Veljo Tormis looming (1)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

6

docx

Veljo Tormis

Keila Kool Referaat Veljo Tormis Koostas :Jaana Põllu 12 D klass 2010 Sisukord · Elulugu · Looming · Tunnustused · Tsüklid · Kasutatud materjal Veljo Tormis  Elulugu Veljo Tormis (sündinud 7.augustil 1930 Kuusalus Harjumaal) .Helilooja,peamiselt koorikomponist,kogu maailmas üks huvitamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. . Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule .Kasutanud palju nii eesti kui teiste,peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori.Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas.Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu

Muusika

3

doc

Veljo Tormis - lühireferaat

VELJO TORMIS Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule, mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima, 5a pärast Tallinna konservatooriumi oreliklass aga suleti. Põhjuseks oli selle liigne seotus kirikuga, mistõttu pidi Tormis oma erialast loobuma. Ta proovis ka koorijuhtimise alal, ent see talle ei sobinud. 1950. aastal hakkas Tormis õppima heliloomingut, esmalt Tallinna konservatooriumis Villem Kapi juures, aasta hiljem aga Moskva konservatooriumis. Ka 1950. aastate alguse Moskva konservatooriumis valitses tugev ideoloogiline surve

Muusikaajalugu

6

doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat  Sisukord Elulugu 3 Looming 5 Kasutatud kirjandus 6 2  Elulugu Helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud 7.08.1930. aastal Kuusalus ja üles kasvanud Vana- Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut - Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule - mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad. 1943. aastal hakkas Tormis Tallinnas orelit õppima. 1948

Muusika

7

doc

Veljo Tormis

Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 1942­1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950­ 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja

Muusika

5

docx

Veljo Tormis

VELJO TORMIS Referaat 2012 SISSEJUHATUS Veljo Tormis on üks Eesti suuremaid heliloojaid. Ta on meie silmapaistvamaid ja omalaadsemaid koorikomponiste. Eesti muusikasse tõi uue ajajärgu 1930. aastatel sündinud põlvkond (Eino Tamberg, Jaan Rääts, Arvo Pärt, Jaan Koha, Veljo Tormis jt). Eelkõige tähendas uus eemaldumist sõjajärgsest rahvusromantilisest helikeelest ja pöördumist muusikamaailmas juba levinud suundade poole. ELULUGU Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930 Kuusalu vallas ja üles kasvanus Vana- Vigalas. 1942. aastal alustas Tormis Tallinna konservatooriumis August Toppmani klassis oreli õppimist. 1950. aastal hakkas Tormis õppima Villem Kapi juures kompositsiooni. 1951. aastast tudeeris helilooja Moskva Konservatooriumis

Muusika

7

pptx

Veljo Tormis

Aru külas, Kuusalu lähedal Harjumaal. · Eesti helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20.sajandi II poolel. Kasutanud palju nii eesti kui ka teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. · Aastatel 1942­1943 võttis ta August Topmanilt orelitunde · 1943­1944 õppis ta Topmani juures orelit Tallinna Konservatooriumis. · Kui konservatooriumi keskastmest sai 1944. aastal Tallinna Muusikakool, jätkas Tormis oreliõpinguid seal Salme Krulli klassis. Ta oli 1947. aastal üks selle kooli üks esimestest lõpetajatest. · 1949. aastal hakkas ta samas koolis õppima koorijuhtimist. See talle ei sobinud ning järgmisel aastal vahetas ta eriala heliloomingu vastu, õpetajaks Villem Kapp. · 1951­1956 õppis Tormis Vissarion Sebalini juures kompositsiooni. Sebalini soovitusel hakkas Tormis uurima eesti rahvaviise ning tema eeskujuks sai samal ajal Moskvas õppinud Ester Mägi.

Muusika

22

doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn  Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis........................................................................................................

Muusika

2

doc

Eesti heliloojate V põlvkond

Eesti heliloojate V põlvkond Eesti muusika tõusuperiood algas pärast Stalini surma 1950. aastate teisel poolel. Ideoloogiline surve muusikale, nagu muudele valdkondadele hakkas järk-järgult nõrgenema. Sel ajal astus esile uus eesti heliloojate põlvkond. Selle tuumiku moodustasid Eino Tamberg, Veljo Tormis, Jaan Rääts, alles üliõpilane, kuid tänapäeval väga kuulus Arvo Pärt. Uue põlvkonna uhkeks läbimurdeteoseks sai Tambergi rütmierk Concerto grosso (1956). Järk- järgult võeti kasutusele mitmed 20. sajandi kompositsioonitehnikad, mis olid Eestis siiani olnud kas tundmatud või lausa keelatud. Aegamisi hakkasid siia siiski jõudma uue muusika noodid ja salvestused, 1960. aastail tekkis juba ka vahetuid kokkupuuteid lääne avangardi heliloojatega. Veljo Tormis (7.08.1930 Kuusalu)

Muusikud

Kommentaarid (1)