AMEERIKA AKITA (0)

Loksa Gümnaasium
AMEERIKA AKITA
Referaat
Glea Savioja
Loksa 2014
Sisukord
Sisukord…………………………………………………………………………….3
Välimus……………………………………………………………………………..4-6
Ajalooline ülevaade………………………………………………………………...7-8
Vead…………………………………………………………………………………..9
Tõu iseloom……………………………………………………………………………………………………….10
-3-
- 3 –
VÄLIMUS
Suur, tugev, harmoonilise kehaehitusega koer, kellel on
rohkelt substantsi ja raske luustik . Sellele tõule on
iseloomulikud lai, tömbi kolmnurga kujuline pea, sügav
koon, üsna väikesed silmad ja püstised kõrvad, mis
ettepoole kallutatud asendis nagu pikendaksid kaela
ülajoont.
PEA :
Massiivne , kuid kogu kerega sobivas harmoonias;
rahulikus olekus ilma laubavoltideta. Pealtvaates on pea
tömbi kolmnurga kujuga.
-4-
Kõrvad : Need on jäigalt püstised ja ülejäänud peaga
võrreldes suhteliselt väikesed. Kui kõrva pikkuse
kontrollimiseks ettepoole tõmmata, peab kõrvatipp
ulatuma ülemise silmalauni. Kõrvad on
kolmnurgakujulised, veidi ümardunud otstega, tüvest laiad ,
mitte väga madala asetusega.
üljelt vaadates moodustavad kõrvad kaela ülajoone
pikenduse, mis silmade kohal hoiduvad kergelt ettepoole
kallutatud asendis.
KAEL :
Paks ja lihaseline, minimaalse kaelalotiga; suhteliselt
lühike, ja õlgade suunas ühtlaselt laienev . Kolju tagaosast
saab harmoonilise alguse silmatorkavalt kaarduv kukal.
KERE :
Pikem kui turjakõrgus. Nahk ei ole liiga õhuke, samuti ka
mitte liiga tihke ega lõtv.
SABA :
Tugev ja koheva karvaga kaetud, kõrge asetusega, hoidub
selja kohale või puusale toetudes, kolm neljandikku
täieliku või topeltkeeruga ja sabaots ulatud alati seljani või
allapoole. Kui saba on kolmveerandi pikkusest keerdunud,
ulatub sabaots selgelt üle puusa. Tüvest on saba jäme ja
tugev. Rippuvas asendis või sirgeks tõmmatult ulatub
viimane sabalüli kuni kannaliigeseni. Karv on jäme, sirge
ja tihe, kuid ilma vimplit moodustamata.
LIIKUMINE :
Jõuline, mahukas, võimsa esisammu ja tagatõukega.
Tagajalad liiguvad samal joonel esijalgadega, seejuures
jääb selg tugevaks , kindlaks ja horisontaalseks.
-5-
KARV :
Karvkate on kahekihiline . Alusvill on paks, pehme, tihe ja
kattekarvast lühem. Kattekarv on sirge, kare/jäik ja veidi
kerest eemalehoiduv. Peas, jalgade alumistel osadel ja
kõrvadel on karv lühem. Turjal ja laudjal on karva pikkus
ligikaudu 5 cm ning seega ka veidi pikem kui ülejäänud
kerel , peale saba, kus karv on kõige pikem ja kõige
lopsakam.
VÄRVUS :
Kõik värvid nagu punane, liivakarva, valge jne on lubatud,
kaasa arvatud vöödiline ja laiguline. Värvid on säravad ja
selged, märgised on harmooniliselt jaotunud, koos
maskiga või lauguga või ilma nendeta. Ühevärvilistel
valgetel koertel ei ole maski. Laigulistel koertel asuvad
valgel taustal suured, korrapäraselt paigutunud laigud nii,
et pea ja rohkem kui kolmandik kerest on kaetud. Alusvill
võib olla kattekarvast erinevat värvi.
SUURUS :
Turjakõrgus :
Isastel : 66 kuni 71 cm
Emastel: 61 kuni 66 cm
-6-
LÜHIKENE AJALOOLINE ÜLEVAADE :
Suure jaapani koera (endine ameerika akita) ajalugu
kattub jaapani akita ajalooga . Alates aastast 1603 leidsid
Akita piirkonnas kasutamist "Akita Matagis" (keskmise
suurusega karujahi- koerad ) ka koertevõitlustel. Aastast
1868 hakati Akita Matagis’id ristama ka Tosa ’de ja
mastifidega. Selle tulemusel lisandus tõule suurust, kuid
iseloomulikud jooned, mis kuulusid špitsitüübi juurde,
läksid kaduma.
Aastal 1908 keelustati koertevõitlused. Kuid tõug elas
selle üle, kosus ja arenes suurekasvuliseks jaapani tõuks.
Üheksa suurepärast selle tõu isendit tunnistati siis aastal
1931 "Loodusmälestisteks".
Teise maailmasõja ajal (1939-1945) oli tavaline, et koera
nahkasid kasutati militaarrõivaste valmistamiseks. Politsei
korraldas kõigi koerte püüdmist ja rekvireerimist, välja
arvatud saksa lambakoerad, kes olid seoses
kasutamisega sõjalisteks eesmärkideks eelistatud
seisundis. Paljud asjaarmastajad otsisid siiski võimalusi
olukorrast välja tulemiseks, sealhulgas kasutati ka koerte
ristamist saksa lambakoertega.
Kui Teine maailmasõda lõppes, oli akitade hulk drastiliselt
vähenenud ja nende seas esines kolm erinevat tüüpi : 1)
matagi -akitad, 2) akitad koertevõitlusteks ning 3)
lambakoer-akitad. See oli tõu jaoks väga segane aeg.
Puhta tõu sõjajärgses taastamises oli Kongo -go, Dewa
vereliinidega koer, ületamatult tohutu populaarsusega.
Dewa-liini akitasid, kes oma välimuses lasid aimata nii
mastifi kui ka saksa lambakoera iseloomulikke omadusi,
toodi sõjaväelaste vahendusel kaasa ka koju,
Ühendriikidesse. Intelligentseid ja mitmesuguste
elutingimustega kohanevaid Dewa-liini akitasid arendasid
edasi kasvatajad USA-s ning üheaegselt kasvas nii koerte
kui ka selle koeraliini kasvatajate arv.
Ameerika Akita-klubi asutati aastal 1956 ja Ameerika
Kennelklubi (AKC) tunnustas tõugu oktoobris 1972
-7-
(tõuraamatusse kandmine ja osalemisluba näitustel).
Kahjuks ei tunnustanud tookord Jaapani Kennelklubi
(JKC) ja AKC vastastiku teiste põlvnemistunnistusi ning
seetõttu polnud ka võimalik USA-sse uute jaapani
vereliinide juurdetoomine. Sellepärast arenesid
Ühendriikide akitad oluliselt teisiti kui päritolumaal
Jaapanis . Nii tekkis USA-s oma variatsioon , millel on
alates aastast 1955 muutumatud karakteersed ja
tüüpilised tunnusjooned. See areng erines järsult Jaapani
omast, kus akitasid ristati matagi-akitadega, et taasluua
esialgne puhas tõug.
-8-
VEAD :
Iga kõrvalekalle eelnimetatud punktidest tuleb veaks
lugeda ja selle aste sõltub otseselt kõrvalekalde ulatusest.
Emasetüüpi isased, isasetüüpi emased.
Kitsas või teravnev pea.
Iga puuduv hammas (peale 2 alumise P1 ja/või M3).
Sinise- või mustalaiguline keel.
Heledad silmad.
Lühike saba.
Sisse- või väljapoole pöörduvad küünarnukid.
Igasugune viide kaelusele või karvanarmastele.
Kartlikkus või tigedus.
RASKED VEAD :
Puudulik substants .
Kerge luustik.
DISKVALIFITSEERIVAD VEAD :
Agressiivsusvõi arglikkus .
Täiesti pigmenteerumata ninapeegel. Pigmenteerumata
laikudega ninapeegel (libliknina).
Poolpüstised, rippuvad, voltidega kõrvad.
Üle- või alahambumus.
Sirbikujuline saba, keerdumata saba.
Alamõõdulisus isastel alla 63,5 cm, emastel alla
58,5 cm.
Diskvalifitseerida tuleb kõik ilmsete füüsiliste
arenguhäirete või käitumishälvetega koerad.
-9-
Tõu iseloom

Väljaõpe koerteplatsil sobib akitale vähem, ja kaitseteeneid pakub see tõug juba iseenesest. Lisaks on ta ka väsimatu matkakaaslane, armastab lund ja vähese harjutamise korral laseb end meeleld lastekelgu ette rakendada.
 Kodus käitb see tõug meeldivalt, rahulikult ega ole pealetükkiv. Koduperenaisele võib koer valmistada meelehärmi. Nagu kõigi Põhjamaa koertel, on ka akital paks aluskarv, karvavahetuse aegadel tuleb toast tõelisi karvamägesid kokku pühkida. 
 Akitale sobib kombinatsioon kodusest elust ja vabadusest. Ta peab saama talle sobiva koha ise valida. Tihti läheb ta jahedamatel aastaaegadel meie üleköetud ruumidest välja. Teda ei tohiks aga kunagi hoida isoleerituna aias või ammugi mitte puuris. Just akita peab nooruses olema koos paljude inimestega, laste ja teiste koertega.
-10-