja pärast sukeldumist või õhulendu teeb ta hulka kummardusi. Kõik see on aluseks tema 
rohketele kirikuteemalistele nimetustele: jõekirikisand, jõekirikhärra, jõeköster, veeköster jt. 
Vesipapp
Massiivne  pesa rajatakse  kaljudele, kivide vahele või päris järsaku seinale samblast. See 
on külgavaga. Aprilli lõpul muneb emaslind 4...6 muna ja ka pojad haub välja peamiselt 
tema. Sageli peab pessa pääsemiseks lipsama eelnevalt läbi veejoa. 
Eriti huvitav on aga vesipapi toitumine. Nimelt sööb ta väikeseid veeputukaid või teisi 
veeselgrootuid, ka kalu, keda püüab veest või vee ligidalt, jõepõhja kruusa  seest ja kivide 
alt.  Vapustav  on aga see, et ta võib toitu otsides pikka maad mööda jäise veega jõe põhja 
joosta  ning seejuures ei tee ta külmast üldse mitte välja. Nii on pandud talle  vanarahva  
hulgas nimed: jääpura, jäälind jt.
Väga huvitava  eluviisiga  haruldase linnuna on vesipapp võetud looduskaitse alla.
Vesipappust video 
http://www.youtube.com/watch?v=aeQl-C6qQDU&feature=relmfu

Document Outline

• Slide 1
• Sisukord
• Jäälind 
• Jäälind
• Jäälinnust video
• Vesipapp 
• Vesipapp
• Vesipappust video