Soome Vabariik (0)

Soome vabariik
Mirko Laanekivi
President: Tarja Halonen
Pindala: 337 010 km2
Rahvaarv: 5 142 000
Pealinn: Helsingi
Keeled: soome, rootsi
Rahaühik: euro
Rahvastiku tihedus: 17,1 inimest ruutkilomeetri kohta
Ajavöönd: Ida-Euroopa aeg
Loodus
Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome
territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.
Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve
(pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart.
Kliima
Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima
suhteliselt pehme. Põhja-Soomes, eriti Lapimaa läänis on
lähisarktiline kliima, mida iseloomustavad külmad talved ja üsnagi
soojad suved.
Kuna veerand Soome alast asub põhjapolaarjoone taga, võib
esineda kesköist valgust - mida enam põhjas, seda rohkem päevi
kestab valgustatud periood. Soome põhjapoolseimas tipus ei looju
päike suvel 73 päeva ning ei tõuse talvel üldse 51 päeva.
Majandus
Minevikus määrasid Soome majandussuhted ja -poliitika üritused mitte provotseerida
Vene impeeriumit või Nõukogude Liitu. Kuigi võimas naaberriik piiras mõneti
majanduse arengut, sai Soomest lõpuks maailma üks globaliseeritum riik.
Juba aastakümneid on Soome olnud vaba turumajandusega tööstusriik, mille
rahvuslik kogutoodang elaniku kohta on samal tasemel näiteks Rootsi, Suurbritannia,
Prantsusmaa ja Saksamaaga. Tähtsaimad majandusharud on puidu- ja
metallitööstus, tehnika, telekommunikatsioon ja elektriseadmed. Kaubavahetusel on
tähtis koht ja eksport moodustab umbes kolmandiku SKT-st. Põhjamaise kliima tõttu
on põllumajanduslik areng piiratud. Maaelanikkond leiab tööd metsanduses.
Soome oli üks 11-st riigist, mis liitusid eurotsooniga 1. jaanuaril 1999. aastal. Endine
rahaühik mark (FIM) asendati täielikult euroga 2002. aasta alguseks.
Soome tunnistati kõige kompetentsivõimelisemaks riigiks kolm aastat järjest (2003-
2005). Viimastel aastatel on rõhk olnud uuringutel ja toodete arendamisel, eriti
infotehnoloogial.
Demograafia
Soomes on umbes 5,2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks
asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. See teeb
Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe hõredamalt asustatud
riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome
lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad
linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.
Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt
ümber asuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt
Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled.
1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu pagulasi ja teisi
sisserändajaid.
Keel
Enamik soomlasi (91,5%) räägib emakeelena soome keelt,
suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5,5%). Riigi põhjaosas
räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele
staatus.
Enamus soomlasi oskab ka inglise keelt. Tavapärasteks
oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, vähem
osatakse eesti, vene ja norra keelt.
Sisserändajad moodustavad 3% elanikkonnast. Suurimad rühmad
on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja mitmete endise
Jugoslaavia rahvaste esindajad. On ka inglise ja tatari keelt
rääkivaid vähemusi.
Soome lipp ja vapp
Kasutatud kirjandus:
Vikipeedia
http://et.wikipedia.org/wiki/Soome
Miksike
http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/so
Tänan kuulamast !!!