Rahvuslik liikumine (2)

Carl Robert Jakobson
(26. juuli 1841 Tartu – 19. märts 1882 Kurgja )
oli eesti ühiskonnategelane, publitsist , kirjanik ja pedagoog .
Karl August Hermann
(23. september 1851- 11. jaanuar 1909 Tartu)
oli eesti helilooja , keeleteadlane ja entsüklopedist.
Ado Grenzstein
kirjanikunimega Ado Piirikivi
(5. veebruar 1849 – 20. aprill 1916 Lõuna-Prantsusmaa, Menton)
oli eesti ajakirjanik ja pedagoog, Tõnis Grenzsteini vend
Päritolu
Sündis Tartus. Noorpõlves elas Tormas.
Hermann sündis Põltsamaa kihelkonnas Võhma külas sepa pojana
Tarvastu kihelkond Kõksi küla
Vanemad
Isa- Adam Jakobson
Haridus
*Alghariduse sai isalt
*Valga Cimze seminar (1856- 1859 )
*1865. aastal omandas Jakobson saksa keele ja kirjanduse alal gümnaasiumi ülemkooliõpetaja kutse
*Õppis Võhma algkoolis, hiljem läks Peterburi, kus sooritas eksternina gümnaasiumi lõpueksami
* kingsepa ja rätsepa õpipoiss
* oreli - viiuli ja klaverimängus võttis eratunde
* 1874 –1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust
*1878–1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadust
*1880 aastal lõpetas ülikooli keeleteaduskonna doktorikraadiga
*Grenzstein õppis 1871–1874 Cimze seminaris
*Täiendas end 1878–1880 Viini pedagoogiumis
Ametid
*1859. aastal töötas ta ka kolm aastat isa järglasena Torma koolmeistri kohal.
* 1862 . aastast asus õpetajana tööle Jamburgi
*1864. aastast alates kooli- ja koduõpetajana Peterburis
*ajakirjanik(Hakkas 1865 saatma kaastööd "Eesti Postimehele", hiljem ka liberaalseile vene- ja saksakeelseile ajalehtedele.)
*Aastast 1878 toimetas Jakobson Viljandis ajalehte Sakala
*1881 valiti Jakobson Jakob Hurda asemele Eesti Kirjameeste Seltsi presidendiks.
*Võhma algkooli koolmeister.
*kingsepa ja rätsepa õpipoisi amet
*1882 sai temast "Eesti Postimehe" toimetaja
*Alates 1889 aastast töötas Hermann Tartu ülikooli eesti keele lektorina
*Hermann oli äärmiselt aktiivne ning mitmekülgsete huvide inimene, tegutsedes nii muusika , ajaloo, keeleteaduse, ajakirjanduse kui ka mitmetes teistes valdkondades
*1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht"
*1874–1876 Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja
*1876 Tartu Hollmanni seminari õpetaja
*Asutas 1881 ajalehe Olevik , mis oli pärast Carl Robert Jakobsoni surma mõnda aega tähtsaim eesti ajaleht.
*Ado Grenzstein mõtles välja ja võttis kasutusele eestikeelse maleterminoloogia (" matt ", "lipp", "kuningas" jne).
Vaated
*eestimeelne.
*oma kirjutistes ründas ta balti aadlit ja kirikut, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi.
*Ajakirjanduses võitles ta ka koolide olukorra parandamise ja kiriku mõjust vabastamise eest
* Palav armastus orjastatud sugurahva vastu, vankumatu valmisolek kõik teha rahva vabastamiseks, kõike kannatada, enda hüved ohverdada rahva heaks.
*eestimeelne, võitles tuliselt venestamise vastu.
*venestuse pooldaja -väikerahval pole tulevikku, parim eestlaste jaoks on sulada venelaste hulka
Panus rahvuslikku liikumisse
*Jakobson andis esimesena eesti talupoegadele teaduslikke talupidamisjuhiseid→ pani aluse eestikeelsele põllumajanduskirjandusele.
*Jakobsoni kõrgetasemelised uuenduslikud kooliõpikud mõjutasid suuresti Eesti rahvakooli ja pedagoogika arengut
*laulupidude korraldaja
*eesti esimese muusikaajakirja väljaandmine
*rahvaviiside kogumine
Kasutatud kirjandus:
http://www.aai.ee/~tarmo/txt/Jakobson.html
http://www.virumaa.ee/discuss/msgReader$847
http://www.hot.ee/urtz/jakob.ht m
http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson
http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/hermann/elu.ht m
http://www.tdl.ee/~anumai/kontsud/hermann.html
http://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann
http://et.wikipedia.org/wiki/Ado_Grenzstein
Gertrud Vardja 10H