Kirsten Boie "Väikelinn Chicago?" (0)

VÄIKELINN CHICAGO?
Kirsten Boie
Ühel ööl Niklas avastas, et ta küülik Reks on kadunud. Terve pere- isa Thomas , ema Karin ja õde Svenja ja vend Niklas- otsid küülikut taga. Järsku kuulsid nad midagi õues, keegi oli nende garaaži juures. Thomas läks välja rääkima ja kui Niklas õue vaatas tundis ta poisi ära, see oli Jannis, ta oli eksinud .
Kevadvaheaeg sai läbi. Niklase klassi tuli uus poiss Karl, Niklas proovis temaga tuttavaks saada ja sõbrustada, aga Karl oli ülbe ja kalk . Karl pidi Niklase kõrval istuma hakkama. Neile anti ühes tunnis ühine kodutöö ja kuna Karl elas Niklase ligidal, siis läks Karl Niklase juurde kodutööd tegema. Nad kuulasid Svenja toast võetud CD-sid. Kui Karl varsti ära läks, märkas Niklas, et CD oli kadunud. Ta uskus, et Karl oli selle endale võtnud. Järgmisel päeval mõtles Niklas, et Jannis oli tema küüliku lahti lasknud. Ta helistas Jannisele, kuid Jannis eitas seda. Järgmisel päeval tuli Karl jälle Niklase juurde. Nad läksid Thomase arvutisse ja Karl tahtis Thomase CD-ROM-i laenata, aga Niklas ei lubanud. Karl võttis selle ikkagi kaasa. Kui Niklas Karlilt CD-ROM-i tagasi küsis, tegi Karl näo nagu ta ei teaks sellest midagi.
Varsti hakkas Niklasele keegi tihedalt helistama, aga see kes helistas ei ütelnud ühtegi sõna. Niklas läks Karlilt jälle CD-ROM-i tagasi küsima, aga Karl ei andnud, vaid hoopis lasi Niklasele pisargaasi näkku. Thomas läks kõnede ja küüliku pärast politseisse süüdistust esitama. Niklas läks uuesti Karli juurde, Karl varitses teda põõsas ning viskas talle midagi kodaratesse ja Niklas kukkus, Karl tuli põõsastest välja nuga käes. Niklas jooksis minema. Thomas sai CD-ROM-i kohta teada ning tema ja Niklas sammusid koos Karli juurde. Karl valetas Thomasele, et Niklas oli talle selle saja marga eest maha müünud ja Thomas uskus Karli. Kui mõne aja pärast ei olnud enam Niklasel piiparit, see oli kadunud, siis Thomas uskus Niklast, et Karl valetab. Järgmisel päeval helistas neile Rocky , Karli sõber. Ta ütles, et oli Niklase piiparit näinud ja kutsus ta tiigi äärde. Niklas läks ning tiigi ääres olid Rocky ja Karl. Karl trampis Niklase piipari puruks ning lõi Niklast vastu kukalt nii, et Niklas kukkus. Karl oli läinud liiale. Politseist helistati. Rocky, Karl ja Jannis rääkisid kõik sama juttu ning Thomasel soovitati süüdistus tagasi võtta.
Juba pikemat aega sõitis Niklas kooli varasema bussiga. Ta kartis . Ka koolis oli ta alla käinud. Õhtul helistas õpetaja talle koju. Niklas võis klassi kordama jääda. Õhtul helistas Karl. Ta sõimas Niklast ning ähvardas Niklast küüliku tapmisega. Niklas otsis Reksi. Küülik tõi kuuldavale kõrge ja kimeda häälitsuse. See tähendas, et Karl tegi ähvarduse teoks. Raamat lõppes sellega,et kohus saatis vastuse väikeses hallis ümbrikus. Kiri oli adresseeritud Thomasele ning Niklas rebis ümbriku lahti.
Niklas oli kolmeteistaastane poiss. Sõpru tal eriti ei olnud. Kõik oma probleemid rääkis ta oma küülikule, kuigi ta teadis, et see temast aru ei saa. Koolis tal eriti hästi ei läinud. Ta hakkas alati kergesti nutma . Ta mängis isegi selles vanuses veel Lego  Technic’uga. Eriti korralik ta ei olnud, sest tuba oli tal alati segamini .
  Karl oli neljateistaastane poiss. Karl oli hea õpilane, kuigi koolis sellest eriti hästi aru ei saanud. Ta oskas väga hästi arvutit kasutada. Tema tuba oli väga korras. Ta oli väga ebaviisakas ning üpriski tugev. Ta läks väga kergelt närvi. Ta oskas väga hästi ning usutavalt valetada.
Thomas oli Niklase isa. Ta tundis ka seaduseid hästi. Tal oli olemas oma arvuti, millega ta ei osanud eriti midagi teha. Ta kasutas tihti igasugu vanasõnu ning ütlusi.
Mulle see raamat väga ei meeldinud, kuna tekst oli tihti väga segane. Mõned laused oli üldse mitte teemasse puutuvad ning tähtsad ja olulisemad asjad jäid tagaplaanile.