Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus - raad - olemas. · 1248-1250 - Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. · 1253 - Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. · 1255 - Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. · 1259 - Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. · 1260 - Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt.
Ida-Virumaa Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13
Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? Läänenaabrid. Naabriteks olid skandinaavlased. Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased, balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus. Idanaabrid. Naabriteks olid vadjalased, vepslased, karjalased, merilased, muromlased jt soome-ugri rahvaste esivanemad. Suhted nendega olid kaubanduslik, rahumeelne. Eestlased olid küllalti rahumeelsed, kuid oskasid ennast kaitsta. Tekkisid ja sõja ja röövretked. Majanduslik areng oli kiire. Kuna osad kaubandus teed käisid läbi Eesti siis sealt nad said uusi asju, uusi harjumusi. Eesti arenes Euroopaga koos nii palju kui võimalik. 3. Kas Eesti ühiskonnas oli toimunud sostiaalne kihistumine? Põhjendage oma arvamust.
vallutuskatsed tagasi lüüa. 3) SUHTED BALTIHÕIMUDEGA Balti hõimudeks olid lätlaste esivanemad (nt. latgalid, semgalid, kursid, seelid) ja mitmed Leedu hõimud. Keerulised olid suhted latgalitega pidevalt korraldati vastastikuseid rüüsteretki. Ohtlikeks vaenlasteks olid leedu hõimud, kes korraldasid eriti julmi sõjakäike kõigi ümberkaudsete rahvaste vastu. 4) SUHTED SOOMEUGRILASTEGA Soomeugri hõimudest olid eestlaste naabrid soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased ja kurelased. Nendega olid suhted rahumeelsed. TV lk 9 ül 2 EESTLASED Läänenaabrid Lõunanaabrid Idanaabrid Svealased Latgalid slaavlased Skandinaavlased Liivlased Teised balti hõimud
omakorda küladeks. Eestlaste naabrid Lõunas: semgalid, kursid, kuralased, liivlased Põhjas: hämelased, soomlased, karjalased Idas:sloveenid, tsuudid, merjalased Läänes: svedslased Eesti haldusjaotus muinasajal ja tänapäeval Ühised jooned: Maa on jaotatud siiski erinevateks maakondadeks, mõned üksikud nimed on jäänud samaks, suurim üksus: maakond, väikseim: küla Erinevad jooned: Maakondi on juurde tulnud, maakondade nimed on muutunud, saared on saanud kumbki
Kordamine: Muinasaeg maailmas ja Eestis 1. Muinasaja mõiste ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni 13. Saj. Algul pKr. 2. Inimese kujunemine: · Australopiteekus esimene ahvinimene. Vanim leitud luustike vanus 5 milj aastat. Käisid kahel jalal. väike aju, suur nägu, väike kasv. Kuuluvad hominiidide sugukonda. · Homo habilis e osavinimene. hominiidide sugukonna perekond. Aju suurenemine ja näo mõõtmete vähenemine. Loetakse vanimaks ürginimeseks. Elas Ida-aafrikas. Esimesed kivist tööriistad. · Homo erectus e. Sirginimene u 2 milj. Aastat tagasi. Pikk ja sihvakas. Ajumaht 2/3 nüüdisajainimese aju mahust. Tööriist pihukirves, oli lihasööja. · Homo sapiens e. Pärisinimene heidelbergi inimese otsene järglane....
tööjõu pärast, vaid loodeti nende eest saada lunaraha. Abielus olnud orjadele oli antud harimiseks väike maalapp. Naabritega tuli ette pingelisi olukordi, eriti venelaste ja latgalistega, kes korraldasid eesti aladel rüüsteretki. Eestlased vastasid neile samaga. Sel ajal oli oluline ka saarlaste tegevus, kes käisid tihti oma laevadega lääne pool rüüsteretkedel. Ühe röövretke käigus võidi maha põletada Sigtuna linn 1187. aastal, kuigi seda võisid teha ka kuralased või karjalased. Arvati, et Eesti ala esimesed inimesed olid suhteliselt pikad. Hiljem paistab kasv olevat vähenenud. Eesti pärit vanimate inimsäilmete järgi oli meeste keskmine pikkus sel ajal 164 cm ja naistel 157 cm. Keskmise kiviaja inimesed olid pika- või keskpealised, laia ja kõrge näoosa ning etteulatuva ninaga. Inimeste eluiga võis ulatuda harva üle 30–40 aasta. Seda tingisid nii haigused kui jahil ja omavahelistes konfliktides saadud vigastused
"rahvusterritooriume" (nn Vene Föderatsiooni subjekte, vabariike või autonoomseid ringkondi), mille piirides on neil rahvastel teatud eriõigused. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on soome-ugri rahvad hakanud nõudma õiguste laiendamist ja olemasolevate täielikku rakendamist. Tegelik situatsioon sõltub paljuski kohalikest poliitilistest tingimustest ning rahvaste endi osakaalust territooriumi elanikkonnast. Näiteks karjalased moodustavad Karjala vabariigis alla 10% või handid ja mansid alla 1% Handi-Mansi autonoomse ringkonna elanikkonnast, mistõttu nad ei suuda oma huvisid piisavalt kaitsta. Eriti problemaatiline on olukord nendel rahvastel, kellest suur osa elab diasporaas (nt mordvalased) või kellel ei ole autonoomset piirkonda (nt vepslased, sölkupid jne). Suur osa uurali rahvastest on ohustatud: paljud on ka füüsiliselt välja suremas nagu liivlased, vadjalased, isurid või eenetsid.
sissekirjutusega inimestele, sissesõitnutele ei müüdud. 1958. a sai Hrustsovist ka Ministrite Nõukogu esimees. Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hrustsov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. · 1955.a külastas Jugoslaaviat, Indiat, Birmat, Afganistani · 1955.a lõi diplomaatilised sidemed SLV-ga · 1955
Seega kandis ta vastutust ka majandusprobleemide eest. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV (moodustatud 31. märtsil 1940. aastal) muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Karjala-Soome NSV elanikkonna koosseisus olid majanduspoliitika tõttu 2 (migratsioon!) suured muudatused. Põliselanikud – karjalased, soomlased, vepslased moodustasid vaid ¼ elanikkonnast, venelased ¾. See oligi heaks ettekäändeks liiduvabariigi likvideerimisel. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hruštšov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hruštšov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. 1955.a külastas Jugoslaaviat, Indiat, Birmat, Afganistani 1955.a lõi diplomaatilised sidemed SLV-ga 1955
pardal Norra valitseja abikaasa Astrid ja poeg Olaf. Eestlased müüsid nad erinevatesse perekondadesse orjadeks. c) 1187 vallutasid ja põletasid Idamere paganad (arvatavasti eestlased) Rootsi tähtsaima linna Sigtuna. Rootsis on 11.sajandil püstitatud mitmeid ruunikive Eestis langenud vikingite mälestuseks. 4) Teised soome-ugri hõimud (soomlased, hämelased, karjalased, vadjalased, liivlased, kurelased): suhted rahumeelsed. 9. Muinasusund: vägi, hing, tarl ehk nõid, hingede aeg, eestlaste suhtumine loodusesse, vaimud, haldjad, jumalad. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega. Meie esivanemad uskusid, et kahjustades loodust, vastab ta samaga (mets eksitab, vesi uputab, maa annab haiguse jne). Muinaseestlased ei pidanud end sugugi looduse
Virumaal on Eesti suurimad kontrastid: kõige maalilisem loodus ja kõige süngemad tehismaastikud. Siin asuvad Eesti kõrgeim paekallas Ontikal ja sealt avanev kõige suurejoonelisem merevaade, uhkeim park Toilas, inimtegevusest puutumata metsad ja sood Alutagusel, kõrged aheraine- ja tuhamäed, aga ka kõige rohkem erinevaid rahvusi. Nii siin kui sealpool Narva jõge elasid kunagi läänemere-soome hõimud: vadjalased, isurid, vepslased, ingerlased ja karjalased. Rannaäärse rahva aktiivne kaubanduslik läbikäimine toimis veel 20. sajandi alguses ning suhtlemine soomlaste ja virumaalaste vahel oli niivõrd tihe, et tervet Eestit kutsutakse siiani soome keeles Viro. Narva jõgi on juba kaheksasada aastat olnud kahte tsivilisatsiooni ida- ja läänekristlust eraldavaks jooneks. See on jäänud ka kokkupuutepunktiks, kus täna moodustavad ühtse sõjaloolis-arhitektuurilise paari Eesti poolel kõrguv 13
1 I. EESTI MUINASAEG: 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING: Eesti ajaloo kõige pikemaks perioodiks on muinasaeg (X at.eKr. 13.sajandi algus). Muinasaega jagatakse väiksemateks alaperioodideks kõige tähtsamate töö- ja tarberiistade valmistamise materjali järgi: KIVIAEG · Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg (X at.eKr. IV at. II veerand eKr.) · Neoliitikum e. noorem kiviaeg (IV at. II veerand eKr. II at.kp.eKr.) PRONKSIAEG II at.kp.eKr. 6.saj.eKr. RAUAAEG · Varane rauaaeg (6.saj.eKr. 1.saj.pKr.) · Vanem e. rooma rauaaeg (1.saj. 5.saj.) · Keskmine rauaaeg (5.saj. 8.saj.) · Noorem rauaaeg (9.saj. 13.saj. algus) Muinasaja lõpu...
AJALUGU EESTI AJALUGU Muinasaeg Üldiselt on esemelised ajalooallikad, kuid on ka kirjalikke ajalooallikaid, mis ei ole eestlaste poolt kirja pandud, vaid kellegi teise poolt, kus on eestlasi mainitud. Leidude vanus tehakse kindlaks 14C (raadiosüsinik) abil. See ladestub erinvatesse esemetesse ja organismidesse. Teise meetodina kasutatakse dendrokronoloogiat. Aega hinnatakse puu aastarõngaste järgi. Tänapäeval kasutatakse 14C-d ja dendrokronoloogiat koos. Muinasaeg on vahemik esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluseni. Eesti muinasaeg algab aastaga 9000 eKr. Eestis vanemat muinasaega pole võimalik välja tuua, sest siis oli jääaeg. Jää hakkas sulama u. 11000 a eKr. Me ei tea kas enne oli Eestis asustust, sest jää viis kõik kaasa. Kui jää sulas, tekkis kõigepealt taimestik, tänu sellele tulid ka loomad Eesti aladele. Ja inimesed, kes loomakarju tagaajasid, jõudsid ka Eestisse. Mesoliit...
Ühiskondlikud olud Nooremal rauaajal tulevad üksiktalude asemel külad. Külad olid koondunud kihelkondadeks, mis oli muinasaja kõige tähtsam haldusüksus. Eesti aladel oli umbes 45 kihelkonda. Kihelkonnad olid liitunud maakondadeks, tegemist oli 8 suure maakonnaga. Kihelkondi sundis liituma mingisugune välisoht. Virumaa, Järvamaa, Rävala, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi. Eestlaste naabrid · Soomlased. Jagunesid pärissoomlased, hämelased, karjalased. Eestist idapoole jäid vadjalased ja isurid. Kagusse idaslaavlased. Lõunasse liivlased ja läti hõimud. Läti hõimude puhul latgalid, kurelased, semgalid. Lätist lõunapoole leedulased. Leedust lõunapoole preislased. Lätist läänepoole rootslased. Eestlaste relvastus muinasaja lõpul · Peamine relv oli oda- viskeoda ja torkeoda. Viskeoda oli kergem ja väiksem, torkeoda suurem ja raskem · Sõjakirves e tapper · Mõõk · Kilp
Eesti ajalugu Muinasaeg Enamjaolt vaid esemelised ajalooallikad selle perioodi kohta, kuid on ka kirjalikke, mis ei ole eestaste endi poolt kirja pandud. Leidude vanus määratakse radiosüsinikumeetodi (selle ladustumine organismides) ning dendrokronoloogia (puude aastarõngaste lugemine) abil. Muinasaeg periood esimeste inimeste saabumisest muistse vabadusevõitluseni Eesti muinasaeg algab aastaga 9000eKr. Vanemast kiviajast pole Eesti puhul allikaid, kuna Eesti pind vabanes jää alt aastaks 11000eKr. Pärast jää taganemist (kronoloogilises järjekorras): taimestiku tekkimine, loomad, inimesed. 9000eKr-5000eKr oli Eestis mesooliitikum (keskmine kiviaeg). Sel perioodil oli Eestis Kunda kultuur (seda kultuuri on leitud ka Eesti naaberaladelt, peamiselt ida- ja lõuna suunas). Mesoliitikumi esimesel poolel (enne aastat 6500 eKr) olid asulad siseveekogude ääres. Pärast aastat 6500eKr asustati ka rannik ning saared. Esimesele perioodile oli oma...
koldel. 19. saj lõpul ehitati rehielamutesse lõõridega ahjusid, mis olid ühendatud korstnaga. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Rukkijahust hapendamisega kergitatud leib oli toitvam kui odraleib, säilis kauem pehmena ning oli seisnult maitsvam süüa kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odraleib. 7. Millised rahvad söövad rukkileiba? Iseloomulik Euroopa idaaladel elavatele rahvastele nagu eestlased, lätlased, leedulased, ida-soomlased, karjalased, venelased, valgevenelased, põhja-ukrainalased. 8. Rukkileiva eelised, toitainete sisaldus Rukkileib on tervise allikas, sisaldades olulisi toitaineid. Leivast saame kolmandiku toiduenergiast ning kolmandiku valgu ja süsivesikute kogusest. Rukkileiva väärtust tõstavad B-grupi vitamiinid. Rukkileib on suurepärane kiudainete allikas. Kiudained puhastavad ja hooldavad soolestikku ning soodustavad seedimist. Toitaineid 100 grammis rukkileivas Vesi 37,3 g
saarest koosnev arhipelaag), saared Novaja Zemlja, Vaigats, saarestik Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saared, Wrangeli saar; Vaikses ookeanis Kuriilid, mis venivad Kamtsatka poolsarelt kuni Jaapanini ning Sahhaliin. Venemaal elab üle 160 rahvuse esindajad, kellest suurima grupi moodustavad venelased 82%, tatarlased 3,8%, ukrainlased 3%, tshuvashid 1,2%, tshetsheenid, bashkiirid, armeenlased. Laialdaselt on esindadtud soome-ugri rahvad: marid, karjalased, mordvad, handid, mansid, udmurdid, tshuvashid jt. Venemaa on maa ja riik Euroopas ja Aasias. Venemaa on maailma suurima pindalaga riik ning ulatub 11 ajavööndisse Euroopa ja Aasia mandril. Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja-Korea ja Jaapaniga ning idas USAga
Muinasaeg Kiviaeg Eesti ajaloo kõige pikem periood. Muinasaeg on ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabadusvõitluse kaotuseni. Muinasaega on võimalik uurida esemeliste, kirjalike (teiste rahvaste omad, seetõttu teave väga väike, Läti Henriku Kroonika, üksikud Vana-Vene kroonikad, Vana-Rooma kirjalikud allikad, Skandinaavia kroonikad) ajalooallikate kaudu. Peamine võimalus kindlaks määrata esemete vanust on radiosüsiniku meetod, aga tänapäeval kasutatakse kalibreeritud radiosüsiniku meetodit (täiustatud). Teine võimalus puude aastarõngaste järgi = dendrokronoloogia. Eesti muinasaeg algab keskmise kiviajaga ehk mesoliitikumiga 9000 eKr - 5000 eKr. Vanemat kiviaega pole, sest ei tea kas Eesti oli sel ajal üldse asustatud, sest Eesti ala oli pikka aega kaetud jääga (see polnud pidev, temas oli ka lühemaid soojemaid perioode, ehk vb oli ka sel ajal asustus, aga selle kohta pole mingeid kindlaid tõendeid).Viimase jääaja lõp...
enam-vähem võrded o Ebavõrdsus varanduslik ebavõrdsus oli suur ja ühiskond oli diferentseeritud o Võimalik, et eestlased kutsusid tähtsamaid inimesi kuningateks · Sõjaline tase o Ringvall-linnused o Relvastus: odad, sõjakirved, kilbid, kiivrid o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda
viikingite ajal. Rukkijahust hapendamise teel kergitatud leib oli igati tulusam, odrajahust tehtud leivast toitvam, püsis kauem pehme ja oli seisnult maitsvam kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odrakakk (Moora, 1980). Seetõttu ongi rukkileib iseloomulik just Euroopa idaaladel, kus see ka peamiseks toiduks kujunes. Hapendatud rukkileiba, mida küpsetatakse kobedast tainast suure pätsina, söövad eestlased, lätlased, leedulased, idasoomlased, karjalased, teised soome-ugri väikerahvad, venelased, valgevenelased ja põhjaukrainlased. Niisuguse leiva valmistamise traditsioon oli piiritletud paikkonnaga ja need piirid on püsinud tänapäevani. Kuigi sõnad ,,leib" ja ,,tainas" olid läänemeresoome keeltes nähtavasti tuntud juba enne ajaarvamise vahetust, omandas ,,leib" hapendatud tainast valmistatud rukkileiva tähenduse alles esiaja lõpul, mil põhiliseks teraviljakultuuriks muutus talirukis
hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised – mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig – üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: müüdiliseks
harilikult pikemad jutustavamad, kuid läbi põimunud lüürilise hinnangulisusega. Põhinevad tihti mingil vnemal lugulaulul või müüdil. Lüürilised laulud harilikult lühemad, neid rohkem, pigem midagi manifeseerivad kui jutustavad. Regilaulude lauljaiks viimastel aegadel on olnud enam naised mis põhjendab ka lüürika prevaleerimist, Tänapäevani kogu maailmas regilaulude laulmine traditsiooniliselt säilinud veel Setumaal ja Kihtnu saarel. Varem tundsid seda vähemalt soomaseld, karjalased, vadjalased, isurid, vahest ka vepsalased ja liivlased. Tegemist seega vana läänemeresoomeliku traditsiooniga, nn kalevala - koodiga (trohheiline tetrameeter). Joig üsna personaalne laulu zanr. Omaettte teema on iskulaul. Igal inimeel peab olema oma laul Inimene peab ise leidma oma laulu. 31.03.11 Mõttelugu regilauludes Martti Kuusi on soome ja karjala Kalevala.meetrilisi laule stiiliajaloolisest lähtekohast liigitanud: · müüdiliseks
Hapendatud rukkileib levis eelkõige Põhja-Euroopas viikingite ajal. Rukkijahust hapendamise teel kergitatud leib oli igati tulusam, odrajahust tehtud leivast toitvam, püsis kauem pehme ja oli seisnult maitsvam kui külmalt kõvaks ja rabedaks muutunud odrakakk. Seetõttu ongi rukkileib iseloomulik just Euroopa idaaladel, kus see ka peamiseks toiduks kujunes. Hapendatud rukkileiba, mida küpsetatakse kobedast tainast suure pätsina, söövad eestlased, lätlased, leedulased, idasoomlased, karjalased, teised soome-ugri väikerahvad, venelased, valgevenelased ja põhjaukrainlased. Hapendatud rukkileib kujunes aastasadade jooksul talurahva peatoiduks. Algselt, kui taludes olid suured ahjud, tehti ümmargusi 5-6-kiloseid leibu, 19. sajandi lõpul võeti kasutusele uued ahjud ja leivad muutusid väiksemaks (3-4 kg) ning kujult ovaalseks. 1920.-1930. aastatel kaalusid suuremad taluleivad 4 kg ja väiksemad 2 kg.
aasta eelseid piire. 1248 Taani kuningas Erik IV Adraraha andis Tallinnale Lüübeki linnaõiguse. Selleks aastaks oli Tallinnal juba linnavalitsus raad olemas. 12481250 Tallinna linna pealik Stigot Agison kirjutas koos Tallinna rae ja kodanikkonnaga Lüübekisse, paludes abi novgorodlaste vägivallategude all kannatanuile. Samal ajal korraldasid taanlased retki Vadjamaale. 1253 Loodi Riia peapiiskopkond, esimeseks peapiiskopiks sai Albert Suerbeer. Novgorodlased ja karjalased laastasid Alutagust. 1255 Teine teadaolev leping ordu ja saarlaste vahel, mis viitab, et 1241. ja 1255. aasta vahel vabastasid saarlased jälle end võõrvõimust. Novgorodlaste rüüsteretk üle Narva jõe Taani valdustesse Eestis. 1259 Harju-Viru rüütelkonna esmamaining. 1260 Saksa ordu sai Durbe lahingus zemaitidelt ja teistelt balti hõimudelt lüüa. Saaremaa vabastas end taas kristlaste kontrolli alt. 1261 Ordu sai leedulastelt Väina ääres taas lüüa, kuid Saaremaa
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
(http://et.wikipedia.org/wiki/Nuudip%C3%A4ev) TALIHARJAPÄEV – 14. jaanuar. Taliharjapäev alustab kalendripühade rida, mida on peetud talveharjaks (paavlipäev, tõnisepäev, küünlapäev) ja mille kohta arvati, et see päev murrab talve selgroo. Taliharjapäeval peab pool loomatoitu alles olema ning sellest päevast liigub aeg kevade suunas. Varases kalendrikirjanduses seostatakse taliharjapäevaga lume sulama hakkamist. Soomlased ja karjalased on väitnud, et karu pöörab siis teise külje ning hakkab teist käppa imema. (http://et.wikipedia.org/wiki/Taliharjap %C3%A4ev) TÕNISEPÄEV – 17. jaanuar. Tõnisepäeva tunneb eesti rahvakalender suhteliselt hästi. (Lauri Vahtre Maarahva tähtraamat) Tõnisepäev kannab rahva hulgas ka taliharjapäeva nime ning Wiedemanni andmeil nimetatakse seda päeva veel jõuluesmaspäevaks. Sageli manitses see päev kokkuhoiule, sest nii inimeste kui ka loomatoidu puudus oli kevadtalvel sagedane
Lundi piiskop nimetas 1169.a. munk Fulco Eestimaa piiskopiks ja palus Skandinaavia riikide kuningaid teda aidata eestlaste ristmisel. Skandinaavlased tegid mõned röövretked Eesti aladele, pidevamat vallutustegevust ei esinenud. Aastal 1170 spprotasod eestöased rüüsteretke Ölandile. 1177.a. nim. Kroonikates eestlaste pidevaid võitlusi maale tungivate venelastega; eestlased tungisid vasturünnakul Pihkva alla. 1187.a. hävitasid idaviikingid ( kas karjalased, saarlased, liivlased või kõik ) Rootsi tähtsa kaubanduslinna Sigtuna Mälari järve ääres. 1192.a. tegid venelased röövkäigu Ugandisse, põletades maha Tarbatu ( Tartu ) ja Otepää linnused. Eestlased tegid taas vasturünnaku Pihkva suunas. Taanlased ja rootslased sooritasid mitmel suvel röövretki Saaremaale ja Lääne-Eestisse. XII saj. lõpul oli katoliku kirik vägemaim kui kunagi varem, omas kolmandiku kõigist maadest kristlikus maailmas
Ida- Euroopa lauskmaa lääneosas kõrgustikel sajab aasta 600...800 mm, Uurali mäestiku läänenõlval üle 1000 mm/a. Kõige vähem on sademeid maa põhjaranniku tasandikel ning Kaspia alamikul 300 mm/a. (29 lk 220) Põhja-Venemaa on karmi kliimaga ja seal on levinud tundra ja okasmets. Inimesi elab selles vööndis vähe, peamiselt jõgede ja järvede läheduses. Peale venelaste elavad seal mitmed soome-ugri rahvad: Ida-Karjalas karjalased, Petsoora jõgikonnas sürjanid, nendest lõuna pool permlased, votjakid, tseremissid ja vogulid jt. ( 30) Olenevalt looduslikest tingimustest tegelevad inimesed põhja pool metsatööde ja küttimisega. Kesk-Venemaa ehk segametsade ala asetseb Volgast lõuna pool. Pehmem kliima on soodne ka erinevate lehtpuude kasvuks. Tegeldakse põllumajandusega, suurematesse linnadesse on koondunud tööstus. Lõuna-Venemaa jääb juba rohtlavööndisse
Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Soome elanikke, näiteks kveene, ja nende kuningaid mainitakse kroonikates ja teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk- Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. · Soome ristiusku pööramine ja vallutamine Rootsi ja Taani poolt Arheoloogilised leiud näitavad juba ristiusueelsest ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edelaosas (suhted Rootsiga) ja kaguosas (suhted Novgorodiga). Soome 700-aastane seotus Rootsiga algas Rootsi valitseja Erik Püha esimese ristiretkega, mis pärimuse järgi leidis aset aastal 1155. Teine ristiretk leidis aset alles XIII sajandi teisel veerandil ja kolmas 1293. aastal, mil rajati ka Viiburi linnus.
põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas. Pronksiajal (1500500 eKr) ja rauaajal (500 eKr 1200 pKr) olid asukatel kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Baltimaadega. Kirjalikke allikaid on leitud juba 13. sajandist. Rahvasterände ajal liikusid soomeugrilased tänapäeva Soome, tõrjudes kaugemale põhja varasemad elanikud saamid. Soomes hõimud jagunesid: Edela-Soomes pärissoomlased, Kesk-Soomes hämelased ja ida-Soomes karjalased. 11.Soome viikingiretkede ajal. Soome jäi viikingiretkede kaubatee külje alla, viikingid püüdsid idateed pidi jõuda Araabiasse ja Konstantinoopolisse, nende laevatee käis Soome rannikut pidi Laadogani. Viikingite röövretkede hirmus asustus Soome rannikul (eriti Lõuna-Pohjanmaa ja Karjala lõunaosa) seetõttu kahanes. Samas asutasid viikingid ise Soome rannikule kolooniaid, millega pidada kaubavahetust. Karjala hakkab õitsema karusnahahankekohana. Ahvenamaa saab rootsi asustuse
Talud paiknesid suhteliselt lähestikku, moodustades küla. Teatud piirkonna külad moodustasid kihelkonna (muinaskihelkondi oli umbes 45). Eestis oli 8 suuremat ja 6 väiksemat muinasmaakonda. Suuremad olid: Saaremaa, Läänemaa, Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Sakala ja Ugandi. · Suhted naabritega: olid valdavalt rahumeelsed ning põhinesid kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlased ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. · Riiklus: Tähtsamaid küsimusi arutati ühiselt rahvakoosolekutel, kus valiti ka vanemaid. Muinasaja lõpul oli varanduslik ebavõrdsus: rikkam kiht- talupojad, madalam kiht- sõjavangidest orjad. Külad olid jaotatud teatud maksustamisüksustesse ehk vakustesse. 5. EESTLASTE MUINASUSUNDID · Vägi: on üheks muinasusundi põhimõisteks ja elemendiks. Väge oli teatud objektides, nähtustes(äike) paikades ja ka sõnades
-) Sugulas rahvastega ehk soome hõimude, vadjalaste ja liivlastega olid suhted üsna soojad ja head, kuid teistega toimusid vastastikused rünnakud ja lahingud. Kuni muinasaja lõpuni olid eeslased võrdväärsed vastased ja partnerid kõigi ümbritsevatega. *) 1187 põletati maha Rootsi oluline keskus Sigtuna, kuid siiani pole kindel, kes sea tegi, kuigi kroonikates oli kirjas, et seda tegid idamere paganad ehk on pakutud, et Sigtunat käisid maha põletamas saarlased, kurelased või karjalased. 12. sajandil käisid Eestlased põletamas ka Pihkva vürstiriiki. *) Kõige halvemad suhted olid latgalitega, kes olid ka selles konfliktis kõige suuremad kannatajad. * Eestlaste peamiseks relvastuseks olid odad (viske- ja torkeodad), sõjakirved ja mõõgad. Kaitseks olid kilbid (mitte rauast, vaid nahast) ning rikkamatel ka rõngassärgid. Eestlaste väeüksuse nimi oli Malev ning nad võisid edasi liikuda jalgsi ja hobustega või hoopis tükkis laevadega.
Kaanon on kindlaks määratud tekst, nt mis kuulub pühade tekstide hulka. Sissevaateid Soome-Ugri rahvausundisse Keeleline sugulus avastati 18. Saj lõpus teoloog Jinos Sajnovics Keelte sarnasus mõtlemise sarnasus? Suhtumine loodusesse: elus ja eluta loodus kui dialoogipartner, mitte vahend v materjal Fennougristika - keeleteaduste haru, laienenud uralistikaks, kuhu on arvatud ka samojeedi keeled Soome-ugri rahvaste hulka kuuluvad ungarlased, handid, mansid, soomlased, karjalased, eestlased, liivlased, isurid, vadjalased, vepslased, ersad ja moksad (mordalased), marilased, udmurdid, komid Soome-ugri ja samojeedi keele kõnelejaid u 23 milj, ungarlased ja soomlased veidi alla 90% Oluline on: See on suuline pärimused antakse edasi suuliselt Põhineb traditsioonidel, aga kogukonnas on ka usulised ja vaimsed liidrid Maastikukatkestus inimeste religioosset tähelepanu pälvib kui maastikus midagi teisiti (ala
paremini töödeldud esemed matmiskombed asula territooriomil mongoliidide kultuurist Kavastu Taavi-Lauri talust leitud kivikirveid Soomeugrilased Läänemeresoome rahvad Liivlased väljasurnud, on järetulijaid, kes on keele selgeks õppinud Eestlased Vadjalased peetakse väljasurnud rahvaks Vepslased - peaaegu väljasurnud Isurid u 800 inimest Karjalased jaotunud kahe riigi vahel (soome ja venemaa) Soomlased üle 5 miljoni U 3000 eKr nöörkeraamika kultuur Hilary Karu 6 D 11 EESTI AJALUGU Venekirves paadikujulised kirved, mis said nime paadist aka venest, sõja- või töökirved, ilusad ja lihvitud. nöörijäljendiga kaunistatud savinõud
Piibel (1642). Kirik kontrollis lugemisoskust (17-19 sajand). Luteri kiriku suur mõju: mh kirikuõpetajate ja talurahva ,,liit". Turu Akadeemia asutamine 1640 (alates 1828 Helsingi ülikool) Rootsi keel haritud ühiskonnakihtide keelena: Uusajal kõrgemate seisuste süvenev keeleline rootsistumine (aadel, kodanlus) ja umbes 10%. Soome geograafia: ametliku idapiiri varieerumine 13 Peahõimud: (päris)soomlased, hämelased, karjalased. 1323 Rootsi - Novgorodi piir lõhestas karjalaste hõimu kaheks (Rootsi Lääne-Karjala /Vene Ida-Karjala). Soome idapiir ei olnud enne aastat 1944 kunagi etnilis-keeleline piir , aga on olnud ida ja lääne tsivilisatsioonikiriku piiriks (va uusaja Ingerimaal). Iseloomulik soome asustuse jätkuv levimine asustamata sisemaaaladele. 17. sajandil soomlaste ränne keskaegse Vene-Karjala läänealadele ja Ingerimaale. 14
tähendab oma kirjas 7. XII. 1300, et Tallinna piiskopkonnas on vastristitute kõrval ,,veel palju uskmatuid" (civitas et dioecesis .... positae sunt inter neophitos et plurimos etiam infideles), mispärast Taanimaale määratud interdikti laiendamine Eestimaa peale võiks kalduvust paganusele veel suurendada, sest et katoliku usku uuesti tagasi tulnud (ad fidem catholicam de novo reversi) ei ole usus veel täiesti kindlad ja neid avatlevad usust taganemisele pealegi piiriäärsed venelased, karjalased, ingerlased, vadjalased ja leedulased (ad id per Ruthenos, Carelos, Ingeros, Warthenos et Lethuinos .... quotidie impellantur), kes neile pea alatasa peale kipuvad. Neil põhjustel vabastab paavst Tallinna piiskopi ettepanekul selle piiskopkonna interdiktist (U. B. 591). Selle kirja järele oli Tallinna piiskopkonnas sel ajal uskmatuid noorkristlasi ja ristiusku uuesti tagasi tulnud kõikuvaid vastristituid.
kaubavahetusele. Naabriteks olid: lõunas liivlase ja latgalid, idas venelased, põhjas soomlased ja karjalased, läänes rootslased ja taanlased. Kaubanduse peamiseks vormiks oli vahetuskaubandus (st kaup kauba vastu), kuigi kasutati ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
