5. Ketserlikud usulahud - ortodoksne usutunnistus - ariaanlased, nende seisukohad, levik - monofüsiidid, nende seisukohad, levik 6. Augustinus - tegevus - õpetus pärispatust - teos „Jumalariigist“ - tema mõju ristiusu õpetusele 7. Selgita mõisted: Kirik Dogmaatika Katoliiklik Ortodoksne Diötsees Hereesia Metropoliit Ariaanlus Sinod Askees Eremiit Jünger
töösturi Eusebi Güelli järgi. Park ehitati aastatel 1900-1914 rikastele mõeldud elurajoonina, kuid kuna kinnisvaraäri ei õnnestunud, siis see piirkond läks Barcelona linna omandusse ja 1926 avati see park rahvale. Pargi kujundas Antoni Gaudi, kes omas selles piirkonnas juba 1904 aastast oma maja. 16) ZAGRADA FAMILIA pilt 6 Güelli park Basilica i Temple Expiatori de la Sagrada Familia, tuntud ka kui Sagrada Familia, on katoliiklik kirik Barcelonas. Selle arhitektiks oli Antoni Gaudi (1852-1926). Seda Kirikut hakati ehitama 1882 ning eeldavasti saab kirik valmis 2026. aastal. See kirik kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse. 17) REALES ALCAZARES Reales Alcazares on kindlustatud loss Sevillas. Selle ehitust alustas Almohaadide dünastia juba 12. sajandil. Aastal 1364 lasi Pedro I ehitada kiningaresidentsiks. See kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi pilt 7 - Zagrada Familia kirik nimekirja
1640 Inglise revolutsioon Tulemused: 1) iseloomulik on riikidele kaubanduslik ja majanduslik areng, industriaalühiskonna areng. 2) Uus vaimumaailm, uus ideoloogia nim. Valgustuseks. 3) Uus mõtteviis e absolutism(piiramatu kuningavõim) 4) Vastandina absolutismile tekkis parlamentalism koos erakondadega. 5) Toimus palju revolutsioone (kuninga kukutamine või iseseisvumine) Puritanism Inglismaal 17. saj Ametlik oli anglikaani kirik. Osa Sotimaast oli katoliiklik, osa kalvinistlik. Iirimaa oli katoliiklik. Tekkis kalvinismi erivorm puritanism. Pooldajad olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kirikust kõigi katoliiklike kommete eemaldamist. Puritaanid järgisid jumaliku ettemääratluse õpetust(osad on määratud õndsaks saama, osad hukatusse). Jumalale on meelepärane, kui inimene teeb kõvasti tööd ja saavutab edu. (soodustas kaubanduse ja äritegevuse arengut). Töökultus vastandas aga kristlikule vaesus nõudele.
pommidest. Hoolikalt sorteeritakse majapidamisjäätmeid, võimalusel töödeldakse ja kõrvaldatakse vastavalt tänapäeva tehnoloogia kõrgtasemele. Saksamaa oli teenäitajaks autode heitgaase neutraliseerivate katalüsaatorite väljatöötamisel pliivaba bensiini kasutuselevõtul. Õhk, jõed, järved ja meri on suhteliselt puhtad. Usundid Saksamaal on valitsevaks usundiks kristlus. Pärast reformatsiooni on Lõuna-Saksamaa valdavalt katoliiklik ja Põhja-Saksamaa protestantlik. Protestante on 38% ja katoliiklasi 34%. Pärast teist maailmasõda on Saksamaale saabunud hulgaliselt Türgist pärit võõrtöölisi, kes tõid kaasa islami. Saksamaa moslemite arvu hinnatakse 4-5 miljonile. See on umbes 3% rahvastikust. Saksa demograafide uuringute järgi saab Saksamaast aastaks 2050 islami riik. Saksamaal on ka 0,1% juudiusulisi. Saksamaa suurlinnad on kujunenud paljude Aasia ja Ameerika uusreligioonide keskusteks Euroopas. Näiteks
koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad eesti lauluraamatud, katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal luterlaste poolt. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikeelses tõlkes Heinrich Stahl- raamatud olid
koostas esimese riigieelarve James I- sai troonile peale Elisabeth I surma; ei saavutanud sellist populaarsust nagu elisabeth; ta oli liiga matslik ja rahvast eemale hoidev; kandis paksu vateeritud vammust; toetas anglikaani kirikut; paljastas püssirohuvandenõu Charlse I- james I poeg; üritas kehtestada makse parlamenti eirates; saatis parlamendi laiali; ei suutnud kehtestada absolutistlikku valitsemisviisi; Guy Fawkes- katoliiklik fanaatik; paigaldas parlamendihoone keldrisse püssirohutünnid, et parlament koos kuningaga ühku lasta; Cromwell- juhtis ratsaväge- äärmupuritaanlike vaadetega raudkülgseid; independentide juht, hõivas oma vägedega londoni ja korraldas parlamendis puhastuse, Habsburgid- hispaania ja austria haru Maria Theresia- tegi mitu reformi riigi eri piirkondade ühendamiseks ja valitsemise monerniseerimiseks; katoliiklane, rõhutas kõlblust ja kobelisust;
jõudis Tubin Rootsi. Pea aasta elas ta ühes Stockholmi põgenikelaagris. Pärast seda asus ta elama ühte väiksesse korterisse Stockholmi äärelinnas. Pagulasaastatel juhatas Tubin viisteist aastat Stockholmi Eesti Meeskoori. Drottingolmi teatris oli peamiseks tööks vanade ooperite noodimaterjalide ettevalmistamine ettekanneteks. Kuna see töö toimus vaid suviti jäi Tubinal palju aega heliloominguga tegelemiseks. 1981.a Stockholmi linna kultuuripreemia Reekviem (ladina k requiem) on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks.
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
suudelda kõik silmapiiril olijad. Hispaanlased armastavad juttu ajada ning nad teevad seda igal pool ja igal ajal. Üheks kõige ebaviisakamaks kombeks peavad hispaanlased lahkumist inimeste seltsist, kellega nad parajasti koos viibivad, enne kui üks nendest pole lõpetanud oma juttu, millest iganes ta ka siis ei räägiks. Ja kuna vahelesegamine on ebaviisakas, on neil pea võimatu kuhugi õigeks ajaks jõuda. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole Hispaania religioosne maa. Ta on küll katoliiklik, kuid ei juhindu enam religioonist, välja arvatud pühakute päevadel, mida tähistatakse erakordse toredusega, kuna pühakute päevad annavad suurepärase ettekäände fiestaks. Hispaanlased usuvad, et tõeline õnn peitub inimeses endas ja teda ümbritsevas loomulikus keskkonnas ning nad ei tunne vajadust raha pärast pingutada. Üksikisiku õnne peetakse palju tähtsamaks kui raha. Hispaanlastele meeldib puhata. Üheks hispaanlaste suurimaks kinnisideeks on kahtlemata
teistsuguste suhtes. Kalvinism leidis poolehoidjaid prantsusmaal, ka saksamaal, madalamaades ja sotimaal. 2. Inglismaa: inglise kuningas esialgu ei pööra reformatsioonile mingit tähelepanu, pigem on paavsti toetaja. Muutus seotus tema isikliku eluga: soov saada abielulahutust. 1534. kuulutas parlament kuninga kirikupeaks. Loobuti kuuriale maksude maksmisest. Suleti kloostrid, kiriku maavaldus langes uusaadli ja kodanluse kätte. Kujuneb anglikaani kirik: õpetus protestantlik, väline pool katoliiklik. Põhja-Euroopa: luterlik reformatsioon leiab poolehoidu ka Taanis, Rootsis ja Soomes. Ka Vana-Liivimaa linnades hakati jutlustama evangeelset õpetust, vallandus pildirüüste. Kuigi katolikud piiskopkonnad jäid siin püsima, olid need oluliselt nõrgestatud. 3. Prantsusmaa: suhtuti ükskõikselt. Kuna paavstilt oli kuningas saanud õiguse nimetada ametisse piiskoppe ja abte, siis paavsti võimu vastu astumine polnud eriti mõttekas. Üksikud piirkonnad, mis
Vana-Kreeka ja Vana-Rooma geo. asend ja looduslikud tingimused. Sarnasused: * vahemereäärsed riigid * põhi territoorium asus poolsaarel * mägised * sooja kliimaga. Erinevused: * Itaalias liigendamata rannajoon* Itaalias põlluharimiseks sobivamad maad. *Kreekal on palju saari. 1)Kuningate aeg: 753 rooma asutamine, 753-510 kuningate aega roomas, 6.saj. rooma oli etruski soost kuningate võimu all, etruski kultuuri õitseaeg, 7 kuningat 3 viimast etruskid 2)Varane vabariik:roomalsed kukutasid viimase kuninga Tarquinius Superbuse, rooma vabanes etruskide võimu alt, kehtestati vabariik, rooma tõusis latiini linnade juhiks, Sürakuusa kreeklased purustasid etruski laevastiku, 387 gallide sissetung rooma ja haned päästsid rooma 3)Tõus suurvõimuks: 1 ja 2 Puunia sõda, suur võit Makedoonia vägede üle, 3 Puunia sõda, Kartaago vallutamine, 146 langeb Kreeka rooma võimu alla 4)Vabariigi langus: Marius muutis rooma sõjaväe palgaarmeeks, rooma kodakonds...
vastu. 3.4 Kolmekümneaastane sõda (1618-1648) Esimene paljusid Euroopa riike haaranud sõda Viimane ulatuslik ususõda Aastal 1618 viskasid Tšehhi aadlikud kaks Saksa keisri nõunikku aknast välja ja Habsburgid liitsid Tšehhi uuesti oma valdustega ja panid kehtima katoliku usu. See vihastaski Prantsusmaad, Taanit ja Rootsit. Vastasleerid: Katoliiklikud Saksa vürstid Saksa protestantlikud vürstid Katoliiklik Habsburgide Prantsusmaa Hispaania ja Austria Taani Paavst Rootsi Poola-Leedu Inglismaa Madalmaad Sõjapõhjused Konflikt protestantismi ja katoliiklaste vahel Suurriikide vahelised pinged, võimuvõitlus Rahvaste võitlus oma kultuuri ja iseseisvuse eest 1
20.SAJANDI ALGUS 1901-1913.aastad : Peetase 19.sajandi jätkuks, suuri ülemaailmseid vapustusi ei olnud, nn progressi aeg, elu kulgeb sujuvalt, valitses optimistlik meeleolu. Samal ajal kuhjusid maailmas probleemid ja vastuolud! 1914-1913.aastad : 19.sajandil kujunenud sotsiaalse ja poliitilise süsteemide lagunemine, Esimene Maailmasõda, kriiside aeg, revolutsioon Venemaal, revolutsioonide aeg Euroopas, rahvuslikud revolutsioonid Aasias, sõjajärgne maailma ümberjagamine, impeeriumite lagunemine ja uute riikide teke, iseseisvumine, uute rahvusklasside ja sotsiaalsete rühmade esilekerkimine. 1919-1929.aastad : sõlmiti lepinguid, mis reguleeriksid sõjajärgset maailma, nende aastate lõpul majanduslik ja poliitiline stabiliseerumine, aeg, kus maailma naasis rahulikku, evolutsioonilisse arengusse. 1929-1933.aastad : Ülemaailmne majanduslik ja ühiskondlik kriis, toimuvad muutused paljude riikide sotsiaalses ja poliitilises...
-20. SAJANDIL Euroopa poliitika sõlmprobleemiks muutumine algas 16.saj seoses protestantliku kristluse esilekerkimisega. Majandusliku olulisuse tõus juba eelnevalt, transport, Euroopa keskus jne. Saksa poliitikat algselt lõhestav tegur vahe kahe suure usulahu vahel (vt 30-a sõja lõpp, 1648 jne, suveräänsete riikide algus; seoses religioonivahega muude suurte piirkondade eristumine, nt põhi-ida vs lõuna-lääs; protestantlik Preisimaa vs katoliiklik Austria, Baierimaa jne). SAKSAMAA PÄRAST NAPOLEONI: Esimesed kokkupõrked Saksamaa ja Prantsusmaa vahel (19.saj algul), Austria ja Preisimaa lüüasaamine ja okupatsioonivõimu alla langemine. Napoleoni poliitilised ümberkorraldused (vürstiriikide kaotamine, Reini liidu loomine) ja pealesunnitud rahulepinguga nõustumine. Uute poliitiliste ideede levik Saksamaale (seoses SPR'iga). Liberalismi ja rahvusluse temaatika, ideoloogiline kokkupõrge
tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega ultimaatum ähvardust sisaldav kategooriline nõue urbaniseerumine linnastumine Abolitsionistlik liikumine orjapidamise kaotamist taotlev liikumine USA's Absolutism riigivorm, milles kõrgeim võim kuulub piiramatult ühele isikule Aristokraatlik ühiskonna kõrgkihile omane Amnestia karistuses vabastamine Anglikaani kirik Inglismaa riigikirik, õpetuselt protestantlik, kuid väliselt katoliiklik Annekteerimine riigi või maa-ala vägivaldne liitmine ilma otsese sõjategevuseta liidetava riigi sisemisi vastuolusid või väljapääsmatut olukorda kasutades Autonoomia omavalitsus, osaline iseseisvus, mis antakse riigi mingi piirkonna elanikele Autoritaarne alistumist nõudev, võimutsev Autoriteet mõjukas, omal alal tunnustatud isik Barokk 17.-18. sajandil Euroopas valitsenud kunstisuund, mida iseloomustab suurejoonelisus, mängulisus, kontrastid ja tugevad tunded
2. piibel ema keeles 3. kaotati kloostrid nende varad, aga kirikute varad läksid ilmalike kätte 4. sakramentidest kõige tähtsam ristimine ja armulaud 5. vaimulike tsölibaat heideti kõrvale 6. usu aluseks vaid piibel ja igaüks pidi oskama seda lugema 7. paavsti ja kirikukogude otsused kehtestati 8. pole vaja reliikviaid 9. kirikupeaks oli mitte paavst, vaid riigivalitseja või peapiiskop 10. hakati väärtustama tööd. 1555 a kehtestas Ausburgi usurahu 6. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. I oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Seostus inkvisitsiooni tugevnemiseda, mille eesmärk oli protestantismi väljauurimine ja teisitimõtlejate hävitamine II oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikuma löönud ühtsus.
ordu vapp ja ordumeistri pitsat Mõõgavendade ordu rüütelvennad kunstniku silme läbi Allikas:http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5%C3%B5gavendade_ordu Sõnastik Paganad rahvad, kes ristiusku vastu ei võtnud. Ordu rangete reeglitega kinnine katoliiklik ühing. Vaimulik rüütliordu keskaja rüütlite ühendus, mille liikmed olid korraga nii mungad kui ka sõjamehed. Nende ülesanne oli katoliku kiriku eest sõdida. "kuni kas või põlvepikkune poisikegi elus on" Mõiste: Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli osa Läänemere idaranniku maades toimuvast ristisõjast (Liivimaa ristisõjast), mille käigus eestlased ajavahemikus
olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene riik, kus maa oli enamasti Inglise aadli käes, talupojad olid rentnikud. Nende õlul lasus ka ränk maksukoorem. Katoliku usku iirlased e tohtinud olla mingisuguses riiklikus ametis, osta endale maad ega protestantidest inglastega abielluda. Iirlased tõstsid prantslaste abil inglaste vastu mässu, kuid see lõppes iirlaste jaoks veriselt, kaotati ka Iiri parlament . Kuid advokaadi Daniel O`Conneli eestvedamisel asutati Katoliiklik Assotsiatsioon, mis kujunes nii mõjuvõimsaks , et valitsus pidi sellega arvestama. 1829. aastal tühistatigi kitsendused, mis ei lubanud katoliiklastel riigiametites töötada. 13.Kuidas mõjutas USA laienemine läände indiaanlaste elu? (sh mõiste "reservaat"!) (lk 112) Indiaanlaste ja kolonistide vahelised verised konfliktid said igapäevasteks. Indiaanlased ei suutnud tulirelvadele vastu panna midagi ning pidid oma põlistelt maadelt lahkuma. Neile
pärilussõda Aeg 1618-1648 1700-1721 1701-1713 1740-1748 1756-1763 Osapooled Protestantlik Rootsi vs Poola, Pr.maa vs Austria ja Austria+ Unioon vs taani, Venemaa Inglismaa Preisimaa V.maa,Pr.maa, Katoliiklik Liiga Rootsi, Poola vs Preisimaa+ Ingl. Põhjused Viimane usulistel Taheti piirati 1701-Suri Maria Theresia Maria Theresia põhjustel peetud Rootsi Hispaania kuningas pärimisõiguste tahtis Sileesiat sõda
humanistlik elukäsitus. Kolonialism- Asumaa- Idakaubandus- Hindade revolutsioon- Reformatsioon- 16sajandil toimunud usupuhastusliikumine, mille tagajärjel kujunesid katoliiklusest eraldunud protestantlikud kirikud (luterlus, kalvinism, anglikaani kirik) Protestantlikud usuvoolud e protestantism- Inkvisatsioon- Kuningareformatsioon- Luterlus- Kalvinism- Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Anglikaani kirik- õpetuselt protestantlik, jumalateenistuse korralt katoliiklik riigikirik Inglismaal. Piibel- Sakramendid- Indulgents- Vastureformatsioon- Puritaanid- range usulise elukorraldusega protestantliku (kalvinistliku) usulahu liige Inglismaal 16-18sajandil. Hugenotid- Prantsuse kalvinistid 16-19 sajand.
Tulemused: piibel teistes keeltes, levik teistesse maadesse. 22. Vt. 34! 23. M. Hoffmann - Saksamaalt pärit kasuksepp, kelle juhtimisel läks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Pildirüüste eestvedaja. 24. Pildirüüsted-märatsev rahvahulk tungis dominiiklaste kloostrikirikusse, pühavaimu ja oleviste kirikusse, purustades seal pühapilte ja kujusid, altareid reliikviaid jms. 25. Vastureformatsioon ehk katoliiklik reformatsioon oli katoliku kiriku aktsioon protestantliku reformatsiooni vastu, püüdes takistada kirikulõhe tekkimist. Vastureformatsioon hõlmas nii teoloogilisi kui organisatsioonilisi küsimusi. Eestvedajaks oli von Plettenberg. 26. Toom- ja kloostrikoolid (katolik, luter) Nad tegutsesid katoliku kiriku rüpes. Toomkoolide õppetööst Eestis otsesed andmed puuduvad, aga arvatavasti toimus see Tartus, Haapsalus ja Tallinnas juba 13 saj keskpaigast alates
tähelepanu antiikaja kultuurrahvaste võitmisele, siis keskaja kirik pöördus barbarite, germaanlaste ja slaavlaste poole. Rahvasterändamisega Itaaliasse ja Prantsusmaale tulvanud germaanlaste hulgad puutusid kokku arenenud kultuuri ja ristiusuga. Lääne-Rooma riik varises kokku, kuid uued, Euroopas juhtivaks tõusnud rahvad võtsid ristiusu omaks. Frangi kuninga Chlodovechi pöördumine ja ristimine 496. aasta jõulupühal oli tüüpiline ja suundamäärav. Tema kaasa oli katoliiklik printsess, kuid tolle õhutustest ja palvetest üksi ei piisanud. Alles siis, kui Chlodovech ühes lahingus kaotama hakkas, pöördus ta häda sunnil palvetes Jumala poole ja saavutas võidu. Chlodovechi ristis Reimsi piiskop ning ühtlasi lasi end ristida ka Chlodovechi sõjavägi. Seda sündmust loetaksegi ristiusu võiduks, ehkki on selge, et pöördumise põhjused olid poliitilised ja samuti selle tagajärjed: paganlike naaberhõimudega võideldes võitles Chlodovech nüüd õige usu eest
käike, mida toetasid ainukesed löökpillid timpanid. · Beethowen lisas orkestrisse tromboonid. Tüüpilised zanrid, vormid ja esituskoosseisud klassitsistlikus muusikas. Nende lühiiseloomustus: · Uued vormid: sonaadivorm, sonaaditsükkel. · Uued zanrid: sümfoonia, sonaat, keelpillikvartett. · Uued esituskoosseisud: sümfooniaorkester, keelpillikvartett, klaveritrio (klaver, viiul, tsello). Reekviemi olemus: Reekviem on katoliiklik leinamissa, jumalateenistus surnu(te) mälestuseks. Reekviemi koosseisu kuulub "Dies irae". Heliloojad: Joseph Haydn 1732-1809 Franz Joseph Haydn oli austria helilooja. Haydn on klassitsistliku muusika esimene suurmeister, kelle teostes kujunes välja uus helikeel ja uued muusikaliigid. Ta on läinud ajalukku kui sümfoonia ja keelpillikvarteti looja. Töötas vürst Esterhazy õukonnas. Tema hüüdnimi oli ,,Papa Haydn" Haydnit on nimetatud sümfoonia isaks. Tema loomingus kujunes
MUINASAEG Esimesed allikad. KIVIAEG Esimesed asula kohad on mesoliitikumist (9000-5000eKr.) Kunda kultuur- esemed, mis on leitud Eestist või selle lähedalt. Esimesena leitud asulaks on Kunda Vanemad asulad on Pulli ja Kunda Lammasmägi Neoliitikum (5000-2000eKr.) Hakati valmistama savinõusid. Kammkeraamika kultuur (4000-1800eKr.) Arvatavasti Uuralitest pärit. Asulad olid veekogude ääres. Nöörkeraamika kultuur ehk venekirves kultuur (3000-1800eKr.) Erilaandne materiaalne kultuur. Enam ei elatud ainult veekogude ääres. Hakati tegelema vilja ja karjakasvatusega. PRONKSIAEG Kestis 1800-500 eKr. Esimesed pronksesemed. Mingit olulist edasiminekut kaasa ei tule. Kindlustatud asulad, rannukul. 9.-6. sajand kõige tuntum Asva asula. Harivad põl...
5. Eesti keelde tuli sõna juugendstiil Saksa keelse sõna Jugendstil järgi. Saksamaal sai see oma nime 1896 ilmuma hakandu ajakirja Jugend järgi. Inglismaal on selle nimi Modern Style, Prantsusmaal art nouveau. 6. Parimad näited juugendlikust arhitektuurist: Barcelona (Antonio Gaudi looming), Riia (majade fassaade kaunistatui juugendliku ornamentikaga), Pariis (Hector Guimard'i metroo sissepääsud). 7. Sagrada Familia, Barcelonas olen katoliiklik kirik. Ehitust alustati 1882 ja arvatakse, et lõpetatakse 2026. Park Güell, aed. 8. Kujutavas kunstis tähendas juugendstiil looduse jäljendamise allutamist dekoratiivse terviku loomisele. Pilt ei tohtinud pakkuda ruumilise sügavuse illusiooni. Värvid on ebatavased ja arvestavad rohkem sisekujundust kui looduses nähtavaid värve. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades 1. Põhjalas põimus uusromantism rahvuslusega. See tõi kaasa sümbolistlike teemade
kultuurilised erinevused. Lõuna-Hispaanias (Andaluusias) avaldub araabia ja mustlaskultuuri mõju, Põhja-Hispaanias on aga Prantsuse ja Itaalia kultuuri mõjuala. Tänapäeva Hispaania on jagunenud 17 autonoomseks piirkonnaks. Peale hispaania keele on seal ka veel riigikeeltena Kataloonia, Baskimaa ja Galiitsia keeled. Lõunas on Andaluusia dialekt. Sealne rahvas identifitseerib end pigem oma kodukandi kultuuri kui Hispaania omaga. Hispaania on väga tugevate traditsioonide katoliiklik maa. Hispaania muusikale on iseloomulik tantsulisus ja rütmierksus. Flamenko Flamenko on tekkinud Andaluusia maakonnas mustlasmuusika mõjutusel. Sealt tuleneb ka selle muusikastiili keevalisus ja kirglikkus. Vanimaks elemendis flamenkos on laul ja hiljem lisandunud kitarrimäng ja tants. Lauludeks on lühikesed jutustavad poeemid, mida esitatakse iseloomuliku käheda tämbriga. Kitarri kasutatakse kas soolopillina või tantsu ja laulu saateks. Kitarri saab kasutada ka löökpillina.
kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.
valitsejatel on kohustus oma õiguste kaitseks relvad haarata. Sõjaliselt edukaid valitsejaid austati. Õiglaseks peeti sõda siis, kui valitseja või tema alamate õigusi oli rikutud. Vallutamise eesmärgil polnud sõda lubatud. Nii juhtuski, et kuningad läksid sõtta muudel eesmärkidel, aga enese õigustamiseks toodi väljamõeldud põhjused. 9. Kolmekümneaastane sõda 1618-1648 toimus Saksamaal sõda, kus sõdisid keiser ja Katoliiklik liiga ning teisel pool Protestantlik Unioon. See oli paljusid Euroopa riike kaasanud sõda, mis jäi viimaseks Euroopas toimunud ususõjaks. Eesmärgiks oli Habsburgide võimu vähendada, sest nendele kuulus suur osa Euroopast. Suurriikide vahel olid suured pinged. Tulemuseks nõrgendab Prantsusmaa Saksamaad ning Rootsi kehtestab ülemvõimu Läänemerel. 1648. aastal Vestfaali rahu. 10. Põhjasõda Toimus 1700.-1721. aastal Põhilised sõdijad oli Venemaa ja Rootsi
kiriku juures (asutati 1420ndatel) korraldati ümber ladina ehk triviaalkooliks. Toetasid raad ja linna vaimulikkond. Rajati "vaeste koolipoiste" institutsioon (pandi vaeslapsi kooli, pidid hiljem linna teenistusse asuma või õpperaha tagasi maksma). · 1543 asutati uue nähtusena tütarlastekool Pühavaimu kiriku juurde. Kooliõpetaja palgati Tallinna rae poolt, koolis käisid eelkõige aadlineiud. · Reformatsiooni tulemusena katkes Tartu katoliiklik toomkooli töö (jätkus 1571), pandi kinni dominiiklaste kool.
haljastusele rohkem ruumi võita, projekteeris ta sambail seisvaid maju ja katusaedu. Ta projekteeris hooneid karkassehitistena; seintest seespool asetsev toestik ehk karkass võimaldab vaba fassaadikujundust. Tema ,,arhitektuuri filosoofia" proportsioonide aluseks olid Fibonacci jada ning kuldlõige. Le Corbusier' tuntumaid ehitisi on Sveitsi üliõpilaste maja Pariisis, elamu Marseille's ja Ronchampi kirik Prantsusmaal. 3) Ronchamp (1955 sai valmis) *Le Corbusier'l paluti disainida uus katoliiklik kirik IIMS hävinu asemele. *Seinad on paksud ning nendes on väikesed ebakorrapärased akna-avaused. Ta tahtis luua hoonet, mis soosib meditatiivset mõttelaadi ning kus saab lihtsamini religioosseid toiminguid teha. Valged seinad sobituvad purismile omase meelelaadiga ning akendest sissetulev justkui hakitud valgus loob kirikusse omapärase atmosfääri. Frank Lloyd Wright 1867 1959 Ameerika Ühendriikide arhitekt, sisekujundaja, kirjanik ja lektor. Ta projekteeris oma
ilmutusraamat, Apostlite lood. Messias: päästja, lunastaja Kogudus-ühendus, mille moodustasid kõik ristitud inimesed. Presbüter- koguduse vanem, kes oli koguduse eesotsas Piiskop: algselt suurema kristliku koguduse ülem, seejärel koguduste ülem linnas või piirkonnas. peapiiskop ehk metropoliiti: neil oli kirikut ja usku puudutavates küsimustes teistest suurem sõnaõigus. Kirik: Rooma riiki hõlmav kristlaste organisatsioon. katoliiklik kirik: kirik, mis hõlmas kogu kristlaskonda diötsees: piiskopkond sinod: kristlik kirikukogu askees: usklike, eriti munkade ja eremiitide rõhutatult kasin ja karm eluviis, millega taheti vabaneda maise elu kiusatustest ja jõuda lähemale Jumalale ning taevariigile. Sõdurkeisrid:madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud väepealikudm, kes valiti oma sõdurite poolt keisriks. Hunnid: Sise-Aasiast pärit karjakasvatajate rändhõimud.
sünonüümidena. - Rahvusvahelist suhtluskeelt nimetatakse tänini lingua-franca - Ladinakeelsest ja katoliiklikust Euroopast idas asus kreekakeelne õigeuslik maailm, mille kultuuriliseks ja poliitiliseks keskuseks oli Bütsants - Õigeusklikku maailma kuulusid peale Kreeka ja Venemaa veel Balkani maad, samuti mitmeid Aasia piirkondi - Need kaks jõudu põrkasid kokku muu hulgas Eestis ja Lätis, mida püüdsid endaga liita nii õigeusklik kui ka katoliiklik maailm - 14.saj lõpus võtsid ristiusu viimasena vastu ka Leedu valitsejad Sisekolonisatsioon • Euroopa mitte üksnes ei laienenud, vaid ka tihenes • - Sisekolonisatsiooni käigus hõlvati hõredalt asustatud piirkondi ja rajati uusi põllumaid • - Sageli seisid uute alade hõlvamise ja põllumajanduse arendamise keskmes kloostrid • - Sisekolonisatsioon tähendas ka linnade rajamist • -kesk- ja ida-Euroopas rajasid linnu ülekaalukalt
Ehitati: o Foorumeid – sammaskäikudega väljakud o Võidu- ehk triumfikaari o Mausoleum – tähtsate inimeste hauakambrid o Terme – kus asusid saunad, spordiväljakud jne o Adveduktid Monumente oli Rooma linnas palju. Neid püstitati tähtsamatele isikutele, kes olid midagi suurt saavutanud ROMAANI STIIL 10-12 saj (eri maades kestus erinev) Kunst oli seotud kirikuga Euroopa ühendajaks sai katoliiklik kirik Ahridektuur hakkas levima alles 11 saj, kui hakati ehitama kirikehitisi Usk haaras praktiliselt kõik elualad, nii ongi romaani stiil eelkõige kiriklik Romaani triil sai nime Rooma järgi Arhidektuur o Ilmekaimaks tunnuseks on ümarkaar o Ehitati basiilikaid, suurem osa(rooma) o Romaani ajastut iseloomustab veel kirikuhoone ühendamine tornidega Basiilika – ehitustüüp
23. Millega tegeleti keskaegses linnas, kes seal elasid? Tegeleti käsitöö, kaubandusega. Seal elasid kaupmehed, vaimulikud, käsitöölised, orjad jt. 24. Suur kirikulõhe. Millal, olemus, tulemus. Mille poolest kirikud hakkasid teineteisest erinema, nimeta 3 erinevust. Toimus 1054. aastal. Olemus: Rooma paavst tahtis võimu ja Idakirik samuti ning nende vahel tekkis riid, mille käigus tekkis mitu haru. Tulemus: Uued harud nagu katoliiklik ja õigeusu kirikud. 3 erinevust: ühel juhiks paavst teisel patriarh, ristimärgid, kirikute ehitus. 25. Kiriku ülesehitus keskajal- paavst, piiskop, preester, toomkirik ehk katedraal, piiskopkonnad. Ülesehitus on paavst ja patriarh Paavst ehk katoliku kiriku kõrgeim juht Piiskop oli piiskopkonnajuht Preester on abivaimulik Toomkirik ehk katedraal oli piiskopkonna peakirik Piiskopkonnad on erinevad jagatud territooriumid 26. Millega tegeleti kloostrites?
· Missa - pidulik jumalateenistus; · Liturgia - muusikalis-sõnaline osa missal; · Vikaar kirikuõpetaja; 18. Isikud: · Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jüriöö ülestõusu ajal. · Bartholomäus Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jüriöö ülestõusust. · Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jüriöö ülestõusu ajal. · Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes oli väga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. · Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga võitlemiseks Eestis.. · Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. · H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri õpilane. · J. Lauge - Niguliste kiriku õpetaja, kes oli üks peamisi usu- uuenduse kandjaid. · M
Sissejuhatus Inimesed on praktiliselt alati, ajast aega tahtnud olla teistest paremad. Üksikisiku,suguvõsa, rahva , kultuuri , tsivilisatsioonina või veel mõnedes teistes nimetamata vormides. Inimene just nagu ei saaks leppida teistsugustega enda kõrval, neid alavääristamata. Erilise vormi on maailmas ajalooliselt saavutanud rassiline halvustamine. See tähendab veendumust, et teatud rassi kuuluvad inimesed on mõnda teise rassi kuuluvate inimestega võrreldes paremad ja peaksid asuma kõrgemal ühiskondlikul positsioonil. Rassism on olnud paljudele inimestele vabanduseks teiste rasside hävitamisele või nende eluviisi muutmisele. Enamikke ühiskondi maailmas iseloomustab või on iseloomustanud sallimatus võõraste suhtes. Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................lk 1 Rassid..................................
sajandil. 7. Kes valmistas skulptuurid lossi fassaadile? Jean Goujon 8. Nimeta isa ja poeg, kes töötasid Prantsuse õukonnas maalijatena. Isa Jean Clouet ja poeg Francois 17. KUNST 17. SAJANDIL. ÜLDISELOOMUSTUS 1. Millist poliitilist süsteemi nimetatakse absolutismiks? Kogu võim monarhi käes, aadlikel mitte eriti. 2. Millisel maall oli absolutism 17. saj. kõige kaugemale arenenud? Prantsusmaa 3. Mis iseloomustab 17. saj. usuelu Euroopas? Ristiusu eri suundade vahelise võitlus, katoliiklik vastureform protestantismile,inkvisitsioon 4. Nimeta 17. saj. toimunud revolutsioon ja kõige olulisem sõda. Prantsuse revolutsioon ja Kolmekümneaastane sõda. 5. Millistel arengutel, millistel uutel teadmistel oli kõige suurem mõju 17. saj. kultuurile? Teaduste ja filosoofia areng, geograafilised avastused ja kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja senitundmatu loodusega, avardus maailmapilt. 6. Millist ühtset stiilinimetust kasutati varem kogu 17. saj. kunsti kohta?
usurahu, millega kinnitati luteri uks teiseks riigireligiooniks. Kehtima jäi põhimõte "Kelle valitsus, selle usk". Luterlikuks jäi Põhja ja IdaSaksamaa, katoliiklikuks aga Lääne ja LõunaSaksamaa. REFORMATSIOONI LEVIK JA VASTUREFORMATSIOON. Lutheriga samaaegselt alustas Sveitsis usupuhastust Ulrich Zwingli, 1523 aastal kuulutas Zwingli linnavõimude toetusel Zürichi paavstivõimust sõltumatuks. Kirik allutati linnavalitsusele, kaotati paastumine ja vaimulike abielu keeld, katoliiklik missa asendati Piibli lugemise ja jutlusega. Zwingli ja Luther tõlgendasid erinevalt armulaua küsimust, Zwingli jaoks oli see vaid sümboolne mälestustoiming. Zwingli õpetuse edasiarendajaks sai Johann Calvin, ta seletas oma arusaama jumalikust ettemääratusest ehk predestinatsioonist. Tema arust võis jumal juba maises elus inimesele märku anda, et too on õndsaks saamiseks välja valitud. Kalvinistid piirasid lõbustusi, kirikupühadel ja pühapäevadel olid kõrtsid suletud ning
SKS.majandus ja yld/1870-1900:3 suurt erinevust teistest riikidest:*Polnud vastuolu linna ja maa vahel.*Riik polnud kunagi yhtne.*Kõige militariseeritum riik maailmas.toimus omaette majandusime,kuigi ressursse oli vähe.Alasid vallutati juurde(elsass-lotring=rauamaak).Vaid suurettevõtted(kartell,syndikaat)Raudtee arenes kiiresti.Kiire urbaniseerumine.Kiire arengu põhjused:*maade yhendamine*Tööstus loodi uuel baasil*Armee ostis palju kaupa.militariseerumine*streikida ei võind,töölisorg. ei võind*edukad vallutused*kontributsioonid.Põllumaj:SKS jagunes IDA ja LÄÄS.Idas oli pikalt olnud pärisorjus,reformidega kaotati.Maad renditi mõisnikult,see oli talupojale kasulik.Mõisnik ja talupoeg tegid koostööd.Mõisates olid kõrvalharud-viina ja suhkru tootmine peedist.Maa elanike jagunemine:1.mõisnikud e. junkrud 2.Taluperemehed 3. vabadikud 4. sulased(enamasti illegaalid,odav tööjõud) 5. mõisateenrid (eriti saast seisus,ei võin abs. midagi.)Läänesak...
Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? Põhja-Eesti poolteiseks sajandiks Rootsi võimu alla, Ida-Eesti Venemaa valdusse. Saaremaa Taanile, Lõuna-Eesti Poolale. 3. Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. Põhja-Eestis püüti juurutada koraalilaulu traditsiooni. Võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Lõuna-Eestis rajati eesti esimene kõrgem kool- jesuiidikollegium. Anti välja ka esimesed kirikuraamatud, eestikeelne katoliiklik käsiraamat, eestikeelne katekismus. 4. Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? Koolipoistele õpetati koraale ning nende hea esinemine kirikus pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust. Püüti kogudusele selgeks teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.5. Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. Nad mängisid rae jootudel, kodanike pulmades, suurematel pidustustel ja rongkäikudel
Sai samuti hea hariduse, elas kuni 18 eluaastani Amsterdami lähedal, siis läks sinna, avas seal oma ateljee, "autoprotree Saskiaga"; oli väga edukas, palju tellimustöid, noorpõlve edukamaid töid oli "Doktor Tulp ja anatoomia"; "Aabram ohverdab Iisakit"; pärast naise surma maalimisviis muutus, tekkis selline hingeline sügavus, kadus endine lõbusus, koloriitsed toonid, tal hakkas külas käima üks tädi, kes hoidis ta last: Hendrikiji Stoffles, Hispaania: Oli väga katoliiklik maa suurte vastuoludega, kuulsaim kunstnik oli Diego Velazquez (1599-1660), sai kohalikku kunstiharidust, käis ka Itaalias õppimas, oli oma eluajal äärmiselt populaarne, õukonnakunstnik, maalis mütoloogilisi "Vulcaanose sepikoda", suur hulk tellimustöid, portreed, tegi ka paavstist, portreed väga head, andis hästi edasi kõiki materjale. Holland: Kunst muutus suhteliselt vabaks, liikus looduse poole, oli palju sidemeid teiste
saksa-eesti sõnastikuga. 1660 Heinrich Gösekeni „Manuductio ad Linguam Oesthonicam, Anführung Zur Öhstnischen Sprache”. 1693 Johann Hornungi keeleõpetus „Grammatica Esthonica”, mis võttis kokku 1680. aastatel Bengt Gottfried Forseliuse algatatud kirjaviisireformi põhimõtted ja pani aluse vanale kirjaviisile. See oli kasutusel 18. sajandist kuni 19. sajandi viimase veerandini. Tähtsamaid tartukeelseid allikaid: 1622 katoliiklik käsiraamat „Agenda Parva”. 1632 Joachim Rossihniuse luterlik kirikukäsiraamat. 1648 Johannes Gutslaffi lõunaeesti keele grammatika „Observationes grammaticae circa linguam Esthonicam”. 1686 „Meije Issanda Jesusse Kristusse Wastne Testament”, Uue Testamendi tõlge, mis oli ühtlasi esimene läbinisti eestikeelne teos. Tekstinäide Heinrich Stahli teosest „Leyen Spiegel”: Minckperrast nöitat sinna hend/
aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega. Haridus ja kultuur Poola võimu aladel Zygmund II Augusti aegne Poola-Leedu riik oli üsna ususalliv aga 16.sajandi teisel poolel teravnesid konfessioonide vahelised pinged kui kogu Euroopas viidi läbi vastureformatsioon, see puudutas ka talupoegi.Alles 16.sajandi lõpukümnenditel saavutas Poola kõva mõju rekatoliseerimises. Liivimaa konstitutsioonidega 1582.aastast sai Liivimaast taas katoliiklik piiskopkond.Vahepeal luterlaste poolt ära võetud kirikud anti tagasi katoliiklastele.Tollane Roomakatoliku paavst oli võtnud eesmärgiks taastada katoliiklus Põhja-Euroopas ning Liivimaad käsitleti võtmealana protestantliku Skandinaavia ja skismaatilise Venemaa vahel, mistõttu pöörati väga palju tähelepanu Liivimaale. Tartu jesuiitide residentsis kasvas välja kolleegium, mis asutas ka gümnaasiumi.Lisaks avati kolleegiumi juures ka tõlkide seminar, mille ülesanne
Praost - kapiitli eesotsas olev isik; Dekaan - praostist j2gmisel t2tsusel paiknev isik kapiitlis. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - muusikalis-s6naline osa missal. Vikaar kiriku6petaja. Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister, kes tuli Tallinnale appi Jürioo ylest6usu ajal. Bartholom2us Hoeneke - kroonik, kes kirjutas Jyrioo ylest6usust. Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jyrioo ylest6usu ajal. Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes oli v2ga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone. Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga v6itlemiseks Eestis.. Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal. H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri 6pilane. J. Lauge - Niguliste kiriku 6petaja, kes oli yks peamisi usu- uuenduse kandjaid. M. Hoffmann - Saksamaalt p2rit kasuksepp, kelle juhtimisel l2ks mitmesaja liikmeline inimhulk
Linnamuusikud, kes koondusid oma tsunfidesse, tegutsesid Eesti linnades alates 15. sajandist. Nad töötasid linna teenistuses ja neil oli ainuõigus musitseerida linna piires toimuvatel üritustel, sealhulgas perekondlikel pidustustel. 1523. aastal jõudis Eestisse Lutheri usureform, millega kaasnesid suured muutused kirikutes ja koolides. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jagati Eesti alad Rootsi, Taani ja Poola vahel, jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureform – uuendusliikumine roomakatoliku kirikus. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. ( Martin Luther) 6 Juba 1540. Aastatest on teada, et Tallinna linnakooli õpilane Hans Susi tegeles piiblitekstide ja kirikulaulude tõlkimisega eesti keelde. Poiss suri katku ning tema tõlked jäid trükkimata, kuid
Jaapani usundid Jaapani usundid on pajused ja nad ei esine eraldi.. Seepärast on Lääne-maailmal raskem seda kõike mõista. Iga jaapani usund on sõltuv teisest, mistõttu neid väga hästi lahku viia ei saa. Pesemisrituaal. Jumala mõne kehaosa pesemine. Tulnud animismist. Araigannon. Gami usu taust (shintoism). On veel ka eraldi budism. Kuid inimeste igapäevaelus on need kokku sulanud. Kui kysida, mis usku sa oled, siis inimesed vastavad, et nad polegi. Nad osalevad usklikes rituaalides kuid ei tunnista end usklikeks. See on seotud sellega, et usklikkus ja pühendumine on seal uus asi. Paljud jaapanlased ei seosta on rituaale ja muud sellist ühele jumalale pühendumisega. Ui võrrelda nt kristlastega, siis nad nagu polekski usuinimesed. Matsuri – pidustus, religioosse taustaga. Tsüklilise aja kuluga. Rituaalsed rõivad. kannavad (o)mikošit (kullast ese – konkreetselt Gami ehk koavaimu ühest kohast teise viim...
e)kultuurivahetus aitas kaasa Euroopa kultuurilisele arengule (tehnilised leiutised (tulirelvad; kompass; tuuleveskid/,elustiilis muutused (vaibad, mööbel, peeglid jne.)) 32. Iseloomusta keskaegset seisuslikku ühiskonda. Esimene seisus- vaimulikud Teine seisus- aadlikud (kõrgaadel ja alamaadel) Kolmas seisus- talupojad 33. Kes oli Aquino Thomas, milline on tema tuntuim teos? Aquino Thomas ehk Thomas Aquinost (1225 Roccasecca – 1274 Fossanova) oli katoliiklik skolastiline teoloog ja filosoof, katoliku pühak. Katoliku kirik peab teda oma suurimaks teoloogiks ning arvab ta Kiriku doktorite hulka. Tema peateos on "Teoloogia summa". (Jumalatõestused) 34.Selgita mõisted: 35.Ministeriaalid-lisakiht kuningat teenivatest mittevabadest meestest, sulas hiljem alamaaadli sekka. 36.Chevalier-Prantsusmaa alamaadlik 37.Hidalgo-alamaadlik Hispaanias 38.Kannupoiss-15 -aastane noormees, aadlik, kes kanda isiklikku relva, saatis isandat sõjakäikudel. 39
alistati keldid, hõivati SB, kuid ühtset riiki ei tekkinud. 7saj alates oli SB taani viikingite rünnakuobjekt, mis sundis anglosakse ühinema-hakkas tekkima Inglise Kr. 3)10saj loovutas Pr kuningas osa maad viikingitele, tekkis P-Pr Normandia Hertsogiriik. 1066 purustas endale Inglise kuninga trooni nõudnud Guillaume Hastingsi lahingus inglise kuninga väed, lasi end kuulutata kuningas William I-ks(vallutaja). 13.Katoliku kiriku kujun Lääne-Eur keskaegne kirik oli katoliiklik, esimesi kristlike kogudusi lõid apostlid 1saj pKr. 4saj tüli Ariuse ja Athanasiose vahel:Arius-Jeesus oli küll jumala poeg, kuid mitte jumal(jehoovatunnistajad) Athanasios-Jeesus oli jumal(enamus), see jäi peale, sai üldine tunnustatud õpetus, mis muutus valdavaks kogu Lääne-Eur-s-(Rooma-)katoliku kirik Kirikuriik-tähtsaim Rooma piiskop-paavst. 8saj keskel päästis Pippin Lühike paavsti valdused langobardide käest, kes vastutasuks kroonis Pippini frankide kuningaks. Paavst sai
Cordoba moseedest; ka vene kirikute sibulkuplis võib näha araabia mõjutusi Keskaja algussündmusteks võib pidada: viimase Rooma keisri kukutamine ning Lääne-Rooma keisririigi likvideerimine 476. aastal ja lõpuks:1453. aastal Konstantinoopoli langemist ja Ida-Rooma keisririigi lõplikku hävingut Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: * katoliiklus * feodalism (senjööri ja vasalli vahelised suhted) * ühiskonnastruktuur: vaimulikud, aadlikud ja talupojad; hiljem ka linnakodanikud * katoliiklik külaühiskond * enamus ühiskonnaliikmeid olid kirjaoskamatud * valitsev majandusviis oli naturaalmajandus Keskaja ruumiline piiritlemine: Ala, kus religiooniks oli katoliiklus ning ühiskondlik korraldus põhines feodalismil. Rahvasterändamise tagajärjed: * Lääne-Rooma impeeriumi likvideerimine * orjuse likvideerimine ja feodaalsuhete kujunemine * vana-aja lõpp
MÕISTED: kirik ● kõik ristitud inimesed (kes nimetavad end kristlasteks; nn jumala rahvas); ● kristlike koguduste struktuuri üldnimetus; ● pühakoda või hoone, kuhu kogudus jumalateenistuse pidamiseks koguneb. klooster kiriku , söögisaali, raamatukogu , elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks , kus inimesed elavad rütmilises elutsüklis, harrastades Jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi. vaimulikud ordud sõjaline vennaskond, mille liikmed andsid mungatõotused ning pühendusid kiriku huvide või usu kaitsmisele. ketserlus kiriku ametlikust õpetusest kõrvalekaldumine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
