Voorusteoreetikud lihtsalt deklareerivad oma biotehnoloogia eetilisi küsimusi. Samas võib see mõiste hõlmata lisaks ka meditsiinieetika probleeme ning teatud osa keskkonnaeetika probleemidest. See eetika uurib meditsiini ja bioloogia eelarvamusi ja eelistatud eluviise voorusteks (ja eluviise mis neile ei meeldi käsitlevad pahelistena). 2. Aristotelese järgi on voorusiks sellised iseloomujooned, mis aitavad kaasa inimsuse õitsengule. praktikas esilekerkivaid teemasid: geeniuuringute ja nende rakenduste kõlbelisus; lubatava sekkumise ja eksperimenteerimise piirid (abort ja eutanaasia); ravi olemuse ja kättesaadavuse probleemi; Kuid, mis see õitseng on? Kas ei ole võimalik, et inimene saab õitseda ka mingisuguste teiste “vooruste” eksisteerimisel? Kas võib olla õitsev inimene, kel pole ühtegi nimetatud voorust? 3. Võimetu patsiendi, arsti jt võimusfäär
Eesmärgiks on kujuneda isiksuseks, kes suhtub loetavasse vabalt. Teab, et loetu tähenduse looja on ta ise. Ta on niisiis kasvanud iseseisvaks mõtlejaks. 38 Iga teksti lugemine on kasulik.Sellepärast vajaneb lugu pidada kooli pakutavast, seega kohustuslikust kirjandusest. Selleks on enamasti klassikaline kirjandus. See, mis on üle maailma parimaks tunnistatud. See on põlvkondade, inimsuse valik ja seda tuleb usaldada, sest see arendab inimest kõige enam. Hiljem ka ise valikuid tegema. Kohustuslik kirjandus päästab maailma, muudab selle valgemaks, elamisväärsemaks. Koolitunnist saab omaseks elustiil, et ükski arvamus pole vale, vajalik on julgus ja enesekindlus väljendumisel. Väärtajakirjade lugeminegi peaks alguse saama koolist, küll neid siis enam nõutakse. 39
tagasiulatuvalt isikule soodsamat normi? Aga ebasoodsat normi? Millise seaduse järgi mõistetakse karistus: kas alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi? Tuleneb PS § 10. Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.) 37. halduse seaduslikkus e legaalsus Halduse seaduslikkus tähendab ühelt poolt, et täitevvõim tohib individuaalset vabadust piirata ainult siis, kui teda volitab selleks seadus, ja teiselt poolt, et ükski halduse õigusnorm (määrus, üldkorraldus, halduse individuaalakt) ei tohi olla vastuolus ühegi kõrgemal astmel oleva õigusnormiga (seadus, PS). Selle põhimõtte keskne säte on PS § 3 lg 1 I lause.
Neile rajanevad riigi ja üksikisiku õiguslikud suhted. Riiklik tahe on kodanikkonna tahte väljendus. See võib avalduda kahel eri viisil: kohustuste ning õiguste omistamise kaudu. Seetõttu, et riik võib omistada oma kodanikele teatud õigusi, võib kodanikku vaadelda kui teatavat riigiorganit. See omadus kandub üksikisikult ka kollektiivile, sh näiteks poliitilistele parteidele. Inimõigused Inimõigused inimsuse (!) väärtuste ning normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. Inimõigusi rühmitatakse järgmiselt: o Põhiõigused / Üldised õigused (õigus elule, vabadusele jne) o Poliitilised õigused (õigus rahvusele, sõnavabadusele) o Sotsiaalsed õigused (õigus haridusele, teabele) o Kultuurilised õigused (õigus sotsiaalsele kaitsele, väärikale elatustasemele)
Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Sisukord: Tomas Tibbing Tallinna Tehnika Ülikool Õigus alused 1. Õiguse mõiste: Õigus kujutab endast käitumisreeglite kogumit, mis on kehtestatud riigi poolt, mille täitmine tagatakse riigi sunniga ja mis on väljendatud erilises vormis. Seega väljendatakse õiguses riigi tahe. Selle tahte sisu on määratud ühiskonna sotsiaalsete ja majanduslike elutingimustega. See tahe peab olema teataval viisil vormistatud. Õiguseks on ainult selline riiklik tahe, mis on väljendatud riigipoolt aksepteeritud vormis, mis on väljendatud seaduses. 2. Õigussüsteemi mõiste: Õigussüsteemi alus on põhiseadus. Õiguslik ja poliitiline süsteem on praktiliselt üks ja sama. Poliitiline süsteem võib muutuda valimistega, aga õigussüsteeb muutub paindlikult, teda ei saa muuta päevapealt. Õigussüsteemi kujunemine on riigi areng, st. Ta on lõputu protsess. Algab peale õigusloomest. Igal riigil on oma ...
Ajalooliselt saatusraskel taustal, traagilise tundepõhjaga värssides andis ta julgustava kujutuse rahva põlisest eluvõitlusest, visadusest ja väsimatus ning isetus töös saavutatud eneseväärikusest, eriti sünteesivalt lüürilises lühipoeemis „Leib“. Alveri sobimatu kirjutamise aeg kulges Kreutzwaldi tõlkides Puškini „Jevgeni Oneginit“ eestindades. Uuesti avaldas luulet 1965. Tema viimase perioodi looming mõtestab algul katsumusaastate kogemusi, millele vastandab puhta inimsuse ideaali. Hiljem arendab ta edasi oma luule meelismotiive, annab jõulist patriootilist lüürikat, poetiseerib eetiliselt ülimalt vastutustundlikku inimest, elab tundlikus osavõtlikkuses läbi isiksust ja inimkonda ähvardavad ohud, avardab poeetilised üldistused globaalsete mõõtmeteni. Uut kvaliteeti andes sulavad tema stiilis kokku varasemate arengujärkude tunnused. Kujundi struktuur on avatud, küllane keelekasutus seob luuletervikuks traditsioonist pühitsetud leksika ja rohked
tsentraliseeritud kavandamisest. paindlik tootmissüsteem ehk Toyota tootmissüsteem, Toyota Production System (TPS), tuntud ka kui lean thinking, on kogum põhimõtteid ja meetodeid, mis on ennast praktikas õigustanud ning on alustalaks elujõulisele tootmisettevõttele TPS võimaldab ettevõttel pidevalt edendada tootlikust, samaaegselt tagades klientide rahulolu kvaliteedi ning tarne ootuste täitmisega. TPS aluseks on austus inimsuse vastu: tunnustada töötajaid kui kõige väärtuslikumat ressurssi. Mida TPS pakub: vähendab raiskamist, tõstab kvaliteeti, vähendab varusid, muudab töö läbipaistvamaks ja standardiseerib operatsioone. just-in-time, Täppisajastamise (just in time, JIT) ja kulusäästlikkuse (lean) põhimõtted on valdavalt samatähenduslikud. Mõlema aluseks on ideaalse tootmise (ideal production) põhimõte. Ideaalses tootmises toodetakse ja tarnitakse lõpptooted
kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Elukestev õpe õppimine, mis kestab kogu elu mitmesuguste tegevuste kaudu; eesmärgiks on inimeste parem toimetulek kiiresti muutuvas ühiskonnas. Inimõigused inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elule, vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel üldomased ning keegi ei tohi neid
karistusõiguses on tähtajad, mille kestel vastavad isikud pandud kuritegude eest. Süütegu 1. Kuriteo aegumine (kuriteo toimepanemisest) 1. 1. astme kuritegu aegub 10 aasta jooksul 2. 2. astme kuritegu aegub 5 aasta jooksul 2. Väärteo aegumine (toimepanemisest otsuse jõustumiseni) 2.1 2. aastat (maksustades väärtegude 3 aastat) Ei aegu: a) süüteod inimsuse vastu 3. sõjasüüteod 4. kohtuotsuse täitmine, millega on mõistetud eluaegne vangistus. Aegumist arvestatakse alates: · jätkuva kuriteo (toime pandud väikeste ajavahemike järgi ) korral alates viimase teo toimepanemisest; · vältava kuriteo (nt teosüütegu ehk formaalne kuritegu ehk teo toimepanemisest on süütegu juba toime pandud) korral alates vältava teo lõppemisest (nt kinnipidamisega või
muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele“. Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.) 26. Õiguspärase ootuse põhimõte Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist).
Majanduses on valdav käsu- ehk plaanimajandus, eraomad tõrjutakse kõrvale Iseloomulik on julgeolekuorganite suur roll, ka propagandal ja tsensuuril 20 Propaganda järgi on kommunistliku süsteem eesmärk pakkuda suuremat heaolu ja sotsiaalset võrsust tootmise suurema efektiivsuse kaufu, tegelikult selleni ei jõutud Kommunismi kuriteod on 5 kategoorias: kuriteod rahu, inimsuse, ühiskonna, keskkonna ja inimväärikuse vastu Võimu haaramiseks korraldati relvastatud riigipöördeid, millele võis järgneda kodusõda (alade okupeerimine ja annekteerimine, Balti riigid aastal 1940) Uue õitseva ühiskonna loomiseks tuleb kommunistide arvates kõrvaldada inimesed, kes sinna ei kuulu (rahvuste puhul genotsiid, ühiskondlike rühmade puhul sotsiotsiid)
muid õigusi, vabadusi ega kohustusi, mis tulenevad põhiseaduse mõttest või on sellega kooskõlas ja vastavad inimväärikuse ning sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi põhimõtetele". Igaühel peab olema garantii, et teda koheldakse inimväärselt ning kooskõlas kehtivate seadustega. Kergendavad asjaolud on tagasiulatuva jõuga, raskendavad edasiulatuva jõuga. Karistus mõistetakse alati teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. (Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast.) 26. Õiguspärase ootuse põhimõte Õiguspärase ootuse põhimõtte järgi peab isikul olema õigus realiseerida oma õigusi mõistlikus ootuses, et talle lubatu ka kehtima jääb (näiteks kui isikule on määratud mingiks ajaks teatud soodustus, siis antud põhimõte aitab vältida soodustuse ennetähtaegset äravõtmist).
Rahvusvaheline õigus 2015 1.semester Loengukonspekt Rahvusvaheline õigus = RÕ RÕ on kokkuleppel põhinev õigus. 28.september loengut ei ole! Mõlemas seminaris on osalemine kohustuslik! 1 seminari võimalik asendada lühiesseega. Eksam-‐ 1) definitsiooni küsimus, kus palutakse mingi keskne asi rahvusvahelises õiguses lahti mõtestada nt mis on reservatsioon 2)kaalukam osa-‐ teoreetilise kontseptsiooni lahti mõtestamine rahvusvahelises õigus 3) analüütiline ülesanne-‐ kaasus, mis on lahendatav rahvusvahelise õiguse elementaarsete põhimõtete alusel, võib olla ka arutlus 31.08.15 Teema I – olemus Kogu õigussüsteemi saab jagada: -‐ riigisiseseks õigussüsteemiks ...
Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. 4 Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Teo toimepanemise aeg. Tegu on toime pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema. Tagajärje saabumise aega ei arvestata. SÜÜTEGU Süüteokoosseisu tunnused. Süüteokoosseis on karistusseadustiku eriosas või muus seaduses sätestatud karistatava teo kirjeldus. Süüteokoosseisu objektiivsed tunnused on seaduses kirjeldatud tegevus või tegevusetus ja
tühistamine) Karistusseaduse ajaline kehtivus - karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi. Seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Seadusel, mis tunnistab teo karistatavaks, raskendab karistust või muul viisil halvendab isiku olukorda, ei ole tagasiulatuvat jõudu. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad, sõltumata teo toimepanemise ajast. Karistusseaduse ruumiline kehtivus - Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eesti territooriumil. Eesti karistusseadus kehtib teo kohta, mis pannakse toime Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil või selle vastu, sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest. Karistusseaduse isikuline kehtivus - Eesti
3) objekt iga õigusrikkumine kahjustab kas teise isiku mingit õigust või vabadust või minit suhet, mis oli kaitstus õigusnomidega. Seega on õigusrikkuja käitumine suunatud alati mingite õigustega kaitstud suhete vastu. See suhete ring mida kaitstakse seadustega, on äärmiselt ulatuslik ja erinevae õigusharudes erinev. Tsiviilõiguse objektiks on alati teatud varalised suhted, karistusõiguses aga inimsuse vastased teod, riigi vastased teod, isiku vastased kuriteod jne. 4) objektiivne külg õigurikkumisteks saavad olla vaid inimeste teod, mitte aga nende kavatsused ja mõtted. Seega on õigusrikkumine reeglina aktiivne tegu. Teatud juhtudel on rikkumiseks ka tegevusetus. Tegevusetuse puhul tuleneb õiguslik vastutus isiku kohustusest tegutseda ja ta ei tegutsenud vastavalt sellele. Seaduse järgi peab
Jean-Jacques Rousseau ARUTLUS INIMESTE EBAVÕRDSUSE PÄRITOLUST JA PÕHJUSTEST Jean-Jacques Rousseau Tõlkinud Mirjam Lepikul (Eessõna ja I osa) EESSÕNA Mulle näib, et inimese tundmine on kõige kasulikum teadmine, mis meil iganes olla saab, aga siiski oleme selles vallas vähem edasi jõudnud kui milleski muus. Söandan isegi väita, et üksainus Delfi templi raidkiri1 pakub tähtsama ja sügavama õpetuse kui kõik moralistide paksud raamatud. Niisamuti on käesoleva arutluse teema minu meelest üks huvitavamatest probleemidest, mida filosoofia üldse saab püstitada, aga paraku ka üks okkalisemaid, mida filosoofid võivad lahendada püüda -- sest kuidas tunda inimeste ebavõrdsuse allikat, kui me ei alusta inimeste endi tundmisest? Kuidas saaks inimene jõuda nii kaugele, et näeks ennast sellisena, nagu loodus ta lõi, hoolimata kõigist muutustest, mille aegade ja asjade vahetumine on pidanud tema algses konstitutsioonis tekitama? Kuidas teha vahet se...
Vormitungi püüdeks on inimest vabastada. Panna maksma isiksus. Ehk siis meeleline tung inimeses loob juhuseid ja võimalikkusi, paljundab maailmu, toob meile maailma kohta informatsiooni. Vormitung aga, kus mõistus mängus, kujundab inimese isiklikku identiteeti ja vormib meie individuaalset maailma, mis käib mõistuse kaasabil. · Esteetilise kasvatuse eesmärk on neid tunge tasakaalus hoida, sest seeläbi jõuab inimene iseenda ja laiemalt ka inimsuse idee mõistmiseni. Sealjuures on inimesele abiks kaunid kunstid, sest neis on meeleline ja vormiline tung tasakaalus ja ideaalsel moel ühendunud. · Kui inimene loob või kogeb kunsti siis ta mõostab, et ka tema võib jõuda sellise harmoonilise ühtsuseni. · Inimese teeb täiuslikuks mängutung, mis väljendub selles, et meeleline ja vormitung toimivad ühendatult. Mängutung, elav vorm, ilu. Mängutungis väljendub inimese
Territoriaalsuspõhimõte (§ 6) Passiivne ja aktiivne personaalsuspõhimõte (§ 7) Universaalsuspõhimõte (§ 8) Kaitsepõhimõte (§ 9) 11. Süüteo aegumine. § 81. (1) Kedagi ei tohi kuriteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui kuriteo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud kohtuotsuse jõustumiseni on möödunud: 1) 10 aastat I astme kuriteo toimepanemisest; 2) 5 aastat II astme kuriteo toimepanemisest. (2) Süütegu inimsuse vastu, sõjasüütegu ja süütegu, mille eest on ette nähtud eluaegne vangistus, ei aegu. (3) Väärtegu on aegunud, kui selle toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud 2 aastat. ... 12. Karistamise alus. KarS § 2 (2) Karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. 48
on selle süstematiseerimise aluseks? Kõik karistusseadustikus sätestatud süüteod on jaotatud seadustiku eriosa 17 peatüki vahel, kusjuures igasse peatükki on koondatud üht õigushüve või üheliigilisi õigushüvesid kaitsvad süüteod või nende karistusseadustikku koondamise aluseks on subjekti erilised isikutunnused. 325. Missugused süüteod on karistusseadustiku eriosas kõige raskemini karistatavad? Esikohale on seatud inimsuse ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod. · Milline on Eesti kohtusüsteemi ülesehitus ja ülesanded? Eesti kohtusüsteem on 3astmeline. Eesti kohtusüsteemi moodustavad: 1)maakohtud, 2)halduskohtud, 3)ringkonnakohtud, 4)riigikohus. Ülesanded: Rahu tagamine, Avaliku võimu kontroll , Põhiseaduslikkuse järelevalve,Vaidluste lahendamine eraisikute vahel,Kriminaalasjades esitatavad süüdistused,Õiguse kujundamine ja loomine
ÕIGUSE SISSEJUHATAV KURSUS(ÕIGUSAJALUGU,ÕIGUSPOLIITIKA,RIIK JA ÕIGUS) Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riigile omased 3 tunnust: Avalik võim. Territoorium, millel avalik võim kehtib. Rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Monarhia – Riigivalitsemisvorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. // Vabariik – Riigivalitsemisvrom, mille puhul riigipeaks on kindlaksmääratud tähtajaks valitav president. // Presidentaalne vabariik – Iseloomustab võimu koondumine parlamendist sõltumatu presidendi kätte. // Parlamentaarne vabariik – Rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Millised on riikliku korralduse vormid? Unitaarriik ehk lihtriik – Riik, mis territoriaal-poliitiliselt o...
Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Inimõigused. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu Inimõiguste ülddeklaratsiooni. Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elule, vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on
Vergilius viib Dante patumetsast välja põrgusse. Dante on põrgu väga selgelt välja joonistanud. Põrgu koosneb üheksast ringist kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu põhjused. Dante kohtab nii tegelt elanud inimesi kirjanduslikke tegelasi. Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks. Rängad patud on teod, mis on suunatud inimsuse vastu. PUHASTUSTULI. Pärast põrgut läbivad Dante ja Vergilius puhastustule, mida on kujutatud leegitseva mäena. PARADIIS . Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tõusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante ,,kümnendasse taevasse" , kus jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena.
Kedagi ei tohi süüteo toimepanemises süüdi mõista ega karistada, kui teo toimepanemisest kuni selle kohta tehtud otsuse jõustumiseni on möödunud teatud aeg, mis on seaduses sätestatud (aegumistähtaeg). Karistusseadustik sätestab et: o väärtegu aegub kahe aasta möödumisel selle toimepanemisest; o teise astme kuritegu aegub viie aasta möödumisel selle toimepanemisest; o esimese astme kuritegu kümne aasta möödumisel selle toimepanemisest. Kuid kunagi ei aegu süüteod inimsuse vastu, sõjasüüteod ja eluaegse vangistusega karistatavad süüteod. Kuriteo aegumine peatub ajaks, mil isik kohtueelsest uurimisest või kohtust kõrvale hoiab. Väärteo aegumine peatub ajaks, mil selle toimepannud isik ennast kohtuvälise menetleja või kohtu eest varjab või sama teo kohta alustati kriminaalmenetlus. Kohtuotsus ei kuulu täitmisele, kui: o esimese astme kuriteo asjas tehtud otsuse jõustumisest on möödunud 5 aastat;
Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elule, vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel
Ühiskonna liige võib olla kodanik või mittekodanik, millest tulenevad tema väga paljud õigused, vabadused, kohustused, aga ka võimalused. Ühiskonna liige võib olla maa- või linnainimene, haritlane või tööline, perekonnaliige või vallaline, tööandja või töövõtja vms, milleks olemine või mitteolemine paneb talle ühiskonna ootused ning mida ta ise peab ka arvestama enese ühiskonnas kehtestamisel. Igaühe õigused kui inimõiguste põhiõigused. Inimõigused on inimsuse väärtuste ja normide põhjal välja töötatud kokkulepped, mis sätestavad, kuidas inimesed ja valitsused peaksid neid väärtusi ja norme arvestavalt käituma. 10.12.1948 võttis ÜRO Peaassamblee vastu inimõiguste ülddeklaratsiooni. Inimõiguste ülddeklaratsiooni põhimõtete järgi on inimesel teatud õigused lihtsalt seetõttu, et ta on inimene. Õigus elule, vabadusele, väärikusele, isikupuutumatusele, perele jne on inimestel üldomased ning
pöördumine antiigi poole). Vergilius viib Dante patumetsast välja põrgusse. Dante on põrgu väga selgelt välja joonistanud. Põrgu koosneb üheksast ringist kusjuures patused on paigutatud ringidesse vastavalt patu suurusele. Luuletaja vestleb patustega, selguvad patu põhjused. Dante kohtab nii tegelt elanud inimesi kirjanduslikke tegelasi. Kerged on patud, mis on sooritatud selle nimel, et muuta maist elu paremaks, inimlikumaks. Rängad patud on teod, mis on suunatud inimsuse vastu. PUHASTUSTULI. Pärast põrgut läbivad Dante ja Vergilius puhastustule, mida on kujutatud leegitseva mäena. PARADIIS . Seda on kujutatud ring-ringilt jumaliku valguse poole tõusva püramiidina. Vergilius ei saa astuda üle paradiisiläve, sest on pagan. Nüüd tuleb Dante saatjaks armastatu Beatrice, kes viib Dante ,,kümnendasse taevasse" , kus jumal end talle ilmutab valguse ja armastusena.
Õiguse Alused: 1. Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? Riiki iseloomustatakse tavaliselt kolme tunnuse kaudu 1) avalik võim 2) territoorium, millel see avalik võim kehtib ja 3) rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud. Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. 2. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: A. Monarhia on riigivalitsemise vorm, mida iseloomustab kõrgema riigivõimu kuulumine monarhile, kes omandab võimu pärimise teel eluaegselt ja on juriidiliselt vastutamatu. B. Piiramata monarhia selle korral kuulub monarhile kogu võimutäius C. Piiratud monarhia on monarhia alaliik, milles isevalitseja suva on kitsendatud mingi riigiorgani või seisusliku ...
Samas olid stoikud suhteliselt pettunud selles, et reaalsuses lolle nii palju on. Stoikud rääkisid kahest riigist maailmariigist ja linna riigist, mis vastandusid üksteiselt kui mõistus ja tava. Tavasid on mitmeid, kuid mõistus on üks. Universaalses süsteemis on kohalikul tasandil variatsioone, kuid need ei vastandu kogu süsteemi mõistuspärasusega. Kui alguses oli tarkus mõõdupuuks ja stoikud uskusid inimeste headusse, siis hiljem tõstsid nad ausse avaliku teenistuse ideaali, inimsuse, sümpaatia ja headuse ning peetusid natuke inimestes. Kuid endiselt arvasid nad, et inimesed omavad võrdseid inimõigusi ning inimesed on loomu poolest kõik võrdsed. Seadusi ja valitsust pidasid nad jumalikeks vahenditeks, millega juhitakse ühiskonda. Kuigi looduses on kasvu ja languse seadus (usuti, et üsna objektiivsetel põhjustel toimub üleminek ühelt valitsusvormilt teisele), on Rooma konstitutsioonis tasakaalustatud segavalitsusvorm kõige parem.
See on muuseas Dworkini õpetuse järgi pretsedendiõiguse olemus. Doktriin — mingi üldine seisukoht, millest peetakse kinni teatud eesmärgi saavutamise jaoks. Rahvusvahelises õiguses on kõige levinum doktriin Rahvaste Õiguse doktriin, Põhiõiguste Kaitse doktriin, mille tagamiseks on ÜRO vastu võtnud Inimõiguste Üldkonventsiooni, Poliitiliste ja Majandushuvide konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste konventsiooni. Ja siis on veel selline doktriin, et ühed kuriteod on inimsuse vastased ja aegumatud. Seega tuleb neid kõikides riikides käsitleda aegumatutena kuritegudena ja neid tuleb kõikides riikides jälitada. Seadus materiaalses mõttes — õigusakt, milles on olemas määratud subjektiivsed õigused, juriidilised kohustused. Kui seaduses on olemas vähemalt üks norm, millega määratakse subjektiivseid õigusi ja juriidilisi kohtusi, on tegemist seadusega materiaalses mõttes.
Mis on riiki kui organisatsiooni iseloomustavad tunnused? avalik võim; territoorium, millel see avalik võim kehtib; rahvas, kes elab sellel territooriumil ja on riigivõimuga õiguslikult seotud: Seega on riik erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. Millised on riigivalitsemise vormid? Mis eristab parlamentaarset ja presidentaalset vabariiki? Riigivalitsemise vormid on: monarhia; vabariik. Parlamentaarses vabariigis on kõrgeim võim parlamendi käes, presidentaalses vabariigis on võim koondunud parlamendist sõltumatu presidendi kätte. Millised on riikliku korralduse vormid? Traditsiooniliselt eristatakse riikliku korralduse kahte erivormi: unitaarriik ehk lihtriik; föderatsioon ehk liitriik; konföderatsioon ehk riikide liit; autonoomia ehk riik riigis ( Korsika Prantsusmaal). Mida mõistetakse poliitilise režiimi all? Poliitiline režiim kujutab endast poliiti...
kultuurühiskonnast, milles ta elab ja liigub. Siin on need väärtused kõigi inimeste kogusaavutused. Kasvatuse eesmärgile tuleb leida määratlus, mis haarab nii indiviidi kui ühiskonda. Peeter Põld defineerib kasvatuse eesmärgi järgmiselt: Kasvandik peab haritama autonoomseks liikmeks ajaloolises ühiskonnas, millesse ta edaspidi kuulub, nõnda et tema ühes sellega tendeerib täielikule elule Jumala tahtele alluvas inimsuse riigis. Paneme siinjuures tähele kahte põhipunkti: kasvatuse eesmärgiks on vaba enesemääratlusega inimene; vaba inimene peab oskama elada ühiskonnas, kuhu ta on sündinud. 5 ----------------------------------- KAS JUTT INDIGOLASTEST ON BLUFF? Minu arusaamist mööda on indigo- ja kristall-lapsed kasvatusest ilmajäänud laste tänapäevane põlvkond.
Teiselt poolt öeldakse, et siin ei saa kasutada mõistet unikaalne, kuna ajaloosündmused on kõik unikaalsed ja pole seega teistega võrreldavad. Peale selle ollakse arvamusel, et holokausti unikaalseks tunnistamine viib teiste Natsi-Saksamaa ohvrite kannatuste alahindamiseni. Holokaustil oli tohutu moraalne ja poliitiline mõju 20. sajandi II poolele. Selle tulemuseks oli õiguslike printsiipide ja standardite loomine inimõiguste kaitseks. Genotsiidi ja inimsuse vastaste kuritegude mõisted tekkisid reaktsioonina Natsi-Saksamaa holokaustiga seotud kuritegudele. Läbirääkimistel Nürnbergi Rahvusvahelisel Sõjatribunalil, mis toimusid kohtumõistmiseks natsijuhtkonna üle, tõsteti üles mõiste „genotsiid ehk teisitimõtlejate ja allutatud vähemuste hävitamine“, kuid hiljem võeti selle asemel kasutusele terminid „tagakiusamine“ ja „inimsusvastane kuritegu“. Genotsiidi Nürnbergi Statuuti lülitamise
Samas olid stoikud suhteliselt pettunud selles, et reaalsuses lolle nii palju on. Stoikud rääkisid kahest riigist maailmariigist ja linna riigist, mis vastandusid üksteiselt kui mõistus ja tava. Tavasid on mitmeid, kuid mõistus on üks. Universaalses süsteemis on kohalikul tasandil variatsioone, kuid need ei vastandu kogu süsteemi mõistuspärasusega. Kui alguses oli tarkus mõõdupuuks ja stoikud uskusid inimeste headusse, siis hiljem tõstsid nad ausse avaliku teenistuse ideaali, inimsuse, sümpaatia ja headuse ning peetusid natuke inimestes. Kuid endiselt arvasid nad, et inimesed omavad võrdseid inimõigusi ning inimesed on loomu poolest kõik võrdsed. Seadusi ja valitsust pidasid nad jumalikeks vahenditeks, millega juhitakse ühiskonda. Kuigi looduses on kasvu ja languse seadus (usuti, et üsna objektiivsetel põhjustel toimub üleminek ühelt valitsusvormilt teisele), on Rooma konstitutsioonis tasakaalustatud segavalitsusvorm kõige parem.
TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused...................
des 113114, 118, 125 ja 135, § 141 lõikes 2, § 151 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 4, § 200 lõike 2 punktis 5, § 214 lõike 2 punktis 3, §-des 237, 244 ja 246, § 251 lõike 3 punktis 3, § 252 lõikes 3, § 259 lõikes 2, §-des 2901 ja 302, § 327 lõikes 3, § 405 lõikes 3, § 422 lõikes 2, §-s 435, § 441 punktis 1, § 442 punktis 1, § 443 punktis 1 ning § 445 lõike 2 punktis 1 ja lõikes 3 ettenähtud kuritegudes rasked kuriteod, inimsuse vastu jm Kokkuleppemenetlus lähtub eeldusest, et kui pole vaidlust, siis pole vaja ka vaielda. On süüdistatav süü omaks võtnud ja ka temale prokuröri nõutava karistusega nõus, on süüdistatav järelikult nõus loobuma oma õigusest täiemahulisele kohtuprotsessile ja sellega kaasnevatele õigustele, mis peamiselt tõendite esitamist ja uurimist puudutavad (nt õigusest küsitleda ise või lasta küsitleda süüdistuse tunnistajaid).
Mõistate? Õpetajas on inimest, koolidirektoriski on pisut. Härra Maurus ütles mulle küll tunnid üles, aga ka temas on inimest, vististi on. Mis te arvate, kas härra Mauruses on pisut inimest? Mina arvan, et ikkagi on. Ja teate, miks ja mis ajast saadik ma seda arvan? Eilsest päevast saadik, sellest silmapilgust, kus ta teiega minu juuresolekul midagi omas keeles rääkis, mis teid muigama pani. Mina, õpetaja, teie inimsuse eeskuju, ei muianud, aga teie tegite seda. Ka need paar venelast ja üks lätlane jäid tõsiseks, ainult teie ühes direktoriga muigasite isekeskis. Ja siis mõtlesin ma: temas ehk on ometi pisut inimest, kel on oma keel ja kodumaa, pisutki kodumaad, kuigi ta asub võõral maal. Ja teate, kui teil oleks pisut kodumaad, mida armastate, -- aga pidage meeles, ärge unustage selle nime, keda armastate, kunagi ärge unustage -- jah, kui teil oleks kodumaa,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
