Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Terviseergonoomika (0)

1 Hindamata
Punktid
Natalja Vesselova, Õ14-006
1. Loetleda pasiivse rühiga istumise kahjulikke toimeid
Istumisasendis nihkub keha mõtteliselt gravitatsioonijoonelt eemale,  mistõttu on kerelihased sunnitud aktiivsemalt töötama ning väsivad kiiremini. Eriti kiiresti väsivad nõrga või tasakaalustamata kerelihastega inimesed.
 
Raskuste teisaldamisel, samade liigutuste sagedasel kordamisel ja pikka aega ühes asendis viibiminel  tekivad lihaspinged, mis ei kao ka tegevuse lõppemisel.
Nn jääkpinged põhjustavad ülekoormust ja mõjutavad ka kehahoiakut.  Ülekoormuse tagajärjel tekivad lihastes ainevahetushäireid ja valupunktid (triggervalud), mis piiravad ka lihaste funktsioone. Ülekoormus  põhjustab kudedes hapnikuvaegust., mis  soodustab põletikuliste protsesside teket ja kahjustunud kudede sidekoestumist. Ükski tegevus ei koorma kõiki lihasgruppe võrdsel määral.
 
2. Teksti ja parempoolse pildi põhjal kirjeldada ergonoomilist istumisasendit ja seda toetavat tooli/lauda.
  • Aktiivne rühi saavutamiseks  istudes  tuleb toetuda mõlemale jalale.
  • Hoida sääre ja reie vaheline nurk 90 kraadi lähedal.
  • Reite ja keha  vaheline nurk umbes 110 kraadi, mis  koormab nimmepiirkonda vähem kui 90-kraadine nurk.
  • Istudes tuleb säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused, hoida õlavöö pingevaba ning pea kere suhtes mitte rohkem kui 15-kraadises kaldes.

( http://www.sintex-mebel.ru/office/articles/ergonomics-rules/ )
  • Sellise asendi saavutamiseks tuleb leida keha proportsioonidele vastav ja kehaehitust järgiv  ergonoomiline tool,  millel  saab muuta  istumise asendit, tooli istme või seljatoe kallet.

Ergonoomiline laud:
Vajaliku tööpinna suurus on eelkõige sõltuv töö iseloomust. Juhul kui kuvar paikneb samal tasapinnal töölauaga oleks vajalik laua laius kuvari paiknemise kohal ~105 cm.
Kui kuvar paikneb laual, mis asetseb töölauast madalamal, on piisav tööpinna laius 40-60 cm.
Õige ja vähest kontrolli vajava istumisasendi saavutab kõige paremini lauaga , kuhu on istumiskohale sisse disainitud kaar. See võimaldab eelkõige kätele hea tööasendi.
Laua kõrguse valikul ja reguleerimisel jälgi järgmist :
  • Jalad peavad toetuma kindlalt maha.
  • Pane küünarvarred täies pikkuses lauale ja jälgi, et õlad ei oleks tõstetud. Tõstetud õlgade korral on laud liiga kõrge.
  • Reite ja töölaua vahele peab jääma ~10-15 cm vaba ruumi.
  • Tööpinnast madalamal paikneva kuvarilauaga töölaud on arvutitööks parim. Selleks ei pea ostma spetsiaalset lauda. Sama hästi võib kasutada ka madalamat kappi , lauda, mis on põhilauast 8-10 cm või kuvarijala kõrguse võrra madalam. Suurt tähelepanu tuleb pöörata sellele, et töölaua kõrgus vastaks töötaja kasvule, vastasel juhul võib olla tulemus puhtalt ebaergonoomiline!

3. Nimetada harjutusi, mida tuleks teha puhkepausil vereringe intensiivistamiseks ja  lihaste seisundi normaliseerimiseks
  • Erinevate tegevuste juures tuleks säilitada lülisamba füsioloogilised kõverused. 
  • Vältida tuleks kummardamisi, painutusi, kehapöördeid, pea kallutamist ette üle 15 kraadi ja keha kallutamist üle 20 kraadi.
  • Võimalusel kasutada selga toestavaid võtteid: väljaasted, keha toetumine vastu tööpinda, vaba käe toetus.

Harjutus 1.
Väljaastete jaoks ei ole vaja muud, kui kordamööda parema ja vasaku jalaga teha väljaasted. Astud nii kaugele välja toetus täistallale, kui vähegi võimalik, kükutad – hoides käsi puusadel. Tõused püsti ja astud teise jalada samamoodi nii kaugele kui vähegi suudad täistallal ja kükitad jällegi.
( http://rulesforrunning.com/ )
Harjutus 2.
Istu sirgelt pöörleval kontoritoolil, mõlemad jalad maas. Kõverda jalad põlvedest 90 kraadi. Tõsta käed ühele küljele, keerates ise keha toolil vastassuunas . Korda harjutust ka teisele poole. Tee harjutusi vähemalt 10 korda mõlemale poole.
( http://seljakampaania.kiropraktikud.ee/seljablogi/neli-seljaharjutust/ )
Harjutus 3.
Seisa sirgelt näoga seina suunas, siruta käed sirgelt otse ette, justkui püüdes haarata sõrmedega eesolevat seina. Kaasa harjutusse ka õlad, venitades neid veidi ettepoole. Järgmisena tõsta käed üles ja vaata ise lakke . Lõpeta harjutus ja too käed selja tagant uuesti kõrvale. Tee harjutust 10 korda.
Harjutus 4.
Tee harjutust seina või puu najal . Seisa nii, et jalalabad moodustavad T-asendi, suuna eesolev jalg otse seina poole, kand vastu tagaoleva jala keskosa (moodustunud on täisnurk).
Seisa seinast või puust parasjagu nii kaugele, et võid toetada käe vabalt selle vastu. Hoia ülakeha paigal ja tõsta taga olevat jalga sirgelt otse üles. Vaata samal ajal üle õla jalakanna poole (kui tõstad vasakut jalga, vaata üle vasaku õla). Langeta jalg ja alusta uuesti. Kui teed harjutust õigesti, tunned pingutust kõhu põiki- ja ristlihastes vaagna alaosas ja ribide all. Kui tunned pingutust tuharas, teed harjutust valesti.
Kui sul on juba seljaprobleemid või valu, võiksid teha 10 kordust ühe kehapoolega ja 10 kordust teise kehapoolega (kokku 20). Need, kes soovivad selga tugevdada, võiksid sooritada vähemalt 20 kordust ühe poolega vähemalt korra päevas. Pea meeles, et harjutuste sooritamise puhul on efekt kordades suurem, kui sa ei unusta õigesti hingata . Hinga nina kaudu sisse, tunnetades samal ajal, kuidas kõht kerkib. Seejärel hinga suu kaudu välja. Oluline on jälgida, et rindkere ei liiguks!
Harjutus 5.
Seisa nägu seina (või puu) poole, kaks kätt toetumas vastu seina, jalad ja õlad ühel sirgel. Hoides põlvi sirgelt ja vaagnat paigal, tõsta üks jalg üles, pööra samal ajal ülakeha vastassuunas ning vaata üle vastasõla üles tõstetud jala poole (kui tõstad paremat jalga, vaata üle vasaku õla). Korda harjutust teise jalaga.
Need, kel on seljaprobleemid või -valu, võiksid teha 10 kordust ühe ja 10 kordust teise kehapoolega (kokku 20). Harjutust on soovitatav teha vähemalt kolm korda päevas.
Kellel selg otseselt ei valuta, aga kes tahavad oma selga tugevdada, peaksid tegema vähemalt 20 kordust ühele kehapoolele (ja 20 teisele kehapoolele) vähemalt korra päevas.
  • Raskusi ei tohiks teisaldada (tõsta, tõmmata, lükata, veeretada) käte jõul. Käed on raskuse hoidmiseks või haaramiseks! Teisaldamine peaks toimuma jalgade jõul.
  • Ja veel üks kasulik video: http://m.sport.delfi.ee/article.php?id=67723281
ALLIKA LOEND :
  • Herodes R., Luik M., (2014.oktoober).Neli harjutust, mis päästavad seljavalust.Naiseleht.

http://seljakampaania.kiropraktikud.ee/seljablogi/neli-seljaharjutust/ (29.04.2015).
  • Murov A., Timm M., (2008.jaanuar). Rühi vaatlus . Tartu Tervishoiu Kõrgkool.

https://sites.google.com/site/maieanne/avaleht (29.04.2015).

Terviseergonoomika #1 Terviseergonoomika #2 Terviseergonoomika #3 Terviseergonoomika #4 Terviseergonoomika #5
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor NRage Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Rühi harjutused
10
odt

Rühi harjutused

Sissejuhatus juhendaja Hevelin Kärp Miks on hea rüht meile oluline? Hea rüht kindlustab meie luude ja liigeste õige asendi, võimaldades lihastel säilitada normaalne pikkus ja elastsus. Lihaste õige tasakaal ennetab lülisamba vajumist ebanormaalsesse asendisse. Väheneb liigesepindade kulumine ning liigeseid ja lülisammast toetavate lihaste ülekoormus. Hea rüht aitab vältida sundasendist tekkivat selja- ja turjavalu ning pingepeavalusid. Ja loomulikult aitab kaasa heale väljanägemisel. Miks rüht üldse tähtis on? Õlgade, kaela, pea ning selja paigutus on olnud paljudele,eriti pikkadele inimestele probleemiks. Uuring näitab, et paljude inimeste poolt ihaldatud esteetiline kehaomadus on sümmeetrilisus. Sümmeetria eestvaates, tasased õlad, tasased puusad, sümmeetriline kehahoiak kõrvaltvaates. Keegi ei taha omale kumerat, küürus selga, ettepoole ulatuvat kaela ja õlgasid. Mitte ainult ei näe sellise kehahoiakuga inimesed nii head v?

Kutsealane liikumine
Harjutusvara – 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust
16
odt

Harjutusvara – 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust

Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara ­ 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab aega 10 - 20 min 11. tu

Kehaline kasvatus
Venitusharjutused
14
pdf

Venitusharjutused

Tartu Ülikool Kehakultuuriteaduskond RINGTREENING JA VENITUSHARJUTUSED KOOSTAJA: MARTIN MOOSES TARTU 2006 SISUKORD Sissejuhatus...................................................................................................................... 3 Ringmeetod ...................................................................................................................... 4 Ringtreeningu variante ................................................................................................... 5 Venitusharjutused ja nende sooritamise spetsiifika..................................................... 7 Kasutatud kirjandus ..................................................................................................... 14 2 SISSEJUHATUS Lokaalset lihasvastupidavu

Filosoofia
Harjutused töötamisel sundasendis
9
doc

Harjutused töötamisel sundasendis

Rakvere Ametikool Harjutused töötamisel sundasendis Referaat Rakvere 2011 Sisukord Sisukord......................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................3 Töötooli valik istuvale tööle......................................................................................4 Harjutusi tööajal........................................................................................................5 Harjutused seljale......................................................................................................6 Harjutused jalgadele.................................................................................................7 Sissejuhatus: Füsioloogilised ohutegurid on füüsilise töö raskus, korduvliigutused, sundasendid, sundliigutused ning muud sam

Aktiviseerivad tegevused
Võrkpallitreeningu harjutusvara
32
pdf

Võrkpallitreeningu harjutusvara

Tallinna Ülikool                                Võrkpallitreeningu harjutusvara               Koostaja: Erik Allas  Juhendaja: Raini Stamm            Make the play first, then decide if it was impossible.                 

Sportmängud (pallimängud)
Ergonoomiliselt hea töökoht
6
doc

Ergonoomiliselt hea töökoht

Ergonoomiliselt hea töökoht Töötaja hea tervis sõltub paljudest töökoha teguritest: · töökeskkonna mikrokliima (õhuvahetus - õhuliikumiskiirus ei tohi ületada 0,1 m/s , õhu temperatuur - soovitatav temperatuur kontoritööks oleks 22°± 2, õhu niiskus); · töökoha valgustatus (loomuliku päevavalguse olemasolu - loomuliku valgusega töötades väsitad silmi oluliselt vähem kui kunstvalgusega, tehisvalgustuse liik, valgustuse allika asukoht, lampide värvsustemperatuur jms); · tööruumi üldine disain, eri värvide mõju kasutamine; · töökoha psühholoogiliselt hea asukoht ruumis(privaatsete andmetega töötava inimese seljatagune peaks olema kinnine, mitte läbikäigukoridor. See väldib töötaja stressi); · ilus ja mugav mööbel. Ergonoomiline töökoht väsitab vähem Arvutitöökoht on kontorites kõi

Töökeskkond
TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS-
27
doc

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIANALÜÜS

TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS JA RISKIHINDAMINE Tellija: Casino OÜ Ettevõtte esindaja: Töö teostaja: Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................................... 3 1. Töökeskkonna riskianalüüsi eesmärk, metoodika........................................................ 4 2. Töökeskkonna kirjeldus............................................................................................... 7 3.Töötajate töökohtade määratlus, iseloomustus ja kirjeldamine..................................... 8 4. Töötajate küsitluslehtede analüüs................................................................................ 9 5.Töökeskkonna ohutegurite hindamine........................................................................ 10 6. Ettepanekud töökeskkonna parandamiseks. .........................

Tööohutus ja tervishoid
Kehatüübid-rüht ja toitumine-referaat
7
docx

"Kehatüübid, rüht ja toitumine" referaat

SISSEJUHATUS Minu referaadi peamisteks teemadeks on minu rüht, kehatüüp ja toitumine. Need on minu jaoks olulised asjad minu elus, kuigi ma ei saa väita, et mu toitumisharjumused ideaalsed oleksid või ka muud asjad. All järgnevas vaatan enda probleeme ning räägin üldiselt toitumisest, kehatüüpidest ja rühist. KEHATÜÜBID Kehatüüp on meie geenide ja elustiili otsene tulemus. Kuid alati on võimalus end muuta. Kehatüübi võti seisneb peamiselt siiski toitumise ja aktiivsuse tasemes. Kehatüübid jagatakse kolme peamisse rühma: endomorf, ektomorf ja mesomorf. Umbes 20% inimestest on puhtad tüübid, enamus on siiski segatüübid. Järgnevalt siis mõned naiste kehatüüpide täpsemad alajaotused ja neile mõeldud treeningutest: A-kuju A-kuju on tuntud ka kui lusika-kuju. A-kujule on iseloomulik lisaraskus alakehas, peamiselt puusadel, reitel ja tuharatel, samal ajal on piht ja

Kehaline kasvatus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun