Kui aga kasutada teist mudelit, ehk tuues targad ja haritud skandinaavlased eestisse, muudaksime eesti majandussüsteemi euroopalikumaks ja tasakaalukamaks. Skandinaavlased on oma olemuselt ja geograafiliselt asendilt lähemal eestlastele kui odava tööjõu maad, seepärast ei tekiks meil nendega ka nii palju rahustevahelisi konflikte ning see lahendus oleks majanduse tuleviku koha pealt palju perspektiivikam. Lähiaastatel või isegi lähikuudel jõuab inflatsioon järgi majanduskasvule ja möödub sellest. Tänu sellele väheneb eestlaste ostujõud märgatavalt. Kui eesti oleks liitunud eurotsooniga 1.jaanuaril 2007. aastal ei peaks eesti praegu nii palju muretsema inflatsiooni pärast, sest hinnatõus oleks küll olnud 2007.aastal suurem aga see eest ühekordne. Seesama inflatsioon oligi takistuseks eurotsooniga liitumisel, ent inflatsiooni saab riik ühtse hinnapoliitikaga ohjeldada. Mida aeg edasi
Samuti tabaid majandust ka atgasilöögid, eeskätt energia ja toorainekriisis. Nafta hind maailmaturul tõusis. Stagflatsioon- tööpuudus, stagnatsioon ja inflatsioon- oli selge, et nii enam edasi minna ei saa. Läänemaailma majanduslangus tõi kaasa pessimismi ja vaimse surutise. Roland Reagan- majanduspoliitika aluseks arusaam, et sotsiaalsete probleemide lahendamine kärbib majanduse arengut. Alandada makse. Mõne aastaga taastus Ameerika Ühendriikide majandus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. Taksitas uue gaasijuhtme rajamist Siberist euroopasse, kuna see oleks kujunenud suureks sissetulekuallikaks. Usa majandussõda viis NL nö pankrotti. Reagan alustas võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSVL sammu pidada. Tähtede sõda ristitus programm- Maa orbiidile paigutatud relvasüsteemide kaitsekilp. 1980.aastate lõpuks oli selge, et USA on võidurelvastumise võitnud. NSVL
suureneb pidevalt iga täiendava toote tootmise ja müümisega, on tegemist muutuvkuluga. Kui kulu ei ole aga otseses sõltuvuses ettevõtte müügimahust, on tegemist püsikuluga. 13. Majandustsükkel ja selle faasid. Majandustsükkel on tegeliku RKP (rahvusliku koguprodukti) või SKP (sisemajanduse koguprodukti) perioodiline kõikumine potentsiaalse tootmismahu suhtes. Majanduse tsüklilise arengu põhjusi on palju. Tööpuudus, inflatsioon ja kogutoodang on kindlalt kolm tähtsamat näitajat, mis peegeldavad muutusi majanduse tsüklilises arengus. Kõrge tööpuudus on alati majanduse madalseisu tunnuseks, tõusuperioodil koos tööhõive kasvuga kasvavad ka kogutoodang ja hinnad. Majandustsükkel jaguneb langus- ja tõusufaasiks. Majandustsükli faaside tunnused Majandustsükli langusfaasi iseloomustus. Tarbijad hakkavad vähem ostma, eriti kestvuskaupu. Suurenevad ettevõtete valmistoodangu varud.
hõbemüntide väärismetalli sisaldust. Näiteks 3. sajand jooksul vähenes ringluses olevate hõbemüntide väärismetalli sisaldus kuni 98%. Seega võib öelda, et 3. sajandi lõpuks olid Rooma riigis käibel vaid hõbetatud vaskmündid. Selline abinõu võimaldas valitsusel oma kulusid katta, kuid tehti seda nii, et suurendati ringluses olevat rahamassi (tootlikkus jäi samaks). Tagajärjeks oli üha süvenev INFLATSIOON (raha väärtuse langus). Sellega omakorda kaasnes hindade tõus. Just üha süvenev inflatsioon murendaski Rooma riiki kõige enam. Aja jooksul usaldus raha vastu hoopiski kadus ja tekkis naturaalmajandus. Makse hakati maksma natuuras, näiteks teraviljas. 2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT. Kolonaat on väikemaapidajate ehk koloonide sõltuvusseisund maaomanikust, nende
Transport 6,9 10,1 9,7 13,2 Kinnisvara 7,3 8,6 11,0 Pangandus 2,8 4,2 3,8 Avalik haldus 16,13 3,9 4,2 4,5 Rahareform 1992. aasta juunis kasutusele võetud Eesti kroon oli majanduse ümberkujundamisel oluline pöördepunkt. Loodi valuutakomitee Eesti kroon seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 8 Eesti krooni) Kroonide vahetamine muudesse valuutadesse oli piiranguteta Inflatsioon tõusis ja tõstis hindu ja tootmiskulusid. Tekkisid vabakaubanduskokkulepped uute riikidega ja tõhustati kvaliteedikontrolli. Tänu sellele tekkis juurdepääs uutele Väliskaubandus Eesti taasiseseisvumise alguses olid paljud Eesti ettevõtete toodangud Läände eksportimiseks kõlbmatud. Hakati eksportima palju toormaterjale (töötlemata puit ja vanametall) Imporditi palju kütust ja tooraineid (puuvill),
Investeeringukulutusi tehakse tootmise arendamiseks Valitsuse lõpptarbimine- Valitsuse kulutused majanduses näitavad kui palju sekkub riik majandusellu (kulutused haridusele, teedeehitusele, ministeeriumid jne.) 7. Puhaseksport- suur osa riigi toodetest suunatakse riigist välja, samas ostetakse kaupu ka välismaalt sisse. Välismajandustegevust arvesse võttes lahutatakse ekspordist import ja saadakse puhaseksport. 8. Inflatsioon Inflatsioon ehk hindade kasv Deflatsioon ehk riigi keskmise hinnataseme jätkuv langus Hinnataseme stabiilsus- hinnad ei muutu või kui ainult minimaalselt Inflatsiooni mõõtühikuks on inflatsioonimäär Hinnataseme muutumist mõõdetakse hinnaindeksite abil 9. Tarbijahinnaindeks - tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus Tööstustoodangu tootjahinnaindeks- Eestis valmistatud tööstustoodete hindade muutus(hinnad käibemaksu ja
Mis juhtub, kui majandus: laene, et saaks oma firmat arendada ja a) kuumeneb üle – Majanduse ülekuumenemise laiendada, ja majanduse areng saab hoo sisse. põhjuseks on liiane nõudlus, mis toob kaasa kõrge inflatsioonitaseme ja toodangu väga kiire kasvu. b) maksukoormus-tarbimine-majandusareng Kõrge inflatsioon omakorda põhjustab inimestes Üldine maksukoormuse alandamine soodustab ebakindlust, teenitud raha püütakse kiiremini tarbimist, kuna jätab majapidamistele ja kulutada, välditakse raha säästmist. ettevõtetele rohkem ressursse. Tarbimise kasv b) satub depressiooni – Kogu toodang langeb ja omakorda elavdab majanduse arengut. töötus kasvab märkimisväärselt.
kaupade ja teenuste eest. __E_3. Nõudehoius C. Raha väärtus. _I__4. Varutegur D. Hindade tõusu periood. __B_5. Raha E. Raha jooksval kontol. __H_6. Rahapakkumise F. Selle pakkumine suureneb või väheneb automaatselt komponendid vastavalt äritegevuse vajadustele. _C__7. Ostujõud G. Ühe kauba või teenuse vahetamine teise vastu. __D_8. Inflatsioon 8. M0, M1,M2 __A_9. Reisitsekid I. Reservi suurus, mida pank peab alal hoidma. __F_10. Elastne raha J. Riiklikult kehtestatud paberraha ja mündid. Valikvastused: Märkige sobiva vastuse täht joonele. _b__ 1. Keeglikuul ei sobi rahana kasutamiseks, sest tal puudub järgmine raha omadus: a. stabiilsus. b. jagatavus. c. vastupidavus. d. äratuntavus. _c__ 2. Enamik ringluses olevat raha on a. paberraha. b. mündid. c. jooksvad kontod. d
Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Sõjategevus: Ida- Preisimaa operatsioon 1914, Saksa vägede suurpealetungid 1915, mere- ja õhusõda Eesti ruumis. Eestlased Vene armees: üldmobilisatsioon 1914, maakaitseväelaste ja noorsõdurite mobilisatsioonid, inimkaotused. Meeleolud: patriotismipuhang, germanofoobia, sõjatüdimus. Uued ühiskondlikud struktuurid (sõjatööstuskomitee, linnade liidu komitee, Põhja-Balti komitee). Majanduselu allakäik: tööstus, põllumajandus, inflatsioon, defitsiit, elatustaseme langus Eesti koht Saksamaa ja Venemaa plaanides. Vene sõjaplaanides oli Baltimaadel eriti tähtis koht Petrogradi kaitse seisukohalt. Esimese maailmasõja eel rajati Eestisse rohkesti militaarobjekte: Vene Balti laevastiku sadam ja sõjalaevatehased Tallinnas, suurejooneline Peeter Suure nimeline merekindlusvöönd põhjarannikul. Maailmasõja puhkedes rakendati Eesti majandus täielikult Vene sõjamasina teenistusse.
riikide vastu. Nafta hinda tõsteti 4 korda. KONSERVATIIVNE REVOLUTSIOON parempoolsete poliitikute tõusmine poliitika etteotsa (lääneriikides). SRP-1 Strateegilise relvastuse piiramise leping 1972. a. SRP-2 pidi järgnema SRP- 1-le, mis oleks vähendanud strateegiliste kandurite arvu. OSCE Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. TÄTSERISM kokkuhoiupoliitika: sotsiaalprogrammide kärbe, ettevõtete erastamine. Tulemuseks: inflatsioon vähenes, konkurents taastus, elujärje parandamiseks. REIGANOOMIKA riikide kulutuste vähendamine, piirati sotsiaalprogramme. Tulemus: kiire majandus tõus, infl vähenes, tööpuudus langes, sissetulekud suurenesid. STAGFLATSIOON tööpuudus koos stagnatsiooni ja inflatsiooniga. BALTI APELL 1979. a nõuti NSVL-t ja lääneriikidelt MRP salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. 40. KIRI 1980
aeglaselt kasvavaid maavärinaid tegevutsema , mis sisaldas sülem maavärinaid 5-13 km septembri keskel 1983. Maavärinad jõudnud maksimaalsele sagedusele just pärast 6,6-suurusjärgu maavärinale toimus all kagu küljele Mauna Loa, mis Ka "oiki süü süsteemi kohta 16. november 1983. Mauna Loa pinnapealne magma ladustamiseks reservuaarid algasid kohe pärast viimast purset aastal 1984, siis pöördus deflatsioon peaaegu kümme aastat. 2002 aasta keskel, inflatsioon alustas uuesti, just pärast lühikest sülemit pika aja maavärinaid. Intensiivsem sülem maavärinaid toimusid 2004. Inflatsioon aeglustus uuesti alates 2006 ning täielikult lõppes 2009 aasta oktoobri lõpus. Modelleerimise tõusu ja laiendamist Mauna Loa võib järeldada, et aastatel 2002 ja 2010 on üle 100 miljoni kuupmeetri magma kogunenud madala sügavuse all Mauna Loa. Alates 1984 aastast reservuaaride all Mauna Loasse on kogunenud hulk magmat mis on võrdne maht
7.Sotsialistlik ühiskond ja majandus 7.1. Plaanimajandus 1917 aastal Venemaal bolsevikud võimule alustasi sotsialismi juurutamist Seda iseloomustas: 1.Totaalne parteidiktatuur kõigis valdkondades 2. Kogu maa riigistamine , sund kollektiviseerimine 3. Suurtööstuse(rasketööstuse) eelisarendamine 4. Tsentraliseeritud juhtimine 5. Sallimatus teisiti mõtlejate suhtes Kõik riigi palgal. Tootmine,hinnad, tooraine, kaupade jaotamine tsentraliseeritud riigi poolt Eraomandus,eraettevõtlust polnud. Isiklikomand-majapidamistarbed,hooned,õueaiamaa jne. Riiklik planeerimine:-viisaastak Ajaline(aasta,kvartal,kuu,dekaad) Tootmisharude kaupa Piirkondlik Planeeriti kõike. Käsumajandus- mitte kasum vaid plaani täitmine-toodang jaotati plaani järgi. Plaanil seaduse jõud. 7.2. Par...
on piiramatud. 4. Majandusteadus õpetab: · Tööturg, selle kujunemine · Nõudmine ja pakkumine · Turundus 5. Majandusteooria liigitatakse: · Mikroökonoomika ja · Makroökonoomika. · Mikroökonoomika on majandusteaduse osa mis uurib majanduse üksikosalejate (kodumajapidamised ja ettevõtted) majndus valikuid (otsuseid). 6. Uurib majandust kui tervikut: · Kogunõudlus ja pakkumine · Inflatsioon · Töötus · Majandustsükkel, · Kogutoodang jm. 7. Valitsuse ülesanded: · Eelarve · Raha · Töö · Keskkonnapoliitika jne. 8. Valitsuse eesmärgid: · Majanduslik kasv · Hindade stabiilsus · Täishõive · Tulude ebavõrdsuse vähendamine · Puhas keskkond *****INTERNET*****OLÜMPIAAD****** www. tuulberg.ee 9. Ressursid · On tootmisel kasutatavad vahendid · Jagatakse 1
SKT ja heaolu: ei kajasta kõiki tehinguid (omatarve), vaba aeg, toodete kvaliteet, kogutoodangu struktuur, keskkond, varimajandus. INFLATSIOON- võrreldava kaupade ja teenuste kogumi (ostukorvi) üldine hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus aga vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Mõisted: nõudlusinflatsioon, kuluinflatsioon, mõõdukas inflatsioon, hüperinflatsioon (situatsioon, mille puhul on inflatsioon kontrolli alt väljunud, see väljendub kiires hinnatüusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et
kohal (2008/2009) ning 2009/2010. aasta edetabelis koguni 53. kohal. 2010.a. avaldatud raportis oli Leedu tõusnud 47. kohale. 2011. aastal jätkus Leedu tõus ja me leiame Leedu taaskord 44 kohalt. Inflatsioon Jaanuaris 2009 oli aastane inflatsiooninäitaja Leedus 9,6%. Majanduslangusest tulenevalt jõudis Leedu 2009.a lõpuks majanduse sügavat madalseisu peegeldav deflatsioonini -0,3%. 2010. aasta lõpuks oli Leedus taas inflatsioonis 3,8%, Leedu Panga andmetel oli 2011. aasta inflatsioon 3,4%, suurima panuse sellesse andis toiduainete hinnatõus, samas tõusid palgad keskmiselt 2,5 %. Eelarve Majanduslangusest tingituna tegi Leedu valitsus 2009.a. aasta riigieelarve vastuvõtmisel ligi -15% kärpe avaliku sektori kulutustes. 2010. aasta jooksul kärped jätkusid, kuid sellest hoolimata osutus möödapääsmatuks riigi eelarvepuudujäägi katmine laenude abil. 2009.a lõpuks kasvas Leedu riigivõlg - 29,3%-ni SKPst, kogusummas 27
tingimustega kohaneda. · Keeruliseim olukord oli Saksamaal, kelle olukorda raskendasid reparatsioonid, mida tuli maksta Antandi riikidele. Kui Saksamaa ei suutnud maksta, okupeeris Prantsusmaa Saksamaa suurima tööstuspiirkonna Ruhri. See tekitas omakorda aga hüperinflatsiooni, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda jõuti trükkida. · Saksamaa allakäik aeglustas aga kogu Euroopa majandust tööpuudus, inflatsioon, sotsiaalsed probleemid (soodne pind äärmusliikumistele). Äärmusliikumiste tugevnemine, komitern: · Kõik, mis toimus peale sõda, viis paljud inimesed veendumusele, et senine ühiskondlik korraldus ei suuda nende ees seisvatele probleemidele lahendust pakkuda. Arvati, et lahendus on kõvakäeliste valitsejate võimuletulek ning riigi osa suurendamises igapäevaelus. · Kõik see tugevdas kommunistlike liikumiste mõju. Venemaa tahtis siiani kehtestada
· Hindade üldine (keskmine) kasv. 67. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid: · Liigse paberraha käibele laskmine - mille põhjustab riigi eelarve defitsiit riigi eelarve ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. · Välismaiste hindade tõus - (kütus) · Psühholoogiline tegur - kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades. · Tööviljakuse erinev kasvutempo Nt. eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. ,,Suletud" sektorist tööjõud lahkub, selle tulemusena peab ,,suletud" sektoris palkasid tõstma..
5. Nimetage tootmisressursse, mida kasutatakse tootmisprotsessis. Tööjõud, elekter, kapital, maa, materjal 6. Kuidas saab turgu defineerida? Kes on turul osalejad ja missugused motiivid neil on? Turg on mehhanism, mis tood kokku teatud hüvise ostjad ja müüad. Ostjad tahavad osta rohkem väiksemate hindadega ja müüjad pakkuda rohkem suuremate hindadega. 7. Mida näitab nõudluskõver? Missugusel kujul saab nõudlusseadust väljendada? Nõudluskõver näitab kui palju on tarbijad mingi hinna eest hüviseid ostma. Liikudes mööda nõudluskõverat üles või alla. Hüvise hind ja nõudlus liiguvad vastupidises suunas. 8. Tooge välja nõudluse ja pakkumise mõjurid. Miks teie arvates nad on erinevad (arutlege)? Nõudluse mõjurid: tarbjate ootused tarbjate sissetulek teiste antud hüsisega seotud hüviste hinnad tarbjate maitse, eelistused tarbjate arv turul Pakkumise mõjurid: hüvise tootmistehnoloogia ressursside hinnad ...
II OSA. EKSAMITÖÖ KOOD Ühiskonna majandamine (10P) VALMIS 1. Kirjutage mõiste ees olevasse kastikesse õige selgituse number: 3p 1. koduvaluutakursi alandaminevälisvaluutadesuhtes- Devalveeriline 2. keskmisehinnatasemesuheSKP-sse-Inflatsioon 3. keskmisehinnatasemelangus-Devalveerimine 4. keskmisehinnatasemestabiilsus-Inflatsioonimäär 5. keskmisehinnatasemeprotsentuaalnemuutusbaasperioodigavõrreldes-Inflatsioonimäär 6. keskmisehinnatasemekasv- Inflatsioon ,,,,,inflatsioon .....devalveerimine ......inflatsioonimäär VALMIS 2. Selgitage näidetega inflatsiooni mõju tarbijatele. 2p 1) Inflatsiooni mõjutarbijaleon erinev,sõltubsellest,kui suuron inimesesissetulekja millisedon tematarbimisharjumusedja võimalused 2) Nt pangalaenukorral inflatsiooni võrraväheneblaenutagasimakse. Säästudkaotavadagaomaväärtust. VALMIS 4. Hinnatõusu või -langust võivad põhjustada väga erinevad mõjurid.
vastu. Inflatsiooni tekke põhjused, mis on seotud nõudluse ja kuludega: Nõudlusinflatsioon (vt joonis, ülemine)- lähtekohaks on pakkumist ületava nõudluse esinemine ehk liignõudlus. Seda seostatakse liigse raha olemasoluga majanduses. Kulu-(pakkumis)inflatsioon on tingitud tootmiskulude kasvust, mida võib põhjustada näiteks teatud tooraine kallinemine., suuremad palgakulud või muu selline faktor. (vt joonis, alumine) Majandusootustest tulenev inflatsioon. Ootuste toimel kujunevad erilised käitumise vormid, mis soodustavad inflatsiooni ja takistavad selle tõkestamist. Struktuurne inflatsioon, mis tekib siis, kui lühikese ajaperioodi jooksul toimub nõudluse siirdumine ühest tootmisvaldkonnast teise ning kuna palgad ja hinnad on alanemise suhtes jäigad, siis jäävad hinnad neis valdkondades samaks, kus nõudlus väheneb ja tõusevad nendes valdkondades, kus nõudlus suureneb.Kiired muutused sturuktuuris tekitavas järsku nõudluse
püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad? Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. 31. Mis on maksebilanss? Maksebilanss on riigi residentide ja mitteresidentide vahelisi majandustehinguid kajastav register. 32. Mis on jooksevkonto? Jooksevkonto on tasakaaluarvestussüsteem eksporditavate ja imporditavate kaupade ja teenuste
MOLDOVA MOLDOVA KUI RIIK · Merepiirita riik euroopas · Piirneb Ukrainaga idas ja Rumeeniaga läänes · Pealinn - Chiþinu · Pindala - 33 843 km² · Rahvaarv - 3 153 700 (2013) · Riigikeel Rumeenia MAJANDUS · Üks vaesemaid riike Euroopas · Tugineb enamasti põllumajandussektoril · Vähe looduslike energiaressursse · Eksporditakse toidukaupasid, tekstiili ja mehanisme · Imporditakse mineraalseid tooteid, kütust, masinaid ja seadmeid, kemikaale · Töötuse määr on 5,8% · Inflatsioon on 4,6% · Skp on 1 051 miljardit eurot · Skp ühe inimese kohta on 3 014 eurot · Skp reaalkasv on 8,9% KASUTATUD KIRJANDUS · https:// www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/md.h tml · http://en.wikipedia.org/wiki/Moldova
3. valuuta on täielikult konverteeritav nii jooksev- kui ka kapitalikonto tehingutes. Kas te pooldate Eestis teostatavat maksupoliitikat (pean silmas kõigepealt seda, et üksikisiku tulumaksu määra on viimaste aastate jooksul vähendatud ja on plaanid veelgi vähendada)? Põhjendage oma arvamust! Usaldan riigi tegevust piisavalt, et olen nõus nende otsustega tulumaksu määra vähendada või mitte. Muidugi, eks raske on, aga tuleb hakkama saada kõigega. Kuidas inflatsioon mõjutab erinevaid ühiskonnakihte? Kas kõiki ühesuguselt? Põhjendage oma arvamust! Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Seega mõjutab inflatsioon rikkamaid ühiskonnakihte rohkem, sest neil on üldjuhul rohkem vara käes. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väätust
INDIVIID JA MAJANDUS Teemad · Rikkus ja vaesus · Peremajandus · Karjääri ja toimetuleku planeerimine · Tööturg, tööandjad ja töövõtjad · Konkurents tööturul · Tööseadusandlus · Raha ja pangandus · Tarbijakaitse ja tarbijakäitumine Mõisted · brutopalk ehk nominaaltulu · netopalk ehk reaaltulu · alampalk ehk miinimumpalk · inflatsioon · elukallidus · ostujõud · tarbijahinna indeks (THI) · absoluutne vaesus · vaesuspiir ehk toimetulekupiir · toimetulekutoetused · sotsiaalne tõrjutus · tööturg · tööpuudus · tööjõupuudus · tööandja · töövõtja · füüsilisest isikust ettevõtja ehk FIE · tööinspektsioon · tööhõiveamet · deebetkäive · kreeditkäive · intress ehk kasvik · aktsia ehk osak
Kuld Ajalugu Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas PõhjaAafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid
Kordamine kontrolltööks MAJANDUS 1. Majandusressursid: majanduse keskne temaatika, tootmistegurid + näited, alternatiivkulu + näide; SKP, selle tähendus, selle arvestamine, selle osad; inflatsioon, selle põhjused, selle mõju riigile/inimestele; slaidiesitlus: http://www.slideshare.net/madlimaria/majandusressursid 2. Majanduspoliitika: raha- ja fiskaalpoliitika eesmärgid ja vahendid; skeem: http://www.slideshare.net/ madlimaria/majanduspoliitika-2943386, konspekt vihikust 3. Tööturg ja tööhõive: aktiivne ja passiivne rahvastik, struktuurne tööpuudus, tööpuuduse mõju riigile/inimesele, passiivne/aktiivne tööturupoliitika;
Ühiskonna õpetuse konspekt Majandus ja maksud SKP-riigis teatud ajaperioodil toodetud kaupade ja teenuste maksumus(turuväärtus) ( arvesse võetakse lõpptarbimisse läinud kaupade ja teenuste maksumus) (tooted, mida tarbija kasutab oma vajduste rahuldamiseks) SKP jaguneb : · Eratarbimine- (Eestis SKPst 56%) suunatud tarbekaupadele · Investeeringud-(Eestis SKPst 28%) kulutused tehastele, tootisliinidele ja seadmetele jne. Investeeringukulutusi tehakse enamasti tootmise arendamiseks( mida enam ressursse investeeritakse, seda suurem on riigi majanduse kasvupotensiaal · Valitsuse lõpptarbimine- (Eestis SKPst 20%) kulutused haridusele, teedeehitus, julgeolek · Puhaseksport= Eksport- Inport listakse SKP koosseisu Nominaalne SKP ehk jooksvate hindade SKP- väljendab toodetud kaupade ja teenuste maksumust antud aastal kehtinud hindades. (sisaldab ka kõiki turuhinna muutusi) Rea...
Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter. Miinimum palk 430euri, 2,54euri. 10. Maksusüsteemid: proportsionaalne, progresseeruv, regressiivne. – Proportsionaalne: maksustatav osa tulust on määratud kõigile ühetaoliselt kehtiva protsendiga. Progressiivne: maksumäär suureneb astmeliselt vastavalt tulude suurenemisele. Regressiivne: maksumäär alaneb tulude suurenedes. 11. Selgita mõisteid: devalveerimine, deflatsioon, inflatsioon. – Inflatsioon on raha väärtuse ehk ostujõu langus. Kui keskmine hinnatase tõuseb, siis raha väärtus langeb. Deflatsioon: keskmise hinnataseme alanemist ja sellega kaasnevat raha ostujõu tõusu nimetatakse deflatsiooniks. 12. Milline ülesanne on Eesti Pangal? – Sõltumatu põhiseaduslik institutsioon, kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Teostab riigi rahapoliitikat ning omab ainuõigust emiteerida ehk käibele lasta raha. 13
a) Stipendium ümberõppeks b) töötuabiraha 23. Phillipsi kõvera olemus. Philips leidis, et on kindel seos töötuse määra ja palgamäära vahel ja umbes5,5%-line tööpuudus hoiab palgataseme paigas. Töötusemäära suurenedes palga tõusu protsent väheneb Inflatsiooni määr 2% töötusemäär 5,5% 24. Inflatsioon ja selle mõõtmine (THI, tootjahinnaindeks) Inflatsioon on üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad(mõned hinnad võivad koguni langeda), vaid tõuseb keskmine hinnatase Inflatsiooni mõõtmise 3 meetodit: 1) SKP deflaator- väljendab kogutoodangu hinnataseme indeksit. SKP komponentide hind, mis näitab mitu% on üldine hinnatase baasperioodiga võrreldes muutunud
2.Tootlikust suurendav ja hindade stabiilsust säilitav pakkumispoolne poliitika. Ärindusmaksude vähendamine jja väljaõppeprogrammid. p j pp p g 3. Vabatahtlik hinna- ja palgakorraldus mudel. Hoiti ühelt poolt palga tõusu ja tootlikkuse ning teiselt poolt kulude ja hinna kasvu suhet. 4. Rahapoliitika oli suunatud madalate intressimäärade säilitamisele. Tulemus: viie aastaga tõusis tootlikus 16%, inflatsioon püsis alla 4%. Pärast Vietnami sõja algust vähenes töötus, kasvas inflatsioon. Poliitikud ei soovinud teha ebapopulaarseid otsuseid ja tõsta tulumaksu Valimisaasta ! Periood lõppes inflatsiooni suurenemisega. tulumaksu. suurenemisega 42 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Richard M. Nixon oli 37. USA president (1969-74),
a. on mõju vastupidine vastupidine: arvutite väike kogus 2000.a. korrutatuna nende madala hinnaga 2010.a. näitab tinglikult SKP kahanemist Baasaastat muudetaksegi (u. iga 5 aasta järel) seetõttu, et statistika peegeldaks võimalikult täpselt aja jooksul tootmise ja hindade struktuuris toimunud muutusi. f) Arvutage SKP deflator (2000 baasaasta): 40/48*100%=83,3 g) Arvutage tarbijahinnaindeks, kasutades 2000 aasta kui baasaastat: 21/15*100%=140 h) Arvutage inflatsioon , nii deflaatori kui tarbijahinna indeksi järgi aastatel 2000 kuni 2010 Inflatsioon THI alusel = 140-100=40% inflatsioon deflaatori alusel = 83,3-100= -16.7% i) Miks need näitajad on nii erinevad? Nii deflaatori kui THI arvutamisel kasutati sama baasaastat, kuid ometi on tulemused erinevad (deflator<100% näitab hinnataseme alanemist kuid THI>100% näitab hindade tõusu). Miks nii? Selgitus: deflaatori arvutamisel hoidsime baasaasta suhtes konstantsena hinnataseme, THI arvutamisel
Pindala: 1 219 090 km² Rahvaarv: 48 810 427 Pealinn: Pretoria Riigikord: presidentaalne vabariik Riigikeeled: afrikaani, inglise, svaasi, pedi, sotho, tsvana, venda, suulu, tsonga, koosa ja ndebele President Jacob Zuma Sündinud 12. aprillil 1942 SKT SKT (ostujõu pariteedi alusel): $562.2 miljardit (2011) Tõusis 3,1% 2011 aastal SKT elaniku kohta (PPP): $11,100 (2011) Inflatsioon 5% (2011) 4,1% (2010) Töötuse määr Töötuse määr: 24,9% (2011) 50% elanikest alla vaesuspiiri Keskmine vanus : 25,3 aastat Riigi eelarve: Riigivõlg 34,1% SKP-st Tulud: $102.8 miljardit Kulud: $118.3 miljardit Riigi eelarve on defitsiidis. Eksport $104.5 miljardit (2011) Kasv aastaga 22% Kuld, teemandid, plaatinum, muud metallid, masinad ja seadmed
kes oli huvitatud külma sõja kaitsepiiri laiendamisest, kirjutas Franco reziimiga alla lepingu, mis andis loa rajada Hispaaniasse Ameerika sõjaväebaasid, pakkudes vastutasuks kuue aasta jooksul 625 miljoni dollari eest finantsabi. Kaks aastat hiljem võeti Hispaania ÜRO-sse tagasi. Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitika oli majandus 1950. aastate keskpaigas ikka veel halvas seisus - maksebilansi defitsiit kahekordistunud ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. See põhjustas aga streikide laine. Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged, sest armees oli palju tuliseid monarhiste, kes olid kibedalt pettund, et Franco keeldus Alfonso XIII poega don Juani monarhiks kuulutamast. Franco oli sunnitud 1957. aastal vastu tahtmist tagandama suurema osa oma ministritest ja looma uue, järeleandlikuma falangistidest koosneva valitsuskabineti. 1959. aastal oli Franco sunnitud vastu
jaotada kaheks: * perifeersed äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab maailmamerre. *sise- äravoolualad, kust jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, ühendus maailmamerega puudub. Kuiva kliimaga sise-äravoolualadele on iseloomulikud suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks. Selle tagajärjel võivad veevaeseks jääda ka suured järved. INFLATSIOON. Osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuvees imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Kohtades, kus maapinnale ulatuvad lõhelised kivimid või kruusa ning liiva sisaldavad setted, on sademetevee imbumine maa sisse kõige intensiivsem ja need on põhjavee peamised toitealad. Inflatsioon on väike, kui pindmise kihi moodustavad savid või turvas, ja kui põhjaveetase ulatub maapinnale- maa on sel juhul vett täis ja juurde ei saa seda imbuda. VEEBILANSS
Makroökonoomika- kogumajanduses toimuvate protsesside analüüs ja süsteemide käsitlus (majanduskasv, inflatsioon, tööpuudus jne) Põhiraamistik: • Majandusprotsessid on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist • Protsesse saab juhtida majanduspoliitika kaudu • Majandust mõjutabad ette prognoositavad majandusšokid • Majandusobjektide käitumine on seotud ootustega SKP mõõtmise olulisus • SKP suuruse muutust käsitletakse kui majanduskasvu/langust • Peamine ühiskonna majandustegevuse ulatuse näitaja • Peamine ühiskonna jõukuse näitaja
palgatõusu prognoosivatest vastajatest arvab, et see jääb vahemikku 1-10%. Seega väga suurde palgatõusu enamik inimesi ei usu. Teisisõnu on kohati palgatõusu näol tegemist elukalliduse tõusu ja inflatsiooni tasandamisega. Tabel 3.Palgatõusu prognoos.Allikas(CV Online). Tööturu tingimustes tehtud palgakärbetest ning pikalt samal (masu-järgsel) tasemel hoitud palkadest. Ühelt poolt avaldab palkade tõstmiseks survet juba lihtsalt inflatsioon ja elukalliduse tõus, teisalt aga ka vabade töökäte vähenemine. Viimasele viitavad nii Statistikaameti kui Töötukassa statistika, aga ka tööandjate poolne tagasiside. Paratamatult paremad väljavaated on nendel töötajatel, kelle osas valitseb defitsiit, allpool toome välja, mis valdkonna ja tasandi töötajad enda palgatõusu enim usuvad. Samas tuli küsitlusele vastanute kommentaaridest välja, et on teatav hulk ettevõtteid,
Pensionid ja pikaajalised investeeringud Tarbimise üldine psühholoogiline seadus - Seadus, mis ütleb, et esiteks eksisteerib tuludest sõltumatu autonoomne tarbimine ja teiseks, tulude kasvades kasvab ka tar- bimiskulu, kuid aeglasemas tempos. Mis tähendab, et teatud tulude taseme ületami- sel hakkab inimene säästma . Isiklik kasutatav tulu (IKT) tulu, mis jääb järele peale maksude maksmist. Tarbimisfunktsioon näitab majapidamiste kulutamise soovi erinevatel isikliku kasutatava tulu tasanditel Eluaegse tulutsükli mudel lisaks jooksvale IKT'le sõltub nimetatud mudeli järgi jooksev kulutamine (tarbimine) ka akumuleerunud rikkusest ja eelmiste ning tulevaste perioodide tulust Püsikaup selline hüvis, mille ostmise kulu läheb küll jooksva tarbimise arvestusse, kuid millest kasu(likkust) saadakse pikema perioodi jooksul Säästmine tarbimise edasilükkamine tulevikku ning rahaliste vahendite akumuleer...
· Kuidas üritab valitsus majandust stabiliseerida? · Millised on fiskaal- ja raha- ehk monetaarpoliitika eelised ja puudused? Majandusindikaatorid Majandusindikaatorid on näitajad, mida kasutatakse majanduse iseloomustamiseks. Kuidas SKT leitakse, - SKT hõlmab ainult lõpptarbimist mis seda mõjutab - SKT hõlmab ainult riigi territooriumil toodetud kaupu - SKT kasvu võib mõjutada inflatsioon - Rahvastikumuutused - Kvaliteedimuutused - SKT ei hõlma kasutatud kaupu - Kahjulikud kaubad ja teenused - Turuväline tootmine SKT arvutamine Tootmise meetod (kogu toodangu arvutamine) Tarbimismeetod + eratarbimine + investeeringud + valitsuskulutused
Vali üks: a. siirdetöötuse b. struktuurse töötuse suurenemise c. tsüklilise töötuse kasvu d. varjatud töötuse kasvu e. kõik vastused valed Küsimus 4 Inimene, kes soovib saada tööd: Vali üks: a. kuulub tööga hõivatute hulka b. kuulub töötute hulka c. ei arvestata tööjõu hulka d. arvestatakse kui osaliselt hõivatu e. arvestatakse kui kaotanu lootuse tööd leida Küsimus 5 Allpool toodud mõistetest ei kuulu äritsükli faaside hulka: Vali üks: a. inflatsioon b. retsessioon c. langus d. tõus e. elavnemine Küsimus 6 Kogukulude kasv põhjustab inflatsiooni, kui: Vali üks: a. majandus areneb täishõive tingimustes b. SKP tegelik ja potentsiaalsed mahud on võrdsed c. tööjõu arv ei kasva d. õiged ainult vastused a) ja b) e. kõik vastused õiged Küsimus 7 Keynesi järgi: Vali üks: a. valitsus peab rakendama riigihankeid ja makse, et soodustada töötuse langust b. turumajanduses endas on kätketud mehhanismid, mis tagavad kõrge hõivetaseme c
27. Bartertehing on tehing, mille korral vahetatakse hüviseid omavahel. 28. Rahapoliitika on poliitika, mis mõjutab majandust rahapakkumise ja krediidi kättesaadavuse kaudu. Vahendid: · Diskontomäär · Kohustusliku reservi nõue · Avaturu operatsioonid 29. . Töötus on olukord, kus inimesed ei suuda leida tööd. Eriliigid: · Hooajaline · Struktuurne Pikaajaline töötus · Tsükliline töötus sõltub majanduse olukorrast 30. Inflatsioon on hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooniteooriad: · Nõudlusinflatsioon · Kuluinflatsioon · Puhas inflatsioon 31. Maksebilanss on riigi aruanne tema kõikidest tehingutest residentide ja teiste riikide residentide vahel. 32. Jooksevkonto on maksebilanssi osa, kus kirjendatakse lühiajalised maksevood, mis ei sisalda finantsvarade ostu või müüki. 33. Vahetuskurss on ühe riigi valuuta hind teise riigi valuutas.
Egiptuse majandus Egiptuse sisemajanduse kogutoodangu (SKT) kasv on viimastel revolutsiooni-järgsetel aastatel olnud paar protsenti (2,2% aastal 2012). SKT elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel on 6 700 USD. Inflatsioonimäär on kõrge, 10% ringis. Toidukaupade inflatsioon on 22%. Ligikaudu 20% Egiptuse rahvastikust elab ÜRO andmeil alla USD 1 päevas. Tööpuudus on Egiptuses viimase kümnendi vältel tõusnud. Ametlikult hinnatakse registreeritud töötuid 9,8% elanikkonnast. Ülikõrge tööpuudus – ca 50% - on kõrgharidusega noorte hulgas. Sissetuleku erinevused on märkimisväärsed. Egiptuse riigivõlg näitab kiiret kasvutrendi. Sisevõlg kasvas 2012/2013 eelarvesaasta jooksul 24% jõudes 1,5 triljoni EGP-ni (217 miljardit USD), see on 87,5% SKP-st
Põhjendamatu palgatõus. · Ulatuse järgi: Lokaalne inflatsioon- kohalik, puudutab üht riiki Globaalne infl.- Puudutab suurt territooriumi 12 Regionaalne infl.- haarav teatud regionaali. · Tempo järgi: Mõõdukas ehk roomav infl.- aeglaselt tõusev, kuni 10% Jooksev, galopeeriv infl- üle 10% Hüperinflatsioon- 50% kuus hindade tõus. Eesti inflatsioon: · Postsotsialistlik minevik, Venemaa naabrus puudutab Kirde-Eestit · Väike ja avatud majandus · Valuutakomiteel põhinev rahasüsteem, range · Turumajandus · Tööpuudusprotsent/-määr (kes soovib tööd teha, aga ei leia tööd) Kaasaegse makromajandusteooria ja poliitika 3 traditsioonilist põhieesmärki: 1. Täishõive- majanduskasv, -tsükkel 2. Stabiilsed hinnad- inflatsioon ja rahapoliitika 3
Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e. kulud ületasid tulud
Kuni 1970. aastate alguseni kestis USA-s pidev majanduskasv ja ületootmiskriise ei tekkinud. 1970ndate algul tabas USA-d majanduskriis. Põhjused: suured sõjalised (võidurelvastumine ja Vietnami sõda) nafta hinna järsk kasv, millele aitas kaasa pidev tarbimise suurenemine ja naftat tootvate Araabia riikide hinnapolitiika, millega taheti karistada lääneriike Iisralei toetamise eest. Tulemus: kasvas inflatsioon kasvas tööpuudus tootmine langes hinnad tõusid Selles üle saamiseks kasutati keinsianistlikke meetodeid ja vähendati riiklike kulutusi → ei andnud tulemusi. R.Reagan võttis kriisi lahendamiseks kasutusele monetaristliku majanduspoliitika(reaganoomika) soodustamaks tarbimist alandati riigis kuni 25% makse infltasiooni pidurdamiseks lõpetati raha juurdetrükk vähendati tunduvalt sotsiaalkulutusi riigieelarvad koostati defitsiidiga e
MAJANDUSLIKUD MÕISTED Ühiskonnaõpetus Konkurents – tootjate võitlus müügituru eest (hinnaalandus, reklaam, kvaliteedi parandamine) Inflatsioon – riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil. Devalveerimine – koduvaluuta kursi alandamine VKV suhtes. VKV – vabalt konverteeritav valuuta – maailmas tunnustatud valuuta (€, $ ,¥, £ ). Emissioon – paberraha lisaväljaanne; võib olla õigustatud kauba hulga suurenemisel. Tavaliselt kannab negatiivset iseloomu, sest ei ole tingitud kauba suurenemisest. Investeeringud – finantsilised
8. Külma sõja kriisid. *Korea sõda 1950-1953 *Berliini kriis 1953-1961 *Ungari ülestõus 1956 *Vietnami sõda 1959-1973 *Afganistaani sõda 1979-1989 *Kuuba kriis 1962 *Suessi kriis 1956 *Praha kevad 1968 9. Mida tähendavad a) reaganoomika ja b) tätserism? a) USA presidendi R. Reagani majanduspoliitika. Kärbiti sotsiaaltoetusi ja alandati makse. Tugineti eraalgatuseleja turumajandusele. Algul tööpuudus, seejärel kiire majandustõus. Vähenes inflatsioon, tööpuudus vähenes, elatustase tõusis. Pingelõdvenduse lõpp, NSV Liidu kurnamiseks võidurelvastusprogramm. b) UK peaministri M.Thatcheri poliitiline ,,stiil" ja tema poolt loodud programmid. Ta kuulutas välja kokkuhoiupoliitika, kärpis sotsiaaltoetusi ja makse, erastati natsionaliseerituid ettevõtteid (kaevurite streik -> ametiühinguid piiravad seadused). Selle tulemusena inflatsioon vähenes, see tõi
teede ja tänavate sulgemise maks; mootorisõidukimaks; loomapidamismaks; lõbustusemaks. 14. Universaalpanganduse olemus Universaalpangandust iseloomustab olukord, kus on võimalik sooritada samas paigas põhimõtteliselt kõik finantstehingud ning saada vajadusel nõustaja abi nende tehingute sooritamiseks. 15. Inflatsiooni olemus ja kuidas mõõdetakse Inflatsioon on kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust, seega on väga kõrge inflatsioon negatiivne nähtus, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Deflatsioon on inflatsiooni vastandprotsess. Selle käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. Deflatsioon paneb raskemasse olukorda laenuvõtjad, kellel tuleb tagasi maksta reaalhindades rohkem, ja soosib raha väljalaenajaid. 16. Devalveerimine ja revalveerimine
Turusisestest teguritest võivad turutõrkeid põhjustada eriti monopolistlikud tendentsid ja sellest tulenev puudulik konkurents. Lihtsa sõnadega see tähendab, et teatud tingimustel realiseerib turg ressursside efektiivse paigutuse, kui seda ei toimu, siis see on turutõrk. On olemas kuus tähtsat olukorda ehk tingimust, mille korral turg ei ole efektiivne: Konkurentsitõrked Üldkasutatavad hüvised Välismõjud Puudulikud turud Infotõrket Tööpuudus, inflatsioon ja tasakaalutus Konkurentsitõked Kui konkurents puudub täielikult (nt monopol), siis võib ettevõte kehtestada liiga kõrge hinna, misõttu nõudluskogus on madalam, kui optimaalselt olla võiks. Sellisel juhul sekkub mõnikord riik nõnda, et ta maksab monopolile dotatsiooni selles ulatuses, et majandus tegutseks optimaalsel tasemel. Sellise toetamisega on aga probleeme kuna riik ei tea tegelikult,
KOHALIKUD: muugi-, paadi-, reklaamimaks-, lobustusmaks ja parkimistasu. RIIKLIKUD: 19. Nimeta raha ülesandeid ja liike? maksevahend, mille abil on voimalik teostada vahetustehinguid arvestusühik mille abil on voimalik uhtsetel alustel arvutada ja vorrelda erinevate kaupade teenuste väärtust väärtuste kogumise vahend, mille abil on voimalik hoida ja koguda vara RAHA LIIGID: kaupraha, sularaha, deposiitraha, elektrooniline raha, väärtpaber 20. Mis on devalveerimine ja inflatsioon ning deflatsioon? INFLATSIOON on raha väärtuse ehk ostujöu langus DEFLATSIOON on keskmise hinnataseme alanemine ja sellega kaasnev raha ostujöu töus DEVALVEERIMINE on raha väärtuse alandamine valitsuse otsusel teiste valuutade suhtes 21. Miks hinnad tõusevad? Kas hinnatõusu saab vältida? 22. Nimeta majandus tegevuseks vajalikke tootmisressursse? A.) Loodusressursid(maa,maavarad,mets,veevarud) B.) Inimressursid(tööjõud) C
Pangad on laenutingimusi karmistanud ning seetõttu järeldan, et suurel osal pole võimalik laenu saada. Ettevõttes on muidugi ka töötajaid kelle töötasu vaadates eelan, et laenu saamise võimalus on üpris suur. Inflatsioon. Igat ettevõttet mõjutab inflatsioon. Kui tõuseb kaupade ja materjalide hind tõuseb ka teenuse 4 hind. Seega jälgib ettevõte hoolega inflatsioonimäära, et kasum ei väheneks. Hetkel on muidugi prioriteediks ettevõttel pakkuda
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
