omakorda maakondadeks; 14.12.12 2 Kreeka köök Toitude eripära: üsna tervislikud toidud toorõli, mis pressitakse värsketest oliividest toidud on värvikirevad ja aromaatsed eeskätt kasutatakse kergelt kättesaadavaid kohalikke produkte leiba, küpsetisi, makaronitooteid, värskeid puu- ja juurvilju, kala ja oliivõli Käiku lähevad peaaegu kõik kohalikud loomaliigid, kusjuures paljude retseptide koostisse kuulub ka sisikond. Kasutatakse ka palju hapupiimatooteid 14.12.12 3 Kreeka köök Või on asendatud oliivõliga, mis annab vahemeremaade toitudele iseloomuliku aroomi;
VarioCooking Center 311+ VarioCooking Center 311+ · Frima ühepanniga mudel 1, rõhkküpsetud reziimiga. 150 liitri mahutavusega. · Mõõtmed: 1535 (laius) x 914 (pikkus) x 1100 (kõrgus)mm. · Võimsus: 45 kW 3N (faasiline) AC (vahelduvvool) 400 v (volti). Kirjeldus: VarioCooking Center 112+ · Küpsetamis- ja praadimiskeskus kahe panniga, mida saab eraldi kasutada, et automaatselt küpsetada · Liha, praetud tooteid, munatooteid, kala, piimatooteid ja kõrvalroogasid. · Multifunktsionaalne küpsetusseade kahe panniga, mida saab kasutada teineteisest eraldi, peaaegu kõikide toitude valmistamise meetoditega · Kasutatakse restorani köökides VarioCooking Center 112+ · Sobib keetmiseks, röstimiseks (VarioPan) ja friteerimiseks · Rõhkküpsetus (kontrollides rõhku ja kuumust optimaalseks vee ja energia säästmiseks) · Temperatuuri skaala: 30-250°C VarioCooking Control reziim
Soome köök on tihedalt seotud Soome toiduvalmistamise traditsioonidega ning seda iseloomustab suur kala ja liha osakaal, ehedate komponentide kasutamine ja tagasihoidlik maitsestamine. Soome toiduvalmistamist on palju mõjutanud Rootsi köök ja sellesse on tihedalt põimunud Karjala ning Lapimaa toidud. Soome toitude hulgas leiab arvukalt ka Eesti köögis tuntud roogasid. Soome kliimast tingituna on sealses köögis tähtsat rolli mänginud kartul, teraviljatoidud, liha, kala (eriti lõhe, merisiig ja ahven), piimatooted ja metsamarjad ning seened. Palju on Soome köögis saiade ning kookide retsepte ning osaliselt Rootsi mõjul on levinud ka kõikvõimalikud kuivad leivad. Toitude valmistamises ja lauale andmises on soomlased praktilised ja lihtsad, kuid äärmiselt puhta ja kauni joonega. Toiduaineid segatakse omavahel vähe, toiduainete maitset ning toiteväärtust säilitatakse otstarbekate töövõtete ja vahendite abil.
• Toidud asetatakse nii, et on selgelt näha, millistest toiduainetest need koosnevad. • Toiduained ei segata palju, vaid kasutatakse eri liikidena. • Piima ja koort tarvitatakse ainult rõõsalt, hapendamata. Söögikorrad • Prantsusmaal on päevas kaks tähtsamat söögikorda: • kell 13.30–14.00 antav eine (déjeuner) • kell 17.00–18.00 lõuna (diner). Millest koosneb eine • Väikesed külmad suupisted (hors d´oeuvres) – võileivakesed, salatid, marineeritud kala, täidetud aedvili vms, tavaliselt 3–4 liiki. Sageli antakse lauale igale inimesele eraldi asetatud toidurühmakesena. • Munatoit – omlett, munad vormikestes, keedetud munad kastmes. • Kalatoit – väikeste tükkidena keedetud või praetud, kastmes vms. • Soe või külm lihatoit (entrée) vastava kastmega. • Aedviljatoit (légume) – soojad herned, aedoad, lillkapsas, artisokk. Võib olla üleküpsetatud (gratin).
Keha on hõbeläikeline, ja selg tume sinakas- roheline Teda tarvitatakse toiduks värskelt, suitsutatult ja konserveeritult KILU Kilu on kuni 14 cm pikk Elab Läänemeres kõikjal On räime sarnane, kuid väiksem Veedab terve oma elu avamerel Kilud koonudvad pavedesse Kilust toituvad röövkalad, hülged ja merelinnud Ta on väike saleda kehakujuga sinikas- rohelise seljaga hõbedane kala Temast tehakse konserve ja vürtsikilu TURSK Täiskasvanult 40-60 cm pikkune Elab Läänemere kesk- ja lõunaosas Elab parvedes Elab merepõhja lähedal Tursasaak on kõikuv On röövtoiduline: sööb peamiselt räime, kilu ja ka lesta Ruljas keha, mis on enamasti hallikas või pruunikas Tursa maks on väga väärtuslik kuna see sisaldab A- ja D-vitamiini Sellest tehakse kalamaksaõli
mõisa peahoone) Tallihoone rent Tallihoone rendihind 640€ Tallihoone saalis on atraktiivsed mängulised tegevused: Labürint, piljard, õuhoki, lasermäng ja kostüümide tuba.Avatud on ka mudilaste ala: Pallimeri, ronimisala, TV-multikad ja mänguasjad Pulmamenüü Pulmamenüü hind sõltub inimeste hulgast, kutsutud on 55 inimest. Külmad söögid/ Salatid ● Kartulisalat ● Rosolje ● Riisi-Tuunikala salat ● Singi-Hiinakapsa salat ● Toorsalat Kalaroad ● Kala punases marinaadis ● Kala taignas, külma tatari kastmega ● Heeringas hapukoorega Suupisted ● Tortillad (singi, lõhe, suitsukana, suitsukala täidisega) ● Singirullid juustutäidisega ● Täidetud tomatid (tursamaksa, seenesalatiga, toorjuustukreemiga) ● Rulaad sealihast Pulmatort Kaal 15 kg Summa 199.9€ Kõikidele külalistele ettenähtud soe söök Mõisahärra kõhutäis (pikitud sealiha porgandi ja mustade ploomidega
siseelunditessesubproduktidesse. Dioksiinid tavaliselt otse õhust inimesteni ei jõua. Esmalt peavad nad sadenema põldudele, kust kariloomad nad koos taimedega nahka panevad. Dioksiinid ei lahustu vees, kuid see-eest seonduvad väga püsivalt rasvadega. Seega kogunevad nad loomade ja kodulindude rasvas. Nende loomade liha ja piima kaudu saabki inimene enamiku dioksiine. Vihmaveega voolab mürk jõgedesse ja järvedesse, kust koguneb kaladesse. Dioksiinidest reostatud veekogude kala on eriti ohtlik. Kord meie kehasse sattunud, jäävad dioksiinid aastakümneks rasvkoesse. Dioksiini kogunemine meie kehasse algab juba emaüsas. Edasi saab laps dioksiine rinnapiimaga. Imikuea lõpuks oleme endasse kogunud kümnendiku oma elu dioksiini-laadungist. Mida võivad dioksiinid põhjustada? Dioksiinid võivad tekitada: immuunsüsteemi kahjustuse (eriti laste puhul) maksa, neeru ja seedetrakti kahjustusi iseeneslikke aborte
puuvilju. Loomadest kasvatatakse veiseid, lambaid ja sigu, Prantsusmaa on ka suur meiereisaaduste tootja. Aastas saab ühe saagi. Põllumajandust toetatakse mitmesuguste toetustega. Põllumajandusliku tootmise vormiks on suurtalud ja istandused. Talunikud on ühinenud kooperatiividesse. Peamised ekspordiartiklid olid alkohol ja muud joogid, teravili ja jahutooted, elusloomad ja liha, piimatooted, suhkur ja maiustused. Tähtsamad impordiartiklid oli mitmesugused toiduained, elusloomad ja liha, kala, puuviljad, piimatooted, alkohol ja muud joogid. 2002.a. toodeti 59,5 miljonit hektoliitrit veini, 35,7 miljonit tonni teravilja, 226,3 miljonit hektoliitrit piima, 1,8 miljonit tonni loomaliha, 2,3 miljonit tonni sealiha ja 1 miljon tonni juustu. Eksporditakse peamiselt EL turule. Pikaajaline põllumajandus on maad kurnanud, see on ka loodust reostanud ja metsad on põldude tegemiseks maha raiutud. Prantsusmaa on Euroopa Liidu riikidest suurimpõllumajandussaaduste tootja. 2001.a. toodeti
Marinaad Kui grillitavale lihale tahetakse tugevamat maitset, võib valmistada marinaadi. Liha saab marinaadiga parema maitse ning pehmeneb küpsetamisel kiiremini. Kala ja köögivilja marineeritakse eelkõige uute ja põnevate maitsete saamiseks. Marineerida võib mõnest tunnist mõne ööpäevani. Väga sageli valmistatakse marinaadid õlust, piimast, mineraalveest, veinist, veiniäädikast, õlist (õli pikendab marinaadi säilivust). Kuivmarineerimise puhul maitseainete segu pehmendab liha, kala või lindu ning samal ajal moodustub toiduaine omast mahlast maitsestatud vedelik. Marineeritavat toiduainet hoitakse jahedas ruumis
botaanikud nimetavad tõlvikuks. Isasõied asuvad aga emasõitest kõrgemal ja moodustavad ka nuia, kuid hoopis peenema ja heledama. Õisiku isasosa on hoopis vähem tähelepandav ja sellest tavaliselt juttu ei tehta. Pealegi närbub see kiiresti pärast õitsemist. Õisiku emasosa püsib seevastu vahel kuni järgmise kevadeni. Loomakooslus Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala
Seisevõrkudega võob püüda väga paljusid kalu. Läänemeres, s.h. Eesti rannikumeres on peamisteks püügiobjektideks ahvven, koha, lest, särg, säinas, vimb, siig, lõhi ja meriforell, viimastel aastatel ka hõbekoger. Eesti sisevetes on peamisteks püügiobjektideks samuti ahven, koha, särg aga ka latikas, haug, säinas, linask jt. Võrgupüügi üheks omapäraks on püügi suhteliselt kõrge selektiivsus. Silmasuuruse reguleerimisega on võimalik püüda kala valikuliselt nii liigiti, kui ka liigisiseselt. Kõrvalasuvalt jooniselt on näha, kuidas muutub Figure 1. The compos ition of annual catch of flounde r in e xpe rime nts in 1999-2001 according to me sh s ize piikuseline koosseis lestapüügil nakkevõrkudega, 650 sõltuvalt silmasuurusest A. Täpsemalt vaatleme
Eesti Merekool Kalapüügi alused referaat Koostaja: Juhendaja: Lembit Liimand TALLINN 2014 SISUKORD Sissejuhatus .........................................................................................................................................2 PÜÜGIOBJEKTID LÄÄNEMERES,NENDE LIIGUTUS JA LEVIK.......................................... 3-4 LÄÄNEMERE ISELOOMUSTUSE JA SELLE TÄHTSUS KALA PÜÜGIL.................................. 5 VÄLISKESKONNA TEGURID , MIS MÕJUTAVAD KALADE KÄITUMIST...............................6 KALAVARUDE PROGNOOSIMINE JA SELLE TÄHTSUS KALAPÜÜGIL.................................7 KALANDUSE ADMINISTREERIMINE EESTI VABARIIGIS........................................................8 KALAPÜÜGI ALANE KONTROLL KALAPÜÜGILAEVASTIKUS...............................................9 KALAPÜÜGISEADUS JA SELLEST TULENEVAD NÕUDED KALAPÜÜGIL................
kohupiimaklimbid, kohupiimapallid. 7. Hautamine. Ahjus või pliidil tasasel tulel kaaneall kuumutamine. 8. Praadimine. On erinevaid praadimisi: · Praadimine väheses rasvas. · Praadimine rohkesrasvas e. Friteerimine. · Praadimine ilma rasvata e. Röstimine. 9. Iseloomusta valkusid. Valkude ülesanne on varustada orgaismi aminohapetega. Valgud annavad oma osa ka keha üldisesse energeetilisse metabolismi. Valke sisaldavad: Liha, kala, muna, piim ja piimatooted. 10. Biskviittaigen. Munad, jahu ja suhkur. Muna kollane ja muna valge vahustatakse eraldi. Siis muna kollasele lisan suhkru ja vahustan, lisan jahu. Lisan rahulikult segades muna valge. 11. Keedutaige. Rasvaine koos soola ja veega kuumutatakse aeglaselt paksupõhjalises keedunõus. Kuni rasvaine sulab, siis kuumutatakse kiiresti keemiseni, lisatakse kohujahu(sõeludes). Ja klopitakse tugevalt vispliga, kuni taigen moodustab
mõningate näärmete tööd. Autonoomne närvisüsteem ei ole üldiselt inimese tahtliku kontrolli all. ANS jaguneb sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatilise närvisüsteemi ülesanne on valmistada organism ette tegutsemiseks, parasümpaatiline loob sobiva olukorra energia kokkuhoidmiseks. KALAD - Kalad võivad reageerida välistele ärritustele. Neil on olemas närvisüsteem, mis neid ärritusi edasi kannaks ja paneksid kala vastavalt liikuma. Täpselt samamoodi hakkab kala kuival õhku ahmima ja siplema. See aga ei tähenda, et ta seda valuna teadvustaks. Ei ole leitud, et kaladel oleks ajus sellist osa, mis närvisüsteemi kaudu tulevat infot töötleks ja seda siis kalale valuna teada annaks. Kala närvisüsteem võib tõesti olla hästi arenenud, aga selle kaudu saadab kala aju oma lihastele signaale, kuidas liikuma peab. USS - Närvisüsteem on jagunenud tänkudeks, mis asuvad iga lüli kõhtmisel poolel
Köögiviljad Teraviljad Seened Mis on taimetoitlus? Puuviljad Seemned Taimetoitlus on toitumisharjumus, Taimne õli mis eetilistel, moraalsetel, Pähklid religioossetel, kultuursetel, Marjad esteetilistel, keskkondlikel, Merevetikad sotsiaalsetel, majanduslikel, Kaunviljad poliitilistel, maitselistel või mesi tervislikel põhjustel välistab kõikide või mõnede loomsete toiduainete, sh linnuliha, kala, mereandide tarbimise. Taimetoitlus viisid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level · Toortaimetoitlased Fifth level · Elava toidu tarbijad · Zen makrobiootikum · Fruitariaanid · Vegaanid ·
5-päev: püree ja liha, limonaad, 1 tass kohvi, kohupiim hapukoorega, praetud muna, manna puder, leib 6-päev: tatar ja hakkliha, makaronid viineritega, 6 tassi teed, klaas piima, jogurt, leib,väike sokolaad. 7-päev: praetud kanatiivad ja keedetud kartul, sokoladi-küpsise batoonike, 2 tassi kohvi, 4 tassi teed, leib, hakkliha pirukas, praetud muna. Nii, vaadates seda, mida ma siis tegelikult söön, võib välja tuua et: ma ei söö puuvilju, kala, ubasid, ei joo tavalist puhtat vett, söön palju magustoitu. Kava Järgmise 2 nädala jooksul üritan ma süüa ainult tervislikku toitu. Need oleksid: kala, piimatooted, köögiviljad, salatiköögiviljad, puuviljad ning ka rohkem vett juua. Hakkan sööma kuus korda päevas, et hoida oma ainevahetus kiirel käigul. Sättin oma söögikorrad nii, et ma poleks söömata rohkem kui kaks ja pool tundi järjest. Joon kindlasti ka vähemalt liitri vett päevas. Dieediga alustamine
raskune ja rohkem kui 2 m pikkune kuukala. · Tema külgedelt lamendunud keha on ümmargune nagu täiskuu. Saba on kalal väike, otsekui ära raiutud, selja ja pärakuuim on pikad. · Üksikasjalised andmed kuukala elust seni puuduvad. Kuukala: · Austraalia randadel esineb narmas- ehk vetikkala, kelle keha on hämmastavalt sarnane merevetikatega. Sellele kalale on antud irooniline nimetus- ,,mere kaltsukaupmees". · Niisugune kehakuju muudab kala vetikate vahel nähamatuks ja päästab teda arvukate vaenlaste eest. · Samuti imeteldav on akvaariumikalade kuju. · · Teil on võib-olla isegi raske uskuda, et joonisel kujutatud kalade esiisaks on tavaline koger- sedavõrd erinevad on nad oma esivanemast! · Heitke pilk uimedele. · Ühel kaladest sarnaneb sabauim kukesabaga, teisel meenutab see tulpi. Kalade välisehitus Põhja eluviisiga kalad Taime tihnkikusse hoidvad kalad Kalade suu kuju
html) Kalandus Peamiselt püütavad liigid: Krevett Homaar Tuunikala Mõõkkala (http://www.thefishsite.com/articles/391/brazil-fishery-products-annual-report-2008) Peamiselt toimub püük Atlandi lõuna rannikul. Alles on ka püüdjaid, kes tegelevad kalandusega traditsioonilisel moel, kuid enamus kalast saadakse siiski suurte laevadega avamerel püüdmas käies, kuigi ka sisevetest püütakse märkimisväärne kogus kala. Suurel hulgal toodetakse just kuivatatud kala, sest konservitehaseid ja muud kuivatamata kala tootmiseks vajalikku on vähe. 2000. aastal oli Brasiiliast eksporditud kala kogumaksumus umbes $ $239.1 miljonit. (http://www.nationsencyclopedia.com/Americas/Brazil-FISHING.html) Metsandus Peamised puidu ekspordi sihtkohad: USA Euroopa Hiina Amazonase vihmametsad Amazonase vihmamets moodustab vähemalt 60% maailma troopilistest vihmametsadest.
Paljud inimesed teadsid neid eeposi ka peast. 4 2. KREEKA KÖÖK Kreeklastele meeldib hästi süüa ning nad on selles valdkonnas jõudnud nii oivaliste tulemusteni, et Kreeka kööki tuntakse ja tunnustatakse kõikjal maailmas. Põhitoiduaineteks kreeka köögis on oliiviõli, tomat ja sidrun. Värsked toiduained. Kreeka kokakunsti kõige esilekerkivamaks tunnusjooneks on toiduainete kasutamine võimalikult värskel ja töötlemata kujul. Kala enamasti grillitakse ning antakse lauale koos maitseürtide, sidrunimahla ja isuäratava salatiga. Eeldused nii kadestamisväärselt lihtsaks ja hõrgutavaks valmistusviisiks on loonud värske kala pidev kättesaadavaus. Kala püütakse niihästi kogu pikal rannikujoonel kui arvukatel saartelgi. Lihast süüakse enim kana- ja talleliha; muu lihakarja kasvatamiseks on Kreeka maapind liiga ebatasane, suvi aga ülemäära pikk ja põuane
Labradori hoovus puutuvad kokku Vaikse ookeani osa –külm Peruu hoovus, jahe vesi on toitainerikkam India ookeani põhja- ja kirdeosa –suured jõed toovad palju magedat vett ja toitaineid Kalavaesemad piirkonnad: süvaookean –liiga külm vesi Lähisekvatoriaalne piirkond –liiga soe vesi ja toitainetevaene Ekvatoriaalne –liiga soe, väike soolsus Polaarse avaookeanikihid –liiga külm, väike soolsus 14.Nimetage kolm riiki, mis on 1) suurimad kala eksportijad 3p. 2) suurimad kala importijad 3p. Suurimad kala eksportijad: Norra, Taani ja Hiina Suurimad kala importijad: Jaapan, Taani, Hispaania, USA 15.Kirjeldage ühte kalandusega seotud riikidevahelist konflikti maailmas 3p. Island-Suurbritannia olid konfliktis tursa pärast. 16.Iseloomustage Euroopa Liidu kalanduspoliitikat 3p. Euroopa Liidu kalanduspoliitika Kalandus varustab liikmesriike kalavarudega Kalalaevastik peab olema puhas Turism ei tohi kalandust segada 17
Pühapäevadel ja pühadel soodi ka liha ja mune. Põhjapoolsetel aladel ja Saksamaal eelistati sealiha, Vahemeremaades aga lambaliha. Kartulit ja suppe keskaegse talurahva menüüs ei olnud. Kartuli aset täitsid põldherned, põldoad ja naerid. Kartulit õpiti tundma Euroopas alles XVI sajandil ja siis kasvatati seda Ameerikamaa imetaime pigem kaunite õite kui toitvate mugulate parast. Alles uusajal omandas kartul selle koha, mis talle praegu kuulub. Meelsasti soodi kala, kui seda ainult oli. Kirik propageeris kalaroogasid ja koos kristluse levikuga kasvas Euroopas ka kalapuugi tähtsus. Kala säilitamiseks tundi vaid kahte moodust - kuivatamist ja soolamist. Kuivatatud või soolatud kala vahetati kaluritelt vilja vastu. Eriti otsitud oli kala kevadise suure paastu ajal, mil lihatoidud olid keelu all. See keeld lõppes ülestõusmispühadega. Rahvas nimetas neid usupühi lihavõttepühadeks, kuna siis võis jälle liha süüa
Selged supid serveeritakse 75ºC juures. Kreemsupid, püreesupid ja piimasupid serveeritakse 65 kraadi juures. Külmad supid serveeritakse 6-8 kraadi juures. Köögiviljatoidud serveeritake 65-67 kraadi juures. 10.Kuidas toimub liha sulatamine? Liha saab sulatada toa või külmkapi temperatuuril. Kiiresti võib sulatada ka vaakumpakendis jooksva vee all või vee sees vett pidevalt vahetades. Võimalik on liha sulatada ka mikrolaineahjus kuid see on halb variant. 11.Kas keetmiseks mõeldud kala tuleb soomustada? Tervena keetes ei ole kala vaja eelnevalt soomustada, kuna soomused aitavad paremini kala maitseomadusi säilitada. 12.Kissellide keetmise tehnoloogia, kas tärklis lahustub vees? http://www.toidutare.ee/termin.php?id=924 Tärklis lahustub vees. 13.Mis kaste on besamellkaste? Klassikaline prantsuse kaste. 14.Erinevad hakkmassid ja nende koostised. Naturaalne hakkmass on ilma lisanditeta, hakklihale lisatakse leiget vett ja maitseained. Lihthakkmassi saamiseks lisatakse
Võib öelda, et Tallinn kujutab endast Euroopa ühte paremini ja terviklikumalt säilinud keskaegset linna, olles Eesti arhitektuuri tõeliseks pärliks. , . Üks Tallinna sümboleid on Vana Toomas. Vanaaegset sõdurit kujutav esimene tuulelipp paigutati Raekoja torni tippu aastal 1530. Ja, muidugi on legend seotud Vana Toomasiga. Kaua aega tagasi elas Tallinna rannas vaene lesknaine Kala-Mai oma poja Toomaga. Mai müüs linnarahvale kala ja asus juba varahommikul linna poole teele. Kui päike tõusis, avati linnaväravad ja tõstesillad lasti alla. Linnavahid tundsid Kala-Maiet ja tema poega hästi ning seniks, kuni Mai kala müüs, jättis ta Tooma sõjasulaste hooleks vahitorni. Toomal oli seal alati väga lõbus. Ta vaatas vahimeeste relvi, aga ei suutnud veel ei oda maast kergitada ega ammust noolt lasta. "Teeme sulle niisuguse ammu ja oda, mis väikemehele sobivad!" ütlesid sõjasulased. Nii nad tegidki.
, zelatiini valmistamiseks; veeimetajate rasv keemia- ja farmaatsiatööstusesse ; mereorganismid ravimiteks; igasugused mereannid söögiks . · · Kalapüük · Kalavarusid pole maailmameres ühtlaselt. Madalad rannikumered on rikkad. Pinnakihid on rikkamad külmade hoovuste piirkonnas (hapnikurikas vesi) ja jõgede suudmetes (toitained). Süvaookean on kalavaene. 13 · Agraarühiskonnas püüti kala algeliste vahenditega rannikulähedal. Kala töödeldi rannakülades, müüdi kohalikul turul. Praegugi on rannikupüük ülekaalus Ida- ja Kagu-Aasias, ka mujal arengumaades. · Vahendite arenedes hakati püüdma avamerel, töödeldi sealsamas. Kaasajal annab avamerepüük suurema osa maailma kalatoodangust. · 20. saj. ookeanipüük . Kaasaegse tehnikaga varustatud suured laevad on merel nädalaid. Kala töödeldakse
Päevas võiks tarbida umbes 2 klaasi vedelaid piimatooteid, lisaks jogurtit, kohupiima ning kodujuustu, harvem hapukoort ja vahukoort. Hoiduda tuleks hüdrogeenitud taimerasva sisaldavatest toodetest, näiteks taimsed koore ja juustu analoogid, sest need võivad sisaldada transrasvhappeid. 6 Toidugrupist liha-kala-kana-muna võiks eelistada kala, taist liha ja väherasvaseid lihatooteid. Vorsti, viinerite ja singi tarbimisega tuleks olla mõõdukas. Nii piima- kui ka lihatooteid võiks päevas süüa 23 portsjonit. Neljas korrus: lisatavad toidurasvad, pähklid ja seemned See korrus näitab, et rasvade tarbimisega tuleb olla mõõdukas. Lisatavatest toidurasvadest võiks suurendada õli kasutamist, vältida aga tahkete margariinide, suure lisaainete sisaldusega määrdemargariinide ning majoneeside kasutamist
Blanšeerimine Blanšeerimine (tuleneb prantsusekeelsest sõnast blanchir -valgendama) on toiduainete lühiajaline aktiivne kuumutamine vees või aurus. Selle eesmärgiks on kas toiduainete osaline pehmendamine enne serveerimist või edasist töötlemist, kasutatakse ka koore eemaldamise lihtsustamiseks (näiteks tomatil). Pärast lühikest kuumutamist jahutatakse toiduained külma vee all, et vältida järelpehmenemist. Enamasti kasutatakse köögiviljade puhul, mõnikord ka kala puhul. Friteerimine Friipraadimine (pr. keeles friture) on toiduainete praadimine rohkes rasvas. Tuntakse ka nime all friteerimine, frittimine. Tavaliselt kasutatakse selleks spetsiaalset seadet, kuid selle puudumisel võib kasutada tavalist keedunõud. Õli kallatakse potti ning kuumutatakse keemiseni. Rasva võetakse niipalju, et praetav toiduaine hõljuks vabalt rasva pinnal. Praadimiseks kasutatav temperatuur on 160-180 kraadi. Madala temperatuuri puhul imab toiduaine endasse liialt palju
Hernesupp- kruup, suitsuliha, hernes. PORGAND, SIBUL eelnevalt passeeritakse. 31. Loetle põhilisi toiduaineid, mida kasutatakse Vahemere regioonis, Põhjamaades, Indo-hiinas. Vahemere regioon kaunviljad, leib, kartul, mereannid, riis, pastatooted, linnuliha, kalaroad Põhjamaades põhjapõdra ja ulukiliha, leibadest näkileibu, piimatooted, liha-laöapallid, lihatoitude kõrvale süüakse pohlamoosi Islandi köök lambaliha, toorjuust, kala, süüakse merelinde ja nende mune, soolatatud lambavorst, hapendatud hailiha. Juuakse musta kohvi suhkrutükk suus. Norra köök- ulukiliha, kala, teraviljadest kaer, oder. Süüakse magusamaitselist pruuni kitsejuustu. Jookideks õlu kohv, akvaviit Taani köök- kala, juustudest- Havarti, Esrom. Juuakse jogurtit ja hapupiima, munaga rikkalikult kaetud võileivad India köök- riis, köögiviljad, leib, maitseained, kana, lambaliha, piima, jogurtit, sulatatud või,
kuumusel, kuni kgiviljad on pehmed. Mida kauem keedad, seda parem supp tuleb, vidab veebisait www.cabbage-soup-diet.com. Mni nimetab optimaalseks keeduajaks lausa kaht tundi. Maitsesta vajadusel soola ja pipraga. Laupev Hommikueine: 1 tops vherasvast jogurtit, kohv Vahepala: Vesi, kurgi- ja porganditikud Lunask: Kapsasupp, vike tkk kanafileed hautatud spargli, baklaaani ja suvikrvitsaga Vahepala: Kapsasupp, kirsstomatid htueine: Kapsasupp, vike tkk valget vherasvast kala, aedoad, peediviilud, lehtkgiviljade segu vherasvase kastmega Phapev Hommikueine: ks tass smuutit jogurtist, mustikatest ja maasikatest, kohv Vahepala: Tee, suur tkk melonit Lunask: Kapsasupp, lehtkgiviljad, porgandiviilud, herned, redised, spargelkapsa- ja lillkapsasalat, vherasvane salatikaste Vahepala: Vesi, ks vike tops vherasvast jogurtit, pirni- ja unaviilud htueine: Kapsasupp, aurutatud noored aedoad, grillitud pastinaagid, kpsetatud un Esmaspev
Lühike mitmuse osastav Mitmuse osastava tüvevokaal sõltub ainsuse omastava(osastava) tüvevokaalist: palli - palle -i -e taime - taimi -e -i kannu - kanne -u -e kala kalu -u külma külmi -a -i ??? tühja - tühje -e a-tüveliste sõnade mitmuse osastava tüvevokaal sõltub omakorda sõna esimesest vokaalist. Seda aitavad meeles pidada järgmised laused: KASS KÕRTSIS EI KÄI EKS ÄMM KODUS SÖÖ SÜTT -a -u
Saadaval kuivatatud teradena, tükeldatuna, purustatuna ja jahvatatuna Piprad 4 Roheline pipar Maitse on pehme ja samal ajal piprane. Terava maitsega põhimaitseaine. On mahedam ja värskema maitsega. Ebatavaline, ent põnev magustoit: maasikad serveeritud konjaki ja rohelise pipraga. Väga omapärane! Piprad 5 Kasutatakse põhiliselt praetud või grillitud liha ja kala, kastmed, broiler, lammas, supid, marinaadid, pirukad, juustu-, muna- ja pastatoidud maitsestamiseks. Müüakse kuivatatud teradena, purustatuna ja konserveerituna veiniäädikalahuses Piprad 6 Valge pipar On valminult korjatud ja kooritud pipra vili. Mustast küll mahedama, kuid veidi kibeda kõrvalmaitsega ja tugeva aroomiga. Pärineb Lõuna - Indiast. Toodetakse Indo - Hiinas ja Malaisias.
India Köök India Vabariik on riik Lõuna-Aasias, rahvaarvu poolest Hiina järel teine riik maailmas. Seal elab üle miljardi inimese, kes kõnelevad rohkem kui 100 keelt. Kõik looduslikud ja klimaatilised tingimused on eri paikades erisugused. Paljud usundid on toidu ja selle maitsestamise suhtes väga rangete nõuetega. Sellepärast ei ole olemas ühesugust India kööki. Kuigi looduslikud eeldused toiduainete tootmiseks on enamikul maal väga head, on paljude Indias elavate inimeste toit kehv. Paljud usundid keelavad teatud toidu söömist näiteks : liha, kala, piima või muna tarbimise. Seepärast on hulk rahvast puhtakujulised vegetaarlased ja söövad peamiselt riisi, putrusid, aedvilju. Need kellel piim lubatud on need kasutavad piimasaadusi ära ja söövad rohkelt võid ja jogurtit. Teised usundid aga saavad valguallikatena ainult kaunvilju ja pähkleid süüa. Indias kasvab väga haruldasi aedvilju just sellep...
`'Vägev vähk ja täitumatu naine'' ja `'Nõiutud krevett'' 1. Muinasjuttude tegelased on naine, mees, vähk ja krevett. Mõlemas loos oli mees see, kes andis naisele järele ja oli õrn. Naine oli mõlemas loos kuri ja ahne. Nendes lugudes elasid mees ja naine väikeses majakeses ning nad olid vaesed. 2. Vägev vähk Nõiutud krevett 1) Värske kala 1) Kala 2) Värske lihaga keedetud leem 2) Hea supp ja seapekk 3) Hanepraad ja magus kook ( peale seda 3) Hanepraad ja koogid ( peale seda rääkis mees naisele vähist) rääkis mees naisele krevetist) 4) Uhke emanda ülikond 4) Uhked riided 5) Uhke mõisa ja emanda riided 5) Loss 6) Naine soovis kuningaks 6) Naine soovis kuningannaks
Tarvitatakse värskelt, röövkaladele, hüljestele, suitsutatult ja konserveeritult. veelindudele. Lest · Üldjuhul on nad parempoolsed. · Keskmine kehapikkus on 10-30 cm. · Enamasti alla 0,5 kg. · Toituvad limustest ja väikestest kaladest. · Eluiga võib ulatuda 16 aastani. · Süüakse suitsutatult, kuivatatult ja praetult, toiduks paljudele röövkaladele. · Alammõõt 21 cm. Emakala · Tavaliselt 15-25 cm. · Eesti vetes ainus elussünnitaja ehk vivipaarne kala. · Emakala on lutsu meenutava pikliku sabaotsa poole kiiluna lameneva kehaga kala. · Emakala elutseb vaid meres. · Elupaigana eelistab soojemapoolset vett. · Toidulaud on küllaltki lai.. · Väga maitsev on suitsutatud emakala, ent keedetakse ka sülti ning hautatakse. · Vees ei ole emakala kere kunagi sirge. Tursk · Keskmine kehapikkus on 40-65 cm. · Kaalub tavaliselt 0,8-1,5 kg. · Röövtoiduline · 10 uime · Alammõõt on 33 cm.
ennast raiskavad seda sõnas Kalev Kesküla. (http://www.tsitaat.com/tsitaadid/teemad/söök). Iga inimesel on oma maitse, kuid oluline on jälgida, et Sinu igapäeva toit oleks tasakaalustatud ja mitmekesine. Selleks on loodud toidupüramiidi, kus on järjestatud olulised toiduained nende tähtsuse ja koguse järgi. Selle kohaselt on oluline tarbida teraviljasaaduseid, puu- ja juurvilju, piimasaaduseid, liha, kala ja muna. Piirata võiks suure rasvasisaldusega toiduaineid ja magusaid asju. Viimaste hulka kuuluvad ka näiteks magusad karastusjoogid, fanta, sprite, coca-cola, pepsi jt kahjulik joogid. Süües tuleks jagada taldrik kolmeks osaks, need osad oleks: ½ aedvili salat ¼ kartulid, makaronid, riis; ¼ kala, kana, liha. Lõunasöök on päeva peamine söök. Lõunat tuleks süüa ajavahemikus 12-14. Kui pole
see võib põhjustada kaastöötajate kadedust (vale) see on kujunenud harjumuseks (vale) need võidakse ära varastada (vale) 2. Kas toidukäitlejal peab olema tervisetõend? : peab olema enne tööle asumist (õige) ei pea (vale) peab olema ainult suvel (soojal aastaajal) (vale) ei pea, kui tunneb end tervena (vale) 3. Inimene võib nakatuda laiusstõppe, kui ta sööb... : bakteritega nakatunud kala (vale) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud kala (õige) mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud liha (vale) pesemata puu ja köögivilju (vale) 4. Peamine põhjus käte kuivatamiseks kasutada paberkäterätte on... : mugavus (vale) toidu saastumise vältimiseks (õige) odavus (vale) mustuse eemaldamiseks kätelt (vale) 5. Millist haigust nimetatakse nn. mustade käte haiguseks? : botulism (vale)
Juutide usk ja kombed Judaism Juudi rahva religooniks on juutlus ehk judaism, mis tekkis II aastatuhandel. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Tanahile (eriti Toorale) ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund. See tugineb Vanale Testamendile ning Talmudile. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis riigiusk. Üks eesisadeks on Aabraham. Ta oli karjapidaja, kes rändas Mesopotaamias Tõotatud Maale. Teiseks eesisaks on Jaakob, kes võitles Jumalaga ja sai nimeks Jisrael. Juutluse religioon tugineb juudi rahva usulistele pärimustele. Need pärimused jagunevad kirjalikeks (Toora) ja suulisteks (Talmud, Shulchan Aruch jne). Mooses oli heebrea hõimude ühendaja, seadusandja ning religiooni rajaja, tema kaudu sõlmis Jumal lepingu Iisraeliga ja andis Siinai mäel kümme käsku (Kümme ...
5. Kirjelda erinevaid kartuli lisandeid. · Kartulikroketid · Kartulilaastud · Kartuliroosid · Täidetud kartulid · Hasselbacki kartulid · juustukartulid 6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaisest kalast. Kirjelda vähemalt 2.roa valmistamist · Kalapikkpoiss · Kalarullid · Kalasupp · Kalakotlet- Valmistatakse hakkmass, vormitakse kotleti kuju ja praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt 8-10 minutit kokku või küpsetatakse ahjus. · Praetud kala- kala praetakse väheses rasvas või fritüüris, väikesi kalu alla 300g võib praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine · Omlett - lahti segatud munale lisatakse rõõsk või hapukoort või piima. Maitsestatakse soola ja pipraga. On omaette roog või serveeritakse liha ja kalaroogadega, supis või selgete puljongite lisandina. · Munapuder- võib valmistada veevannil, pannil või aurukapis. Munamass lükatakse
Inimese toit võib olla taimset või loomset päritolu. Igal juhul on tegemist bioloogilise ressursiga ,milleta ükski elusolend hakkama ei saa. Eri toidud sisaldavad inimese organismile vajalikke toitaineid ja energiat erisugusel hulgal. Taimset päritolu toiduained · Köögiviljad · Puuviljad · Pähklid ja seemned · Seened · Teravili ja teraviljatooted · Vürtsid · Ürdid Loomset päritolu toiduained · Liha ja lihatooted · Kala ja kalatooted · Piimatooted Vedelikud · Alkohoolsed joogid · Mahlad · Vesi 5 Toit filosoofias Tuleb tõdeda ,et toit on sinuga suhtleja. Ta imab endasse nii positiivseid kui negatiivseid emotsioone. See toit, mis on käinud käest kätte palju kordi, on reeglina nii reostatud, et ta esialgne väärtus(energia) ei pääse löögile.
suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt soola, pipra ja vanilliga. Saksamaa kiire hommikueine kujutab endast tavaliselt rohkemat kui tassi kohvi ( kuid mitte lahustuvat!), klaas apelsinimahla, mõned lõigud leiba või prantssaia
liigtoitelised. Ülemäära sisaldub järves biogeenseid ühendeid. Kõige rohkem reostavad Peipsit Tartu ja Pihkva ning Rannapungerja jõe kaudu "Estonia" kaevandus. Peipsi elustik on väga liigirohke: suurtaimi on 66 liiki, vetikaid üle 900 taksoni, zooplanktereid vähemalt 160 taksonit, soo- ja veelinde üle 100 liigi (sealhulgas pesitsejais ligi 40). Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke (keskmine saagikus umbes 30 kg/ha): aasta- toodang 104000 ts kala, Eesti kalurid püüavad sellest ainult 2/5 (95% Eesti siseveekogude kalatoodangust). Kalaliike on 37; põhilised tööstus- kalad on peipsi tint, rääbis, ahven, haug, latikas ja peipsi siig. Kalandus ja teised kasutusvaldkonnad Peipsi kala- püügist saavad Eestis tulu "Peipsi Kaluri" järglased aktsiaseltsid "Kallaste Kalur", "Latikas" ja "Peipsi Selts" ning aktsiaselts "Peipsi Laine". Tähtsamad paadisadamad on Alajõe, Lohusuu, Kallaste,
c. Toodete kombinatsiooni, mida inimesed väärtustavad ja neid mida ei väärtusta d. Seda liiki tooted mis on kättesaadavad nendest mis on kättesaamatud 11. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ... eelis pitsade valmistamisel: a. Chrisil on absoluutne b. Chrisil on suhteline c. Andil on suhteline d. Andil on absoluutne 12. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a.: a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel b. Mõlemad saavad kasu kui Lobster pakub kala ja Sool pakub lobstereid c. Soolal ei ole suhtelist eelist kala pakkumisel d. Sool omab suhtelist eelist Lobsteri ees 13. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt a on..
b. Raha, mida on võimalik kasutada c. Spetsiaalne ressurss, mis organiseerib teisi ressursse d. Pika elueaga hüvis 2. Ühes tunnis võib Andi valmistada 6 pitsat ja 12 pirukat Chris võib valmistada 6 pitsat ja 18 pirukat. ... eelis pitsade valmistamisel: a. Chrisil on absoluutne b. Chrisil on suhteline c. Andil on suhteline d. Andil on absoluutne 3. Suur Lobster müüb lobstereid ja kala, sama teeb ettevõte Sool. Kui Suure Lobsteri alternatiivkulud lobsterite pakkumisel ületab Soola alternatiivkulud, siis alljärgnev on õige v.a.: a. Suurel Lobsteril on suhteline eelis lobsterite pakkumisel b. Sool omab suhtelist eelist Lobsteri ees c. Mõlemad saavad kasu kui Lobster pakub kala ja Sool pakub lobstereid d. Soolal ei ole suhtelist eelist kala pakkumisel 4. Joonis näitab Rogeri võimaliku tootmise piiri. Punkt a on..
KORDAMISKÜSIMUSED Õppeaine ,,Taimsete toiduainete tehnoloogia põhikursus" (VL.1149) Kastmete valmistamine (mh majoneesid, ketsupid) (http://kastmetevalmistamine.weebly.com/index.html) 1. Kastmete ajalugu Varasemalt valmistati kastmeid Vanas-Kreekas ja -Roomas kala soolamisel või fermenteerimisel. Ka osades Aasia piirkondades oli see tuntud. Roomlastele oli see tuntud maitseaine "garum" nime all. Tänapäeval on üks tuntumaid analooge "Colatura". · Garum tegu oli fermenteeritud kalakastmega. Oli nn ,,ülim" maitseaine. Roomlastele oli see üheks põhitoiduseguks ja jõukuse sümboliks. Toidus oli sool tihtilugu asendatud garumiga. Garum´it valmistati väikeste kalade
90m, mass emastel 34 kg ja isastel 10,15kg. Eestis on pikim püütud haug 122 cm. Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid.Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks. Levik ja elupaik Haug on levinud kogu Põhja-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas. Eestis elab sisevetes pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes. Haug on suhteliselt paikne kala, kes hoidub enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge, kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75. Eluviis ja toitumine Haug on erakliku eluviisiga, kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga
ja muule iseloomulikule viitavad veel paljud teisedki nimed: kõvakael, põhjahani, persu, päitshärg jne. Linnu järgi on nime saanud ka Kakerdaja raba. Need linnud ei saa maapinnalt õhku tõusta, rahulikus piirkonnas vajavad nad 30-50 meetrit avatud vett, et ilma tuule abita lendu tõusta. Tavapärane õhkutõusmine veest sisaldab vastutuult vedrutamises ja seejärel mööda veepinda plätserdamises ning viimast äratõuget. Kui vaja, lendavad Järvekaurid üle 10 km, et leida toitu. Kala, mis on kauride tavapäraseks toiduks, püüdmiseks sukeldub lind kuni 45ks sekundiks, sügavuseni 3-6 m. Tiivad on lindudel abiks ka sukeldudes. Sukeldumine toimub pea ees ilma raskusteta. Rändeks kogunevad linnud väikestesse reisigruppidesse. Järvekaurid on päevase eluviisiga, toimetades enamus oma tegemistest päevasel ajal. Pesitsusajal kaitseb Järvekaur oma territooriumi sissetungijate eest. Selleks ta võtab ähvardavaid poose, et hoiatada sissetungijaid taganema
Rimi Eesti Food AS toetab jätkusuutlikku arengut ja pöörab erilist tähelepanu keskkonnasäästlikkusele. 8 Sören Sakkeus Sõpruse Rimi Hüpermarket 1.4 KAUPLUSES MÜÜDAVAD KAUBAGRUPID 1) Puuviljad ja marjad 2) Köögiviljad ja juurviljad 3) Liha, toores ja külmutatud 4) Kala 5) Töödeldud liha 6) Valmistoit 7) Värske leib 8) Munad ja eeltöödeldud munad 9) Piimatooted 10) Jogurtid, pudingud ja muud piimatooted 11) Söödavad rasvad 12) Juust 13) Külmutatud toiduained 14) Jäätis 15) Rimi küpsetised ja valmistoit 16) Toidud ja joogid imikutele
Saaremaal. Peategelaseks on perekonna poeg Hannes. Teisteks tegelasteks on Hannese isa, Hannese ema, nende pojad Klaus ja Arno, Niida, kes on rikka Suureõue talu tütar, Taali, kes on vaese talu tütar ja Liida, kes on jõukast maatalust pärit. Taaliga saab Hannes ka lapse. Raamtu alguses tahtis Hannes maailmameredel seilata ja Niidaga abielluda. Hannesele meeldis väga kalapüük nagu kogu tema ülejäänud perele. Nende pere tänu kaladele elas. Kui kala tuli, oli elu lihtne ja tore, aga kui meri ei andnud kala, siis oldi näljas. Hannese vend Arno läks mööda maailma seilama. Vahel harva kirjutas ja saatis perekonnale raha. Ühel talvel jäi Hannese ema haigeks ja suri. Saadi aru, et perekonda on vaja naist, kes teeks süüa ja peseks pesu. Siis võttis Klaus omale naise, kelle nimi oli Luise. Ega ta eriti hästi Hannese isaga läbi ei saanud, aga perekonda oli naist vaja. Mõne aja pärast läks Hannes kaitseväkke. Vahepeal tuli Hannes
Inuitid Inuit on ametlik nimi eskimodele, kes elavad Põhja Kanadas, Venemaal, Gröönimaal ja Alaskal. "Inuit" tähendab inimest nende keeles. Mehed Inuitid käivad iga päev jahil ,või kala püüdmas. Nende tööristadeks on harpuunid ning metallriistad, mis aitavad liha lõigata, seda süüa ning puhastada. Kõik tööristad on käsitsi valmistatud. Naised valmistavad toitu ning õmblevad riideid, mis on valmistatud kokkuõmeldud looma nahkadest ning jalanõud on tehtud karibuu või hülje nahast ning riidestiilid erinevad igas piirkonnas üksteisest. Igas piirkonnas on erinev kultuur ja seetõttu erinevad nii mustrid Inuitide mantlitel ning nende pikkus ja paksus.
KÖÖGIVILJASUPID Köögiviljasuppide valmistamiseks kasutatakse kõiki heledaid puljongeid (liha-, kala-, kana-, seene-, köögiviljapuljongit). Täiteainetena kasutatakse köögivilju, seeni, tangaineid, pastatooteid, klimpe, veiseliha, sealiha, linnuliha, kala, meresaadusi, vorstitooteid, juustu. Et supil oleks kena välimus, tükeldatakse lisatav köögivili ja lihasaadused ühtlaselt. Tükeldus võib olla väga erinev ribad, kuubikud, kangid jne. Ühe supi komponendid aga peavad olema tükeldatud ühel viisil. Sama kehtib ka tükkide suuruse kohta. Näiteks suppides, kus kasutatakse tangaineid tükeldatakse köögivili kuubikuteks, nuudli- ja makaronisuppidele, kui nende kuju on piklik ribadeks või kangideks.
1. Sissejuhatus Referaadis on kokkuvõetud Eesti ajaloolised ja kaasaegsed tähtpäevade toidud. On võrreldud mida söödi kunagi ja mida süüaks tänapäeval, erinevate pühade ajal.Veel on referaadis pilte erinevatest tähtpäevade toitudest. Jaanipäeva Jaanipäeva ajaloolisedtoidud olid kama, sõir, manna- ja kohupiimakorbid, kamakäkid, õlu, küpsetati ka leiba. Tänapäeval süüakse jaanipäeval grillvorstid, saslõkk, grillitud liha, kana, õlut, salatit, kartulit, leiba, kala. Söir saslõkk Jõululaupäev Ajaloolised jõulutoidud olid õlu, sealiha (poolik seapea), jõululeib ja jõuluvorstid. Tavalised jõulutoidud olid veel pähklid, kapsad, keedetud oad, herned, naerid, kala ja või. Usuti, et jõululeib (ehk jõulukakk, jõuluorikas, jõulupull, talsipühi karask, lõpekakk,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
