Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karl Ristikivi "Hingede öö" Peategelase iseloomustus. (16)

4 HEA
Punktid
Peategelase iseloomustus.
Tundmused, mõtted, mälestused, hoiakud, olemasolu õigustatus, iseenda otsimine.
Alustuseks julgeksin kohe tõmmata paralleeli peategelase ja autori vahel, ühest rääkimine nõuab mingil määral ka teise kaasamist, kogeb peategelane teoses ju läbielamisi, mis selgelt tulenevad autori isiklikust identiteedikriisist või püüdest enesemääratluse otsinguile ning teose minategelase kaudu püüab ta selgitada eksistentsi vajalikkust/mõttetust ja eksleb teel hingerahuni.
Antud peatükkides iseloomustab minategelast taas pealesuruv tõelisuse igav leigus, samuti läbib teksti ka tegelase teatav valiku-ja otsustusvabaduse puudumine, teisisõnu valdab üldine ettemääratus. Talle on ette nähtud kindlad kohtumised, vestlused , millest ta ei saa ega võtagi vajalikuks loobuda , mis omakorda võiks sümboliseerida tegelase soovi asetleidvatest sündmustest osa saada.
Oluliseks aspektiks on kindlasti ka peategelase (seejuures tahan tähelepanu juhtida ka autori samastamisele peategelasega) läbielatavate sündmuste sidumine ja selle kaudu järelduste tegemine mineviku ja mälestusega seoses. Ka nendes peatükkides tuleb tal ette olukordi , mis panevad teda mälestustes heietama, näiteks seik, kus ta selgitab vaba tahte olemuslikkust, interpreteerides seda koolipõlvest toodud näitega valida iga päev kooliminekuks erinev tee. Mineviku sedavõrd oluline ja lõputu eksisteerimine tema elus, nimetagem seda kui mälestuste labürinti, sümboliseeriks sel juhul ta igavest võõra seisundit , kohanematust ja seejärel üksindust, mis on tingitud pagulase läbielamistest ja selle najal kujunevast hingeseisundist. Antud olukorras leiab ta endas ärkavat ka mässumeelsuse.
Käsitletavas tekstis on kuigipalju tegeletud ka eksistentsi küsimusega. Peategelase seisukohast lähtuvalt eksisteerib iga inimene pigem iseenda jaoks kui kellegi teise jaoks, samuti leiab ta, et me sureme selleks, et keegi meid lõplikult enda omaks ei saaks pidada. Tema arust on egoistlik ka väita, et isesisvat elu elades sureme nende jaoks, kellest me eelnevalt sõltusime. Need mõtted võiks teda iseloomustada kui inimest, keda piinab pidev eneseotsingu vajadus ning inimliku olemise mõte.
Karl Ristikivi-Hingede öö-Peategelase iseloomustus #1
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-02-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 642 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 16 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merca132 Õppematerjali autor
teose peategelase iseloomustus.

Sarnased õppematerjalid

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II
43
doc

Sissejuhatus vene kirjanduslukku II

teadmata. Pettunutele vastandatakse inglitaolised olevused (Deemonil Tamara). Romantikud armastasid kontraste. Ühiskond on tavaelu, see on igav. Sellele ei maksa tähelepanu pöörata, kuna kunstnik elab oma elu, ta loob. Osad romantismikirjanikud eitavad ka loodust, kuna see on mateeria ­ mateeria on kaduv, aga vaim on igavene. Romantikute armastatumad zanrid ­ romantikud kirjutasid põhiliselt luulet, kuna luules võis mõtiskleda ennast peategelaseks. Kõike kijutati peategelase vaatepunktist ­ oli ainult üks vaatepunkt, kuid realismil on mitu vaatepunkti. Romantikud kasutasid eleegiat (kurva sisuga luuletus ­ kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest. Eleegial oli kindel kompositsioon. Veel kasutati läkitust ­ nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad

Kirjandus
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

EELK USUTEADUSE INSTITUUT AARE LUUP HEA JA KURJA KÜSIMUS CARL GUSTAV JUNGI KÄSITLUSES MAGISTRITÖÖ JUHENDAJA: dr. Arne Hiob TALLINN 2009 1 Saatesõna Hea ja kurja küsimus ühes või teises vormis on inimeste jaoks olnud aktuaalne aastatuhandeid. Erinevad ajastud ning käsitlused on sellele teemale lisanud varjundeid ning uusi tahke. Meie, elades tänapäevas, vajame samuti hea ja kurja küsimuse lahtimõtestamist siin, praegu ning meie käsutuses olevate vahendite ulatuses. Et nii tänamatu ning vastuolulise küsimuse juurde asuda, on vaja raamistikku, milles saame orienteeruda ning millest lähtuvalt ,,maailma avastada". Humanitaarteadusliku mõtlemise jaoks, mille üheks haruks on teoloogia, ei piisa ühestainsast nägemusest, mida meile pakub kristlik dogmaatika, vaid vajalik on võrdlus. Mida ulatuslikum on ,,baas", millelt alustame, s

Maailma religioonide võrdlev analüüs
03Sisu481 560
80
pdf

03Sisu481 560

Bornhöhe kasutab jungi lugu „Vana andrese viimased elupäevad ja surm” raamatust „mõnda isamaa vanust aegust” (jung 1874), mis räägib vabast kuramaa lät- lasest andresest, kes üldise pärisorjuse taustal on saanud sakslastelt talu päriseks teenete eest sõdades venelaste vastu. sealt on üle võetud jaanuse vanaisa tambeti surivoodistseen, kus too peab oma järglastele kõne. Laena- tes jungilt oma peategelase perekonnaloo ja ühe stseeni, paneb Bornhöhe aga jaanuse vanaisa suhu talle iseloomuliku vabaduse idee – vabadus on inime- se pärisõigus, kuid on ülekohtuselt talt võetud ja kui ongi imekombel tagas- tatud, siis vajab pidevat valvet ja kaitsmist. kui küsida, kust on pärit „tasujas” kujutatud XiV sajandi maailma sot- siaalne süsteem, siis on Bornhöhe siin selgelt anakronistlik, projitseerides XiV

Kategoriseerimata
PSÜHHOLOOGIA ALUSED
106
pdf

PSÜHHOLOOGIA ALUSED

AAVO LUUK PSÜHHOLOOGIA ALUSED LOENGUKONSPEKT ESIMENE OSA TARTU 2003 Psühholoogia alused 2 SISUKORD 1. Sissejuhatus psühholoogia probleemidesse 3 2. Psühholoogia valdkonnad ja uurimismeetodid 6 3. Psüühika bioloogilised alused I. Närviraku ehitus ja funktsioneerimine 11 4. Psüühika bioloogilised alused II. Närvisüsteemi makrostruktuur 14 5. Aistingud I. Aistingute teooria ja mõõtmine 18 6. Aistingud II. Aistingud eri modaalsustes 21 7. Taju 26 8. Mälu I. Mälu liigid ja mudelid 30 9. Mälu II. Mälu struktuurid ja protsessid 35 10. Õppimine I. Käitu

Psühholoogia alused
Amundsoni raamat
130
rtf

Amundsoni raamat

4636 Aktiivne Aktiivne Aktiivne 116 254 96 118 ne Aktiivne Aktiivne nKuivne Aktiivne Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine kaasamine kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne kaasamine Aktiivne Aktiivne Aktiivne Aktiivne kaasamine kaasamine Kaasam kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine kaasamine ine Aktiivne kaasamineProbleemi m??ratlemise ?lesanded 87 N?ustamise

Psühholoogia
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
82
doc

KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017

Poseidon vihastas. Odysseuse pooldajaks tuultejumal Aiolos. Ta pakkis kõik tuuled nahkkotti ja andis Odysseuse kaasa, kuid kotti ei tohtinud keegi avada. Mehad uudishimulised ning lasid tuuled välja. Nad olid juba peaaegu et kodus, kuid kotist tuli välja vastutuul ja puhus nad merele tagasi. 5 Järgmisena sattusid nad laistrügoonide maale, koht, kus päeva ja öö teed lähenevad teineteisele. Laistrügoonid purustasid nende laevad, va ühe, millega jõuti nõid Kirke juurde, kes mehed sigadeks muutis, O muutis nad imerohu abil tagasi mehadeks. O leiab Kirkega vastastikust teineteisemõistmist ning jääb aastaks sinna. Kirke saadab O kindlate juhendite järgi surnuteriiki, kus kohtab Agamemnonit, Achilleust oma ema ja teisi sugulasi tuttavaid. Tagasi tulles jätkub tema teekond

Kirjandus
Arengupsühholoogia
524
doc

Arengupsühholoogia

Kuressaare Ametikool Koostanud Sirje Pree 2000/2007 ‗ 2 Sisukord ‗............................................................................................................2 SISUKORD.............................................................................................3 SISSEJUHATUS......................................................................................6 Arengupsühholoogia mõiste......................................................................................8 ARENGU MÕJURID EHK ARENGUFAKTORID.......................................13 ERINEVAD TEOORIAD INIMESE ARENGUST........................................18 Psühhoanalüütikud...................................................................................................21 Erikson....................................................................................................................

Arengupsühholoogia
Õiguse sotsioloogia
83
doc

Õiguse sotsioloogia

Loengukonspekt + seminarid 2009 SISSEJUHATUS Sotsioloogia tegeleb inimeste sotsiaalsete koosluste ja ühiskonna teadusliku uurimisega. Ühiskonna kohta on palju seisukohti: K.Marx: Ühiskond on inimeste kooslus ja nende kogum M. Weber : ühiskond on mõtleva inimese tegutsemise resultaat Sotsioloogia kui teadus lähtub põhimõttest, et kõik nähtused, mis sotsiaalses ruumis eksisteerivad on omavahel seotud, nad on üksteisest tingitud ja nad on mõõdetavad, kusjuures kõiki nähtusi saab mõõta nii kvalitatiivselt kui kvantitatiivselt. Kvantitatiivset mõõtmist nii nimetatud vahendatud mõõtmine, kus sotsioloog e uurija ja uuritava e respondendi vahel on küsitlusleht, ankeet, st uurija ja respondent ei suhtle vahetult. Kvalitatiivne mõõtmine e vahetu mõõtmine ­ respondent ja uurija vahetult ajavad juttu ­ suunitlemata intervjuu (vahetu). Õiguse sotsiloogia objekt: - õiguse, õigusliku tegelikkuse uuri

Õiguse sotsioloogia




Kommentaarid (16)

bulletforme profiilipilt
bulletforme: Iseloomustus vastas minu ootustele, küll aga oleks võinud pikem olla (aga seda ka minu isiklest vajadusest, mitte koostaja ebapädevusest).
13:23 30-10-2012
numme profiilipilt
numme: Ei olnud erilist kasu, võiks tõesti põhjalikum olla.
22:12 10-05-2010
maarjake01 profiilipilt
maarjake01: enamvähem, võiks jah põhjalikum olla :P
22:27 17-09-2009



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun