Autode ajalugu alates algusest kuni tänapäevani (2)

Sellise auto sünd, mida ma teame tänapäeval nõudis mitmeid aastaid inimeste tööd ja leiutamist. Esimesed autod liikusid aurumootorite jõul ja nad leiutati juba 17 sajand, kuid need autod olid väga rasked ja praktilised ainult siledal teel mille tugevus oleks pidanud olema võrdne raua omaga. Katsetati mootoreid mis töötasid elekti, söeõli, auru ja söegaasiga, kuid üksi neist ei olnud odav, kerge ja vajasid pidevat laadimist või lisamist, mille tarbeks oli vaja auto peatada ja mis ei lasknud esimestel autodel läbida suuri vahemaid ilma vahepeatusteta, esimene läbimurre toimus bensiinimootorite leiutamisega.
1860.a leiutas Jean Etienne Lenoir 2-taktilise mootori, hiljem 1876.a. leituas Nicolaus A. Otto 4-taktilise mootori, mida kutsuti „Otto Cycle Engine”, peale leiutamist pani ta mootori mootorratta peale. Mõlemad leiutised on tänapäevalgi põhilised mootori töötüübid. 1894.a. Leiutas mees nimega Rudolf Diesel mootori, mis tõestas, et kütus saab süttida ka ilma sädemeta, sama mootor oleks ta ka peaaegu tapnud , kui see plahvatas katsetamisel. Ka diisel mootorid on väga laialdaselt kasutusel tänapäeval.
Maailma esimene auto, mida toodeti arvestatavas koguses ja bensiini mootoriga, oli K. Benzi „Velo”, see ei meenutanud tänapäevast autot mingil moel, see oli ehitatud kaariku põhjale, kahe kohaline ja lahtine.Sellel oli ainult kolm ratast ja gaasipedaali asendas gaasikang. Ühe silindrine mootor, mis asus auto tagaosas arendas kuni 30km/h, aga kuna auto oli ainult ühe käiguga ei saanud ta tihti suurematest mägedest üles.
Tehti katseid autosid toota ja müüa, kuid nende kalli hinna tõttu see ei õnnestunud. 1896.a. ehitasid kaks venda Charles ja Frank Duryea 13 peaaegu samasugust autot, kuid nende kalli hinna tõttu $1000 - $2000 ei suutnud keskmine ameeriklane lubada endale Duryea Motor Wagon it ja vennad müüsid oma firma maha. Esimene mees kes suutis auto teha kättesaadavaks keskmise sissetulekuga inimesele oli H. Ford .
Esimene H. Fordi auto sõitis teedel alles 1896, kui ta müüs maha oma esimese auto, mida ta kutsus „Quadracycle” $200 eest. Raha kasutas ta uue auto arendamiseks .
1899.a. Loodi Detroiti linnapea ja teiste rikaste toetusel H.Fordi poolt Detroi Automobile Company. Selle firma poolt ei toodetud ühtegi müügiautot ja mindi laiali aastal 1901.
17.Juunil 1903.a. asutati Ford Motor Company. Tehti katsetusi paljude mudelitega, kuid kõige edukamaks autoks sai 1908.a. välja antud Model T, millel oli 8 erinevat keretüüpi, kõik ehitatud samale alusvankrile. Autol oli 4-silindriline 20 hobujõuline mootor, 2 käiguline käigukast ja suutis arendada kiirust ~70km/h. Müüdi üle 15 miljoni Ford T. Arvatakse, et Fordi edu võti oli valmistada autosi tootmisliinil mitte käsitööna. 20 sajandi kõige mõjutavamaks autoks loetakse Ford Model T. Henry ise tahtis teha autot massidele, mis oleks piisavalt suur tervele perekonnale , aga piisavalt väike ka ühele inimesele liiklemiseks ja hooldamiseks, et autot mis oleks tehtud parimate materjalidega, parimate inseneride poolt aga piisavalt väikse hinnaga, et seda saaksid osta kõik kes teenisid head palka.
1910 – 1940.a muutis autosid palju kuid nad ei näinud ikka veel välja nagu tänapäeva autod. Autodele lisati katused ja tänu katuste lisamisele said võimalikuks ka külgedele klaaside või kile katete lisamine, autodele tekkisid rehvid ja need täideti õhuga.
20 – 30 aastatel, kui inimesed hakkasid rikkamaks saama ja autode nõudlus kasvas muutusid tähtsaks autode kiirus ja stiilsus.Moodi läks paadi kujuline saba ja V- kujuline nina. Uksed tehti tahapoole avatavad. Riietuses hakati välja töötama autosõiduks sobilikke riideid .
30 aastatel muutusid eriti populaarseks odavad väiksed pereautod. Tuli välja palju uusi tehnilisi uuendusi nagu klaasipuhastid, soojendus. Ilmusid ka gabariidi- ja pidurituled.
Peale teist maailmasõda tulid autondusse suured muudatused, hakati tootma autosid mis nägid enam-vähem välja nagu tänapäeva autod. Auto kered tehti laiemaks, kadusid porilauad, autod tehti ümaramaks ja klaasid ei olnud püstasendis, vaid väikse kalde all mis tegi autod palju voolujoonelisemaks ja tuuletakistus muutus palju väiksemaks. Sel ajal olid eriti moes sportautod .
50 aastatel hakkasid autode tagaosad ilmet võtma, nad olid peaaegu sama atraktiivsed kui auto esiosad, seda kõike tänu „uimedele”, need olid uime sarnased kõrgendused, mille otsa tavaliselt sobitati tagatuli, mingit praktilist otstarvet neil ei olnud. Autode ilustamiseks hakati peale panema massiliselt kroomdetaile. Uute tehniliste avastustena hakati autodele peale panema rooli- ja pidurivõimendusi, kuna selle aja autod olid sageli üle 5 meetri pikad, tihti ka väga laiad ja kohutavalt rasked. Sellepärast oli ka autode kütusekulu meeletu, 30 - 35 l/100km.
Tuli kasutusele ka palju uusi lisaseadmeid ja mugavndusi. Elektriga toimiv katus oli üks tähelepanu väärsemaid. Sel ajal tekkis ka ameerikalik elulaad, kus auto oli kesksel kohal.
Tekkisid drive in kinod, restoranid ja Lõuna Californias isegi drive in kirik. 50ndatele iseloomulikud uimedega autod kadusid lõplikult 70 aastate keskel.
70 aastate jooksul hakati tootma autosid, mida me juba tänapäeval oleme harjunud nägema. Nad olid palju keerulisemad võrreldes vanemate autodega, insenerid olid välja töötanud palju uusi lahendusi autode kokkupanemiseks ja välja töötanud ka palju uusi lisaseadmeid ja abivahendeid. Autod koosnesid sadadest osadest, mis kõik lisati auto kere külge ükshaaval. Autod hakkasid minema väikemateks ja kompaktsemateks, mahutades tavaliselt 5 inimest ja keskmise suurima kiirusega kuni 160km/h
Tänapäeva autod on juba palju keerulisemad ja palju suurema lisavarustusega, nad on palju turvalisemad kui vanemad autod, kuna liiklusõnnetuste hulk on kasvanud koos autode tootmisega. Disain on muutunud palju voolujoonelisemaks ja ümaramaks, autod on ökonoomsemad ja otsitakse alternatiivkütuse varianti , kuna nafta hakkab maapinnast otsa saama. On leiutatud ka vesinikul töötavaid mootoreid, kuid neid pole veel masstootmisesse võetud. Iga aasta leiutavad insenerid jälle midagi uut ja katsetavad seda praktikas.
Viimase 100 aasta jooksul on autod välimuselt muutunud väga palju, kandilistest kuubikutest lehtvedrudel ümarate ja mugavate sõidukiteni. Kuigi autode tööpõhimõte on jäänud samaks terve selle aja jooksul on autod läinud iga aastaga ilusamateks, loodussõbralikemaks ja säästlikumateks.
Kasutatud kirjandus:
http://inventors.about.com/library/inventors/blcar.ht m
http://en.wikipedia.org/wiki/History_of_the_automobile
http://en.wikipedia.org/wiki/Automobile
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=3
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/autod_1885.ht m
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=104
http://en.wikipedia.org/wiki/Ford_t
http://www.cybersteering.com/trimain/history/ecars.html
http://www.chevroncars.com/learn/cars/history-cars
http://www.gocurrency.com/articles/history-automobiles.ht m
http://members.tripod.com/~Eagle_Planet/carshistory.html
Tallinna Tööstushariduskeskus
Ivo Naan
13 AR
Autode Ajalugu
Referaat
Tallinn 2008