Kuld referaat (0)

Kuld

Ajalugu

Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda.
Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 1235 –1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat.
Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta ) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame.

Kasutamine

Kuld kui raha

Kulda on kasutatud müntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid . Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase või mõne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust mõõdetakse karaatides (k), puhas kuld on 24k.
Aastatel 1526 kuni 1930 oli müntide puhtuseks 22k. Tänapäeva kollektsionääride ja investeerijate kuldmüntide puhtus on 24k, kuigi kuni tänapäevani tehakse kuldmünte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld Vürst (Gold Sovereign) 22k puhtusega. Kanada Kuldne Vaher ( Canadian Gold Maple Leaf) on puhtaima kullaga münt, mida tänapäeval toodetakse - kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo-t, mis on ka kõrge 99,99% kullasisaldusega.
Tänapäeval ringluses olevad mündid ei sisalda enam kulda.

Juveelindus

Põhiliselt tänu kulla pehmusele, kuid ka tugevusele, elastsusele, sulamise temperatuurile, värvile ja muudele omadustele, on ta põhiline väärismetall, mida kasutatakse ehete tegemisel.
Tihti lisatakse kullale juurde vaske või hõbedat. Roosaks kullaks nimetatakse umbes 25 % vase sisaldusega kulda. Rohaliseks kullaks nimetatakse kulla ja hõbeda segu. Valge kuld jällegi koosneb kullast , niklist, tsingist ja vasest.

Muud kasutused

• Kulda kasutati ja kasutatakse alternatiivmeditsiinis ravimiseks.
  
• Kulda on lisatud erinevatel põhjustel väga väikestes kogustes joogile.
  
• Hambaplomme tehakse vahel kullast.
  
• Kuld on ülihea elektrijuht , tänu millele on ta kasutust leidnud elektroonikas.
  
• Võistluste võitjad autasustatakse tihti kuldmedaliga.
  
• Kullast CD-d peavad kauem vastu.
  
• Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. Näiteks McLaren F1 sõitja kajut on isoleeritud kullakihiga.
  

Tootmine

Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist.
Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised põhilised tootjad on Ameerika Ühendriigid, Austraalia , Hiina, Venemaa ja Peruu .
Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia .

Kuld investeeringuna

Hind

Kulda mõõdetakse grammides või untsides. 1 unts (oz) on võrdne 31,107 grammiga. Kui kulda on segatud mõne muu metalliga, siis seda väljendatakse karaatide, 24 karaati tähistab puhast kulda. Kuid kullasisaldust antakse ka järjest tihedamini kümnendsüsteemis, näiteks kullasisaldus 0,999 tähendab väga puhast kullasulamit.
Alates 1919. aasta septembrist kaubeldakse kullaga avatud turul. Alates sellest ajast avaldab Londoni kullaindeks päev kullahinda.
Kuld on väga haruldane aine, esinedes maakoores ainult 3 ühikut iga miljardi kohta (0,000000003). Sellega võib seletada kulla kallist hinda.
Paljud riigid omavad kulda riigireservides. Näiteks Ameerika keskpangas FED-is on hoiul 3 % kogu maailma kullast, mis kunagi kaevatud.
Aastal 2005 andis Maailma Kulla Nõukogu hinnangu, et kulda toodetakse 3859 tonni ja kulla nõudlus on 3754 tonni aastas.
Kõikide väärismetallide hinna määrab üldjuhul nõudlus ja pakkumine - nii on ka kullaga. Kuid kullaga käib kaasas kõige rohkem "subjektiivset" hinnangut , sest kõik kuld, mis on kunagi toodetud, on ikka veel alles ning moodustab väga suure osa võrreldes aastase toodanguga, andes võimaluse kullahinna suurteks kõikumisteks.
Kulla hind võib tõusta erinevate kriiside ajal nagu näiteks majanduskriiside ja sõdade ajal.
Graafikul on 30 aasta 1 untsi kulla hind eurodes, sisse on arvestatud ka inflatsioon.