seintele, vesi mille tihedus on lähedane ühele jääb keskele ja ühest madalama tihedusega puhas kütus jääb tsentrile lähemale. Seintele lähemal kihid korjatakse separaatori perifeeri, mis puhastamisel ja väljuvad raskete fraktsioonide ava kaudu, kergemad kütuse osakesed jäävad toru keskele ja väljuvad kergete fraktsioonide toru kaudu. Taldrikseparaatori tööpõhimõte. 1. Trumli kere 2. Trumli kaas 3. Ühendusmutter 4. Taldrikuhoidja 5. Taldrikute pakett 6. Eraldusketas 7. Tahked ained (mustus, sludge) Puhastustaldrikute pakett asub taldrikuhoidjal separaatori trumlis. Üksteise peale laotud taldrikute arv paketis, vastavalt separaatori
valitsev "kõhn" iluideaal tekitavad tüdrukutes sageli soovi võimalikult vähe süüa. Siin peaks arvestama asjaoluga, et menstruatsioonitsükli toimumiseks ja reguleerumiseks vajab keha rasvu ja ülemäärane või kiire kaalukaotus võib menstruatsioonitsükli korralikult segi ajada. Karvakate Juuksed ja rohkem või vähem kehakarvu on omane juba vastsündinule. Murdeea saabumise üks esimesi tundemärke on karvade ilmumine tavatutesse kohtadesse: esmalt kaenlaalustesse, siis kolmnurka, kus kere läheb üle jalgadeks e. häbemekingule. Esialgu ilmuvad mõned üksikud karvad, mida on lihtne eristada lapsepõlveaegsetest - uued on enamasti tumedamad, pikemad ja pisut krussis. Aja jooksul karvastik tiheneb ja katab kolmnurgakujuliselt kogu häbemekingu. Karvadega kattuvad ka suured häbememokad ja kaenlaalused. Enamasti on uus karvastik pisut tumedam loomulikust juuksevärvist. Ka sirgete juustega tüdrukutel on need karvad lokkis
elegantsemat vormi. Kreeka templid olid määratud jumala eluasemeks, nagu Mesopotaamia tsikuraadidki, ent tsikuraadist erinevalt oli kreeka tempel madal ehitis. Kreekas püstitati templeid küll kõrgemale kohale mäe tippu, kuid need ei olnud tornid. Kuna jumal elas templis, ei peetud seal jumalateenistusi, vaid hoiti jumala kultusotstarbelist kuju. Kombetalitusi peeti templi ees altari juures. Seal ohverdati ja põletati ohvrilooma kere. Templitüübi omapära ja ehitusmaterjalid Templitüüp oli välja kasvanud megaronist, egeuse ajajärgu elumajast, alles IX-VIII saj. hakkasid Spartas tekkima elumajast erinevad templid, mis levisid teistesse polistesse VII saj. Sarnasus megaroniga säilib templi siseruumide üldises plaanis- templihoone kaetakse 2 poolega murdkatusega ja ümbritsetakse igast küljest sammaskäiguga peripteer (`ümberringi sulgedega kaunistatud')
Lastekirjanduse definitsioon, olemus LK täiskasvanute poolt teadlikult L'le kirjutatud. ka rahva looming. LK hulgas ka algselt täiskasvanutele määratud IK teoseid, mis üle läinud L lugemisvarasse. Lraamatud levima pärast trükikunsti leiutamist 15. saj. ja rahvale hariduse andmise hoogustumist. piibli juurde asumiseks ja mõistmiseks, oli vaja tekste, mille abil lugemist harjutada .Väikelastekirjanduse eripärast Põhiliseks erinevuseks lastekirjanduse puhul on lugeja ealise eripära arvestamine. Väikelastekirjandus on adresseeritud 1-4(5)-aastastele lastele. Iseloomulik visuaalsus, tegevuse domineerimine, poeetilisus ja mängulisus ning pahupidistus, samuti lapsele tuttav temaatika ja lihtne sõnastus. Muinasjutuvajadusest väikelapseeas tundeelu tasakaalustav mõju·L prob. Lahendab muinasjutt·L alateadvus tume hirmus-muinasjutt pole ohtlik uskuda·MJ pakub L lahendusi (head vs halvad)·L vajavad MJ intellektuaalsel arengu astmel·L maailm on kaoo...
Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda. Aktiivne rühi saavutamiseks istudes tuleb toetuda mõlemale jalale. Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal. Reite ja keha vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk. Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes. ( http://www.sintex-mebel.ru/office/articles/ergonomics-rules/) Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv ergonoomiline tool, millel saab muuta istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet. Ergonoomiline laud: Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb
leida uusi materjale, mis looks täiesti uusi ja keerukaid disainelemente lennukeil. Sellised materjalid ongi komposiidid. Õhusõidukid ja rakettid said omamoodi uue etapi arenguks. [6] Komposiitmaterjalide omadused sulamite ees: tugevam; roostevaba; kulumiskindlus; ököloogilised omadused; Lennukiehituses kasutatav terve rida komposiitmaterjale: aramiidkiuga kangad kasutatakse põhiliselt valmistamiseks alumine osa kere õhusõiduki mootori pylons. süsiniku kangast kasutatakse valmistamisel juhtpindu, uksed, kapoti lennukimootoreid ja paljud teised elemendid. Klaaskiud kasutatakse tootmises vähem koormatud konstruktsiooni osad, nagu pitot surve, sisselaskeõhu jms 8 KOKKUVÕTE Materjalid, mida me kasutame lennukiehituses on muutnud aegadega, kui vanasti
Aasias, ulatudes lõunasse Indoneesiani välja. Hiljem on teda sisse toodud paljudesse kohtadesse. Arvatakse, et kodusiga on aretatud metsseast umbes 7000 aastat eKr Lähis-Idas ning umbes samal ajal sõltumatult ka Hiinas. Rahvapäraselt on metssiga kutsutud ka nimega kutu. Isane metssiga on kult, emane siga on emis ja noori järeltulijaid kutsutakse põrsasteks. 2.Välimus Metssea keha katab kare harjaseline karvkate, mille värvus varieerub tumehallist pruunini. Metssea kere on jässakas ning jalad on suhteliselt pikad, eriti põhjapoolsete alaliikide puhul. Põrsad on sündides heledate triipudega, mis tuhmuvad teise ja kuuenda elukuu vahel. Karv saavutab täiskasvanud isendi värvuse esimeseks eluaastaks. Täiskasvanud metssea keha pikkus jääb umbes 90–200 cm vahele ning turja kõrgus jääb 55–110 cm vahele. Saba on 15–40 cm pikk ning metssea kehakaal jääb 44–320 kg vahele. Isased on tavaliselt suuremad kui emased isendid
mitte väga madala asetusega. üljelt vaadates moodustavad kõrvad kaela ülajoone pikenduse, mis silmade kohal hoiduvad kergelt ettepoole kallutatud asendis. KAEL : Paks ja lihaseline, minimaalse kaelalotiga; suhteliselt lühike, ja õlgade suunas ühtlaselt laienev. Kolju tagaosast saab harmoonilise alguse silmatorkavalt kaarduv kukal. KERE : Pikem kui turjakõrgus. Nahk ei ole liiga õhuke, samuti ka mitte liiga tihke ega lõtv. SABA : Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub selja kohale või puusale toetudes, kolm neljandikku täieliku või topeltkeeruga ja sabaots ulatud alati seljani või allapoole. Kui saba on kolmveerandi pikkusest keerdunud, ulatub sabaots selgelt üle puusa. Tüvest on saba jäme ja
maailmas on hinnanguliselt 185 000 kuni 200 000. Jäsemed on pikad ja jõulised. Ees- ja tagajäsemed on umbes ühepikkused. Jalalabad on suured ja neil on alumisel poolel rasked karvased päkad. Esi- ja tagakäppadel on kummalgi viis varvast, mis lõpevad kuni 8 cm pikkuste mittesissetõmmatavate küünistega. Kõndimisel toetub pruunkaru kogu tallaga nagu kõik karulased: ta on tallalkõndija. Karvastik muutub vastavalt aastaajale. Hambad on nagu kiskjalgi. Pruunkaru kehapikkus (pea ja kere pikkus) on 100280 cm, õlakõrgus umbes 90 150 cm. Sabapikkus on ainult 621 cm. Kaal on leviala eri piirkondades väga erinev. Kõigis asurkondades on isased emastest tunduvalt raskemad. Roherähn on linnuliik rähniliste seltsist rähnlaste sugukonnast rähni perekonnast. Roherähn on Euroopa rähnidest vahest kõige tuntum, kuigi mitte alati kõige tavalisem. Ta paistab silma oma suuruse, efektse välimuse ja valjude häälitsustega. Roherähn on turteltuvi suurune. Tema pikkus on 30..
riigireligiooniks. Pärast seda oli Saksamaa veelgi lõhestatum kui kunagi varem. 7.Luterlus, kalvinism, anglikaani kirik: põhimõtted, levik, mõju ühiskonna arengule. 16. sajandi usupuhastusliikumine tõi endaga kaasa küll laiaulatuslikud kirikureformid, kuid paraku killustas õhtumaise kiriku. Usupuhastuslik kirik jagunes peagi kolmeks peasuunaks: luterlikuks, reformeeritud ehk kalvinistlikuks ja anglikaani kirikuks. 8. Karavell- Kesk ja varauusaegne pika kitsa kere ja kõrge ahtriga kiire purjekas. Astrolaab- tähekõrgusmõõtur. Must surm- katkuepideemia 14.sajandil. Kapitalism- eraomandil ja turusuhteil põhinev ühiskonnakorraldus. Kapitalist- kapitali omanik, kelle eesmärgiks oli kasum. Ploretaarlased- ehk palgatöölised, es müüsid oma tööjõudu. (oskused, teadmised, võime teha tööd, tahe teha tööd) Tarastamine-talupojad aeti kasutatavalt maalt ära. Tarastati et saada lammastele karjamaad.
ja genereerida võrku pinge suhtes mahajäävat voolu. SK ergutuse reguleerimine tavaliselt automatiseeritakse. SK võimsus määratakse reaktiivvõimsuse suurusega, mida ta peab kompenseerima. SK-d on vaba mehaanilisest koormusest, mis võimaldab neid valmistada kergentatud konstruktsiooniga ja väjendab nende maksumust. Käivitus sama, mis sünkroonmootoritel. SK-del pole võlli väljaulatuvad osa, mis võimaldab teha nende kere hermeetiliseks. See on oluline nende jahutamisel (vesinikuga). Reaktiivne sünkroonmootor-rootoril ei ole ergutusmähist. Kuna sünkmootori moment M=Mpõhi+Mreaktiivne ja Mpõhi=(m1*U1*Eo/1*x*d)sin fii ning jättes mootori ergutusega ehk Eo=0 siis põhi momenti ei ole ja järgi jääb ainult reaktiivne pool.Rootor püüab võtta asendi mis vastaks magnetvälja minimaalsele takistusele. Reaktiivmootorite puudus on
Kõige otstarbekam on keerdläbipuhumine (joon. võimsust. 14): silindri kummalgi küljel on kaks ülevoolukanalit, mille ' Kahetaktilistel mootoritel käsutatakse sageli nn. kaudu karterist silindrisse puhutava küttesegu joad suu- d e k o m p r e s s o r i t. See on väike vedruga klapike, mille natakse väljalaskeakna vastas asuvale silindriseinale. Vii- kere on keeratud silindripea avasse. Klappi saab trossi ja 34 35 poole aeglasemalt. Et saada ülekandesuhet 1:2, ongi nukk- võlli käitav hammasratas läbimõõdult väntvõlli hammas-
o. vaid tangust ja sibulast. Verivorst tundub meie maal olema uuem nähtus. Valgevorst on meie rahvuslik jõuluroog, kuna kuskil mujal pole ta sedavõrd üldiselt levinud. Jõululeib, õlu ja liha pidid laual olema terve jõuluaja ja igaüks pidi saama niipalju süüa, kui tahtis. Jõuluöösi tuli süüa 7, 9 või 12 korda, siis on inimesel uuel aastal jõudu, jaksu ja tervist, tema tööd õnnistatud ja tal pole leivapuudust. Söögikord ei tähendanud kere täisparkimist, piisas ka mõnest suutäiest. Kui mõni toidupala kukkus laua alla, ei tohtinud seda üles võtta ja üldse ei tohtinud jõuluajal laua ja voodi alla valgust näidata ega sinna vaadata. Maagilised toimingud Jõuludeks toodi koju kõik välja laenatud asjad ning jõulude ajal ei laenatud midagi välja. Kõik tööriistad viidi ulualla. Inimeste ja majapidamise kaitsmiseks ning selleks, et oleks õnne, tehti mitmesuguseid ohutisi
Siinkohal kirjeldaks neist meetoditest kolme. Celanese test: see test on võetud kui standartne surve test ja seda on detailselt kirjeldatud ASTM D3410-87 standardis. Testi põhimõte seisnes sellest et võetakse sirge proovidetail, mille otsetesse kinnitatakse labad. Seejärel asetatakse see koonilise kujuga silindri sisse, mis omakorda sobitatakse täpselt teise vormi sisse mille siseservad on samuti koonilised. Kogu seade paigaldatakse silidrilise kere sisse. Survejõudu rakendatakse koonilise silidrile mis omakorda surub proovidetaili. Mõõtmise käigus saadakse detaili survemoodul ja Poisson´i tegur. IITRI test: selle testimisviisi põhimõte on väga sarnane eelpool kirjeldatud viisiga. Seee testmisviis töötati välja esmakordselt Illinoisi Tehnoloogia Instituudis USAs. Selle testimisviisi ainuke märkimisväärne vahe eelmiesega võrreldes on see et seal ei kasutada
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Alvar Müür Kaarlimõisa 2009 1. Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat on konstrueeritud autode jaoks, millel on diiselmootor, ja see summutab vibratsiooni. Joonis 1.2 Siduriketas ja sidurikate 1.3 Siduri vahetami...
asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini. · Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele. · Enne vedrude vahetust tuleb nad kõigepealt vabastada kere koormusest. Seejuures tuleb autoraami alla eelnevalt panna vastavad alustoed (pukid). Vedrupideme ava ja vedrukiige kokkulangevust tuleb kontrollida torniga (mitte sõrmega). · Vedrude lahtivõtmisel või kokkupanekul tuleb kasutada asjakohaseid pigistusklambreid. · Kui agregaatide ja detailide mahavõtmiseks on vaja füüsilist pingutust või on neid maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid.
Hapud viinamarjad- vabandus millegi ebaõnnestumise või kättesaamatuse korral. Kalypso- Kreeka mütoloogias nümf, kes võttis Odysseuse vastu pärast laevahukku. Hoidis enda juures teda 7 aastat, lubades surematust. Zeusi käsul vabastas mehe, aitas ehitada parve. Kastaleia- Apolloni püha allikas, mis andis prohvetliku jõu. Asus Parnassose mäe jalamil. Hellenismi ja Rooma ajal tähistas luulekunsti sümbolit. Kentaurid- hobuse kere ja jalgade ning inimese ülakehaga metsikud olendid. Üritasid Peirithoose pulmas röövida naisi, eelkõige mõrsjat. Kerberos- verejanuline metalse häälega koer, kes valvas Hadest- allmaailma. Kujutati mitme peaga, madudest ümbritsetuna. Lasi kõik sisse, kedagi välja ei lasknud. Ülekantud täh- naljatlevas kõnepruugis tige valvur. Kimäär- koletis, kes sülgas tuld. Kujutati kitse pea, lõvi keha, mao sabaga. Ülek- hirmukujutis, viirastus. Kirke- Heliose tütar, oskas nõiduda
50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel. 70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Nad olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega, insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja välja töötanud ka palju uusi lisaseadmeid ja abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h Tänapäeva autod on juba palju keerulisemad ja palju suurema lisavarustusega, nad on palju turvalisemad kui vanemad autod, kuna liiklusõnnetuste hulk on kasvanud koos autode tootmisega. Disain on muutunud palju voolujoonelisemaks ja ümaramaks, autod on ökonoomsemad ja otsitakse alternatiivkütuse varianti, kuna nafta hakkab
surveveega ning kindlasti puhastage seda põhjalikult siis, kui talv on läbi. Autopõhja puhastades pöörake eraldi tähelepanu rattakoobastele ja muudele silma eest varjatud aladele. Eemaldage saaste põhjalikult; kuhjunud pori niisutamine ja selle vaid osaline mahapesemine kiirendab rooste teket,mitte ei takista seda. Kogunenud pori ja korrodeerivate ainete eemaldamiseks on eriti tõhus kasutada surve- või aurupesurit.Kui puhastate uksepaneelide alumisi osi või kere õõnespaneele, siis jälgige,et nende väljavooluavad jääksid lahti,et niiskus saaks välja voolata ega kiirendaks korrosiooni teket. Hoidke garaaz kuivana. Ärge hoidke oma autot niiskes ja halva õhutusega garaazis. See loob korrosioonitekkeks soodsa keskkonna. Korrosioonioht suureneb, kui te pesete oma autot garaazis või sõidate autoga garaazi märja, lumise või porisena. Isegi köetav garaaz võib korrosiooni soodustada, kui seda piisavalt ei õhutata.
muutunud teiste tõugude ristamise teel.(Tamsalu 2001: 64) Seda tõugu on hästi mõjutanud Eestimaa karmid olud. Teda on kujundanud välistingimused nagu kliima, mullastik, viletsad pidamisolud ja raske töö. Seetõttu sirgus temast kasvult ja elukaalult väike, väle, vastupidav ja vähenõudlik hobune.(Nikitin 1953: 242) Eesti hobust kasutatakse eelkõige põllumajanduses, kelle keha välimust kirjeldatakse järgmiselt. Hobusel on pikk kere, ta on lühijalgne ja tugeav kehaehitusega. Pea on tal terviklik, koos laia otsmikuga, mis on kas nõgusa või sirge profiiliga, väikeste hiirkõrvadega, mänglevate silmadega, muskliliste lõupärade ja avara lõupärade vahega. Kael on hobusel lühike, muskliline, mis on kaetud paksu lakkaga. Turi on madal, lihaseline ning tavalise pikkusega. Selg on tavaliselt sirge, kuid harva esineb ka nõgusust, lühike ja lai, lanne lai ja tugev
Tehistingimustes võivad lõvid elada kuni 20–30 aastaseks. Looduses esineb lõvi ja leopardi suguvõimetuid ristandeid, loomaaias ka lõvi ja tiigri ristandeid (isa lõvi, ema tiiger – tiiger; ema lõvi, isa tiiger – tigon). 2 3 1. LÕVI VÄLIMUS Lõvid on väga suured ja võimsa kehaehitusega. Isaste kehapikkus on 180– 240 cm, saba pikkus 60–90 cm, mass 180-227 kg. Kere on sale, isegi kiitsakas. Pea on erakordselt massiivne, võrdlemisi pika koonuga. Jäsemed on lüheldased ja väga tugevad. Pikk saba lõpeb tutiga. Keha katab lühikene pruunikaskollane karvastik. Täiskasvanud isalõvidel on pikk tumedam lakk, mis katab nii kaela, õlgu kui ka rinda. Lõvil on ühena vähestest kiskjalistest selgelt välja kujunenud suguline dimorfism, mis ei seisne ainult emalõvide väiksemates mõõtmetes, vaid ka laka puudumises emastel.
eeliseid. Z-cam tüüpi trummelpidureid kasutatakse peamiselt tavavedrustusega veokitel. FH16 sassiide valik on mitmekülgne võimaldades erinevat kõrgust, teljevahet ja vedrustussüsteemi. Tänu ühtse konstruktsiooni kasutamisele, on madelveoki ja sadulveoki sassiidel sama komponendibaas. See tähendab, et on veoautot lihtne kohandada näiteks kütusepaagi ja aku teise kohta paigutamisega. Pealisehitise lihtsuse huvides on võimalik valida isegi täiesti vaba raamikülg. Sassii ja kere konstruktsioonis on arukaks lahenduseks Volvo puuravade süsteem, mis põhineb moodulpõhimõttel paigutatud eelaugustatud avade rühmadel. Volvo FH16 on saadaval 580 hj või 660 hj 16-liitrise mootoriga ning laia valiku käigukastide ja tagasillakonfiguratsioonidega erinevate transpordivaldkondade jaoks. Volvo FH16 võimas jõuülekanne võimaldab väikest kasutuskulu ja suurt juhtimismugavust olenemata sellest, milliseks transporditööks autot parajasti kasutatakse. Volvo FH16
pea ja jalad on võimalik tõmmata. Nad on ühed pikima elueaga loomad maal Kilpkonnad Kõige suurem ja Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim mitmekesisem Teine tase roomajate rühm Kolmas tase Enamikul on väike pea, Neljas tase Viies tase neli lühikest, tugevat jäset pikk kere ja umbes sama pikk saba Sisalikud Pikad, saledad roomajad, kellel pole Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim jäsemeid, silmalaugu ja Teine tase kõrvaava Kolmas tase Neljas tase Maod on kõik Viies tase loomtoidulised, neelates oma saagi elusalt, kägistades surnuks või
õigeks mõisteti, milles ta oli süüdi, karistas ta ennast ise. Heraklese haridusele pandi suurt rõhku. Tema juhendajaks sai väljapaistva muusikalise andega Apolloni poeg Linos, keda peetakse rütmi ja meloodia leiutajaks, kes õpetas Heraklesele peamiselt kirjasõna ja muusikat. Kuid õnnetuseks oli Heraklese koolitee edutu. Vähe sellest, et Heraklesel õpingud hästi ei läinud, tal puudus täielikult ka distsipliinitunnetus ning kui Linos ükskord oma õpilasele kere peale tahtis anda, kaotas Herakles lõplikult enesevalitsemise ja lõi Linose kitaraga surnuks. Heraklesele esitati nüüd mõrvasüüdistus, kuid ta kaitses end edukalt, tuginedes väitele, et enesekaitse puhul on õigustatud ka ründaja tapmine. Kuid Amphitryon kartis, et tema poja vihahood võivad saatuslikuks kujuneda ka teistele õpetlastele ning saatis Heraklese hoopis põllumaadele tema karja eest hoolitsema. Karjasena puutus Herakles kokku ka esimeste vägilastegudega
Kõige lähemal olev laev RMS Carpathia oli 93 km kaugusel ning oleks Titanicuni jõudnud 4 tunniga. Kell 2 oli vesi tõusnud C-tekini ja laeva vöör oli vajunud vee alla. 2.05 kui viimane päästepaat lahkus, õnnistas orkester laeva. Pärast viimase päästepaadi lahkumist tõusis laeva ahter 45° nurga alla ja hakkas aeglaselt vette vajuma. Kell 2.10 hakkas laeva ahter kerkima juba üle veepinna. Laev vajus, vöör ees. Vee suure sissevoolu tagajärjel purunesid kere teraskonstruktsioonid ning laev murdus 3. ja 4. korstna vahelt pooleks. Laeva 2223 reisijast pääses eluga vaid 776. Paljude surma põhjustas alajahtumine, sest vee temperatuur oli -0,56°C. 1513 inimest uppus jäises vees või läksid laevaga põhja. Mõned päästepaadid läksid laeva uppumiskoha juurde tagasi, et otsida ellujäänuid. Leiti 9 ellujäänut, kellest 3 surid hiljem. Vaieldi päästepaatides kas minna tagasi laeva juurde või ei
LADINA-EESTI TERMINID keskmine ehk mediaalne medialis külgmine ehk lateraalne lateralis lähimine ehk proksimaalne proximalis kaugmine ehk distaalne distalis välimine externus või sisemine internus süva profundus või pindmine superficialis ülemine superior või alumine inferior eesmine anterior või tagumine posterior kahe struktuuri vahel intermedius a. = arteria arter aa. = arteriae arterid v. = vena veen vv. = venae veenid n. = nervus närv nn. = nervi närvid m. = musculus lihas mm. = musculi lihased dex. või dx. = parempoolne, parem ( dexter, dextra, dextrum ) sin. = vasakpoolne, vasak ( sinister, sinistra, sinistrum ) PEA CAPUT käe pihk PALMA MANUS otsmik FRONS kiir VERTEX kukal OCCIPUT oimud TEMPORA ALAJÄSE MEMBRUM INFERIUS ...
või kahe pealt lahtise kasti ehk päraga lõkspüünis; 3. silmutorbik kooniline kuni 30 cm suuläbimõõduga juhtaiata ja tiibadeta lõkspüünis; 4. silmumõrd kuni 0,5 m suukõrgusega vitstest, traadist või muust materjalist lõkspüünis, millel puudub juhtaed. Mõrra lubatud alaliigid on: 1. avaveemõrd mõrd, mille suu kõrgus on üle 3 m. Mõrra suu kõrguseks loetakse mõrra suus kere külge ühendatud tiiva või kariaia rakendatud osa pikkust; 2. ääremõrd mõrd, mille suu kõrgus ei ületa 3 m; 3. rivimõrd ehk angerjarüsa tiibadeta üldjuhul jadasse asetatav mõrd suu ja sellega ühendatud juhtaia kõrgusega kuni 0,5 m, mille kaks ühe või mitme pujusega varustatud keret on paigutatud ühe juhtaia kummassegi otsa; 4. juhtaiata mõrd ühe või mitme mõrrakeres oleva pujusega ja tiibadega või ilma
· Reis - reieluu ja põlvekeder. · Säär - sääreluu ja pindluu. · Jalg - kanna ja pöia luud, varbalülid. 41. Häbemeliidus: Häbemeliidus (sümfüüs) moodustub ees keskjoonel häbemeluude ühendumisel. Mõlema häbemeluu liigespindade vahelist ruumi täidab kiudkõhreline plaat, milles on sagitaalsuunaline pilu. Liiduse ülemist ja alumist serva tugevdavad fibroossest sidekoest sidemed. 42. Ristluu-niudeliiges: Ristluu-niudeluu liigese abil seostub kere vaagnavöötega(kus ühenduvad mõlemad puusaluud) Liigesepinnad on ebatasased, kujult ja suuruselt kongruentsed ning kaetud kiudkõhrega. Need on lameliigesed ja väga piiratud liikuvusega 43. Vaagna ehitus, suur- ja väikevaagna moodustumine: Vaagen jaotub kahte ossa: ülemine laiem osa on suurvaagen ja alumine kitsam osa on väikevaagen. Suurvaagnat piiravad külgedelt niudeluutiivad ja tagant 5. nimmelüli, eest on suurvaagen lahtine. Väikevaagna seinteks on ees
suitsukamber smoke box suitsutoru, leektoru smoke tube, fire tube suitsuventilaator, exhaust fan tõmbeventilaator tahm soot termoõlikatel thermal fluid heater toiteklapp feed valve toitepump feed pump toitevee ökonomaiser feedwater economizer toitevesi feed water trummelmootoer drum rotor turbiini kere turbine casing turbiinlaev turbine powered ship vaateaken sighthole vabakolb-gaasigeneraator free-piston gas generator vee karedus water hardness vee-auru kollektor water-steam drum veetase water level veetaseme näidik, water level gauge, water gauge glass veenäiduklaas veetorukatel water-tube boiler veetöötlemine water treatment
Toitumine: Peamiselt erinevad kalad, mereimetajad. Eluiga: Umbes 30-40 aastat. Esinemine: Esineb kõigis meredes ja ookeanides KAMMHAI Kammhai kuulub kammhailaste (Hexanchidae) sugukonda. Sellesse sugukonda kuulub kolm perekonda viie liigiga. Kammhai on võrdlemisi suur kala, kuni 4,8 meetrit pikk ja 800 kg raske. Tavaliselt jäävad selle hai mõõtmed 4 meetri juurde ja kaal 300...400 kg vahele. Peale 6 lõpusepilu iseloomustab seda kala veel lai pea, jäme raske kere ja väga pikk saba. Keha on tumehall või kohvivärvi. Levik on väga laialdane. Ta esineb Atlandi ookeani ida- ja lääneranniku läheduses, aga ka Jaapani, Austraalia ja Lõuna-Aafrika rannavetes. Vahemeres ja Põhjameres on ta küllaltki tavaline ja mõnel pool ka tööndusliku tähtsusega. Kammhai on küllaltki laisk ja väheliikuv kala, kes veedab päeva põhja läheduses, öösel aga tõuseb kõrgemasse veekihti. Selle hai toit koosneb mitmesugustest kaladest ja suurtest vähilaadsetest
Muna õpetab kana. 74.Muna pole targem kui kana. 75.Naer on terviseks. 76.Oled üle koera saanud, saad üle saba ka. 77.Omad vitsad peksavad. 78.Oma silm on kuningas. 79.Pada sõimab katelt, ühed mustad mõlemad. 80.Parem karta kui kahetseda. 81.Parem pool muna kui tühi koor. 82.Parem vaikida kui vaielda. 83.Parem varblane peos kui tuvi katusel. 84.Pill tuleb pika ilu peale. 4 85.Püsivus viib sihile. 86.Riie ei riku meest. 87.Rumal pea on kere nuhtlus. 88.Ruttu tehtud rumal töö, kaua tehtud kaunis töö. 89.Rääkimine hõbe, vaikimine kuld. 90.Suuga teeb suure linna, käega ei kärbse pesagi. 91.Suur tükk ajab suu lõhki. 92.Sõnahoobid on vahest valusamad kui käehoobid. 93.Sõpru tuntakse hädas. 94.Süües kasvab isu. 95.Targem annab järele. 96.Targad sõdivad sõnadega, rumalad rusikatega. 97.Tark mõtleb esiti, rumal kahetseb pärast. 98.Tarkus ei küsi süüa, vaid annab süüa. 99
Isegi peale surma jääb Pille temaga seotuks, saades endale hüüdnime Inimsööja lesk. Tähtsamaks tegelasteks on jutustuses autori vanemad ja tema esimene perekond. Kuigi ta ei jutusta eriti nende läbisaamisest, jätab kirjutatu mulje, et mõlemad on jätnud tema elu määramisse tugevad märgid. Ta kasvas üles vanematekodus, mida ta endale ise valida ei saanud. Lapsepõlv polnud ta jaoks kerge, kuna ta oli kole laps, sõpru oli vähe ning isa käest sai tihti kere peale. Ta lõi pere Jaanusega, kellega alguses tundus kõik hästi minevat, kuid mehe liigne armukadedus lõi kõik pea peale ning naine jäi ilma nii mehest kui lapsest. Siiski oskas ta kõiki oma pereliikmeid armastada ja hinnata ühtemoodi, välja arvatud isa, keda ta ka täiskasvanueas põlgas. Peategelase iseloomu ja suhtumise maailma ongi kujundanud kõige tugevamini tema vanemad ja lapsepõlves läbielatu. Jumalakartlikud vanemad kasvatasid teda ranges
KUID PÄIKE ÄRA KAHVATAS JA LUMI SADAS PÕUE. ILM KÜLMEMAKS LÄKS KOGU AEG JA OSKAR KOJU TAHTIS. KÜLL ELUSLOODUS RÕÕMUSTAS ET OSKARIST SAI LAHTI. OMA ASJU OSKAR TEISTELE El ANNA. TEISTELE TA OSKAB ÖELDA AINULT: "ANNA!" SÜNNIPÄEV OSKAR TEADA TAHAB IGA ASJA HINDA. KINGITUSED RAHAKS KOHE ÜMBER HINDAB. ODAVAID TA LAITMA KUKUB PÄH! JA PUH! TÄDID JÄÄVAD VAIT JA ONUD TEEVAD: "MH!". KÜLMAKS JÄRSKU LÄHEB OSKAR ÜLE KERE. APPI, ROHUTÄHED! PROOVID PISSI, VERE! VASEKS OSKAR MUUTUB, TAST SAAB HUNNIK RAHA. JA KES TEDA PUUTUB, KÄSI PESTA TAHAB. MAAL ON MAAL ON SUITSUAHJUD, SAUNAD, VASIKAD JA KOERAD. PEENRAST PAKSUD HERNEKAUNAD TASKUTESSE POEVAD. ÖÖSEL MAJA KOHAL VILGUB VÄGA SUURI TÄHTI. JA SUL TUNNE TEKIB PILGUKS, ET SIND LÄBI NÄHTI ON AKNA TAGA TÄHED ON AKNA TAGA TÄHED JA LINNUD LENDAVAD. KUI ÕHTUL SÄNGI LÄHED, JÄÄD ÜKSI ENDAGA.
Kuressaare Ametikool Tehniliste erialade osakond Tisler Ojar Sepp T-2 Esimese maailmasõja relvastus Referaat Juhendaja: Maie Kahju Kuressaare 2009 Sisukord SISUKORD SISSEJUHATUS ESIMESE MAAILMASÕJA RELVASTUS KOKKUVÕTE KASUTATUD ALLIKAD Sissejuhatus Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks Esimene maailmasõda (algselt Maailmasõda) oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohv...
tõstetakse et lennuk uuesti üles pärast maandumist ei tõuseks. Õhupidur muudab tiiva lamedaks . Lennuki kahjulik takistus takistus mida tekitavad lennukile mitte tõstejõudu tekitavad osad . Mida väiksem on kahjuluk takistus , seda suurem on lennuki väärtus. Lennukikogutakistus pole üksikosade takistuste summa vaid tekib mingi lisatakistus interferentstakistus mis tekib komponentide ühendamisel , näiteks tiiva ja kere kokkupuute juures tekib nö kanal. Interferents takistus on tema takistuse erinevus kogutakistusest. Tekib kumerate pindade liitumiskohtadel Induktiivtakistus Tekib vaid neil kehadel mis omavad tõstejõudu . Õhuvool mis tiiba läbib tavaliselt nö libiseb üle tiiva . Aga teatud kohtumisnurkade juures juhtub see et nurk on liiga suur et õhk sellest üle libibiseks ja jääb nö õhu auk tiiva alumise osa otsa ja ülemise õhuvoolu alumise osa vahele
langes hävitajate kätte vangi 20 valge käesidemega meest ja Järvakandis kolm kaitseliitlast, keda enne mahalaskmist piinati okastraadi kätest läbiajamisega ja üksteise külge sidumisega. Viluvere jaamas tabatud mehed lasti pataljoniülem L. Rubinovi käsul Tallinna lähedal Liiva metsas maha, enne hukkamist lõigati neil kõrvad ära. Rakvere lähedal langes hävituspataljonlaste kätte neiu, kelle lahtiriietamisel leiti kere ümber seotud sidumismarli, ja kaks relvitut noormeest. Neiu vägistati politrukkide poolt, seejärel lasti ta koos noormeestega maha. Väätsas tabati viis ja Kiviloos kuus meest, keda kahtlustati metsavennaks olemises. Tabatud mehed viidi staapi, kus kolm politrukki käskisid nad maha lasta. 1.-2.juulil.1941 Taevere vallas Kibaru, Kõnnu ja Arjandi piirkonnas Viljandi hävituspataljoni poolt korraldatud haarangu käigus tabatud haavatud metsavend
Külmas vees on rohkem hapnikku ning süsihappegaasi kui soojades vetes. Seega on elu külmas vees mitmekesisem. Külmas vees on planktoni esinemine võrreldes troopikamerega palju suurem. Kuni 20 korda! Sinivaal on võimeline arendama kiirust kuni 20-30 kilomeetrit tunnis. Toitu hangib ta vee alla sukeldudes. Sinivaal võib sukelduda kuni 500 meetri sügavusele ja võib vee all olla järjest kuni 2 tundi. Sinivaal ja inimesed: Sinivaala kere töödeldakse ümber rasvaks, tema kiusplaate kasutatakse korsettide valmistamiseks. 1930- 1931. aastal tapsid vaalapüüdjad Antarktika lähistel ligikaudu 30 000 vaala. Sinivaalasid on veel järel 10 000. Vaalade kaitsele pööratakse nüüd üsna suurt tähelepanu. Suurus: Isased on 25 meetri pikkused, emased 30 meetri pikkused. Nad kaaluvad 80 000-130 000 kilogrammi. Paljunemine: Suguküpseks saavad nad 4-5 aastaselt, isased on selleks ajaks kasvanud 22,5 meetri pikkuseks.
(Mere 2007) Kuid väidetavalt on soome teadlastel on õnnestunud teha kindlaks geen, mis põhjustab düsleksiat. Düsleksia e vaeglugemine on probleemiks 3-15 % inimestel. Düsleksiat iseloomustab suutmatus tunda ära ning mõista kirjutatud sõnu. Senised 5 katsed tuua selgust düsleksia tekkepõhjustesse ei ole olnud edukad. Tuginedes värskele uurimusele arvavad Helsingi Ülikooli teadlased, et tegemist võib olla geneetilise veaga. Juha Kere juhtimisel asusid Helsingi teadlased soome perekondade näitel uurima düsleksia geneetilist tausta. Uuriti katsealuste tunnetuslikke võimeid, lugemisoskust ja lugemisega seotud neurokognitiivseid oskusi. Väljavalitud perekondades viidi läbi ka kromosoomi aheldusuuringud, mis viisidki järelduseni, et düsleksiat võib põhjustada geen DYXC1. Hetkel ei oska teadlased veel geeni rolli täpsemalt selgitada, küll aga usuvad nad, et kõnealune geen kontrollib stressitaset
kauplemisest loobuda ja Hallgerdrile naisele minna. Kosjad. 4. Soti, varanduse hoidja sõitis ära. Hrutrile antakse 4 sõjalaeva. Purjetas 14. Pulmad. Hallgerdr ei taha majapidamist üle võtta. Suvel sünnitas ta tütre, lõunasse. Thorgerdr. Svanr jäi kadunuks. 5. Lindprii Atli, kange sõdalane varitses Rihvaväinal. Hrutri ja Atli võitlus, 15. Thjostolfr oli Höskuldri sulasele kere peale andnud ja Höskuldr kihutas ta Ulfr Kasimatu tapetakse. Soti pääses minema Inglismaale. Gunnhildri talust minema.Glumr lubas tal hea käitumise korral nende juurde jääda. poeg Gudrödr hukkas Soti ja tõi ta varanduse ema kätte. Hrutr tuli 16. Lambajama. Mees andis naisele vastu kõrvu. saagiga tagasi, andis kolmandiku Gunnhildrile ning oma pärandusest 17. Kahekesi jäädes tappis Thostolfr Glumri ära. Naine sai teada ning käskis
Universaalmootor See on üks elektrimootori alaliike. Seda mootorit saab toita nii alalisvooluvõrgust kui ka vahelduvvooluvõrgust ja seda osa, mida toidetakse, nimetatakse universaalseteks kommutaatormootoriteks. Kõige enam on levinud jadaergutusega kommutaatormootorid. Vahelduvvoolu toite korral tekib mootori magnetahela massiivsetes osades suur soojuskadu ning avaldub ergutusmähiste suur induktiivtakistus. Masina omaduste parandamiseks koostatakse ta kere ja poolused ning ankur elektrotehnilisest lehtterasest stantsitud lehtedest. Eelised asünkroonmootori ees: kiirema käiguga, mis pole seotud kiire toiteallika sagedusega. Kompaktsus kasutatakse pealmiselt reduktori korral. Tänu sellele on suur käivitusmoment. Koormuse kasvu korral puhul, siis kui toitepinge on sellel puhul muutumatu, vähenevad hiljem automaatselt ja võrdeliselt seal olevad pöörded praktiliselt nullini ja hiljem suureneb automaatselt selle moment
Näiteks kasutatakse Boeing 777 tootmisel 59tonni titaaniumi, Boeing 747 tootmisel 45 tonni, Boeing 737 tootmisel 18 tonni, Airbus A340 tootmisel 32 tonni, Airbus A330 tootmisel 18 tonni ja Airbus A320 tootmisel 12 tonni. Airbus A380 tootmisel kasutatakse 77 tonni titaaniumi, millest 11 tonni asub mootorites erinevate komponentide näol. Titanium 6AL-4V moodustab 50% kõigist sulamitest lennuki aplikatsioonides. Erandiks on USA sõjatehnika luurelennukid, millest ühe SR-71 "Blackbird" kere koosneb 85% titaaniumi sulamitest, eesmärgiga teha lennuk võimalikult kerge, kiire ja radarile nähtamatu. Pilt 5 SR-71 "Blackbird" 7 3 KOMPOSIITMATERJALIDEST LENNUKID Komposiitmarterjalidest lennukite tootmisel on kõige suuremaks plussiks soovitud kuju saavutamine. Kiudusi hoiab paigal vaik, tänu millele püsib struktuur piisavalt tugev ja on suhteliselt lihtsasti vormitav
1 ANATOOMIA PRAKTIKUM 12.10.2002 Musculi dorsi 1. M. trapezius algus: Protuberantia occipitalis externa, Linea nuchae superior, Lig. nuchae, kõikide rinnalülide Processus spinosus' ed. kinnitus: kimbud konvergeeruvad ning kinnituvad Spina scapulae' l (pilt all, vasakul, kõige tumedam kolmnurkne ala), Acromion' il (pilt all, keskel, kõige tumedam kolmnurkne ala) ning Clavicula' Extremitas acromialis' el (pilt all, paremal, kõige tumedam ala). f-n: 1) kõikide kimpude kontraktsioon lähendab Scapula' t lülisambale; 2) ülemiste kimpude kontraktsioom tõstab Scapula' t; 3) alumiste kimpude kontraktsioon lamgetab Scapula' t; 4) fikseeritud Scapula korral tõmbavad mõl. M. trapezius'...
pool servast 20 või 25 mm kaugusel, kooskõlas küljendusega. Enne valemit tuleb kirjutada kokkuvõttev lause, nt. Üldine soojusläbikandeteguri väärtus, mis iseloomustab veovahendi isotermilisi omadusi, arvutatakse valemiga [7] PS K= , (2.1) S (Ti - Te ) kus K veovahendi kere soojusläbikandetegur W/(m2K); P veovahendi keres eralduv soojavõimsus W; S S veovahendi kere geomeetriline keskmine pindala m2; Ti veovahendi kere keskmine sisetemperatuur oC; Te veovahendi kere keskmine välistemperatuur oC. Punkerkuivati tegelik jõudlus on arvutatud valemiga q te K l K 0 K t
miski muu siin ilmas varem, aga ma olin kurt, ei kuulnud ega kuulanud ega isegi näinud. Mu pilk oli kiindunud taevasse, seejärel jääserva (kuuldav ohhetus kaldastuudios), seejärel nagu lifti sattununa sogasesse pruuni hägusse, mis haaras mu enesesse kui pruun jäine vatitekk tuimestava toimega. Kolm sekundit. Vesi tungis läbi rõivaste ja kleepus mu kiirustamisest tuliseks köetud kere külge nagu nahk. Kuid ma suutsin mõelda vaid üht. Kus on see ranne? Ma tundsin vaid üht ja see oli mu enese. 3 ,,Kuidas sa said niiviisi teha?" küsis ta minu käest ja ma ei osanud midagi kosta, sest ma tegin kõik endast oleneva, ehk viivuke viivitades ja peljates, aga see on inimlik. Aga ta küsis seda ikkagi, sest kelle käest ta siis küsinud oleks. Ikkagi isa. ,,Ta oli hädas, kuidas sa said korraga egoistlikult käituda?" Tõde koosnes, nagu ikka, mitmest tahust
kudedest ja täidab organismis mõnd kindlat funktsiooni, mida ükski kude Kohev sidekude sidekoeliik, mis eraldivõetuna täita ei suuda. hoiab teisi kudesid ja organeid paigal ning tagab nende elastsuse. Elundkond on ühtset ülesannet täitev elundite süsteem. Kollageen sidekoe elastseid kiudusid moodustav valk. Elundkonnad esinevad üle terve kere. Kõhrkude elastseid ja painduvaid Dendriit närviraku lühemad jätked, tugistruktuure moodustav sidekude. mis võitavad teistelt rakkudelt vastu närviimpulsse. Lihaskude kude, mille talituseks on kokkutõmbumine e kontraktsioon. Epiteelkude kude, mis katab väliskeskkonna või kehaõõnega Luukude jäik sidekude, mis
Auto Elektriseadmed A3 .................. Sissejuhatus Kasutatav kirjandus: 1. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 2. Autode elektriseadmed Kalju Aleksius 3. C- kat. Autod V. Kalisski 4. B- kat. Autod V. Kalennikov 5. Auto raamat vastavalt margile 6. Elektrotehnika õpik 7. Auto elektroniga V. Tiitso 1. Energiasüsteem Energiasüsteem koosneb: Paljude erinevate ja talitus seadmetest , mille korrasolekus sõltub auto korrasolek- töökindlus. Ootamatult tekkinud rike autol on tingitud igal 3 juhul elektrisüsteemist. Elektriseadmestik jaguneb: 1. Voolu allikad- Aku, generaator, patarei 2. Voolutarvitid- Valgustusseadmed, Starter, süütesüsteem Aku- vajalik süüde süütesüsteemi tööks( min.10,2 V ), Tarvitite toitmiseks, starteri töötamiseks, mootori tööks tühi käigul, mugavussüsteemide tööks. ...
Kui järgida iga harjutuse juures toodud hingamisjuhiseid, saame maksimumtulemuse. Kuid tuleb meeles pidada, et Pilatese süsteemis asetseb rõhk väljahingamisel. Tähtis on keskendumine. Lülisamba stabiliseerimine Lülisamba stabiliseerimine on Pilatese süsteemi keskpunkt. Seda võib kirjeldada kui keskme tasakaalustamist või tugeva keskme kujundamist, mis algab sisemiste lihaste tugevdamisega. Põhimõtteliselt tähendab see kere keskme ümber jõuringi loomist, kuna keha keskosa lihased on üldist tervist silmas pidada ääretult olulised. Lülisamba stabiliseerimise harjutuste tegemine aitab taastuda vigastustest ning kontrollida enamikke lihasprobleeme. Need harjutused tugevdavad ja pikendavad lihaseid ning selle käigus lõdvestub kogu keha. Vaagnapõhja tähtsus Vaagnapõhjal on määrav roll lülisamba seesmiseks stabiliseerimiseks, mis toetab seejärel omakorda välimiste luustiklihaste tööd
Paljudes kohtades oli talvel palju hõlpsam reisida kui suvel. Laevad: Laevad olid viikingitele väga tähtsad. Viikingid olid euroopa parimad meremehed ja nende laevad olid kõige kaunimad. Tuntuimad on viikingite pikklaevad, mis sõitsid madalas vees, need olid üsna kiired ja neil oli üks suur puri. Neil oli veel mitut sorti laevu ning enamus neist olid väga ära kaunistatud. Laevad ehitati tammest või männist. Kere kinnitati raudnaeltega, mis tihiti looma karvade ja tõrvaga. Laevasepa tööriistadeks olid saag, haamer, kirves ja ristikirves. Viikingid sõitsid merd päikese, tähtede ja maamärkide ning sisetunde järgi. Usk ja matused: Enne kristluse ülevõtmist uskusid skandinaavalased paljusid jumalaid. Igaüks neist hoolitses mingi eluvaldkonna eest. Näiteks ühesilmne Odin oli sõja-, tarkuse- ja luulejumal. Odini poeg Thor kellele on pühendatud neljapäev oli sammuti sõjakas, kuid
16 Joonisel on kujutatud kere arvutivõrgu ühenduskoht. . Arvutivõrgu signaalide mõõtmine Ostsilloskoobiga on mõõdetud KCAN juhet maanduse suhtes. Selles juhtmes palju
Noore kergejõustiklase aastane treeningplaan ettevalmistuseks noorte maailmameistrivõistlusteks I ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober-november) Ülesanded: - Organismi järk-järguline ettevalmistamine järgnevateks intensiivsemateks ja mahulisematemaks treeninguteks. Oktoobri keskel meditsiiniline kontroll. - Liikumisaparaadi (pöiad, põlved, kere) tugevdamine. - Lihasvastupidavuse arendamine - Jooksutehnika täiustamine. Kõigi jooksu- ja hüppeharjutuste sooritamisel oluline tehniliselt täpsed ja korrektsed liigutused. Vahendid oktoobris: Jooks: - Krossijooks ühtlases tempos 4-6 km - Nn ,,sprinteri fartlek" 2-4 km - Jooks erinevate pikkusega lõikudel kiirusega 80% - Mäkkejooks erineva pikkusega lõikudel - Spurdid mäkke kuni 40 m - Stardiharjutused mäkke - Kõnni...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
