edukam. Kõnelejaid on praegu u 14 mlj. Permi keeled- neid on kolm : komi, permikomi ja udumurdi. Volga keeled- allrühm jag 2-ks: mari ja mordva keeleks. Mordva keeli on 2: ersa ja moksa. Mari keele kõnelejaid on u 600 000 ja mokslasi üle miljoni. Saami murded- saami rassilised om erinevad tunduvalt teiste soome-ugri hõimuga rassilistest omadustest. Saamisid on u 50 00 ja nad elavad Skandinaavia põhjaosas. Läänemeresoome keeled- soome, karjala, vepsa, isuri, vadja, eesti ja liivi keel. Suurim neist on soome keel, mida kõneleb u 5mln inimest. Karjala kõnelejaid on u 80 000. on ka väga kuulus oma rahvaluule poolest. Liivlasi on kokku veel ehk paarsada. Eesti keel on ungari ja soome keele kõrval kõnelejate arvult kolmas soome-ugri keel. Eesti keel on oma arengu jooksul kõige rohkem mõjutusi saanud indoeuroopa keeltest. Indoeuroopa keelkond- on suur nii kõnelejate kui ka keelte arvult. Sinna kuulib ligi 60 keelt,
mitu päeva. Uudismaa ei suutnud riiki viljaga varustada. Olid puhkenud liivatormid. Ikaldus. Välja jagati strateegilised viljavarud, aga lõpuks oli vili otsas. Vilja osteti lõpuks välismaalt. See oli esimene kord, kui NSV Liit ostis vilja sisse. Osteti 12 milj tonni. Paljudes kohtades viidi jälle sisse kaardisüsteem. Leiba anti vaid alalise sissekirjutusega inimestele. Muudatused liiduvabariikides Kõige olulisem: Karjala-Soome NSV muudeti 1956. aastal Karjala Autonoomseks Vabariigiks ja lülitati Vene NFSV koosseisu. Välispoliitika Erinevalt Stalinist pidas Hrustsov väga oluliseks riigijuhtide isiklikke kontakte. NSV Liit muutus märksa avatumaks. Hrustsov ise reisis palju ja võttis vastu ka arvukaid delegatsioone. 1955.a - NSV Liit kirjutas alla riiklikule lepingule lääneriikidega, millega lõpetati Austria okupatsioon 1956 jaan likvideeriti NSV Liidu sõjabaas Soomes, tunnustas Soome õigust
Hitler küll lootis, et lääneriigid tema vallutustesse ei sekku, kuid juba 3. septembril 1939. kuulutasid Prantsusmaa ja Inglismaa Saksamaale sõja. 17. septembril 1939. aastal sisenes Poola ka Stalini sõjavägi, asudes vallutama Poola idaosa. Poola alistati kahe nädalaga ning peagi kuulus NSV Liidu koosseisu ka Leedu. 1939. aasta novembris algas NSV Liidu-Soome vaheline Talvesõda, kus Soome suutis küll säilitada iseseisvuse, kuid pidi Venemaale loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeriti NSV Liidu poolt Baltimaad ja Rumeenialt võeti ära Bessaraabia. 1940. aastal alustas vallutusi ka Saksamaa. Hitleri võimu alla langesid Taani, Norra, Belgia, Holland ja Luksemburg. Alguse sai sõda Prantsusmaaga, kus sakslased jäid peale. 22. juunil aastal 1940. sõlmiti Compiegne metsas Prantsusmaa-Saksamaa vaheline vaherahu, mille kohaselt läks kaks kolmandikku Prantsusmaast Saksa alla, kusjuures ühel kolmandikul
..............................................................................................................................................2 1. Soome keele ajalugu.........................................................................................................................3 2. Kasutatud allikad........................................................................................................................................5 Ajalugu Soome keel on arenenud Häme ja Karjala hõimumurdest ning hilisemast eesti keelele päris lähedasest Edela-Soome murdest. Arvatakse, et need läänemeresoome keeled arenesid välja soome ugri keelest täpsemalt siis algkeelest. On väidetud, et soomeugri keelel on kolm murret : põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänesoome keeled eraldusid ugri keelest 1.sajandul, ning hiljem hakkasid üksteist mõjutama. Kirjakeelele pani aluse Mikael Aqrikola. Tema koostatud on ka vanim säilinud soomekeelne trükiteos "Abckiria"
· Lepinguga Poola riik kaotati, alad jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli muutmisega NSV Liidu mõjusfääri. · 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSV Liitu ja muutis sellega lepingu kehtetuks. Talvesõda · Nõukogude Liit alustas 1939. aasta 30. novembril sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. · Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel ,Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 13% kogu Soome territooriumist. NSVL vallutused NSV Liit jätkas samal ajal vastavalt MPR paktile NSV Liidu mõjusfääri liigitatud piirkondade hõivamist, kasutades selleks diplomaatilisi ja sõjalisi hirmutusvahendeid 1940. aasta juunis hõivati Eesti, Läti ja Leedu ning augustikuus 1940. annekteeris need riigid NSV Liidu koosseisu. NSV Liidu Punaarmee okupeeris 28. juunil 1940. aastal
infotehnoloogial. Demograafia Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. Keel Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks
mingeid juriidilisi õigusi laplastele, see on pigem moraalne väärtus. Soomes kannab Lapimaa ala oma nime ja on üks eraldi toimivast autonoomsest haldusüksusest, mille pealinn on Rovaniemi. Rovaniemi jääb küll ajalooliselt Lapimaa alalt välja, kuid sealne kliima on elamieks parem, mis meelitab ligi ka rohkem turiste. Rovaniemi on ka jõuluvana kodulinn, mis on peamine turistide atrakstsioone. Venemaale jääv Lapimaa osa kuulub Murmanski oblasti ja Karjala Vabariigi koosseisu. Venemaa eirab teadlikult Lapimaa olemas olemist ja saame kui põlisrahvaid. Referaat annab üle vaate Lapimaa üldistest isloomulikest joontest. Geograafilisest asendist. Reljeefide vomidest. Geoloogilisest koostisest. Mulla iseloomust. Märgib ära suuremad jõed ja järved. Ning räägib lähemalt valitsevast kliimast ja loodusvöönditest. 1. GEOGRAAFILINE ASETUS Lapimaa asub Põhja-Euroopas, nelja riigi territooriumil: Norra, Rootsi, Soome ja Venemaa.
16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp "Loomine") põhisüzee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Ilmalind lendab mere kohal, otsides pesapaika. Ta leiab selle ja muneb ühe või kolm muna. Tuuleiil veeretab need merre ja neist sünnivad (taevas ja maa?) päike, kuu ning tähed. Hiljem on vette tehtu pesa Eestis asendatud kopli ja põõsastega. Karjala laulude valib lind enamasti pesapaigaks meres ujuva Väinamöise veest väljaulatuva põlve. Soomlastel (isuri, läänemeresoome) on sel sajandil üles märgitud ka proosapärimus, mille
Elulugu · Veljo Tormis sündis 07.08.1930 Kuusalu kihelkonnas ja üles kasvas Vana- Vigalas. · Tema isa oli köster, kes juhatas kirikukoori ning organiseeris viiuldajana pillimängu. · Tormise kodus lauldi rahvalaule ja hinnati uudset rahvuslikku kooliloomingut- Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule- mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. · 1943. aastal hakkas ta Tallinna Konservatooriumis orelit õppima. · 1948. aastal pidi ta aga oma erialast loobuma, kuna konservatooriumis oreliklass suleti, sest see oli liiga palju seotud kirikuga. · Ta proovis ka koorijuhi ametit, aga see talle ei sobinud. · 1950. aastal hakkas ta õppima heliloomingut, esmalt Tallinna Konsernatooriumis , kus õpetas teda Villem Kapp ja järgmisest aastast aga Moskva konservatooriumis. · Paljug heliteosed olid keelatud, samas aga olid noodid raamatukogus saadaval ning eb...
2. Foneetika kui teadusharu puutepunktid : · füüsika (akustika) · patoloogia ( hääldus- kuuldeorganite vead) · füsialoogid ( häälikute moodustus) · psühholoogia ( häälikute vastuvõtt) · laulmine · retoorika Häälikusüsteemi jagunemine : · Konsonandid : kaashäälikud tagavad sujuvuse ja rütmi · vokaalid : täishäälikud tagavad kõlavuse, lihtsaimas vokaalsüsteemis i,a,u Läänemeresoome keeled : eesti,liivi,vadja, soome, karjala, vepsa, isuri keeled. kõrged ette - ü,i kõrged taha - õ ,u Praktika: 1. Vokaalide trapetsi keskkõrged ette - ö ,e keskõrged taha - o tundmine, helitud häälikud ette - ä taha madalad - a 2
Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abiga alistatakse ka Jugoslaavia. 1941:
Pika tee tõttu ei ole rahvad võtnud vaevaks sõita oma sugulaste juurde juba sajandeid. Olen kuulnud siiski ka ütlust, et mida kaugemal elavad sugulased, seda parem on läbisaamine nendega. Mingi tõetera selles kindlasti leidub. Väikerahvastele luuakse illusioone omariiklusest. Vene Föderatsiooni all eksisteerivad mitmed meie sugulasrahvaste niinimetatud vabariigid või autonoomsed piirkonnad: Mari, Komi, Karjala, Udmurdi jne. Iseseisvast riigihaldusest ei saa siiski juttugi olla, sest kohalik kuulub ikka enamasti venelastele, keda pigem ei huvita kohaliku vähemusrahvuse huvid oma kultuuri ja elu arendamiseks. Seetõttu on nendes piirkondades domineerivaimaks rahvuseks kujunenud venelased ehk vähemalt 50% rahvastikust moodustavad venelased. Nimetusest tekkiv arusaamine pole seega alati tõde vaid pettekujutelm. Globaliseeruv maailm on andnud rahvastele siiski võimalusi luua paremaid sidemeid
Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu) Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948. aastal aga Tallinna konservatooriumi oreliklass suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga. Seetõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud....
Fjordrannik rannikutüüp, mis on kaljuline. Iseloomulikuks on kitsad, järsud ja kõrged kaldad, mis ulatuvad alla maismaasse. Fjordrannikul kujundavad suure energiaga maabuvad lained kivimeid. Laguunrannik laugranniku tüüp, kus kõik lahed on avamerest põiksäärtega eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi!
- vilgas, kumada, pertsima, tulitama, jaunis, veenma, roim, nördima, rüve, ese, uje, naasma, nentima, muie, meenuma, sulg, siia, röögatama, neim (kättemaks), segment, albama (tähelepanu jälgima), rõet (tapalava), rünu (taga rääkima), õõv (õõvastama), ürm (õnnetusjuhtum), Johann Voldemar Veski: - paduvihm, roie, liiges, lõik, konnakulles Dialektismid: murdesõnad Etümoloogia: teadus sõnade päritolust Sugulaskeeled: soome, liivi, vadja, isuri, karjala Sõnad: - abrivalentne - paraboolne - advekaante - troska: voorimehesõiduk - füüsikus: arst - kilter: töö ülevaataja mõisas - parmas: lõigatud vilja sületäis - tünder: suur tünn - meigas: kaelustuvi - filisterlik: väikekodanik - suspendeerima: edasi lükkama - rustikaalne: robustne - kriska: siibri aset täitev kaan ahjulõõris - fopaat: väärsamm - eklektika: eri teooriatest kokkupandud - segment: kõik - patsifism: rahupooldaja
Pentti Saarikoski (1937—1983) luuletaha • aktiivne kommunist, aga Etuskuntasse ei saanud • luulekogu "Mitä tapahtuu todella? Hannu Salama (s. 1936) • Siinä näkijä, missä tekijä 70ndad isot sarjat, aga kirjandus justkui väsis ära, kirjutati linnaelust ilustamata, Eeva Joenpelto (1921—2004)- Lohja sarjad, sai ka 1994 Finlandia auhinna Heikki Turunen (s. 1945) • Simpaattaja, Joensuun Elli Kerttu-Kaarina Suosalmi- Tapmere romaanis Eeva Kilpi - Karjala teemad, naiselik erootika ja looduse kirjeldused “Tamara” Kalle Päätalo 1919-2001 • 39 suurt romaani, elu ajal müünud 3 milj raamatut, kirjutas oma elust nt metsa ja ehitustöödest, aga kriitikud teda ei armastanu 80ndad postmodernismi • persoonalliset kirjailijat • postmodernismin tapaan eri tyylilajien sekoittaminen • ironian ja huumorin käyttö • ahdistavan maailman kuvaukset • liikkuminen todellisen ja harhamaailman rajamailla
2) Hitler soovis kommunismi eksportida. 7. Teise maailmasõja algus: Saksamaa ja NSV Liidu sõjategevus 1939.-1940. Kuidas käitusid mõlemad riigid vallutatud aladel? 1939. 1941.aastatel olid Saksamaa ja NSV Liit vallutanud järgmised alad : 1) Saksamaa : Poola, Norra, Taani, Belgia, Hollandi, Luxenburg, Põhja Prantsusmaa, Kreeka ja Jugoslaavia. 2) NSV Liit : Karjala, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Bessaraabia. Saksamaa lasi hukata juute koonduslaagrites, umbes 12 miljonit inimest hukati. ( Ka slaavlasi ja mustlasti ). Laastati ka juutide ärisid. NSV Liit lasi hukata 20 000 Poola ohvitseri, seda ei tunnistata tänapäevani. 14. juunil 1941. aastal toimus küüditamine. 8. Talvesõda: dateeri, sõja põhjused ja tulemused. 1939. 1940.aastal toimus Soomes Talvesõda. Sõja põhjuseks oli see, et NSV Liit
kaasas enda kabinetti ka mõningaid Pätsile seni oponeerinud tegelasi ning püüti saavutada rahvuslikku üksmeelt, kuigi demokraatia taastamiseni siiski ei jõutud. Soome talvesõda 1939. aasta oktoobris esitas Stalin Soomele nõudmise sõlmida Soome ja N. Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt. Soomele esitatud nõuded olid üsnagi kaugeleulatuvad. Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli Soome lahe
soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalind asendati hiljem jumalatega, müüt on sarnane, kõikjal vesi, jumal otsustab maa luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua, millest hakkab maa kasvama. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid, samuti vastandlikud tegelased: hea-halb, Jen-Omöl, Jumal-Saaatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Sarnanevad: kõigis lind muneb muna, millest algab maailma loomine Erinevused: Eestis pesapaigaks koppel ja põõsad, Karjala lauludes meres ujuva Väinämöise veest väljaulatuv põlv Regilaulud läänemeresoome rahvaste folklooris · Regivärsilised laulud tuntud karjalastel, soomlastel, isuritel, vadjalastel ja eestlastel (pole vepslastel ja liivlastel); regivärss ka loitsudes, vanasõnades, mõistatustes; · eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul (< sm
Isasurvad on rippuvad, 58 cm pikad ja tekivad juba sügisel. Arukask õitseb mais. Ta on tuultolmleja. Arukase vili on väike veidi pikliku kujuga kahe laia tiivaga pähklike. Seemned valmivad juuli lõpus või augustis. Nad on kollakaspruunid, veidi läikivad. Sügisel võivad need tuule abil lennata päris kaugele. Kasutamine Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-, mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni. Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral. Koort kasutatakse naha parkimisel. Mahl on suhkru- ja vitamiinirikas. Haljastuses kasutatakse lisaks harilikule mitmeid dekoratiivseid vorme. Okstest tehakse luudasid, saunavihtu ja kauneid munapühade linnupesi
MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigid, soome, lääne- poola) 2 MS algas 1. sept 1939:kui Saksamaa tungis sisse Poolasse. Talvesõda: MRP realiseerimine Soome suhtes.1939. nov. soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid jäädi ilma Karjala maakitsusest. Saksamaa vallutused 1940 euroopas:Norra, Taani, Luksenburg, Belgia, Holland, pool Prantsusmaast, Kreeka, Jugoslaavia. Kolmikpakt:Saksamaa, Jaapan, Itaalia. 1940 sügisel Berliinis, kohustas liitlasi üksteist sõjaliselt aitama. NSV vs Saksamaa:22 juuli 1941 Venemaal nim. suureks isamaasõjaks. Saksa väed jõudsid Moskva alla, kust sundisid venelased taganema. Hõivati ka suurem osa Venemaa vallutustest (nt. baltiriigid). Barbossa plaan: 1940
koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Oma kooriloomingu ja aastakümneid väldanud regilaulu tuvustava tegevuse kaudu on ta suutnud ellu äratada juba hääbuma hakkava vana rahvalaulu traditsiooni ning muuta selle paljudele eestlastele taas igapäevaseks ja mõsitetavaks. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormise varases loomingus pole koorimuusikal nii suurt osa kui hiljem. Seevastu on seal mitmeid traditsioonilisi zanre, mille poole Tormis hiljem pole enam pöördunud, nagu kantaadid ("Kalevipoeg", 1955), prelüüdid ja fuugad klaverile (1958). Hiidtsükli "Eesti kalendrilaulud" aluseks on kalendritähtpäevadega seotud tavandilaulud. Tsükkel koosneb viiest alltsüklist "Mardilaulud", "Kadrilaulud", "Vastlalaulud", "Kiigelauliud" ning "Jaanilaulud"
Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. 1.1Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, kes oli vallutanud Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Ojamaa ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele
1939 1.september Saksa väeosad tungivad üle Poola piiri 3.september Poola liitlased Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17.september NSV Liit okupeerib Poola idaala. 30.november Punaarmee ründab Soomet (Talvesõda) 1940 12.märts Soome ja NSV Liit sõlmivad rahu, Soome loovutab Karjala kannasse. 9.aprill Saksamaa vallutab Taani ja Norra, Taani kapituleerub. 10.mai Saksa väeosad tungivad Luxemburgi, Belgiasse ja Hollandisse. Winston Churchill saab Suurbritannia pea- ja sõjaministriks. 15.mai Holland kapituleerub 28.mai Belgia kapituleerub 29.mai- 3.juuni Britid, prantslased ja belglased evakueerivad väeosade isikkoosseisu Prantsusmaalt Suurbritanniasse (Dunkerque'i operatsioon). 10.juuni Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja 14
väejuht Suvorov, kes aga ei tulnud , kuna ta ei tahtnud talupoegi tappa. Pugatsov sai lüüa teiselt talupojalt, nimelt võitis teda Riisipere mõisa toapoisist Katariina II voodi kaudu Vene kindraliks tõusnud Johann von Michelsohnen. Katariina tiitel ,,Katariina Teine, Venemaa, Moskva, Vladimiri, Novgorodi keisrinna ja isevalitseja, Kaasani, Astrahani, Siberi, Hersoni-Tauria keisrinna, Pihkva valitsejanna ja Smolenski suurvürstinna, Eestimaa, Liivimaa, Karjala, Tveri, Jurgorodi, Permi, Vjatka, Bulgaaria ja teiste vürstinna, Novagorodi ja Alammaade, Tsernigovi, Rjazani, Polotski, Rostovi, Jaroslavli, Beloozjorski, Udorski, Obdorski, Konda, Vitebski, Mstislavski valitsejanna ja suurvürstinna ja kõigi põhjamaade ja Iverskaja , Kartaalia ja Gruusia keisrite ja Kabardiiniamaa, Tserkassia ja mägivürstide käsutaja ja nende pärilik valitsejanna ning valdaja" Surm Poolast sai Katariina saagiks ka Poola kunigatrooni, millest ta lasknud teha
inimest Eestis ja 160 000 mujal maailmas. Võõrkeelena kõneles 2012. aasta seisuga eesti keelt 168 000 inimest. Eesti keele sugulaskeeled 18. ja 19.sajandil tegid keeleteadlased kindlaks, et eesti keel kuulub Uuraali keelte hulka.. Ungari keeel on kõige suuremaarvulisem suguluskeel. Ungari keele kõnelejaid on 14,5 miljonit. Eesti keele kõige lähemad sugulased on Vadja kee Liivi keel Karjala keel Vepsa keel Isuri keel Soome keel Eesti keele omapära Eesti keele omased jooned Eesti keeles ei ole eraldi tuleviku vorme tulevikule osutamiseks kasutame ajamäärusi Eesti keeles ei ole nais-ja meessoo kohta erinevat asesõna 3väldet 14käänet Liitsõnade rohkus Tagasõnad Käänamine Eesti kirjakeele sünd 13.sajand-esimesed kirjalikud ülestähendused eesti keele kohta 16
Temaga seotud runodes on samanistlikke elemente ja motiive ilmutuskirjandusest;sarnasusi skand. Armasusjumala Baldr'iga. Lemmikäineni surmas nähtud jälgi egiptuse Osirise müüdist. Kullervo:Kulta'kuld,kallim'.Lauludes on teda peetud Kalevipojaks,st hiiuks(noorena väga tugev);kajastub vaen kahe klanni vahel. 48. Too esile vähemalt kolm samanistlikku motiivi/süzeed eeposes "Kalevala". Väinamöinen kui saaman, mitte mõõgakangelane.Arktilise samanismi substraat soome ja karjala pärimuses. N Väinamöise ja Joukahaise võistlualumine(samaanide duell);Väinamöise retk allmaailma teadmiste saamiseks ning minek 'proto-samaani'' Antero Vipuse sisse.Lemminkäise retk allmaailma.Lemminkäise surm ja elluäratamine. 49. Arutle [M. Kuusi artiklile toetudes] vähemalt kolme erinevate Sampo tõlgenduste üle. Missuguseid paralleele Sampole leidub teiste rahvaste mütoloogiates? 50. Missugused etümoloogiaid on esitatud kuningas Oidipuse nime seletamisel?
12 8 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 9 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt
* Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 a. novembris süüdistas NSV Liit Soomet selles, et tolle suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogude vägesid. *Tulemused: 1940.aasta 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama mitmeid alasid aga siiski tundsid Soomlased end võitjatena. *alguse ja lõpuaeg 1939.aasta novembrist 1940.a 12.märtsini. Jätkusõda: *aeg 25.juuni 1941 *algussündmus Nõuk. Lennukid alustasid Soome linnade pommitamist. *mida soome saavutas Vallutas tagasi Karjala maakitsuse aga kaotati need taas. *tulemused Sõlmiti vaherahu 19.septembril 1944. 1940 aasta kevadel vallutas Saksamaa järjest Norra, Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi ning ründas Prantsusmaad. 5. juunil 1940 okupeeris Nõuk. Liit eesti, Läti ja Leedu. 6.Juunil 1940 sõlmisid Prantsusmaa ja Saksamaa vaherahu millega suur osa Prantsusmaast sh. Pariis läks Saksa okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunaosas pandi ametisse Saksa sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased
12 DEMOGRAAFIA Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled. 1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi sisserändajaid. 13 KEEL Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus. Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt
TALVESÕDA(nov1939- 12.03.1940). Põhjused: kuna esialgselt kuulus Soome Vnm-le, siis otsustas Vnm seda tagasi vallutada. Esitas Soomele karmid nõudmised, viimane lükkas need tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 nov süüdistas NSVL Soomet NSVL vägede tulistamises. Tulemused: 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu: Soome pidi loovutama mitmeid alasid, aga siiski tundsid end võitjatena. JÄTKUSÕDA(25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallitas tagasi Karjala, kuid kaotas uuesti selle; vaherahu 19.09.1944.1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad. 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. ,,Iseseisvas" lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle. 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu
Lugeda sissejuhatust! Vahele jätame muusika, kunsti, teatri jne. Lõunahõimud Liivi Tundmatu hõim liivi Lõuna-Eesti eesti Põhja-Eesti vadja Põhjahõimud Lääne-Soome soome Muinas-Karjala Ida-Soome karjala Vepsa Karjala isuri vepsa IIa tuhat eKr Kultuuri vanimad jäljed on koopamaalingud, mis on u. 40 000 a vanad. Piktograafid ehk koopamaalingud- sm k kalliotaide, luolamaalaus, kalliomaalaaukset ing k rock paintings Soomes on leitud kaljumaalinguid ja petroglüüfe ehk kaljuraiendeid. Olulised on nt Äänisääres
Septembri lõpuks oli asi otsustatud ning poolakatel tuli alla anda.NSV Liidu ja Saksamaa vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping, millega Poola riik kaotati, selle alada jagati Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ninh Leedu anti NSV Liidu mõjusfääri. 4.LÄÄNERINNE- SÕDA EUROOPAS 1939-1940 1939.a lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu(Talvesõda). Soomlastel õnnestus küll säilitada iseseisvus,kuid pärast kolmekuulist sõda pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse. 1940. a-l okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia.Need alad liideti samuti NSVL-ga. 1940 kevadel vallutas Saksa armee ära Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi.Seejärel võtsid sakslased ette Prantsusmaa ning Itaalia astus Saksamaa poolel sõtta. 1941.a suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki,kus kehtestati range okupatsioonireziim. 5.NSVL- SAKSA SÕDA 1941-1945
NSV Liit otsis põhjusi, et Soomet rünnata.30.nov.1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri,algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele tugevat vastupanu. Punaarmee ei suutnud läbi tungida Mannerheimi liinist.Mitmed Nõukog. üksused hävitati.Punaarmee tõi juurde lisajõude ning murdis läbi Mannerheimi liini.Soome jätkas vastuipanu.Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma.12.märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu.Soomel tuli loobuda Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas,iseseisvus jäi püsima.Balti riigid ja NSV Liit 1939-1940. Baaside lepingute järel üritasid Balti riigid teha kõik nende täitmiseks. Talvesõja algul kasut.Punaarmee Eestis asuvaid lennuväebaase lepinguväliselt Soome ründamiseks. Avalikult toetas Eesti Soomet, ametlikult rõhutas Eesti neutraalsust. Sajad eestlased põgenesid Soome,et vabatahtlikult Soome armeega liituda, või koguda varustust Soome sõjaväele.1940 a. kevadel hakkasid
Paleoliitikumi kunst Inimeste eellasel arenenud sääreluud, kolju(liigendatud) - 4 at. eKr Egiptuses koos riikluse ja linnadega. paleoliitikum 2 milj. a tagasi u. 10 000 eKr hakkab Euroopas jääkilp sulama. Kaljumaalingud Lääne-Austraalias primitiivsed looma- ja inimfiguurid. Lääne-Euroopas Püreneede mäestike lähiümbrus koopamaalid. Hispaania ja Prantsusmaa piiril. Kujutatud on põhjapõtru, mammuteid, ninasarvikuid, 30 000 a vanad. Kunsti tekkimine. Paleoliitikum 30 000 40 000 a vanad kivist ja luust loomakujukesed. Suuremad kujud savist, leitud purunenuna. Vahemere kallastelt on leitud teokarpe, augud sees u 40 000 a vanad, kasutati ehetena. Samuti on leitud omapäraseid inimest kujutavaid kujukesi, näiteks Willendorfi Veenus rõhutatud sootunnustega naist kujutav kujuke u 30 000 a vana. Kunsti sünni teooriad: Usundid: maagia(jahi ja viljakusmaagia) Toteism uskumus, et me pärineme loomadest, lindudest. # viljakusmaagia ...
okt Jaapani Normandiasse. blokaad laevastik saab Leyte Avatakse teine rinne 9. märts Punaarmee pommitab merelahingus lüüa USA, Suurbritannia ja Tallinnat Kanada vägede poolt juunis alustab NSVL Karjala Saksamaa vastu kannasel suurrünnakut 19. aug Pariisi ülestõus 22. juuni NSVL pealtung sakslaste Sakslased okupeerivad tsentri vastu Ungari juuli lõpp ja august Punaarmeed 16 detsember hoitakse Sinimägedes kinni üks Bastogne'i lahing ägedaim lahing Eestimaa pinnal (Saksa poolel ~30 000 eestlast) 1
Bedrich Smetana (1824-1884) *Tsehhi romantik *Musikaalsuse päris isalt *Praha Akadeemiline Gümnaasium *1840 I teosed *1848 avati Prahas muusikakool (algatus) *töötas klaveriõpetajana ja pedagoogina *1856 läks Rootsi *Praha Ajutine teater 1866, töötas dirigendina, lavastati oopereid *1874 süüfilis *suri vaimuhaiglas *Tsehhi rahvusooperi rajaja LOOMING *Tsehhi ajalugu *rahvapärimused (laulud) *6-osaline sümf. poeem ,,Minu kodumaa" (Schubert, Verdi, Wagner) *klaverimuusika *kopeerinud Schumanni ja Liszti *9 ooperit *3 sümfooniat *mõned kammerteosed Antonin Dvorak (1841-1904) *Tsehhi romantik *isa oli kõrtsmik *puutus kokku Tsehhi rahvamuusikaga *tänu vanematele kokkupuude muusikaga *viiul *külakool *Praha konservatoorium *Austria stipendium (Brahms) *reisis (Saksa-, Inglis-, Prantsusmaal) *töötas Pariisi konservatooriumis *1892 kutsuti Ameerikasse New Yorki konservatooriumisse LOOMING *kõik zanrid *eeskujud: Mozart, Beethoven *10 ooperit ...
Vaatamata suurtele ohvrite arvule, kuhu kuulusid ka tsiviilelanikud, ei toonud sõda õiglast maailmakorda. Teise maailmasõja tagajärjeks oli esialgu Euroopa ning seejärel kogu maailma lõhestumine ning külma sõja algus. 5. Eesti II maailmasõjas: Eesti Vabariik oli Teises maailmasõjas erapooletu, kuid sellest hoolimata peeti Eesti pinnal lahinguid ning Eesti kodanikud võitlesid Saksamaa, Soome ja Nõukogude vägedes Idarindel ja Karjala rindel. Tulemuseks oli Saksa okupatsioon (19411944) II Nõukogude okupatsioon (19441991) 24.veebruar 1918 - EV iseseisvuse väljakuulutamine 28. november 1918 - 2.veebruar 1920 - Vabadussõda 2.veebruar 1920 - Tartu rahu 1.detsember 1924 - kommunistide riigipöördekatse Tallinnas 12.märts 1934 - K. Pätsi riigipööre ja "vaikiva ajastu algus" 23.august 1939 - MRP sõlmimine 28.september 1939 - baaside lepingu sõlmimine 17.juuni 1940 - Nõukogude okupatsiooni algus 6
Teine maalimasõda algas 1.sept. 1939. Saksamaa tungis Poolasse 3.sept kuulutasid ka Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. sept. Sisenes ka NSVL Poolasse. Kuu lõpuks oli Poola vallutatud ja riik jaotatud Saksamaa ning NSV Liidu vahel. NSVL ja Saksamaa sõlmisid sõprus- ja piirilepingu Sõjategevuse laienemine 1939 novembri lõpus alustas NSVL sõda Soome vastu. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Soomlastel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidid loovutama Karjala maakitsuse peale kolmekuulist sõda. 1940 okupeeris NSVL ka Baltimaad ja võttis Rumeenialt ära Bessaraabia. 1940. aasta kevadel alustas ka Saksamaa uuesti sõjategevust. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holllad. Seejärel alustati pealetungi Prantsusmaale. Nüüd alustas Saksamaa pool sõtta ka Itaalia. 22. juunil 1940 kirjutati Compiegne'i metsas alla Saksa-Prantsuse vaherahule. Prantsusmaa oli alistatud. Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de
varem peeti selle ajastu alguseks enamasti Lääne-Rooma riigi lõppu 476, tänapäeval pigem hilisantiiki 6. sajandil. Millal ja kus olid vanimad asulapaigad Eesti alal:Palli asula 11 000 a.t, Kunda lammasmäe ~10 000a.t Inimränded ja eesti rahva kujunemine: 1100 a.t Kunda kultuuri kandjad, praegune Eesti, Läti, Põhja-Leedu alad ja Venemaa alad Eesti naabruses, samuti Lõuna-Soome. ~5500a.t kammkeraamika kultuuri kandjad, ulatus Põhja-Soomest Lätini ning Läänemere idakaldalt Karjala ja Novgorodimaani, soome-ugrilaste poolt Nöörkeraamika ehk venekirveste ehk sõjakirveste kultuurid levisid Euroopas väga suurel territooriumil Reini jõest Volgani ning Skandinaaviast Sveitsi, Tsehhi ja Dneprini.4500a.t, indo-eurooplaste poolt. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, liivlased, vadjalased, sepslased, iseerid, soomlased, karjalased, mordalased, mardid, komid, ledmurid, samojeedid, mansid, ungarlased, handid.
Kindral Carl Gustav Mannerheim asus organiseerima enamlastevastaseid sõjalisi üksusi ehk valgekaarti ning pani punaväe edasitungi seisma. Aprilli alguses maabus Hanko sadamasse saksa sõjaväeosa Balti diviis 9500 sõdurit von der Goltzi juhtimisel. Aprillis vallutasid sakslased Helsingi ja 1918.a. juunis oli sõjategevus põhiliselt lõppenud. Võrdlemisi julm sõda lõppes kommunistide lüüasaamisega. Siiski kestsid lahingud Soome ja enamliku venemaa vahel Karjala rindel veel mitu aastat. Kuningaks valitud Hesseni prints Friedrich Karl loobus troonist ja Soome riigihoidjaks sai G. Mannerheim. Soome kodusõja tulemuseks oli valgete võit. Sõda süvendas soomlaste omavahelist eraldumist, vene sõjavägi lahkus riigist; saksa hegemoonia kestis kuni 1918.a. detsembrini. Pärast Saksamaa kaotust esimese maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Stahlberg. Soome-vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga 1920.a
samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline Helilooming · Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). · Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti
HÄÄLDUSNIPID I HÄÄLDUSNIPID II HÄÄLDA KÕIK HÄÄLIKUD VÄLJA! “T”, “L”, “N”, “S” TUMEDAD! korkea talo (puhek. korkee talo) KAKS ÜHESUGUST TÄHTE PIKALT! Tallinna, koti, kissa, kassi, tapaan teidät; hän tulee; hyvää päivää sisu, autotalli, katu, kyllä RÕHK ON ALATI 1. SILBIL! “H” SELGELT VÄLJA! musiikki; ammatinvalinnanohjaaja SÕNA LÕPUS TUGEV “T” (mitmus)! harmaa hevonen, kissat; koirat; autot; miehet; naiset; lapset huomenna, hän haluaa 1 2 HÄÄLDUSNIPID III HÄÄLDA KOHANIMESID! I JA III VÄLDE: LAHTI, OULU, LAPPEENRANTA, TULI – TUULI, SAUNAN – SAUNAAN ...
mis sõlmiti 22. augustil. Antud lepingut hoiti saladuses, kuid mingi hetk hakkas info siiski lekkima ning teised riigid said sellest teada. 1.septembril 1939 puhkeski II Maailmasõda, 9 päeva pärast Molotovi-Ribbentropi pakti sõlmismist. Saksamaa tungis Poola aladele ja Venemaa vallutas Poola ida osa. 1939. aasta novemrbis alustas Stalin Talvesõja, kus nad tungisid Soome aladele. Selles suutsid soomlased küll säilitada oma iseseisvust, kuid hiljem pidid nad loovutama NSV Liidule Karjala maakitsuse.1940 aasta juunis, murdis Hitler lepingu Nõukogude Liiduga. Kuigi Stalin teadis, et kunagi see päev tuleb, ei olnud ta selleks siiski valmistunud. Viktor Suvorovi alternatiivne teooria ütleb, et Stalin oli Saksamaa vallutamiseks teinud plaanid juba 30'ndatel, mille järgi antud riiki sissetungida 1941. aasta suvel. Hitler aga ennetas selle plaani tungides Venemaale varem sisse. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidust, sealhulgas ka Baltimaad. Saksa armee jõudis ka
ka Eestis, Rootsis, Norras ja Loode-Venemaal. 4 1. Soome keel Soome keel kuulub soome-ugri keelte läänemeresoome haru põhjarühma (Kaevats & Varrak, 1995, lk 591) (Vaata Lisa 1). Soome keel on üks mõjuvõimsamaid soome-ugri keeli. Sellel on Soomes ja Euroopa Liidus ametliku keele staatus. Seda keelt kõnelevad umbes viis miljonit inimest. Soomes on see riigikeeleks. (Soome, 2017; Kaevats & Varrak, 1995, lk 591). Soome keel on arenenud kahest vanast läänemeresoome hõimumurdest, karjala ja häme. Hiljem on sinna lisandunud eestipärasest soome hõimu murdest. 18. sajandi teisel poolel alanud idasoome elementide tunglus kirjakeelde jõudis kõrgpunkti 19. sajandi esimesel poolel nõndanimetatud murrete lahingu ajajärgul. (Eisen, 2008, lk 123-124) Vanimad üleskirjutised on leitud 13. Sajandi käskkirjades. (Kaevats & Varrak, 1995, lk 592). Vanim säilinud raamat on "Abckiria", mis oli aabits ja katekismus, mille kirjutas Mikael Agricola 1543. aastal
PÕHJASÕDA Sõja põhjused 16. sajandi lõpu ja 17. sajandi vallutuste tõttu oli Rootsi muutunud tõeliseks suurriigiks, vallutades Karjala ja Ingeri (vallutus kinnitati Stolbovo rahuga 1617), Eestimaa, Liivimaa ning Kolmekümneaastases sõjas muuhulgas Lääne-Pommeri, Wismari, Bremeni hertsogiriigi ja Verdeni. Samuti oli Rootsi vallutanud Taani ja Norra maakondi: Taani maakonnad Skåne, Blekinge ja Hallandi (vallutus kinnitati Roskilde rahuga 1658) ning Saaremaa ja Gotlandi ning Norra maakonnad Jämtlandi, Härjedaleni, Trondheimi maakonna ja Bohusläni. Rootsi võidud said võimalikuks tänu sõjaväe heale ettevalmistusele
milline on sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ka ÜRO asutamiskonverentsi aeg ja koht. Talvesõda – Peale MRP pakti sõlmimist esitas NSVL Soomele suured nõudmised: loovutada alasid ning sõlmida vastastikuse abistamise lepingu. Soomlased keeldusid. NSVL proovis veel Soome kohta valetada, kuid alustas siis ise sõda. NSVL heideti RL-st välja. Sõda algas 1939 ning lõppees 1940 Moskvas rahuläbirääkimistega, Soome küll pidi ära andma Karjala ja Viiburi linna, kuid võis ennast võitjana tunda., jätkusõda – 1941-1944 toimunud jätkusõda Soome ja NSVL vahel, tulemuseks jälle Soome iseseisvuse säilimine, kuid nad ei saanud tagasi ka kaotatud alasid. teine rinne – Teherani konverentsil otsustatud, et USA ja SB avavad PR-l teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu Normandias., holokaust – natsionaalsotsialistlikul SM-l ja tema okupeeritud aladel 1933-45
Põhja-Ameerikas elab ka suuri karusid grislisid. Okasmetsad on üldiselt hõredalt asustatud. Karmi kliima tõttu on taigas vähe inimesi. Inimeste peamised tegevusalad taigas on jahindus, kalandus ja puidutööstus. Kohati, kus leidub maavarasid on taimestik hävinud. Taiga loomi Ahm (kaljukass) on kärplaste sugukonda kuuluv kiskjaline. Ahm on kärplaste sugukonna suurim maismaalise eluviisiga loom. Ahmi levila hõlmab osaliselt Skandinaavia, Soome, Karjala ja Venemaa põhjapoolsemad piirkonnad , ka Põhja- Ameerika, enamikus neis piirkondades on tema arvukus väike. Ahme on kohatud väga harva talvel ka Eestis. Ahmid on jässaka ja lühikese kehaga valdavalt karnivoorse eluviisiga loomad. Ahmi karvastik on läikiv, piki külgi kulgevad tuhmkollakad või valged vöödid. Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14
Eestis valmistatakse kooritud spooni ka haavast, mujal ka teistest tiheda ja ühtlase puiduga liikidest. Höövelspoon Höövelspooni kasutatakse kõige rohkem puitplaatide dekoratiivseks pealistamiseks. Seetõttu pööratakse nii puiduliigi kui ka paku lõikesuuna valikul suurt tähelepanu puidu tekstuurile. Kõige ilmekama tekstuuriga on tangentsiaalselt lõigatud spoon. Väga väärtuslikuks hinnatakse muuhulgas juurespooni, pahaspooni, ebakorrapärase süüga puidust (näiteks karjala kasest) tehtud sasisalmilist spooni, puutüve hargnemiskohast lõigatud püramiidspooni, tamme- või plaatani säsikiirespooni. Höövelspooni tehakse tavaliselt niinimetatud vääris puidust kallimatest ja haruldasematest puiduliikidest. Pikkuses sorteeritakse spoonilehed 2,1 kuni 3,0 meetri pikkusteks ukse- ja paneelilehtedeks ning vabas pikkuses mööblispooniks. Höövelspooni laius ulatub 10 kuni 40 sentimeetrini ja pikkus 0,5 kuni 4 meetrini
Kirikust tuuakse õnnistatud liiva, mis pannakse puusärki kaasa või visatakse hauda. Lahkunule pandi vasakusse kätte taskurätik, paremasse paber kirikukirjadega ja küünal. AJALUGU Isurite esivanemad eraldusid karjalastest arvatavasti II aastatuhande algul pKr ning liikusid Karjala kannaselt (võib-olla ka Izora jõgikonnast) läände ja edelasse, vadjalaste asualale, hilisemale Ingerimaale. Ingerimaa kuulus tollal Kiievi Venemaa koosseisu, alates 12. sajandist Novgorodi feodaalvabariiki. Isuri hõimuülikud tegutsesid Novgorodi vasallidena ning venestusid ajapikku. Isurite ja vadjalaste asuala oli sageli Novgorodi ning selle katoliiklike läänenaabrite (Vana-Liivimaa, Rootsi) vahelise sõjategevuse tallermaaks. 1478
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
