Marxi materialistliku filosoofia põhiküsimuseks on: milline on vaimse vahekord materiaalsega? Filosoofi arvates on seotud elu materiaalsed tingimused inimese teadvusega Ta väidab, et: materiaalne maailm kujundab inimese teadvust; inimese teadvus kujunebki välja materiaalsete tingimuste baasil, mistõttu vaim peegeldab mateeriat Materialistlikus filosoofias võtab Marx sõna ka religiooni aadressil. Religioon on oopium rahvale, väidab Karl Marx. See tähendab seda, et religioon on üksnes lohutus nõrkadele. inimese teadvuse olemuse mõistmiseks tuleb uurida ainelist maailma, mida iseloomustavad ühiskondlikud-majanduslikud suhted. Ta ütleb, et inimene loob ise religiooni mitte religioon ei loo inimest. Tegu on nõrkade väljamõeldisega. Marx leiab, et elus edasiviivaks jõuks on materialistliku ühiskonna ja sealsetest tootmissuhetest tulenevad vastuolud, Hegel seevastu tõdeb, et selleks on vastuolud
Karl Ristikivi ''Rohtaed'' Juulius Kilimit sündis küla koolmeistri pojana. Kõigi raskuste kiuste tahtis isa anda pojale korraliku hariduse. Ta õpetas oma poega oma meetmete järgi, kuid ei sundinud teda millekski ja lubas ka poistega mängimas käia. Huvi hariduse ja koolmeistriameti vastu sai alguse üsna varakult. Ta soov oli käia isa jälgedes. Isa oli talle suur eeskuju ja õpetaja. Juuliuse ema suri kui poiss oli alles üsna noor. Isa Aleksander Kilimit abiellus uuesti ja Juulius sai võõrasema. Head inimesed surevad vara, ja ka Juuliuse võõrasema suri veel enne, kui nad jõudsid Juuliusega kasvõi korra tülitseda. Üsna pea suri segastel asjaoludel ka Juuliuse isa Aleksander. Peale vanemate surma tuli poisi onu ja võttis ta oma tallu elama. Nii sattuski lõpuks Juulius Kilimit linna kooli- leivakott kaasas ja saiaraha taskus ning asus elama mamma Neideri pansioni. Mamma Neideril oli kaks ...
NÕIDUSE ÕPILANE I Dominikaalane koos kahe valvuriga suunduvad alla keldrisse, kus istub vang, keda peetakse olevat kuradiga ühenduses ja kellele määrati surmanuhtlus. Tema nimi oli Johannes Faber. Vang on saanud elamiseks veel 5 lisapäeva, et jutustada dominikaalasele oma lugu. Samuti olid nad otsustanud kõik selle üles kirjutada, teistele õpetuseks ja hoiatuseks. Nad läksid treppidest üles ja istusid ühte suurde tuppa maha, et alustada. Vang sõi leent ja leiba kehakinnituseks ning kõrvale veini,segatud äädikaga. See pidavat kõige paremini janu kustutama. Seejärel hakkas vang jutustama täiesti algusest, oma varasest lapsepõlvest. Ta kasvas üles juutide juures, rabi Esra majas Praha vanalinnas. Ühel sügisõhtul olid Esrad leidnud oma ukse tagant korvi, milles oli paksult riietesse mähitud laps. Lapsel olid sinised silmad, mis kõnelesid, et ta on kristlase laps. Rab...
Karl Orff (1895-1982)(Saksamaa) sündis Münhenis, sõjaväelase perekonnas, seal omandas ka muusikal hariduse, õpetab 1925-kuni surmani lapsi ka Güntheri nimelises muusika- ja tantsukoolis. muusikalisteks eeskujudeks paljud heliloojad läbi aja (C.Monteverdi, R.strauss) suure osa elust seotud Salzburgiga, kus valmib enamik kuulsatest teostest. asutas omanimelise Orffi instituudi(mis töötab tänini), kus on loodud laste esteetilise kasvatuse viis(kõigi kunstiliikide jaoks). O töötas välja ülemaailmse õppemetoodika, mis põhineb rütmikal, mängul ja pillide kasutamisel. Looming Muusika kõlab ebaharilikult, õilsalt ja lihtsalt, mis vallutab igasuguse auditooriumi. mahub harva tavalise orkestri v ansambli raamidesse, tugev loomingulise eksperimenteerimise vaim, O ühendab eri kunstiliike muusika juhtimise alla. O kirjutas valdavalt vokaalsümfoonilisi teoseid, paljud lavakantaadid,-mängud,-ooperid, n:Kuningas Oidipus, Prometheus, Antigoni, Kuu,...
Et süüdistaja ja kaitsja paistavad mõlemad samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.
Arvestus Kevin Kohjus Käisin 28.juunil Suislepas, mille ürituse nimi oli „Suislepa Paadipäev“ peaesineja oli hetkel noorte inimeste lemmik „Karl-Erik Taukar“ kes tegi popp muusika kontserit. Valisin sellepärast sellise ürituse, et tahtsin veenduda, kas olen õieti arusaanud, et see bänd on tõesti tõmbav või lihtsalt väga suureks bändiks ära märgitud sotsiaalvõrgustikus. Kuid hea oli see, et ma teadsin bändi lauludest juba ennem ja paljude laulusõnad, olid ka meeldejäänud netis kuulates, minu ootused olid suured bändi suhtes, Sest ma polnud elusees käinud Karl-Erik kontserdil. Kontsert hakkas pihta ja ma polnud üldse pettunud, lõbusaks läks. Kontsertil esitati instrumentaal muusikat, mis on pop muusikaga kokkuseotud, kus oli laulja ja basskitarrist Karl-Erik Taukar, kes on oma karjääri alustanud „Eesti otsin superstaari“ saatega, Kitarrist Eric Kammist...
Jüri Säävel sügava eneseväärikusega inimene (Karl Ristikivi teose ''Tuli ja raud'' põhjal) ,,Tuli ja raud'' on teos, milles vabrikutöölise ja tema perekonna käekäigu kaudu on näidatud kolme põlvkonna püüdlusi parema tuleviku poole. Vaatamata kõigele eluraskustele suudab enamik tegelasi säilitada moraalse kindluse. Peategelane Jüri Säävel on väsimatu töörügaja nii maal kui ka linnas. Teda iseloomustab kinnisus, umbusaldus ning tema juhtivaks iseloomujooneks on sügav eneseväärikus. Põlvest põlve on olnud just mehed need, kes kogu pere eest hoolt kannavad ning kõik heaks eluks muretsevad, nii ka teoses ,,Tuli ja raud". Jüri Säävel oli väga töökas mees, ta töötas tehases palju aastaid. Jüri oli usin ja töökas. Ta ei puudunud töölt kunagi, isegi siis, kui ta oma kätt vigastas, missest et vigastus oli tõsine. Jüri tegi kõik mis suutis, et oma lapsi ja naist ülal pidada, koolitada ja neile kõike võimalikku pakkuda, lisaks sellele ol...
Sarnaselt oma õpetaja Karl August Hermanniga oli ka M.Härma väga mitmekülgne tegelane: 1. Oli organist- esines Soomes, Lätis, Venemaal, Saksamaal, Inglismaal 2.Oli helilooja-kirjutas üle 200 koorilaulu: "Lauliku lapsepõli", "Ei saa mitte vaiki olla", "Enne ja nüüd", "Meeste laul" ning "Tuljak", milleta ei lõpe ükski tantsupidu! Lisaks kantaat "Kalev ja Linda". 3.Oli dirigent-lõi oma, Miina Härma Lauluseltsi ja juhatas selle segakoori (omal ajal Eesti parim koor!). Kui Härma kui organistiga kuidagi harjuti, siis naiskoorijuht- see oli sensatsioon! Hiljem töötas mitme helikunstiseltsi juures. 4. Organiseeris laulupidusid, oli seal üldjuhiks. 5.Oli muusikaõpetaja- kool, kus töötas elu lõpuni, kannabki tänapäeval tema nime (Tartu Miina Härma nim. Gümnaasium). 6.Käis samuti kogumas rahvaviise, kasutas neid...
Rakkude uurimine ( Tsütoloogia ) XVII saj keskpaigas leiutas Robert Hook valgusmikroskoobi, sellest alates sai võimalikuks rakke uurida. Rakke uurib tsütoloogia uurib rakkude ehitust ja talitlust, rakkudes esinevaid protsesse, rakkude paljunemist ja omavahelist infovahetust. Karl Ernst von Baer Tartu ülikooli teadlane avastas munaraku, oli embrüoloogia rajaja. Karl Ernst Von Baer (1792-1876) Matthias Schleiden uuris taimi ja avastas nende rakulise ehituse. Theodor Schwann uuris loomkudesid ja avastas nende rakulise ehituse. Rakuteooria põhiseisukohad: ü kõik organismid on rakulise ehitusega ü iga uus rakk saab alguse olemasolevast rakust selle jagunemise teel (rakud tekivad ainult olemasolevatest rakkudest mitterakulisest ainest uusi rakke ei moodustu; uued rakud tekivad üksnes jagunemise teel; organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel) ü rakkude ehitus ...
EKSPRESSIONISM Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis uus suund, mida nimetatakse üldiselt EKSPRESSIONISMIKS. Järjekindlale ,,väljendusele" hakkasid rõhuma just foovid. Nendega samaaegselt tekkis väljenduslik kunst ka SAKSAMAAL. Enamasti kasutataksegi terminit ,,ekspressionism" just saksa (ja sellega sarnase) väljenduskunsti kohta. Järjekindel impressionism polnud saksa kunstis kunagi läbi löönud. Sakslastele meeldis pildile juurdemõeldav tähendus ja sümboolika. Seetõttu olid sajandivahetuse noorte radikaalsete kunstnike eeskujudeks Edvard Munch, postimpressionistid, eriti van Gogh, keskaegne ja Kaug-Ida kunst. Saksa ekspressionism jätkas romantismi põhimõtteid ja vastandus nii naturalistlikule salongimaalile kui ka idealistlik-sümbolistlikule kallakule saksa maalikunstis. Ekspressionistid koondusid kahte rühmitusse: aastal 1905 Dresdenis asutatud ja aastal 1913 laiali läinud DIE BRÜCKE (Sild) ning aastail 1911-1913 Münchenis tegutsenud ...
Peategelase iseloomustus. Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine. Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni. Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused, millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda, mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada. Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seej...
Karl Ristikivi "Hingede öö" "Hingede öö" on mulle juba tuttav ning minu jaoks ääretult mõnus lugemine. Selles on iga kord midagi uut avastada ning kokkuvõttes ei olegi seda minul võimalik üleni analüüsida. Esmakordsel lugemisel olin ma sarnaselt paljude teiste lugejatega pidevas ootuses millises suunas tegevus kulgeb ja milline on lõppresultaat. Mulle meeldib, et juba loo juba üsna varajases staadiumis tekitatakse lugejasse salapärasuse tundmus. Peategelane satub imelikku majja, kus on veidrad inimesed. Olukord on tema jaoks sama võõras kui lugeja jaoks. Ta ei tunne sealt majast mitte kedagi või äkki siiski tunneb? Alguses kirjeldatud tegelased saavad loo kulgedes endale mingid rollid, mis vahepeal muutuvad millekski hoopis muuks. Peategelane kisutakse maja atmosfääri. Tal ei ole seal kohta ning ta ei otsigi seda, ta lihtsalt kulgeb sinna kuhu teda suunatakse. Iga tegelasega, keda ta kohtab on tal mingisugune erilaadi vahekord ning k...
Karl Ristikivi ,,Kõik, mis kunagi oli" sisukokkuvõte ,,Kõik, mis kunagi oli" kannab alapealkirja ,,Pilte ühest suvest". Tegevustik algab võidupäeva tähistamisega 1939. aasta 23. juunil ja jõuab Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmimiseni 23. augustil. See on Eesti sõjaeelse ajaloo viimane iseseisvussuvi, kus nn Eesti aeg võis õitseda kogu täiuses, kõigi oma plusside ja miinustega. Romaani kirjutamist alustas Ristikivi juba Saksa okupatsiooni ajal Tartus, ent see ilmus alles 1946. aastal Vadstenas Rootsis. Eestis anti esimene teose trükk välja alles 2000. aastal. ,,Kõik, mis kunagi oli" on romaanidiloogia esimene osa, millele järgnes ,,Ei juhtunud midagi". Ristikivil oli kavas kasvatada sündmuste kroonika triloogiaks, kuid kirjaniku loodetud õnnelikku lõppu saatus Eestile tema eluajal ei pakkunud. Teose tegevus algab Palunurme kirikumõisas, mille vana praost August Tammik ootab oma asemiku saabumist. Vanuse tõttu on ta ...
Nikolai Karotamm Johannes Käbi Karl Vaino Aeg.Millal? 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 1978-1988 (EKP KK I se Liider J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi L.Breznev 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust parteiaparaati 1947. aastal suunati K.V
Karl Jaspers „Aja vaimne situatsioon“ Mina lugesin Karl Jespers’i Aja vaimne situatsioon, mis kuulub Avatud Eesti raamatute sarja. Lugedes seda raamatut, oli minu jaoks üllatavalt palju selliseid seoseid, millest sain hästi aru ja mis ei tulnud minu jaoks enam uudisena, aga samas oli ka küllatki uut ja väga väga arusaamatut infot. Mina sain aru, et selle raamatu põhiline sõnum on, et inimene on läbi aja pidevas muutuses ja kõik, mis jääb mineviku, mõjutab meie praegust ajalist situatsiooni
Kõnetegevuse psühholoogia 1)loeng SISSEJUHATUS Termin ise pärineb Moskva koolkonnast. Ljontev 3. oli looja sellel eriepdagoogikal? ,,Psühholingvisika ja emakeeleõpetus" võta see raamat!! Üks ülesanne on arendada lapse kõnet. Milles see aga seisneb? Kuidas sa mõistad seda? Nt sõnavara laiendamine: nt selleks suhtle lapsega, Mis teadmised on 3-aastasel koerast ja mis teadmised on koerast vanemal/õpetajal. ET laps kutsub koera kutsuks, vanem aga koeraks. Sna tähendust on paljude aasatte jooksule vaja edasi arendada. Ehk teadmiste lisamine olemasoleva teadmise juurde. Ehk psühholingstika aitab mõista seda lõiku üldse. Aga miks üldse keelt vaja on?: suhtlemiseks ja teadmiste hankimiseks. Suhtlemise kaudu saab inimene nii palju infot. Oluline on õpetada analüüsi, et mis on kõneleja kavatusus; ütluse emärk; mis vahe oli sellel mida ütleja ütles ja kuulja aru sai!! Naised tihti sõ...
Sotsialistlik maailmasüsteem II maailm ehk sotsialistlikud riigid. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSVL omaga. · Kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile · Valdab osa majandusest riigistati · Kehtestati plaanimajandus Sotsialismileer Pärast II ms kehtestas NSVL järk-järgult oma ülemvõimu Euroopa riikides. Kommunistid aidati võimule Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rvle, Mongooliale, Põhja- Vietnamile ning Põhja-Koreale. 1950. aastal võeti kasutusele mõiste sotsialismimaad. Koos NSVLga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. Sotsialistlik sõprusühendus Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid polnud aga Moskva kuulekad käsutäitjad. Vastu hakkas Jugoslaavia, maha suruti vastupanukatsed SDVs, Ungaris, Poolas, Tsehhoslovakkias. Neid riike, kes jäid NSVLle truuks, hakati nimetama so...
· varsti peale seda hakati liitma tehhiga naabermaid · otakar II premysl tugevdas keskvõimu · selle peale hakkasid feodaalid panid otsima endale järgmisi troonipretendente välismaalt · seetõttu saigi 1310 võimule Luxemburgide dünastia · saksa-rooma keisri Heinrich VII järeltulijad · kuningas Karel I valiti 1355 aastal ka saksa-rooma riigi keisriks Karl IV nime all · nõnda osutus tehhi kogu keisririigi keskuseks · praha selle pealinnaks · Karl IV 1 · Tunnustas osamaadevalitsejate kuninglikke eesõigusi · Seega ka tehhit iseseisva kuningriigina · Liitis tehhiga · Moraavia · Osa Pfalzist · Osa Saksimaast...
sajandi lõpuni. Isamaakiitus ning isamaa armastus sobisid luuleaineks hästi ja nii sünnitasid Koidula suure tundejõuga tekstid hulga jäljendusi. Lisaks püsis veel 1880.aastatelgi ärkamisaja algusest pärit tava, et iga rahvuslane on ühtlasi luuletaja:nii nagu olid luuletanud Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson, luuletasid ka Mihkel Veske ja Ado Reinvald. Vendade Jakob ja Juhan Liivi kõrval on tolle aja tähtsamad autorid eepilises luules Jakob Tamm ning lüürilises luules Karl Eduard Sööt ja Anna Haava. Värsseepika (s.t. jutustava luulepoeemide, ballaadide, valmide) esiletõus seostubki peamiselt Jakob Tamme ja Juhan Liivi nimega. Jakob Tamme ballaad ,,Orjakivi" ja valm ,,Punik" kuuluvad eesti luule raudvarasse. Anna Haava esimene luuletus ilmuski trükist Koidula surma aastal. Ta oli hoopis teistsugune kui Koidula, kes luuletas hulkadele. Karl Eduard Sööt on kirjutanud niihästi naljatlevat armastusluulet kui ka tundetihedaid eleegiaid
Sellest hoolimata valis Juulius Emmi südamerahu asemel õppimise ja ülespoole püüdmise. Siiski tegi Juulius ka otsuseid, mis tegid õnnelikuks Emmi, kuid polnud meelepärased talle endale. Juulius oli valmis minema leeri ja tunnistama usku, mida ta ei uskunud, et Emmiga abielluda. Samal põhjusel andestas Juulius Emmile rumaluse ja harimatuse. Oma poja nimeks tahtis Juulius panna Aleksander, kuid Emmi ja mamma Neideri arvates pidi poja nimeks saama Karl. Ka selle ohvri oli Juulius valmis oma naise õnne nimel tooma. Nendele väikestele eneseohverdustele vaatamata, oli Juulius valmis tooma ka suuremaid. Ta oleks oma õnne pärast igavesti Emmist lahkunud ning otsustas minna Peterburgi Annat otsima, hoolimata Emmi tulevikust. Juulius oleks saanud elada õnnelikku elu koos haritud naisega ja tema pojaga. Gennaadi Treifeltiga kohtumine aitas Juuliusel aga mõista, et tal pole kuhugi minna, sest teda ootab koju armastav naine
Pagulaskirjandus 1944.a Pagulus 1950.a kirjanike liidus puhastus, sotsialistlik realism 1956 sulaaeg 1962 kasseti põlvkond närbujad Proosas - Lähiminevik analüüs Dramaatikas realistlik elupilt Luules undergraund kirjandus. Kirjandus - metafoor ülekaalus, ridade vahele kirjutamine Sisepaguluses J. Semper, K.Merilass, B.Alver, M.Raud Siberisse H.Talvik, H.Raudsepp Undergraund kirjandus P.E.Rummo, J.Kross, J.Kaplinsk, H.Rummel Hävitati rahvuskultuuri, 1950.a saadeti irjanike liidust välja 48 isikut Eesti kultuuri nõukogustamine, kirjanduselu kiratses Ühisjooned: 1) sündunud Eestis, kuid looming välismaal 2) ühised teemad pagulase saatus, kodumaa austus Tähtsus: kirjandust ilmus rohkem kui Eestis, tervelt 780 teost. 1940-1950 säilitasid ja kandsid edasi pagulased. Suuremad kogukonnad USA, Rootsi, Kanada, jätkati kirjanduse väljaandmist, Hoida ja arendada traditsio...
suhtes Sotsioloogia ajalugu 18.09 · Sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama (Robert K Merton). Samas teine lähenemine: sotsioloogia peab alati oma ajaloo juurde tagasi pöörduma. · Sotsioloogia ajaloo perioodid : a) eelajalugu antiik,keskaeg,uusaeg b) klassikaline sotsioloogia 19.saj keskelt kuni 20saj alguseni c) tänapäeva sotsioloogia (alates u 1920) · Kõige mõjukamad sotsioloogid on Karl Marx, Emile Durkheim ja Max Weber. · Auguste Comte võttis kasutusele sotsioloogia termini · Herbert Spencer evolutsionism. Evolutsiooni olemus: kasv & diferentseerumine (jagunemine) . Sotsiaaldarvinism tugevamate ellujäämine, toimib ka ühiskondade vahelises suhetes. Tänapäeval mõistetakse seda eelkõige sõimusõnana, rassistlik. · Karl Marx - kõige enam maailma ajalugu mõjutanud sotsioloog. Töötas koos Engelsiga.
Karl Ristikivi ,,Rohtaed" analüüs ,,Rohtaed" räägib Eesti linnaharitlase kujunemist, esitades Juulius Kilimiti elust kolm elulõiku: õpiaastad, küpsusaastad ja vanaduspõlv. Pärast seda, kui Juulius gümnaasiumi pooleli jätab, põgeneb ta linna ja hakkab seal ühe kunstkärneri juures õpipoisina tööle. Koolipoisina huvitas Juuliust ainult antiikkultuur ja klassikalised keeled. Tal oli unistus Tartu Ülikooli õppima minna ning ta püüdis hakata end selle jaoks ette valmistama. Selleks, et õppida, peab ta aga raha teenimiseks eratunde andma. Samal ajal tekib tal lähem tutvus proua Neideri tütre Emiliega. Nad armuvad teineteisse ja abielluvad. "Rohtaed" räägib ka loo sellest, kuidas inimesed võivad küll koos olla, kuid sisimas on nad siiski üksi. See käib eelkõige Juuliuse kohta. Tal on nii hoolitsev naine ja ei puudu ka lapsed, kuid sellest kõigest ei piisa vaimsel tasandil. Oma hingelt ja unistustelt jääbki ta üksikuks. Ki...
Allan(1) sõdur, kes oli laulnud Olle- haige Bobby-teener Bella aka Amarüllis Allan(2) klaverimängija Randallid- lauakaaslased .. Erna(Toto) ja Rolf pastor Roth Allan(3) mees maalilt Stanley -sõdur Christer- lennuõnnetuses hukkunud Daniel Cgristeri elus vend "punane tuba" Hiljem hakkab inimene rohkem märkama, mitte ainult seda, kas heinad on külmad või soojad, vaid ka seda, kas need on omad või võõrad. Inimesed ja linnadki on nii erinevad, mis ühe juures ainult kergelt tuju tõstab, õib teise hoopis jalust lüüa. Olen nii kaua püüdnud näha inimestes head, et ma paratamatult näen kõigepealt seda, mis mulle ei meeldi. On tegelikult palju kergem läbi murda vaenulikust maailmast kui võtta ise sama hoiak. Kas ei tähenda ilu meie enamiku silmis siiski sagedamini keskmist kui äärmust? Ajaga muutub inimene mitte ainult ise, vaid ka teiste mälestuses. Kui palju lubadusi jääb täitmata, siis miks mitte täita lubadust, mida kunagi pole antud...
täpsemalt, kuidas see meie ühiskonda positiivsemas aspektis kõnetab. Kapitalism kui inimvaenulikkuse sünonüüm. Juba varajasest ajaloost on leidunud persoone, kes leiavad peaaegu ühtselt, et kapitalism on olnud ja on ka tulevikus inimressurssi orjastav ühiskondlik-majaduslik süsteem. Kapitalism põhineb seadusel: kas sina või mina, mitte iialgi sina ja mina üheskoos, on öelnud saksa riigiteadlane Karl Liebknecht. Kes oma öelduga toetab Karl Marxi teooriat: proletaarlased on kodanlaste, ehk kapitalistide „tänapäevased orjad.“ Kapitalism rikub nii perekondlikke alusväärtusi ega lase inimväärtustel tõusta. K.Marxi tekstist ja perekonnast on võimalik tuua mitmeid kõnetavaid seoseid, mis tõestavad seda kui suurelt kapitalistliku korra alluvuses väärtused perekonnast langevad ja muutuvad. Kus Marxi teooria järgi näeb kodanlane oma naisest ainult tootmisriista.Väites, et kodanlikud
pöördus Rooma paavst Frangi majordoomuste poole. Selleks aga pidi andma paavst majordoomusele kuninga tiitli. Sellajal oli üks majordoomuseid Pippin , kes kuulutati ka kuningaks. Ta võitis langobarde ja andis vallutatud ala Rooma paavstile valitseda. Nii tekkis Itaalia keskosas kirikuriik kus paavstile kuulus kiriku võimu kõrval ka ilmalik võim. Frangi valitsejate ja Rooma paavsti vahelised head suhted püsisid ka kaua pärast Pippini surma. Peale Pippini surma sai kuningaks tema poeg Karl Suur. Ta oli edukas vallutaja, kellel õnnestus oma võimule allutada Itaalia (põhjaosa) ja peale pikka võitlust ka üks germaani hõime- saksid, mis suudeti ka ristiusustada. Aastal 800 tuli Karl Suur Rooma paavsti kutsel Rooma ja seal trooniti ta keisriks. Seda aastat loetakse ka Rooma keisrivõimu taastamiseks. Tema valitsusajal valitses kord. Keiser reisis mööda maad ringi ja korraldas riigiasju. Kindlat pealinna riigil polnud, kuid üks meelispaik oli keisril Aachen. Karl pidas lugu ka
EESTI KIRJAKEELE ARENG Esimesed eestikeelsed kirjapandud laused pärinevad 13. sajandist. Liivimaa Henriku Kroonika. ,,Laula, laula, pappi!" Kõik esimesed tekstid olid vaimuliku sisuga. Esimene eestikeelne raamat ilmus 1525 aastal, mis pole säilinud. Järgmine 10 aastat hiljem ehk 1535. Wandradt Koelli katekismus. Wandrat Koelli katekismus: Anti välja Wittenbergis. Eesti- ja alamsaksakeelne luterlik katekismus. Raamatu koostasid Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wandradt ja Tallinna Püha Vaimu kirikuõpetaja Johann Koell. Raamatu kogumaht oli umbes 140 lehekülge. Eestikeelset teksti on leitud 11 lehekatketel. Esimene õpetajate seminar. Mille asutas B. G. Forselius. Põhjuseks oli maarahva lugema õpetamine. Forselius lõi esimese järjekindla eesti kirjaviisi nn vana kirjaviisi. Vana kirjaviis muutus üldiseks 18. sajandi algul. Eduard Ahren...
Realistlik muinasjutt “Hingede öö” “Hingede öö” tegevustik algab linnas, kus minategelane otsib tänavatel tegevust, millega mõtteid vana-aasta õhtult ja oma üksinduselt eemale juhtida. Temas tekitavad jälestust rahvahulgad, inimeste ükskõiksus ja hoolimatus ning ta tunneb end isegi inimesi täis tänaval üksi. Rahvast täis tänavalt varju otsides siseneb mees varjulisse kõrvaltänavasse, kus justkui kutsub teda sisse astuma avatud uksega maja. Sealt saabki raamatu unenäoline tegevustik alguse. Mis olid minu jaoks köitvamad sümbolid ning kuidas mina teost mõistsin? Laias plaanis võttes saab raamatut lugeda kui kriitikat tollase kui ka tänapäevase maailma suhtes. Suur maja on killustunud fragmentideks, mille vahel mees uitab, kujutab tänapäevast maailma. Oleme kõik koos, kuid ometi nii eraldi ja üksinduses. Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused ku...
Kirsten Boie Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas, ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaazi juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud. Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk. Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas Niklas, et CD oli kadunud. Ta uskus, et Karl oli selle endale võtnud. Järgmisel päeval mõtles Niklas, et Jannis oli tema küüliku lahti lasknud
,,Teadmised ilma autoriteedita" Karl Raimund Popper Põhiidee: Enamus inimeste arusaami on nagunii valed, kuid me ei tohiks olla arad tõe väljaselgitamisel ning mitte karta eksperimenteerida ja kritiseerida enda oletusi, millega püütakse tõde välja selgitada. Kui me oleme suutnud mõne probleemi lahendada toob see kaasa uusi lahendamata probleeme. Põhipunktid: 1. Empirism on kogemustele põhinev teooria, kus kõik esitatud väited tuleb tõestada ja viidata ka allikatele. Kui väidet ei kõla usutavalt, tuleks esmalt kontrollida, kas see kehtib. 2. Kõige tõesema info saab vaatluse abil. Näiteks Läti Henriku kirjutatud ,,Liivimaa kroonikat" käsitletakse kui tõest allikat, kuid kui võtta mõni sarnast teemat käsitlev ilukirjanduslik teos, suhtub lugeja selle sisusse skeptiliselt. 3. Kui me kuuleme mingit väidet ja kahtleme selles, siis me pigem kontrollime selle tõesust, kui hakkame küsima, kellelt selline ...
hõimude vastu. Alates 6.sajandist hakkas kuningavõim Frangi riigis nõrgenema. Riigis puhkesid arvukad ning verised vennatapusõjad, mille põhjuseks oli traditsioon jagada riik pärast kuninga surma poegade vahel ära. Aeg-ajalt kujunesid riigis üksteisest suhteliselt sõltumatud piirkonnad ning võim hakkas üha rohkem koonduma kuninga kojaülematele majordoomustele. 8.saj algul aastatel 714-741 oli majordoomuseks Karl Martell, kelle ajal oli Frangi kuningate võim muutunud vaid nimeliseks ning majordoomuste amet pärandatavaks. Karl Martelli suurimaks saavutuseks oli araablaste edasitungi peatamine Euroopas. Hispaaniast Galliasse tunginud araablased purustati 732.a Poitiers` lahingus Loire`i jõe kallastel. Tema valitsemisajal pandi alus kogu keskaega iseloomustavale feodaalkorraldusele. Hästi varustatud
aiatööõpiku ,,Kärneri ramat", mis jäi trükis avaldamata. Eisenit peetakse kartulitärklise valmistamise menetluse leiutajaks. Tegutses Tormas ka arstina, pookis ümberkaudseid elanikke rõugete vastu ning õpetas lugema. 1750. aastal valmis tal pärisorjuse kohta uurimus. 1777. aastal hakkas ta välja andma valgustuslikku ajakirja ,,Der Philantrop". Karl XII Rootsi Kuningas, kes oli võimul ajal, mil Eesti oli Rootsi võimu all. Karl XII võimu ajal toimus põhjasõda mille tagajärjel Eesti läks Vene võimu alla.
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´ Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne, väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat. Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist oma seinal ja seda olevat palju põnevam vaadata kui aknast maju. Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast mä...
(Juliusel polnud tööd ega vara, mamma Neider häbenes teda oma suguvõsa ees ning ta polnud leeris käinud). Julius hakkas tööle koolmeistrina. Mamma Neider korraldas pulmad. Elama asuti mamma Neideri poole Kümnes peatükk Juliusel oli oma naise ees saladus. Ta tahtis avaldada oma luuletustest raamatut. Ka Emmil oli saladus. Ta oli rase. Julius tahtis lapsele oma isa järgi Aleksander nimeks panna, tütre puhul Liina. Emmi tahtis pojale nimeks panna Karl. Julius käis üksi teatris. Mamma Neideri kõrvu levis kuulujutt, et Julius olevat teise naisega teatris käinud. Julius oli naise ja mammaga tülis kevadeni. Ühel ööl hakkas Julius joonistama maja plaani, kuhu elama minna. Emmi nägi seda ja andestas mehele. Lepiti kokku, et poja nimeks saab Karl Aleksander. Raseduse lõpukuudel jäi Emmi haigeks ning viidi haiglasse. Valmis sai Juliuse luulekogu (hallikate kaantega, lillekestega esikaanel, J.Hallikas "Luuletsed. Kimbuke põllulilli")
klaverisaatega soololaule, instrumentaalmuusikat ja kõige enam on temal koostatud koorilaule nii mees-, nais-, kui ka laste- ja segakooridele. Härma, Miina (09.02.1864 16.11.1941) Helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August Hermanni juures. 1883. aastal astus Härma Peterburi konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1890. aastal. Tegutses seejärel Peterburis klaveriõpetajana (hiljem samal alal ka Soomes) ja koorijuhina (Eesti Hariduse Seltsi segakoor) 18931894 andis Härma mitu edukat orelikontserti Saksamaal. Ta oli eesti esimene gastroleeriv interpreet, esines hiljem ka Soomes, Lätis ja Inglismaal. Tartusse naastes
Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa, Menton) oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend Päritolu Sündis Tartus. Noorpõlv...
Makroevolutsiooni ja mikroevolutsiooni võrdlus Makroevolutsioon suurevolutsioon, evolutsioon pikas ajaskaalas, liigist kõrgemate taksonite teke ja areng ning osa taksonite väljasuremine. Protsess mille, tagajärjel liikidest moodustuvad uued perekonnad, perekondadest uued sugukonnad jne Mikroevolutsioon populatsiooni geneetilise struktuuri püsiva suunaga muutused. Mikroevolutsioon lõppeb uue liigi tekkimisega. Mikro- ja makroevolutsiooni erinevused - Mikroevolutsioon toimub kiiremini - Mikroevolutsioonilised muutused hõlmavad vähem isendeid - Mikroevolutsioon tugineb geenialleelide muutumisele ühest vormist teise, makroevolutsioon eeldab uut tüüpi geenide teket - mikroevolutsioon toimub liigi või tema populatsiooni piires, makro on liigist kõrgemal tasemel toimuv Mikro- ja makroevolutsiooni sarnasused - Toimuvad samad protsessid: olelusvõitlus, looduslik valik, vähem kohastunud organismide väljasuremine - Aluseks on geneetiline mu...
AÜMD1 Karl Marxi teosest "Kapital" - Kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus 1.1 Sissejuhatus Karl Marxi teosest ,,Kapital" peatükist kapitalistliku akumulatsiooni üldine seadus rääkis vaesusest kui rikkuse vajalikust tingimusest. Eksisteeris töölisklassis pidev nälg ning see oli kõige loomulikum virkuse ja töö motiiv ning seetõttu tuli teha kõige tugevamaid jõupingutusi. Sellest tulenevalt kõrgem klass oli seisukohal, et nälg tuleb
Tulundussektor(erasektot)-eraettevõtted, aktsiaseltsid, pangad,osaühingud.(avaliksektor)-Riigiettevõtted, raudteed,post,televisioon, energiavõrgud.Mittetulundussektor( erasektor) Kodanikuorganisatsioonid, huviühendused, seltsid, klubid, usuühendused.(avalik sektor)- Riiklikud, avalikõiguslikud ja munitsipaalasutused ning ametid, koolid, haiglad, pensioniamet. Karl Max-nägi ühiskonda jagunenuna klassideks, need kujunesid omandisuhte alusel ning põhiklasse eristas teineteisest kummagi asend tootmises. Max Weberi- kolme kontseptsiooni:1)majandusressurside alusel klassideks(kõrg- kesk- ja alamklassideks) 2)toimub saatuslik kihistumine elulaadi ning väärtusorientatsiooni, aga ka päritolu ja seisu põhjal.3) kihistub ühiskond poliitiliselt selle järgi milline on kellegi juurdepääs võimule
Väikelastekirjanduse kontrolltööks ERNST ENNO (1875 1934) · 1902 oli ,,Postimehes" ja toimetas ,,Lastelehte" · Koos J.Oro ja M.Nurmikuga panid aluse lasteajakirjale ,,Laste Rõõm" (1923-1925) · Luule üks tunnusjoon on kujundi paljutähenduslikkus · Oma lastevärsse nimetas ,,lillelalleradeks" · Pääses lastele hingeliselt lähemdale kui ükski teine eesti luuletaja. · 1902 ilmus ,,Lastelehes" esimene lastevärss, religioossse hoiakuga ,,Andi unenägu". · Kasutas ka pseudonüümi Soosaare Erni. · 1919 sai temast Valgas emakeeleõpetaja ja see lähendas teda taas lastega. · 1957. koondas Ellen Niit lastelaulude parema osa kogumikku ,,Üks rohutirts läks kõndima". · Kiindumus ja hellus laste suhtes, võime olla laps täiskasvanunagi, mõista ja sisse elada lapse hingeellu. · Oskab puudutada väikesele lapsele oluliste elunähtuste ringi, milles suurt osa etendab loodus oma mitmekesiste eluavalduste ja meeleoludega. · Toetab rahvaluuletraditsioonile...
kutsuma seda piirkonda Ladina-Ameerikaks. 6 Neid euroopalaste järeltulijaid, kes olid Ameerikas sündinud hakati nimetama kreoolideks. Nende õigusi kitsendati ja tegevusvõimalusi piirati. Nendes nägid ka Hispaanlased suurt võimalikku ohtu kasulike asumaade säilitamisel. 7 Inglise teadlane Isaac Newton leidis seletuse jõule, mis taevakehi orbiidil hoiab, sünastas liikumise kolm põhiseadust, arvutas välja maa õiged mõõtmed, seletas tõusu ja mõõna. 7 Rootsi teadlane Karl von Linne jagas taimed ja loomad seltsidesse, sugukondadesse ja liikidesse ning andis neile ladinakeelsed nimed.
Kontrolltöö keskaeg nr 1 Küsimused : Keskaja mõiste ja talupoegade liigitus. Frangi riigi kujunemine.Karl Martelli sõjaväereform. Karl Suure keisririik. Feodaalkorra mõiste ja tunnused.Seisuslik kord. Pärisorjus. Katoliku kirik ja vaimuelu. Vastused: 1.Talupoegade liigitus: Mõiste Seletus Vabatalupoeg Talupoeg, kes maksis rahamaksu ning ta majanduslik seisund võis varieeruda olenevalt sellest, kui paljudest kohustustest ta end rahaga vabaks oli ostnud. Tavaliselt ei olnud ta isiklikult vaba, kuid oli vaba teotööst.
Lisaks jõudis Venemaa Poola jagamiste tagajärjel Kesk-Euroopasse. Kui Katariina suri, sai Venemaal troonile ta poeg Paul I, kes põlgas oma kerglaste elukommetega ema ja süüdistas teda ka oma isa tapmises. Ta püüdis valitseda Katariinast tunduvalt erinevalt, Friedrich Suurt matkides, ja tekitas sellega taas rahulolematust, põhjustades viimase eduka paleepöörde. Selle käigus tsaar tapeti ja uue ROOTSIS Pärast Karl XII surma nõrgenes kuningavõim Rootsis tunduvalt. Tegelikku võimu püüdis teostada parlament, kus võitlesid Venemaa-vastaste "mütside" ja Venemaa-sõbralike "kübarate" fraktsioon ja poliitika oli suhteliselt heitlik. "Kübarate" võimuperioodil 1760. aastatel oli Rootsi muutunud sisuliselt Venemaa sõltlaseks. Kuid asjaolud muutusid, kui kuningatroonile tõusis Gustav III, kes püüdis Rootsi mineviku hiilguse taastada. Aastatel
osutus feodaalsuhete kujunemise peamiseks põhjuseks Karl Suure saavutused kultuurielu edendajana: * kirjakeele ühtlustamine, valitsevaks kirjakeeleks sai Karolingide minuskel * koolide rajamine Aachenisse rajati õukonnakool haritud ametnike koolitamiseks, mille eeskujul hakati ehitama toom- ja kloostrikoole, kus õpetati seitset vaba kunsti: grammatika, dialektika, retoorika, aritmeetika, muusika, astronoomia ja geomeetria * antiikkultuuri väärtustamine Karl Suur koondas enda ümber Euroopa õpetlasi (tuntuim Alkuin Northumbriast) Talupoegade ja aadlike vaheliste suhete erinevus vasalli ja aadliku vahelistest: * sarnaselt vasalliga sai talupoegki kasutada maad tingliku omandi põhimõtte alusel, ent selle eest tasumine oli neil erinev * talupojad ei olnud vabad, nad sõltusid oma isandast, kellel omakorda polnud talupoegade suhtes mingeid kohustusi nagu senjööril vasalli suhtes
1869. · Loomingust on säilinud 5 originaalteost ja 10 rahvaviisiseadet FRIEDRICH AUGUST SAEBELMANN (1851-1911) · A. Kunileu noorem vend · Õppis Valga Cimze seminaris · Loominhus kõige tuntum laul ,, Kaunimad laulud" RAHVAKULTUUR 20.SAJ. ALGUL · Tartu o Rahvakultuuri ,,süda" o Eesti Rahva muuseum o Rahvaviiside kogumine o Aleksander Läte ja Rudolf Tobias muusikaelu arendajad o 1906 Vanemiuse uue hoone valmimine o Karl Menningu teatritrupp kutselis teatri sünd Eestis · Tallinn o 1906 kutseline teater ka Estonia Seltsi juurde. Mängukavas operett o 1910 VII üldlaulupidu. Kohaliku loomingu hulk suurenenud. Esmakordselt oli ühendkooride kavas ainult eesti laulud o 1913 uue teatrimaja avamine o 1914 ettepanek Eesti Seltsi juhatusele asutada konservatoorium o 1919 konservatooriumi avamine.
· 865. a. ristiusustasid Bütsantsi mungad Bulgaaria, · 988. a. võttis Bütsantsist ristiusu vastu Kiievi suurvürst. Tekkisid suured erinevused ida- ja läänekiriku vahel. · Idas ei kehtinud vaimulike abielukeeld (ainult kõrgvaimulikel) · Idas ei levinud Benedictuse kloostrireeglid Lõplik tüli tekkis aga Püha Kolmainsuse dogma tõlgendamisel. Idakirikus usuti muistse kombe kohaselt, et Püha Vaim lähtub Isast (Jumalast), paavstid aga kinnitasid Karl Suure ajast peale, et Püha Vaim lähtub Pojast (kristusest). 1054 tingisid vastuolud Kreeka ja Rooma kirikute vahel skisma ehk kirikulõhe. (Põhjus, miks neljast ristisõda tehti, oli Konstantinoopoli vallutamine). Haridus ja vaimuelu- · Algkool 2-3 aastat lugemine, kirjutamine, kirikulaul, arvutamine (numbreid tähistasid tähed) · Keskkool 6-7 aastat grammatika, retoorika, matemaatika, füüsika
FEODAALSÜSTEEM Feodaalsüsteem- Feodaal saab sõjateenistusse minemise eest suurfeodaalilt maavalduse. * Feodaalsüsteemi alusepanija on Karl Martell (pani aluse, sest araablaste vastu võitlemiseks oli vaja ratsaväge. SENJÖÖR- suurfeodaal * Senjööri peab pakkuma vasallile eeskostet, kaitset kohtus ja ülalpidamist. VASALL- alamfeodaal (maatüki saaja) * Vasalli peab andma senjöörile sõjalist ja rahalist abi, nõu. FEODAALSÜSTEEMI + 1) Riik sai sõjaväelasi ja nende ustavuse FEODAALSÜSTEEMI - 1) Kuninga võimu vähenemine 2) Kadus kontroll maa üle, andis võimu “alamatele” 3) Talupoegadest said sunnismaised
1.Millal sõlmiti MRP?Mis oli selle sisu? Mis oli kirjas salaprotokollis? (5p) 2.Kes olid? 1. Karl Säre 2. Johannes Lauristin 3. Karl Talpak 4. Jüri Uluots (4p) 3.Iseloomusta ENSV võimustruktuuri?(8p) 4.Mis olid hävituspataljonid? (3p) 5. Too näiteid repressioonidest ja genotsiidist saksa okupatsiooni ajal?(4p) 6. Too näiteid eestlaste sõdimise kohta Punaarmee poolel?(3p) 7.Mille pooles on ajalukku läinud järgmised päevad?(3p) 1.9.03.1944? 2. 22.09.1944? 3.14.06.1941? 1.)23.08.1939 sisu: mittekallaletungileping,Et NL ja Saksamaa jagavad võrdselt ära Ida-Euroopa nii,et kumbki teineteisele kallale ei lähe
ja kontrollisid riigiametnike tööd, jälgisid raha laekumist ja kulutamist kubermangus. Nad kandsid hoolt ka postiteenuste, teede ja sildade korrashoiu ning avaliku korra eest. 3. Kandke kaardile Eestimaa Kubermangu piir, tähistage kubermangu keskus nimega, märkige maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 4. Kandke kaardile Liiivimaa kubermangu piir, tähistage keskus nimega ja maakonnad ja nimed. Kaart lk 98 Talu ja mõis 1. Milliseid reforme kavandas Karl XI Eesti aladele: a) mõisamajanduses mõisate riigistamine, mõisad anti siis rendile endistele valdajatele; eraomandusse jäetud mõisad viidi tagasi lääniõigusele neid ei tohtinud enam vabalt võõrandada. Kehtestati riiklik kontroll kogu Baltikumi mõisamaavalduste üle. b) talupoegade elukorralduses talupoegadest said üksnes kuninga alamad; riigi
..........................................................................................4 2. TÖÖVÄÄRTUSTEOORIA EDASINE ARENG....................................................................6 2.1. Adam Smithi tööväärtusteooria.......................................................................................6 2.2. David Ricardo tööväärtusteooria.....................................................................................7 2.3. Karl Marxi tööväärtusteooria..........................................................................................9 KOKKUVÕTE..........................................................................................................................11 VIIDATUD ALLIKAD.............................................................................................................12 2 SISSEJUHATUS
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
