Haug (0)

Kool
HAUG
Referaat
Koostaja (d): …………………
Juhendaja : …………………
koht ja aasta
Sisukord
Sissejuhatus……………………………………………………………………….3
Liigi kirjeldus……………………………………………………………………..3
Pikkus, kaal ja eluiga...............................................................................................4
Levik ja elupaik.......................................................................................................4
Eluviis ja toitumine..................................................................................................4
Sigimine ja areng.....................................................................................................5
Ohustatus ja kaitse...................................................................................................5
Kasutamine..............................................................................................................5
Lisad........................................................................................................................6
Kasutatud kirjandus.................................................................................................7
Sissejuhatus
HAUG ( Esox lucius) on hauglaste (Esocidae; 5 liiki) sugukonda kuuluv lõheline.
Haug on meie sisevete levinumaid kalu.
Tugeva ja suure kalana tal looduses vaenlasi pole, röövkalana hoiab järvede kalaelustiku tasakaalus. Rahvapäraselt kutsutakse haugi ka vetehundiks.
Liigi kirjeldus
Haugi keha on omapärase kujuga – kere on pikalt ühekõrgune ja ka ühelaiune, pea suhteliselt pikk, pardinokataoliselt lapergune. Haugi suu paljudel luudel on teravad hambad,mis saavad jagu ka kalamehe õnge tamiilist. Avar neel ja avarad lõpusepilud võimaldavad üsna suurt saaki neelata. Silmad suhteliselt suured, paiknevad pealae lähedal, kaitstud luuvõlviga. Kehal on väikesed ovaalsed, ainult haugile omase kujuga soomused.
Värvuselt on ta suurepäraselt kohastunud eluks veetaimede keskel. Selg koos pea ülapoolega on üldiselt mustjasroheline, küljed heledamad , oliivrohelised või rohekashallid, kollaste täppidega või põikvöötidega, kõht ja kurgualune valge või kollakasvalge. Värvus muutub koos vanusega ja sõltub ka konkreetsest elupaigast.
Wikimedia
Pikkus, kaal ja eluiga
Haugi tavaline suurus on 50–100 cm, aga ta võib olla üle 150 cm pikk ja üle 35 kg raske. Suurim pikkus on emastel haugidel 1,75m (Soomes), isastel 0.90m, mass emastel 34 kg ja isastel 10,15kg. Eestis on pikim püütud haug 122 cm.
Keskmiselt elab 10 aastat vanaks, kuid haruldased pole ka üle 25 aasta vanused isendid. Vangistuses võib haug elada kuni 30 aasta vanuseks.
Levik ja elupaik
Haug on levinud kogu Põhja-Euroopas, Põhja- ja Kesk-Aasias ning Põhja-Ameerikas.
Eestis elab sisevetes pea kõigis järvedes ja aeglase vooluga jõgedes, merevetes kogu ranniku ulatuses ja merega vahetult seotud jõgedes.
Haug on suhteliselt paikne kala, kes hoidub enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. On ka hauge , kes elavad avavees ja jälitavad pisemaid parvekalu. Ta talub hästi happelist keskkonda ja võib elada veekogudes, mille pH on 4,75.
Eluviis ja toitumine
Haug on erakliku eluviisiga , kes veedab aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Haug neelab oma saagi tervelt ega raiska aega närimise peale.
Haug on tuntud röövkala. Toiduks on ahvenad , kiisad, viidikad, latikad, suuremad isendid söövad isegi konni, pardipoegi ja pisiimetajaid. Toidukitsikuse korral tarvitatakse ka nõrgemaid liigikaaslasi ja eksisteerib järvi, kus peale haugide teisi kalaliike üldse ei ela. Neis järvedes söövad pisikesed havid vesikirpe, vähikesi ja muud zooplanktonit, suuremad aga ka liigikaaslasi. Maimud toituvad planktonivähkidest, vesikakanditest ja putukavastsetest.
Sigimine ja areng
Haugid koevad kohe peale jäälagunemist aprillis ja mais, mõnikord võib see toimuda isegi jääkatte all. Koelmuteks on enamasti suurveest üleujutatud luhad , kus on rikkalikult taimestikku ja kus vesi on juba mõnevõrra soojenenud. Suurvesi on kudemisel oluline tegur ning veevaestel aastatel jätab suur hulk hauge lihtsalt kudemata. Kudemise ajaks kogunevad haugid gruppidesse, kuhu kuulub üks emaskala ja mitu isast. Pulm hajutab tavaliselt üliettevaatliku kala tähelepanu sedavõrd, et sel ajal on haug kerge saak röövpüüdjatele, seda enam, et kudemine toimub kuni 0,5 m sügavuses vees. Kudemisrühmad pole püsivad, vaid liiguvad pidevalt ühest kohast teise kattes tunnis mitusada meetrit. Isashaugid löövad kudemise ajal sabaga tugevalt laksu, mis on kuulda kuni 100 m kaugusele. Mari koetakse eelmise aasta surnud taimestikule, magevetes kuni 0,6 m, harva kuni 1 m sügavusele.
Marja hulk on 2...170 tuhat , marjatera läbimõõt 2,3...2,5 mm.
Marja areng kestab sõltuvalt veetemperatuurist 10...25 päeva. Maimud lähevad üle röövtoidule juba sama suve lõpuks. Suguküpseks saab 3...4 aasta vanusena.
Ohustatus ja kaitse
Haugi võib ohustada hapnikupuudus talvel, vähene suurvesi kevadel (ei jätku kudemispaiku) ja ilma järsk külmenemine kevadel.
Haug ei kuulu looduskaitse alla, aga püük on keelatud 1. märtsist 15. maini .
Kasutamine
Haug on meie sisevete tähtasamaid püügikalu, ta liha on rasvavaenene ja sobib hästi dieettoiduks. Haugi lihal on aga eripärane lõhn ja eripärane maitse, mis pole küll liiga tugev, kuid eristab haugiliha selgelt kõikidest teistest kaladest. Sõnadega haugi lõhna ja maitset kirjeldada on üsna võimatu, ent ütelgem, et need on natukene kirbed ja natuke imalad. Suuremate haugide puhul lisandub maitsele lihakudede tuimus , kuivus , aepurusus.(Vladislav Koržets, www.opikook.ee) 
Hauge on kasvatatud ka tiikides ning ta marja inkubeeritakse ka kunstnikult.
Lisad
Allikas:Google
Allikas:Google
Kasutatud kirjandus

Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3. köide, lk. 332; Kirjastus „Valgus“ 1988

Saar, U. Loomade entsüklopeedia. – Tallinn „ Sinisukk “ 2007

Mikelsaar, N. Eesti NSV kalad . - Tallinn „Valgus“ 1984

Raid, T. Euroopa kalad. – Tallinn „Eesti Entsüklopeediakirjastus“ 2006

http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/ESOLUC2.ht m
7