Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kokkuvõte Karl Ristikivi raamatust ´Hingede öö´ (8)

5 VÄGA HEA
Punktid
Karl Ristikivi ´´Hingede öö´´
Elu majas sees oli väga aeglane kohati aeg ei liikunudgi edasi. Majas oli väga palju tube ja korruseid. Kõik toad olid erineva välimuse ja sisuga. Elu oli seal ebareaalne , väljamõeldud või õpetus.Majast väljaspool oli elu rõõmus , sest oli aastavahetus ja inimesed kogunesid tänavatel ja asutustes,et võtta vastu uut aastat.
Olle oli poiss kellel polnud jalgu ja kelle käed olevat olnud justkui moonutatu, valged ja närbunud. Olle tahtis, et peategelane temast loo kirjutaks. Olle jutustas maalist oma seinal ja seda olevat palju põnevam vaadata kui aknast maju. Pinokliga oli võimalik näha sellel maalil saart, millele oli Olle nime pannud ja kujutanud ette elu seal saarel. Ma arvan, et Olle tahtis jätta endast midagi maha, ehk siis lasta kirjutada endast raamat, kuna ta ise ei saavutanud elus miskit märkimisväärset , siis jutustas ta loo ja kui peategelane sellest kirjutaks jätaks ta endast märgi.
Kohtuprotsessis süüdistati inimesi uhkuses, ahnuses, julmuses, kadeduses, vihas, laiskuses. Peategelasele pandi süüks argus. Ta ei suutnud leppida olukorraga ja võidelda elu nimel. Kohtuprotsess oli tema enda südametunnistus ja ta kartis asju endale tunnistada. Ta kartis olla isiksus. Ta tahtis juhtnööre kuidas ja kes olla, sest oli palju mõtteid millele ta ei suutnud ise vastust anda ja ei julgenud teha kindlaid otsuseid seega proovis kõige eest põgenedes olla keegi. Karistuseks saadeti ta tagasi reaalsusesse, et ta õpiks olema keegi.
Peategelasele tundus, et ta elu polegi muud kui jumalagajätmine, kuid õppis, et palju asju pole tema enda otsustada ja mõnikord on kergem jumalaga jätta.Avastas, et majas pole unenägusi vaid kõik see oligi ebareaalsus. Jõudis arusaamiseni, et meie võim isegi oma kujutluste maailma üle ei ole suurem kui selle võim meie üle. Kui mõni inimene on olemas, võib teha see elu elamisväärseks. Majas, kus kõik kellad olid seiskunud pidi ta ise hoolitsema edasimineku eest seega peab ta ise olema see kes hoolitseb oma tegude ja edasimineku eest.
Majast väljudes hakkas peategelane naerma ,kergendatult ja häbelikult mõistes,et on reaalsus ja taas kahe jalaga maa peal.
Kindlasti pole lihtne sulanduda teise kultuuri ja keskkonda, kuid elus tuleb teha palju otsuseid ja kui sa ise ei tee, ei tee ka keegi teine, kui peaks tegema võivad need olla valed, nii, et igaüks on oma õnne sepp . Mulle tundub,et tegelane oli hingeliselt traumeeritud või hirmutatud ja tal oli tõuget vaja enesekindluse poole, sest igalühel on oma arvamus ja soov.
Kokkuvõte Karl Ristikivi raamatust ´Hingede öö´ #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-12-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 365 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 8 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Maris Sillaste Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Hingede öö - Karl Ristikivi
9
doc

Hingede öö - Karl Ristikivi

Karl Ristikivi ,,Hingede öö" Mees istus vanaaasta õhtul üksi kodus ja meenutas kuidas ta lapsepõlves jõule veetis, et jalad küll külmetasid ja õuest tuppa toodud heinad olid külmad, kuid jõululaupäeva soojus oli nii suur, et ei tundnudki seda külma. Meest oli kutsutud küll teiste tuttavate juurde uut aastat vastu võtma, aga ta oli ennast välja vabandanud, et mitte minna. Siis otsustas mees välja minna, ta jalutas mööda tänavat, ta kuulis tänavatel inimeste naeru ja ülemeelikust. See mees oli tegelikult siin maal pagulane ja talle oli suur väljakutse minna välja kodust. Kui ta tänaval kõndis siis ta lootis et keegi inimestest naerataks talle otsa, et ta saaks ka ennast tunda osana sellest ülemeelikust seltskonnast kes tänaval liikus. Tal aga hakkas nüüd hirm, kuid koju joosta ta seekord polnud suuteline. Ta tundis, et hirm ümbritseb teda igalt poolt. Ta pööras tänavalt kõrvale, esimesse vaiksesse risttänavasse. Talle tundus nagu oleks ta mõnel keel

Kirjandus
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte
8
doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

Et süüdistaja ja kaitsja paistavad mõlemad samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.

Kirjandus
Karl Ristikivi-Hingede öö-sisukokkuvõte ja lühike analüüs
18
doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Et süüdistaja ja kaitsja paistavad mõlemad samal ajal üksteise tööd tegevat, nimetab Jutustaja neid kui lihtsalt härra X ja härra Y. Ma jätaksin järgnevad peatükid, mis kannavad vastavalt tunnistaja järjekorranumbrile sama nime, lähemalt kirjeldamata. Teen seda vaid nii palju, et kirjeldan teatud vajalikul määral tunnistajaid ja nende süüd. Seitse tunnistajat põhineb tegelikult katoliiklusest tuntud Seitsmel surmapatul. See on antud teoses justkui sümbol, kuna on fakt, et Karl Ristikivi oli veendunud kristlane. Samas ei kirjeldata ühtki süüalust, keda nimetatakse tunnistajateks, autori poolt kui tõesti süüdlast vaid pigem kui ülekohtuse kohtusüsteemi ohvrit. Terve kolmas osa on sümbol. See on mõeldud parodeerimaks kohtusüsteemi ja muid seaduslikke asjaajamisi. Sellest ka piiripunkt, arstlik läbivaatus ja kohtu, koos oma tunnistajatega. Esimene patt on uhkus. Selles süüdistatakse Bobby't.

Eesti keel
Eesti proosa
25
docx

Eesti proosa

talle. Leib sümbol, mis sa enam kala püüad. Impressioon oli Leeni hinges/silmades, ümber vaadates polegi muud kui tüdruk tegi poisile võileiba. Läheb tagasi nukkude juurde, kes on päikeses põlenud. Sisenemine täiskasvanute maailma on tragöödia. H.A.Tammsaare Päris nimi on Anton Hansen. Tammsaare on tulnud sellest kohast, kus ta elas. Oli esimene kirjanik, kes suutis ennast ära elatada ainult kirjaniku tööd tehes. Tammsaare pidas Ristikivi oma potsentsiaaliks. Käsitlus: ,,Tõde ja õigus" 1926 ilmus teose esimene osa ja viimane viies osa ilmus 1933. Kahetasandiline jutt: pealkirjas tõde ja õigus, pole maatööga seotud. Sakraalse tähenduse ­ psüholoogiliselt pingestatud, psüholooogiline realism. I osa ­ võitlus maaga Raamatus hakkas tegevus ajast, mil suri Krõõt. Need tegevused muudavad Vargamäel elavate inimeste elu. Teoses on Piibel vahend õiguse leidmiseks, millest Andres muutus kurvaks ja kurjaks. Samasus

Kirjandus
SINUHE
30
pdf

SINUHE

RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD       1.raamat   "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja  muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku  sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 ­­­ Läbi aegade see nii on ja  ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral  silm lihtsalt kinni.  “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 ­­­ Kui olla  eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama.    "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest  tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 ­­­ Kui ei  suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.

Kunstiajalugu
GÜMNAASIUMI KIRJANDUS
20
pdf

GÜMNAASIUMI KIRJANDUS

Sõjast tulnud inimestest oli alles vaid vari. "Toome helbed"-IMPRESSIONISM, mis annab edasi tundmust. Peategelane tüdruk Leeni, keda teised tahavad mehele panna, aga tema mängib oma nukkudega. Avastab enda jaoks uue maailma. Leeni näeb oma õde Mariet ja Gustavit koos ja tahab seda sama. Jookseb järve äärde, kus Vidrik püüab kala. Leeni tõi Vidrikule võileiba, ta pidas seda kihlumiseks, aga Vidrik mitte ning püüdis kala edasi. Leeni nukud põlesid päikese käes. KARL RISTIKIVI Paguluses vaadati tagasi, kõik mis Eestisse jäi oli ilus ja tore, olid vanas kinni Ka teisel pool vett elat kohvrite otsas, lootuses tagasi saada Tammsaare mõõtu kirjanik Ema eesmärgiks oli anda Karlile hea haridus Õpib kaubanduskoolis, töötab müüjana tapeedipoes Hiljem läks edasi õppima Tahtis saada lenduriks, aga silmanägemine halb Hakkab kirjutama seiklusjutte

Kirjandus
Maailmakirjandus eksam
10
odt

Maailmakirjandus eksam

,,Kuningas Oidipus", Sophokles 1. Sophoklese tragöödia põhineb Oidipuse müüdil. a) Selgitage erinevust müüdi ja tragöödia vahel: Müüt on jutustav rahvapärimus, mis seletab kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Tragöödia on komponeeritud kunstivorm. See on üks dramaatika zanre (teised on komöödia ja draama) Müüti peeti üldiselt ajalooliselt tõepäraseks ning kuigi tragöödia võib põhineda mütoloogial, nagu Sophoklese "Oidipus", siis võis autor siiski kujundada motiive ja narratiive oma äranägemise järgi. Kui müüdid on hajusad, püsimatud, läbipõimunud, mitmesuguste vastuoluliste variatsioonidega, siis tragöödia on reeglina, vähemalt antud näite puhul kindlat vormi järgiv komponeeritud narratiiviga teos. b) Mis "Kuningas Oidipuse" kaasahaaravusest on pärit Oidipuse müüdist ja mis selle Sophoklese- poolsest töötlusest?: Täpselt ei ole seda võimalik tuvastada, sest tugineda

Maailmakirjandus ii
Kirjandus
9
docx

Kirjandus

· moraalsed konfliktid- isa põdes depressiooni, kaalus enesetappu, naine kaalus ka enesetappu · ühiskonnakriitika ­ nägi erinevaid ühiskondi, sest sündis skienis, siis läks oslosse, bergenisse, itaaliasse, saksamaale ­ oli oma aja kohta väga palju näinud, igas ühiskonnas leidis midagi, mis ei meeldinud; ei olnud rahul meeste ja naise rolliga ühiskonnas nora kokkuvõte näidend lavastati esimest korda kopenhageni teatris 1879 tegevus algab ühes korteris, kus elavad nora, tema mees helmer ja nende teenija. algus algab nora abikaasa juurde tuleb pere arst, kellega meeste asju hakkab seal tulema. linde tuleb ka külla, pidi oma armastuse jätma haige ema ja õdede hoolitsemise pärast, siis abiellus rikka mehega, mees suri ja linde jäääb rahata. torvald on heal kohal, toob raha

Kirjandus




Kommentaarid (8)

kerttu8642 profiilipilt
kerttu8642: suur aitäh, sain lihtsamate lausetega ka raamatu mõttele lõpuks pihta:D
18:34 13-02-2010
pauka11 profiilipilt
Paula Juurik: oli abiks, kuid võiks pikem olla 50 punkti eest
23:37 24-05-2012
Antropoloog profiilipilt
Antropoloog: keskmine kokkuvõte
13:50 11-01-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun