Järvekaur ja tema käitumine (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

11

ppt

Linnud, powerpoint

Pesa ehitatakse okaspuudele või lehtpuudele ja see on väga hästi peidetud. Mai algusest kuni juuli alguseni võib leida pesast 3 ­ 6 muna. Haub emaslind, tavaliselt 11 ­ 16 päeva. Poegi toidavad mõlemad vanemad putukatega. Pojad lahkuvad pesast 13 ­ 14 päeval · Vaenlased. Väikekiskjad ja röövlinnud. · Arvukus. Eestis pesitseb 1,5 - 2,5 miljonit paari, · Euroopas elab 130 - 240 miljonit paari. Tutt-tihane · Välimus. Tutt-tihase iseloomulikuim osa on tema pea. See on hallikasvalge, musta laiguga kurgul ja musta silmatriibuga, mis läheb pea tagaosani ning pealael ilutseb suur kolnurkne tutt, mis on tihti ettepoole kaardus. Tal on valge kaelus, pruun keha pealpool ja helehall alapool, küljed on roostesed. · Eluiga. Keskmine eluiga on 2 aastat, pikim teadaolev eluiga 6,5 aastat. · Pereelu. Tutt-tihane teeb endale ise pesaõõnsuse vana surnud puu sisse. Puu peab olema vähemalt veidi

Bioloogia

13

pdf

Metsvint - elupaik, toitumine

välimusest, harjumustest, pesitsusest ja üldiselt nende elust. Kasutasin töös erinevaid veebiallikaid. Valisin antud teema, sellepärast, et mulle meeldivad väga Eesti metsalinnud. Metsvint on nendest kõige kaunima häälega ning metsvindist tahaksin ma ka kõige rohkem teada saada. 3 1. Metsvindi üldiseloomustus 1.1 Välimus Metsvint on mõõtudelt varblasest natuke väiksem. Metsvindi keha on umbes 15 cm pikk ja kaalub 19-26 grammi. Tema ühe tiiva pikkus on 8,3-9,2cm, tiibade siruulatus, aga umbes 26 cm. Isaslind on sulestiku järgi kergesti äratuntav. Isaslinnu rind ja põsed on punakaspruunikad, selg pruunikashall ja pea sinakashall, tiival on valge triip. Ainus vahe isaslinnu ja emaslinnu värvuse vahel on see, et emaslinnu sulestik on tagasihoidlikum. Linnu pea on pruun, kõht helepruun ja tema tiiva peal on valge triip. Mõlema nokk on musta värvusega, lühike, kooniline ja kõver

Bioloogia

64

ppt

Laululinnud

Peoleo  Peoleo saabub meile alles mai keskpaiku, kui puud juba lehtes. Talvituma lahkub augusti teisel poolel. Pesitseb Euroopas ja LääneAasias, talvitub Lõuna ja IdaAafrikas. Levinud, vastavalt sobivate pesitsuskohtade olemasolule, üle kogu Eesti. Suure individualistina rändab ta lõuna poole kas ainult üksi või maksimaalselt koos paarilise ja poegadega.  Peoleo kuulub välimuselt troopiliste kireva sulestikuga lindude maailma, kus tema sugulased kõik elutsevadki. Isalinnu keha on säravkollane, saba ja tiivad mustad. Emaslind on vähema kontrastsusega: seljaosa rohekaskollane, tiivad tumehallid, saba pruun ja alapoole sulestik valkjas ning kaetud peente pikitriipudega. Mõlemast soost peoleodel on ereroosa nokk. Peoleo lend sarnaneb oma sügavate kaartega rähnide omale.  Peoleo elupaigaks on lehtmetsad, puisniidud, lehtpuudega salukuusikud,

Bioloogia

32

doc

Linnuhäälte tabel aine "Elusloodus" jaoks

pangaaluseid puistuid, kadastikke, suuremaid *Karmiinleevike parke ja aedasid.  Värvulised Tema laul on kõlav, vali, kauakestev Ülapool on linnul pruun, alapool Elupaikadeks on tal ja vaheldusrikas ning sisaldab valge, tihedate ovaalsete tähnidega. niisked kuusikud, kuid mitmekesiseid vilesilpe Kaenlasulestik on ruuge. ka kuuse aluspuistuga

Eesti linnud

28

doc

Kuulake kõiki linnuhääli sellelt aadressilt

Liigid, keda peaks tundma: 1Teder Tetrao tetrix Teder on priske kodukana suurune hästi väljaarenenud välise sugulise erisusega kanaline. Tedrekukk on must, tema saba on lüürakujuline ja kulmudel on tal lai näsa, mis on eriti kevadel eredalt värvunud. Isaslind on ka emaslinnust suurem. Tedrekana põhivärvuseks on ookerpruun, saba nõrga väljalõikega. Poegade sulestik sarnaneb emaslinnu omaga. Tedre nokk on must ja varbad tumepruunid. Isaslind kaalub keskmiselt 1,5 ja emaslind 1 kilogrammi. Mänguplatsil on tetredel igal linnul vastavalt oma võimetele kindel koht. Kõige "paremad" kuked on alati mänguplatsi keskel ja "nigelamad" äärtel

Eesti linnud

12

docx

Hänilase üldiseloomustus

1. Hänilase üldiseloomustus Eestis võib kohata hänilase kolme alamliiki: lambahänilane, põhjahänilane ja mustpea- hänilane (Peksar, 2014). Hänilasel on palju rahvapäraseid nimesid : karjalind, karjatsirk, veistevästrik, lambalinavästrik, lambahällulind, kesvatalleke jt. Tema elupaigad on niidud, karjamaad, jõeluhad, harvem kohtame lambahänilast ka madalsoodel ning erandjuhtudel ka päris rabades. Üldiselt võib öelda, et talle meeldivad niiskemad kohad kui linavästrikule. Tihti märkame teda mõnel madalal põõsal või tugevamal rohukõrrel istumas või ka hoopis karilooma turjal ratsutamas. Ta on leidnud ka oma koha vanarahva heades ennustustes: kui lambatalleke kevadel lammaste seas kõnnib, siis on teisel aastal head lambasigimist oodata. (http://bio.edu

Bioloogia

6

doc

Rändkakk

keha eespool on hele, selle on suurte helehallide alade vahel üksikud pruunid triibud. Seljal vastupidiselt domineerib pruun. Pea on helepruun, kuna seal on valget ja pruuni ühtlaselt. Kaku "jalad" ehk jooksmeosa on valged, küüned mustad. Händkaku tiivad on 32-38 cm pikad ning ta kaalub ligi 480-1000 g. Tavaliselt on emaslind suurem kui isane. Kakule nime andev händ on kuni kehapikkune ja altpoolt heledam, pealtpoolt tumedam. Händkakk elab niisketes kuusikutes ja kuuse-segametsades. Tema pesitsusterritoorium on sellise linnu kohta küllaltki suur, mis tuleneb ilmselt tema vähesest stressitaluvusest. Pesa rajab kakk kas suuremate vareslaste mahajäetud pesadesse, puuõõnsustesse või õõnsaks kõdunenud jämedatesse kännujõmakatesse. Viimase puhul eelistab kõrgelt murdunud tüve madalale kännule, kuid mõnikord eelistab soetada kodu kasutatud kujul näiteks mõnelt kinnisvaraarendajast rongalt, kulliliselt või must-toonekurelt. Käiku lähevad veel suuremad õõnsused

Bioloogia

14

doc

Geograafia referaat, lõuna-ameerika loomad

Jaaguarid murravad kariloomi ja koeri, samuti püüavad nad kalu, väiksemaid kaimaneid, kilpkonni ja muid pisiloomi. Jaaguaridel on võimsad lõualuud ja nad suudavad kihvadega purustada saaklooma kolju või kilpkonna kilbi.......................................................................................6 Paaritumine............................................................................................................................6 Käitumine...............................................................................................................................6 Ökoloogia...............................................................................................................................6 Eluiga.....................................................................................................................................6 Mütoloogia.....................................................................

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)