Ohud automehaaniku töökeskkonnas (0)

Kooli nimi
AUTOTEHNIKU TÖÖKESKKOND
Referaat
Juhendaja:
Töö kaudu osaletakse ühiskonnaelus. Töö võib inimese tervist mõjutada positiivselt või negatiivselt. Inimeste kokkupuude ohtudega võib kahjustada nende füüsilist ja vaimset tervist. Kui ohtu ei ole ja inimesed on oma tööst huvitatud ning teevad seda innuga, suureneb tööst saadav rahulolu ning paraneb tervis ja heaolu.Tööalase heaolu loomiseks on vaja järjekindlalt mõjutada töökeskkonda. Viimane teiseneb oluliselt tehnoloogiliste täiustuste tulemusel. Sellekohased tõhusad meetmed nõuavad pidevat planeerimist. Samuti tuleb töötingimuste arendamiseks kavandada ja teha koostööd, iseäranis nendes juhtimisvaldkondades, kus langetatavad otsused mõjutavad tööelu üldiselt.
Oma referaadis toon välja autotehniku töös esinevad ohutegurid ja pakun ka mõned lahenused , kuidas riske vähendada.
Autotehniku põhitöökoht on remonditöökojas, kus on kukkumis - ja libastumisoht (platvormid, kanalid, märjad ja libedad põrandad). Riskide vähendamiseks tuleks kindlasti platvormid ja kanalid märgistada. Märjal ja libelal põrandal kokkumisohu vältimiseks tuleb kindlasti kanda vastavaid jalanõusid.

• Õnnetusi võib juhtuda raskete detailide tõstmisel ja kukkumisel töötaja varvastele , samuti võib esineda vigastusi, mis on saadud mittekorras tööriistade ja abivahendite kasutamisel . Siinkohal on jällegi ohu vältimiseks oluline et oleksid jalas vastavad jalanõud. Tööristad peavad olema alati töökorras. Raskete detailide valesti tõstmine võib tekitada valusid seljas või nihestusi. Siinkohal tulevad kasuks õiged töövõtted. Et vältida silmavigastusi ja väikeste osakeste sattumisest silma, tuleb kindlasti kanda kaitseprille . Vigastuste vältimiseks mis võivad tekkida kokkupuutest masinate ja seadmete pöörlevate osadega, tuleks kanda kaitsekindaid ja kaitseriietust. Automehaaniku töös esineb ohte, mis on seotud põletuste kontaktist kuumade pindadega või kuuma auruga. Lõikehaavad teravate servadega detailidega kokkupuutel või tööriistade ja seadmete oskamatul kasutamisel. Mürast tingitud kuulmiskahjustusi saab vältida, kui kasutada müra vähendavaid kõrvaklappe. Ohuteguriks on autotehniku töös ka vibratsioon, elektriliste või pneumotööriistade kasutamisel.Kuna auomehaaniku töös kasutatakse kemikaale on ka see suureks ohuteguriks. Ohtlik on kemikaal , mis oma omaduste tõttu võib kahjustada tervist, keskkonda . Kemikaali ohtlikkuse alammäär on kemikaali kogus, millest alates see kemikaal võib kahjustada tervist, keskkonda.
  

Ohutud töövõtted automehaaniku töös.
Õli ja jahutusvedelik tuleb sõiduki agregaatidest välja lasta selleks ettenähtud nõudesse. Juhuslikult maha aetud ohtlik vedelik tuleb viivitamatult üle puistata absorbendiga ning see koguda määratud kohta.

• Kasutatud pühkmematerjal tuleb kokku koguda selleks ettenähtud kaanega suletavatesse kastidesse.
  
• Töökohal ei tohi hoida kergsüttivaid vedelikke ega õliga läbiimbunud pühkmematerjali.
  
• Kui tööriietus ja käed on bensiiniga koos, ei tohi minna lahtise tule juurde, suitsetada ega tikku süüdata.
  
• Keevitustööde ajaks tuleb kütusepaak katta tulekindla materjaliga .
  
• Ei tohi töötada auto all, mis asetseb kaldpinnal. Äärmise vajaduse puhul niimoodi töötades peab rakendama kõiki ohutusmeetmeid: auto pidurdama ja lülitama sisse madalaima käigu, asetama rataste alla kindlad tugiklotsid, võtma välja süütevõtme ja sulgema kabiini.
  
• Osandamiseks (esi- ja tagasildade, vedrude, rataste jne. mahavõtmine) või kokkupanekuks tuleb auto raam paigaldada sellekohastele metalltugedele ja asetada auto rataste alla tõkiskingad. Auto raami või eritugesid ei tohi toetada tellistele, puutükkidele ega muudele juhuslikele esemetele.
  
• Enne vedrude vahetust tuleb nad kõigepealt vabastada kere koormusest. Seejuures tuleb autoraami alla eelnevalt panna vastavad alustoed (pukid). Vedrupideme ava ja vedrukiige kokkulangevust tuleb kontrollida torniga (mitte sõrmega).
  
• Vedrude lahtivõtmisel või kokkupanekul tuleb kasutada asjakohaseid pigistusklambreid.
  
• Kui agregaatide ja detailide mahavõtmiseks on vaja füüsilist pingutust või on neid maha võtta ebamugav, tuleb kasutada ohutut tööd võimaldavaid tõmmitsaid.
  
• Auto tõstmisel või paigaldamisel tungrauale, tuleb tungraud tingimata toetada kõvale pinnasele. Vajaduse korral kasutada tungrauda soisel või koheval pinnasel , tuleb tungraud toetada sellekohastele laudadele, millel tungraud püsib kindlas asendis.
  
• Tungrauale tõstetud auto all ei tohi töötada, kui puuduvad vastavad julgestustoed.
  
• Auto all lamades töötades tuleb kasutada mugavate peaalustega lavatseid või võrkkärusid, samuti tuleb kanda kaitseprille.
  
• Töötada tohib ainult korras käsitööriistade ja rakistega. Käsitööriist peab olema puhas ja kuiv.
  
• Mitmest osast koosneva veljega rehvide pumpamiseks suruõhuga peab olema vastav piirestus ja seejuures tuleb veenduda, et lukustusrõngas on täielikult pöia ringsoones. Rehve ei tohi pumbata väljaspool piirestust.
  
• Raskeid detaile ja agregaate tuleb tõsta, maha võtta, paigaldada ja teisaldada töökorras tõsteseadmetega, millel on korras lastihaardeseadised.
  
• Ei tohi töötada või olla auto all, mis on riputatud tõstemehhanismi trossi otsa.
  
• Enne remondikanalile paigaldatud auto remonti tuleb kontrollida rataste õiget asetust juhtlattide suhtes, auto pidurdada ja panna rataste alla tugiklotsid. Veenduda, et kanalisse saab vabalt sisse minna ning et redel ja kanali põrandarest on korras. Kanali mõlemas otsas peab olema väljapääsu võimalus.
  
• Autot remondikanalis üle vaadates või remontides peavad olema ees kaitseprillid.
  
• Töötades käsielektridrelli, -mutrikeeraja, nurklihvijaga või mingi muu elektrilise käsitööriistaga tuleb järgida elektrikäsitööriistadega töötamise ohutusjuhendit.
  
• Töötamisel suruõhukäsitööriistadega tuleb täpselt järgida nendega töötamise ohutusjuhendit.
  
• Ei tohi lubada olla teistel ega ka ise mitte olla kalluri ülestõstetud veokasti all, kui kasti alla ei ole paigutatud alustugesid, mis välistaks kasti allalaskumise. Selle otstarbeliste alustugede asemel ei tohi kasutada juhuslikke esemeid (kangid, metallitükid jt.).
  
• Töötamisel kasutatav töölaud peab olema sile, lehtterasega üle löödud ja kidadeta.
  
• Töötamisel vasaraga või haamriga tuleb igati hoiduda end või juuresolijaid vigastamast.Raiumisel, temmimisel või muude taoliste tööde tegemisel tuleb kanda kaitseprille. Lähedal olevate inimeste kaitseks lendavate metallosakeste eest peab töölauale olema paigaldatud vähemalt 1 m kõrgused kaitsevõrgud või sirmid.
  
• Tolm ja puurmed tuleb töölaualt ära pühkida harjaga. Tolmu ei tohi eemaldada töölaualt suruõhuga ega pühkida metallipuru paljaste kätega.
  
• Töötamisel terituskäiaga tuleb silmade kaitseks kasutada kaitseekraani või kaitseprille. Tuleb jälgida, et toe ja abrasiivketta vahe ei oleks laiem kui 3 mm ning tugi oleks kindlalt kinnitatud. Teritatav detail või käsitööriist tuleb suruda vastu tugialust ja sujuvalt viia vastu abrasiivketast.
  
• Ei tohi parandada auto töötavaid osi ega olla töötava mootoriga auto all.
  
• Töötamisel ventilaatoritiiviku läheduses tuleb arvestada, et see võib ootamatult käivituda ja põhjustada õnnetusjuhtumeid.
  
• Avatud mootorikattega mootorit tohib vajaduse korral käivitada, kui mootori vahetus läheduses ei ole inimesi.
  
• Et vältida õhu saastumist heitgaasiga, ei tohi mootor töötada kinnises ventileerimata ruumis.
  
• Mitmekesi koos töötamisel tuleb enda tegevus kooskõlastada teistega
  

Kui tööga seotud õnnetusi ja haigusi on vähem, esineb ka vähem töölt puudumisi. Selle tulemusena on omakorda kulud madalamad ja töötegemise protsessides esineb vähem katkestusi.
Kasutatud allikad:
www.google.com
www.ti.ee
http://osh.sm.ee