Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti majandus 1990-2000 (0)

1 Hindamata
Punktid
Eesti majandus 1990­2000
Klaid Melnikov
Majandus 1990. aastatel
 Kuni 1991. aastani sõltus Eesti majandus 
suures osas  NSVL -i plaanidest ja tegemistest. 
 Peale taasiseseisvumist muutus oluliselt Eesti 
majanduse struktuur
 Paljusid teenindusvaldkondi polnud olemas
 Suur osa tehaseid ja vabrikuid tootsid Venemaa 
sõjatööstusele vajalike kaupu, mida enam vaja ei 
olnud
 Nõukogude  liidust  saabunud võõrtöölistel polnud 
enam oma otstarvet
Majanduslike muutuste eeldused
 Turumajanduse kasutuselevõtul 1990. aastate 
alguses mängisid olulist rolli suhted Soomega 
–  tihedad  majandussuhted aitasid 
ümberorienteeruda Idast Läände. 
 1920. aastatel loodud põlevkivikaevandused 
ja peale II  maailmasõda  loodud energiatööstus 
tootis  enamiku Eesti elektrienergiast ka 1990. 
aastate alguses. 
 Tootmise ja põllumajanduse suur osatähtsus ja 
infrastruktuuride ja teenindussektori väike roll 
majanduses aitas elavdada kinnisvara- ja 
äriteenuste turgu. 
 1980. aastatel panustati palju 
transpordisektorisse (Muuga sadam) 
Muutused majanduses
 1990. aastate alguses ei eelistatud ühtegi 
majandusharu  teistele, oluline oli  kohanemine  
Lääne turuga. 
 Majandus oli ebamäärane ja hinnastruktuur 
muutuv
 Tootmise järsk vähenemine ja välisriikide 
majandusšokk  langetasid  SKT-d 36% (1990-
1994)
 1995. aastal algas  majanduskasv
 1995. aastal kasvas SKT 4,6%, 1996. aastal 4,0%
 Tööstustoodang kasvas 1995. aastal 10,3%, 1996. 
aastal 2,6%
 1997. aastal kiirenes majanduskasv veelgi
 SKT kasvas 10,4% ja järgmisel aastal 5,0%
Muutused majanduses
 Toidutööstus, mis oli 1990. aastate keskpaigas 
suunatud põhiliselt Vene turule, kannatas tänu 
Venemaa rahanduskriisile.
 1999. aastal langes SKT 0,7% ja tööstustoodang langes 
-3,8%
 2000. aastal algas nii SKT-s kui ka tööstustoodangus 
taas tõus. 
 Kasvas kaubanduse, teeninduse ja transpordi 
osatähtsus.
 Kaubanduse osakaal suurenes SKT-s 7,0%-lt (1989) 15,3%ni 
(1996)
 Transpordi osakaal suurenes 6,9%-lt 13,2%-ni SKT-st 
 Eesti SKT struktuur muutus sarnaseks arenenud riikide 
SKT-ga
TEGEVUSAL
1989
1994
1996
1999
A
Põllumajandu
22,01
7,2
5,2
3,3
s ja  jahindus
Metsamajand
1,3
1,2
1,6
us
Kalandus  
0,5
0,4
0,3
Mäetööstus
1,7
1,6
1,4
1,1
Töötlev 
35,1
16,6
14,8
13,7
tööstus
Energia
2,0
2,9
3,6
3,2
Ehitus
9,0
5,6
5,2
4,9
Hulgi- ja 
7,02
13,5
15,3
14,5
jaemüük
Hotellid
1,0
1,1
1,2
Transport
6,9
10,1
9,7
13,2
Kinnisvara
7,3
8,6
11,0
Pangandus
2,8
4,2
3,8
Avalik haldus
16,13
3,9
4,2
4,5
Haridus  
5,0
5,0
5,3
Tervishoid
3,1
3,7
3,4
Muud 
5,1
5,9
5,7
teenused
KOKKU
87,5
89,5
90,7
Rahareform
 1992. aasta juunis kasutusele võetud Eesti 
kroon oli majanduse ümberkujundamisel 
oluline pöördepunkt.
 Loodi valuutakomitee
 Eesti kroon seoti Saksa margaga (1 Saksa mark = 
8 Eesti krooni)
 Kroonide vahetamine muudesse valuutadesse oli 
piiranguteta
 Inflatsioon tõusis ja tõstis hindu ja 
tootmiskulusid.
 Tekkisid vabakaubanduskokkulepped uute 
riikidega ja tõhustati kvaliteedikontrolli.
 Tänu sellele tekkis juurdepääs uutele 
turgudele.
Väliskaubandus
 Eesti taasiseseisvumise alguses olid paljud 
Eesti ettevõtete toodangud Läände 
eksportimiseks kõlbmatud.
 Hakati eksportima palju toormaterjale 
(töötlemata puit ja vanametall)
 Imporditi palju kütust ja tooraineid ( puuvill ), 
masinaid, elektriseadmeid ja mehhaanikat. 
 Siseriiklik inflatsioon ja tegelike sissetulekute 
kasv suurendasid peale 1995. aastat nõudlust 
importkaupade järele.
 1999. aastal hakkas väliskaubanduse tasakaal 
paranema
Eesti väliskaubandus
Eesti majandus 1990. aastatel
 Taasiseseisvunud Eesti majandus oli pidevas 
muutumises ja arenes pidevalt. 
 Oma  valuuta  kasutuselvõtt aitas vältida 
rublatsoonis tekkinud rahakriisi.
 Eesti toodete kvaliteet  paranes , kuna 
ekspordiks oli vaja jälgida Euroopa 
standardeid. 
 Arenes majanduslik koostöö paljude riikidega 
tänu liberaalsele majanduspoliitikale ja riiklikel 
tasemel sõlmitud kokkulepetele. 
Kasutatud kirjandus
  http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_regionaalareng _%
C3%BCleminekuperioodil
  http://cs.ioc.ee/excs/policy/eesti-maj-konkur-tulevik.pdf
  http://www.vm.ee/?q=node/10625
  http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_maja
nduses_1990_aastatel/%C3%9Cleminekuperioodist_integrats
ioonini_Euroopa_Liiduga
  http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_maja
nduses_1990_aastatel
  http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_ma
janduses_1990_aastatel/Rahareform_muutuste_olulise_m%
C3%B5jutajana
  http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_maj
anduses_1990_aastatel/Muutused_majanduse_struktuuris
  http://www.estonica.org/et/Majandus/Muutused_eesti_ma
janduses_1990_aastatel/V%C3%A4liskaubandus
AITÄH  KUULAMAST!

Document Outline

  • Slide 1
  • Majandus 1990. aastatel
  • Majanduslike muutuste eeldused
  • Muutused majanduses
  • Muutused majanduses
  • Slide 6
  • Rahareform
  • Väliskaubandus
  • Eesti väliskaubandus
  • Eesti majandus 1990. aastatel
  • Kasutatud kirjandus
  • AITÄH KUULAMAST!
Vasakule Paremale
Eesti majandus 1990-2000 #1 Eesti majandus 1990-2000 #2 Eesti majandus 1990-2000 #3 Eesti majandus 1990-2000 #4 Eesti majandus 1990-2000 #5 Eesti majandus 1990-2000 #6 Eesti majandus 1990-2000 #7 Eesti majandus 1990-2000 #8 Eesti majandus 1990-2000 #9 Eesti majandus 1990-2000 #10 Eesti majandus 1990-2000 #11 Eesti majandus 1990-2000 #12
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 9 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor klaidm Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

III kursuse materjal
29
odt

III kursuse materjal

ÜHISKONNAÕPETUS III KURSUSELE TÄHTSAMAD RAHVUSVAHELISED KOOSTÖÖORGANISATSIOONID, DEMOKRAATIAT KINDLUSTAVAD KONVENTSIOONID. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO) on loodud 24. oktoobril 1945. Eesti ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991. ÜRO eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine, majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine. Tähtsaim organ on julgeolekunõukogu. Peaassamblee koosneb liikmesriikide delegatsioonidest. Liikmesriike 193. ÜRO Lastefond (UNICEF) loodi 1946. aastal kui hädaabiorganisatsioon Alates 1990. aastast

Ühiskond
Kodanikuõpetus III kursusele
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Euroopa integratsiooni laienemine ja süvenemine. Schengeni leping. Euroopa Majandusühenduse loomine. Euroraha. Laienemise kriteeriumid ja võimalikud liitujad. Euroopa Liidu juhtimine ja funktsioneerimine. Euroopa Liidu ülesehitus: kolm sammast ja nende ülesanded. Juhtimisstruktuurid: Euroopa Ülemkogu, Europarlament, Euroopa Komisjon, Euroopa Liidu Nõukogu jm. Euroopa Liidu eelarve kujunemine. Euroopa Liidu töökeeled, EL kodakondsuse mõiste. Euroopa põhiseaduse lepe. Eesti kronoloogia EL-i astumisel. Üleminekuperioodid, erandid. Euroopa Liidu põhiväärtused ja -vabadused. Kaupade, teenuste, kapitali ja isikute vaba liikumine. Millised õigused ja vabadused on EL kodanikul? Tööjõu vaba liikumine. Ühtne turg ja tollid, kaubandus ühtsel turul. Euroopa Liidu maksupoliitika. Kõik iseseisvad tööd on kohustuslikud (vt ÕPIJUHIS). Iseseisvad tööd tuleb esitada antud tähtajaks, esitades hiljem, võib õpetaja alandada hinnet ühe palli võrra

Ühiskond
Kodanikuõpetuse kursus
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik) Välismaalased Kodakondsuseta isikud Topeltkodakondsusega isikud (kui vastavate riikide seadused lubavad) Kodakondsus omandatakse sünniga. Põhimõtted: a) jus sanguinis e vereõigus ­ laps pärib vanemate kodakondsuse, ka Eestis. Eesti kodanikud on need isikud, kes olid seda kuni Eesti vägivaldse liitmiseni N Liiduga, samuti nende järglased. b) jus solis e päikeseõigus ­ laps omandab selle maa kodakondsuse, mille pinnal ta sündis. Nt Ladina- Ameerikas. Sünniga omandatud kodakondsus võib hilisemas elus muutuda. Riik võib naturalisatsiooni korras anda oma kodakondsuse välismaalasele, kui too abiellub selle riigi kodanikuga; lapsendatakse selle riigi kodaniku poolt; taotleb selle riigi kodakondsust. Naturalisatsioon on vabatahtlik

Ühiskonnaõpetus
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

Freoonid on tavaline 3 tööstusprodukt, mida kasutati külmutussüsteemides, õhukonditsioneerides, aerosoolides, lahustites ja mõningates pakkematerjalides. Lämmastikoksiidid on põlemisprotsessi kaasprodukt, ka näiteks lennukite heitgaasides. Põhilised keskkonnakoormuse allikad pärinevad inimtegevusest, rahvastiku suurenemise tõttu, kõike on vaja rohkem, kõike tarbitakse rohkem. 7. Eesti ja globaalne keskkonnaseisund ja selle muutumise trendid, reostust mahendavad meetmed (veekogudele, atmosfääri jne)  Eesti keskkonnaseisund: Eesti keskkonnaseisund paranes peale Nõukogude aega oluliselt. Põlevkivist toodetakse 80-90% elektri- ja soojusenergiat, suurimaks saasteallikaks, selle kahjuliku mõju vähendamiseks on kasutusele võetud taastuvenergiaallikaid (ligi 10%). Kasvuhoonegaaside tekitaja, mis tekitab kliimamuutuseid, õhutemp, ja sademed on

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Logistika õpik
1072
pdf

Logistika õpik

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Logistika alused
Logistika õpik 2013-Ain Tulvi
268
pdf

Logistika õpik 2013-Ain Tulvi

ISBN 978-9949-524-16-7 Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR SISSEJUHATUS Logistika erialade õpetamine Eesti kutseõppeasutustes on arenenud alates eelmise aastakümne algusest tõusvas joones. Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas.

Baas Logistika



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun