hinnataseme tõus 64. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine, mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha. Välismaiste hindade tõus, välismaiste kaupade hinnatõus avaldab mõju tarbija ostukorvile (nt kütus) Psühholoogiline tegur. Kui möödunud aastal oli inflatsioon x%, siis järelikult ka sellel aastal on vähemalt x% ning tõstetakse hindasid. Inflatsiooniootus avaldub hindades. Tööviljakuse erinev kasvutempo, nt eksport-tootmisesse suunatud investeeringud suurendavad nõudlust tööjõu järele, see toob kaasa palgatõusu selles sektoris. "Suletud" sektorist tööjõud lahkub, selle tulemusena peab "suletud" sektoris palkasid tõstma Kulude kasv. Palkade kasv, mis ületab tootlikkuse kasvu, avaldab hindade tõusule otsest survet. Kapitali sissevool
MAJANDUS on protsess, kus midagi toodetakse, ostetakse-makse ja tarbitakse. Majanduse alla kivad: ( majanduse valdkonnad ) - tootmine, kaubandus, side, transport, teenindus, pllumajandus. 4 erinevat majandusssteemi ajaloo jooksul: * tava- e. naturaalmajandus * ksu- e. plaanimajandus * turumajandus * segamajandus elemendid eelnevast kolmest. (Oska igaht iseloomustada) Investeeringud kapitali paigutamine kasumi saamiseks kas ettevtetesse, panka vms. Privatiseerimine riigi omanduses ettevtete erastamine. Avatud majandus riiki lubatakse vlismaiseid ettevtjaid ja investeeringuid. Suletud majandusega riigid majanduslik suhtlemine teiste riikidega peaaegu puudub. Transiitkaubandus lbiveokaubandus. Negatiivne vliskaubanduse bilanss riik veab rohkem vlja kui sisse. ( positiivne vastupidine protsess ) Kaitsetollid sisseveetavatele kaupadele maks, et kaitsta oma maa tootjaid Dumping kauba mmine odavama hinna eest (enama...
poliitiliste abinõudega, seega lõppkokkuvõttes riigi poolt. Majanduspoliitika on üks osa ühiskonnapoliitikast ja hõlmab kahesuguseid abinõusid: 1)võib olla tegemist abinõudega välis-, sise-, kaitse-, tervishoiu-, kultuuri-, õiguspoliitikas jne, millel otsest majanduslikku mõju alati ei olegi; 2) majanduslik mõju võib-olla otsene. Makromajanduspoliitilised eesmärgid 1) elustandardi kasv; 2) täistööhõive tööealise elanikkonna hulgas; 3) stabiilsed hinnad; 4) madal inflatsioon. Eesti majanduspoliitika üldeesmärk on saavutada jätkusuutlik, sotsiaalselt ja regionaalselt tasakaalustatud majanduskasv. peetakse üldjoontes ettevõtlusele soodsaks ja positiivseks. Majanduspoliitika alustalad krooni kursi fikseerimine valuutakomitee süsteemi raames; valitsussektori tasakaalustatud eelarvepõhimõtte järgimise; liberaalne kaubanduspoliitika. Majandustingimused Konkurents; Keskkond; Inimeste jõukus; Töötus; Tööjõud; Hind. Majandustingimuste
Kodutöö 2 Vastused 25.04.2014 1. Nominaalne vahetuskurss kirjeldab ühe valuuta hinda teises valuutas. Reaalne vahetuskurss võtab lisaks nominaalse vahetuskursile arvesse ka hinnataseme muutust kahes riigis. Riigi A reaalse efektiive vahetuskursi kallinemine riigi B suhtes toimis siis kui näiteks fikseeritud vahetuskursi puhul, mida vaadeldaval perioodil ei muudetud, kallinesid A hinnad rohkem kui B hinnad. Kui fikseeritud vahetuskursi puhul oli Eesti inflatsioon 4% ja EMU riikides 2%, siis krooni reaalne efektiivne vahetuskurss kallines 2%. / = e/e- Pw/Pw+P/P / = 1 2/100 + 4/100= 2/100 ehk eesti krooni reaalne vahetuskurss kallines 2% võrra. 2. Riigis on sularaha ringluses 10 miljardit krooni, nõ udmiseni hoiuseid on 5 miljardit krooni, tähtajalisi hoiuseid 2 miljardit krooni, SKP on 20 miljardit krooni. Määrake selle riigi rahapakkumise maht M0, M1 ja M2. Milline on
ning läks üle kullastandardile, kasutades rahapakkumise suurendamiseks Lõuna-Aafrikas kaevandatud kulda. See tähendab, et rahvuslik valuuta oli seotud kullavarude ja kulla hinnaga. Peagi läks ka enamik teisi maailma riike üle kullastandardile. Rahal oli kehtestatud kullasisaldus, mida sai riigipankades suhteliselt vabalt kullaks vahetada. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, kui hakati trükkima suurte väljaminekute katteks kullakatteta raha. Sellega kaasnes inflatsioon ja hindade tõus. Pärast maailmasõda taheti kullastandard taastada, kuid enamus riike loobus sellest, kuna suuri sõjast tingitud võlgu ei suudetud kullana tagastada. Viimasena loobus kullastandardist Ameerika Ühendriigid pärast Suurt depressiooni aastal 1932. Raha kurss hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Kuld ei ole hea reserv, kuna selle hind maailma tugudel kõigub. 5 2
ei olene maksustatava tulu suurusest. (lihtne ja õiglane; soodustab majanduskasvu ja maksualast konkurentsi) Progressiivne- ettevõtte kasumi või üksikisiku sissetuleku maksustamise süsteem astmeline tulumaks. Regressiivse maksu korral tulude suurenedes maksumäär alaneb. Inflatsioon-kaupade või teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus vähendab olemasolevate varade väärtust-väga kõrge inflatsioon negatiivne, kuna vähendab tarbijate käes olevate varade väärtust ning ei soodusta ka säästmist. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väätust. Avatud sektor -tooted ja teenused, mis on avatud välismaisele konkurentsile. Suletud sektor teenused nt. Bussipiletid, korteriüür EST hinnad tõusnud keskmiselt kiiremini. Deflatsioon üldise hinnataseme jätkuv alanemine. Inflatsiooni vastand. Hinnataseme stabiilsus. Ühishüved Kaup, teenus mida tarbitakse turuvahenduseta
Ernesto Geisel (1974-79) João Figueiredo (1979-85 20.saj lõpp Ida-Lääne vastasseisu taustal proovis Brasiila oma arenguteed leida Suhteliselt stabiilses keskkonnas majandus kasvas Viimane sõjaväeline president João Figueiredo (1979-85) viis vabatahtlikult riigi lõplikult tagasi demokraatia juurde Fernando Collor de Mello oli esimene valitud president rahvahääletusel pärast sõjaväelist reziimi Sajandi lõpul olid peamisteks probleemideks inflatsioon, korduvad finantskriisid ja suur poliitiline vastaseis 21.saj Brasiiliat iseloomustab suur sisemajanuduse kogutoodang Riigis kehtivad ettevõtlusel suured piirangud ning sõjaväe mõju on väga suur Peamised probleemid on suur välisvõlg, inflatsioon, tööpuudus, rahvastiku vaesus Olukorda püütakse pidavalt parandada riigivarade müümisega Kasutatud materjalid https://en.wikipedia.org/wiki/History_of_Brazil http://www.teadmus.ee/andmed/1410131712905/ladina-ameerika-20-
Maksab töötu abiraha. Suunab/otsib tööd töötule. Vastata küs. Õppida (eksamiks) 8) Philipsi kõver 9) Inflatisoon ja selle mõõtmine /põhjused ja kulud Inflatisoon on üldise hinnataseme tõus (väljendatud protsentides), mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni intensiivsuse ja hinnakasvu alusel eristatakse: hiiliv e roomav inflatsioon e mõõdukas inflatsioon, galopeeriv e jooksev inflatsioon ja hüperinflatsioon. Inflatsiooni mõõtmine- Tarbijahinnaindeks ehk THI (jooksva kuu ostukorvi hind / baaskuu ostukorvi hind) x 100% SKP deflaator •nominaalne SKP X 100% (jagada)reaalne SKP Inflatsiooni põhjused: Klassikaline inflatsiooniteooria, Pakkumisinflatsioon,Nõudlusinflatsioon,Avalik inflatsioon ,Varjatud inflatsioon.
Y=C+I+G C=C0 + c ×(Y −T ) tarbimine C0 – autonoomne, (kasutatavast) tulust sõltumatu tarbimine ehk füsioloogiline tarbimismiinimum, c – tarbimise piirkalduvus (MPC), T – netomaksud, mis sisaldavad nii maksusid kui ka tulusiirdeid, Y – kogutulu. S=( Y −T −C ) + ( T −G ) =I avaliku sektori sääst (Y–T–C) on erasääst (private saving) ja (T–G) avaliku sektori sääst ehk avalik sääst (publik saving) 3.Raha ja inflatsioon M × V =P ×T vahetusvõrrand M on rahapakkumine ehk ringluses olev raha hulk, V raha tehinguringluskiirus ehk raha ülekannete käibekiirus (mitu korda vaadeldaval ajaperioodil vahetab rahatäht omanikku), P on tehingu keskmine hind, T tehingute hulk majanduses mingil ajaperioodil (näiteks aastasel ajavahemikul). (M /V )d =k × Y rahanõudluse funktsioon
Makromajandus prognoosid Järgnev tekst peatub Eesti makromajanduses toimuvatel muudatustel järgnevatel aastatel ning põhilisteks märksõnadeks saavad olema majanduskasv, mis hetkel küll kõlab negatiivses toonis, kuid juba 2010 aastal võib oodata positiivset näitajat(Joonis 1). Oma koha on kindlalt sisse võtnud inflatsioon, mis määrab paljuski meie igapäevaelu. Peatume ka tööjõuturuga seotud küsimustes, eelkõige tööhõive ning tööpuudus. Mis tulevik toob? 2007 2008 2009 2010 Sisemajandus kasv 6.3 -1.3 -1.2 2.0 (%, yoy) Inflatsioon (%, yoy) 6.7 10.6 4.9 3.3 Töötus (%) 4.7 5.0 6.7 7.7
1920. aastal, peale Maailmasõda, võttis kokku julguse Saksamaa Keskpanga endine direktor Jan Kober ja taunis uute valitsejate uusi valitsusviise. Jan Kober kaotas oma töö, pere, au ja oma elu. Nüüd, mõned aastad hiljem, on Jan Koberi ennustused saanud tõeks. Kõik Saksamaa trükikojad töötavad 24 tundi ööpäevas täisvõimsusel, et trükkida ühepoolseid rahatähti, samal ajal kui inflatsioon ulatub ligi 30 000%ni. Taksosõit on bussisõidust odavam, sest esimesel juhul tuleb maksta pärast sõitu, teisel aga enne sõidu alustamist. Hüperinflatsioon on eelkõige äärmuslik näide sellest, kuidas raha ohjeldamatu juurdetrükkimine kespanga poolt majanduse elavdamiseks tegelikult hävitab usu mitte raha väärtusesse, vaid majandussüsteemi tervikuna. Väljavõte aastast 1920: Istume siin Saksamaa Keskpanga direktori Jan Koberiga, kes on nõus vastama
Enamasti valmistatakse seda ristkülikukujulisena. Hiljem loodi ka kullastandard. Selle tekkeks oli vaja tagada, et kuld saaks vabalt liikuda riikide vahel. Keskpangad hoidsid kullavarusid , et tagada oma vääringu usaldusväärsus. Mündid ja paberraha võis fikseeritud kursi alusel kullaks ümber vahetada. Kuid see süsteem hakkas lagunema kuna esimene maailmasõja suurte kulutuste tõttu trükiti väljamineku katteks palju kullakatteta raha, millega omakorda kaasnes ostujõu langus e. Inflatsioon ja hindade tõus. Vaieldamatult on populaarne kontoraha, mis pakub tugevat konkurentsi paberrahale. Sellega saab lihtsalt raha üle kanda üle interneti, ka läbi mobiili. See on üks lihtsamaid raha transportimise viise. Raha funktsioonid ja seonduvad terminid Raha kasutatakse maksevahendina kui seda kasutatakse kauba või teenuse eest tasumisel, nt kaupluses toidu eest maksmisel. Raha olemasolu lihtsustab oluliselt kaupade ja teenuste vahetust ning seega ka majanduslikku tegevust.
2. Mõisted: väärtus, tarbimisväärtus, hind. Väärtus- see on tajutav meeltega, see teeb kauba vahetuse võimalikuks. Inimtööaeg, mis on vajalik ühe või teise kauba tootmiseks. Tarbimisväärtus- kauba võime rahuldada inimese vajadust, kauba konkreetne külg, saab ise tajuda, vajalik Hind- väärtuse avaldumine konkreetses turu olukorras. Väärtuse väljend rahas ei pea kokku langema. 3. Inflatsioon ja deflatsioon; inflatsiooni liigid (mis on nõudeinflatsioon, mis kuluinflatsioon); hüperinflatsioon. Mõtiskle, millised on inflatsiooni võimalikud tagajärjed tarbijale, millised ettevõtjale. Kuidas inflatsiooni mõõdetakse (mis on inflatsiooni määr?), mis on tarbijahinnaindeks (THI). Inflatsioon- raha odavnemine, väljendub hindade tõusus, kaasneb majanduskasvuga. mõõtühik on inflatsioonimäär, väljendatakse %, hinnatõus teatud baasperioodi
Kosmonautika edu. Keskkonna poliitika-puhta õhu standard. Beebibuumi lõpp-rahvastiku vananemine. Suur sisserände kvoot.Moes pikad juuksed,habe,laiad püksid, teksad, muusikas Beatles, Rolling Stones. Välispoliitika- 64 Vietnami sõda NIXON 69- 74 valiti ,,seaduslikkus ja kord". lõpetada vietnami sõda, Marko vastu, revulutisoonide vastu.72 - altkäemaksu skandaal. Majandus-kontroll palkade ja hindade üle. Majanduslanguse aeg, tööstuskasv langes, inflatsioon. Aaraabia-Iisraeli sõda tõstab nafta hinda-kahju kogu majandusele. Mustade lapsed valgete koolidesse. Nixon tegeles kodanikeõiguste tagamisega.Feminismi kõrgperiood. Indiaani rahva küsimus kerkis esile. 77-81 Carter - suhtuti halvasti-ei olnud valitsuse juures,mereväeohvitser.77% rahulolematu tema lõpu ajal.Iraan Gate-pantavngikriis, mida ta ei suutnud lahendada.Temast e saadud aru. Hakkas kärpima sotsiaalprogramme .Ülemaailmne energiakriis. Ei tahtnud sõltuda (nafta ).
EURO paberraha emiteerimine riigi keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 10. RAHA JA PANGANDUS Valuutakurss, intress ja inflatsioon a) FIKSEERITUD b) UJUV M v H % Rahal on
Keskpank võib euroala intressitaset mõjutada muutes keskseid intressimäärasid. Need panevad paika ülemise ning alumise intressitaseme mille alusel europangad võivad keskpangast laenu võtta ja oma raha hoiustada. Kui keskpank intressimäärasid tõstab kasvavad ka pankadevahelise rahatulu intressid ( st euribor) . Läbi intressipoliitika on võimalik euroala majanduse arengut juhtida nii , et see tagaks madala inflatsioonitaseme. ( inflatsioon peaks olema ligilähedane 2%) Maksebilanss- aruanne , mis summeerib konkreetse riigi poolt teatud perioodi jooksul sooritatud majandustehingud ülejäänud maailmaga. Toimub üldjuhul residendi ja mitteresidendi vahel . Maksebilanssi kontod on : *jooksevkonto- koosneb kaubandusbilansist , teenuste bilansist , tulude bilansist ja ülekannete bilansist kaubandusbilanss=kaupade eksport-kaupade import teenuste bilanss= teenuste eksport teenuste import
RAHA JA RAHAGA SEOTUD TERMINID Referaat SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 RAHA JA SELLE OMADUSED................................................................................................4 EESTI RAHA AJALUGU..........................................................................................................5 INTRESS....................................................................................................................................7 KURSS........................................................................................................................................8 INFLATSIOON JA DEFLATSIOON.........................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS:...............................................................
Eksogeene rahapakkumine tähendab seda, et rahapakkumisel on otsene mõju j majanduse j arengule, g rahapakkumise p kasvu otsene tulemus on majanduse kiirem areng. 3. Kas 2% inflatsiooni korral on reaalne intress suurem kui nominaalne intress? a. Jah; b. Ei; nominaalne intress i = r + I, kus r - reaalne intress ja I - inflatsioon c. Kuna 2% pole mingi näitaja, siis on mõlemad võrdsed. 2 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 4. "Likviidsuslõks" Keynesi käsitluses tähendab: Vastused: a) situatsiooni, kus võlakirjadelt makstavad intressid on nii kõrged, et investorid ei soovi neid maha müüa, vaid hoiavad enda käes; b) valitsuse poolset korraldust sularaha tehingute piiramiseks;
mid Eesti riik endale tegelikult lubada ei saa. 8 5.INFLATSIOON JA SELLE TAGAJÄRJED Inflatsioon on hinnataseme märkimisväärne ja püsiv tõus. Näiteks kui tarbija hinnainteks (CPI) tõuseb 0,5% võrra aastas, siis on tegemist inflatsiooniga. Seda klassifitseeritakse mastaabi alusel. Üheks äärmuseks on roomav inflatsioon, mis on mõõdukas ehk siis 1 kuni 3% aastas umbes. Teiseks äärmuseks on hüperinflatsioon, mis on väga suur inflatsioon. Selle kriteeriumiks on hinnatõus, mis ületab 50% kuus. Kuid need on kaks äärmust. Tüüpiline inflatsioon ei ole ei roomav ega ka hüperinflatsioon. Inflatsiooni tagajärjel väheneb rahva ostujõud, inimeste majanduslik olukord võib halveneda ning teha elu keerulisemaks. Majandusliku olukorra halvenemise pärast läheb igal aastal Eestist
c) ettevõte maksab oma töötajate arvutikursuse eest, investeering d) tudeng maksab õppelaenu intresse, tarbimine (tasu laenuteenuse eest) e) Tartus ehitatakse uus sild üle Emajõe, pole kumbki, tegemist valitsuse (omavalitsuse) investeeringuga, mis läheb valitsuse kulutuste alla f) ettevõte ostab vana tootmishoone. Ei kajastu üldse SKP-s 5. Olgu majanduses vaid kaubad A ja B. Leida SKP1nominaalne, SKP2nominaalne, SKP2reaalne ja SKP deflaator ja inflatsioon. A hind kogus B hind kogus 1. aasta 2 100 2,5 200 2. aasta 2,5 200 3 250 SKP1nominaalne,=2*100+2,5*200 = 700 SKP2nominaalne, = 1,2*200+3*250 = 1250 SKP2reaalne 2*200+2,5*250 = 1025 SKP deflaator. (1250/1025)*100=121,9 inflatsioon ~ 22% 6. Tabelis on toodud suhkru müügihinnad ja vaheprodukti väärtused tootmise erinevatel etappidel. Täitke lüngad tabelis
et sõjas, kus hukkus nii palju inimesi, saavutas keegi üldse võidu? Mina leian, et ei ole. Esimene maailasõda tõi kaasa Euroopa tsivilisatsiooni kriisi. Hukkunuid oli rohkem, kui üheski teises sõjas enne seda ja kõige rohkem kannatasid just süütud tsiviilisikud, kellest said suurte impeeriumide võimumängude mängukannid. Suuri kannatusi pidid taluma ka ellujäänud. Linnad olid hävitatud, kogu majandussüsteem halvatud. Inimestel polnud enam töökohti, tekkis inflatsioon. Inflatsioon tabas kõige valusamalt vanemaid inimesi, kes olid endale terve elu vanaduspõlveks sääste kogunud ja pidid nüüd pealt vaatama, kuidas nende raha lihtsalt kaob. Kõige hullem oli aga nälg, mis samuti sõjaga kaasnes ja mille all kannatasid kõige rohkem just lapsed. Niivõrd suuri kannatusi põhjustav sõda tundus tavakodanikele täiesti mõttetu. Ainsad, kes tundsid, et sellel sõjal on ka mingi kasutegur, olid belglased ja serblased,
Mõisted Agraarreform põllumajandusliku tootmiskorralduse ümberkujundamine, mille käigus tavalisele talupojad vabanevad mõisasõltuvusest ja mõisamaa jaotatakse täielikult või osaliselt taludele. Bränd - kaubamärk, või tootemärk(kasutusel ka väärtustähis, esindusmärk, tunnusmärk) Devalveerimine raha (rahvusvaluuta) väärtuse, vahetuskursi alandamine teiste valuutade suhtes. Devalveerimine muudab eksportimise lihtsamaks, kuna kaupade hinnad alanevad. Elatusmaailm - e. naturaalmajandus, majanduslik süsteem, kus enam-vähem kõik eluks vajalik toodetakse ise. Põhineb suhteliselt lihtsatel tehnoloogiatel. Embargo teise riigiga majandusliku suhtlemise keeld. Näiteks USA ligi 40 aastat kestnud embargo Kuubaga, rahvusvaheline tuumatehnoloogia tarnimise keeld diktatuuririikidele jms. Ettevõtluskastler - e. kobar, paljude eri tüüpi kitsalt spüetsialiseerunud ettevõtete territoriaalne kooslus, mis on seotud sarnase toote või tootegrupi v...
muutumine, valitsuse kulutuste suurendamine või vähendamine, muutused puhasekspordis Kogupakkumine - majandussubjektide valmidus müüa sõltuvalt hinnatasemest mingi kindel hulk lõpptoodangut 9.Inflatsioon. Inflatsiooni liigid, mõõtmine ja mõju majandusaregnule. Inflatsioonispiraal. Inflatsioon - kaupade või teenuste hinnataseme tõus Nõudlusinflatsiooni tulemusena tõuseb hinnatase palju suuremas ulatuses kui reaalne rahvamajanduse kogutoodang. Pakkumispoolne inflatsioon toob üheaegselt kaasa kaks negatiivset tulemust: hinnataseme tõusu ja kogutoodangu ning tööhõive vähenemise 10.Tööjõud ja tööpuudus. Aktiivne ja mitteaktiivne rahvastik. Töötu ja heitunud töötaja. Tööpuuduse liigid. Valitsuse tööpoliitika. Aktiivne ja passiivne tööpoliitika. Tööpuuduse ja inflatsiooni seosed. Tööjõu moodustavad kõik töötavad ja aktiivselt tööd otsivad inimesed Tööpuudus väljendab seda osa tööjõust, kes soovivad töötada, kuid ei suuda leida
Advokaat/kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine. Alampalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandja töövõtjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal- majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine. Apellatsioon kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astmega kohtust. Astmeline maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse. Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsused, ressursid ja tegevus; põhieesmärgiks on tagada riigi tõhus toimimine. Brutopalk kogu väljateenitud palk, millelt maksud ei ole maha arvutatud. Demokraatia valitsusvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel, valimised regulaarsed. Diktatuur õigusvastane valitsemisvorm, mille puh...
Riigi sekkumine majandusse: · Depressioon e. majanduslangus (kogutoodangu langus, töötuse suur kasv) o Kulutuste suurendus kriisist väljatulekuks o Raha pakkumise suurendus (rohkem raha majanduses, madalamad intressid) o Investeeringute, töökohtade loomise piirangud väiksemaks · n-ö ülekuumenenud majandus o liiga suur nõudlus kõrge inflatsioon, toodangu ülikiire kasv, ebakindlad inimesed kulutavad ruttu raha o Tarbimise piiramine maksud kõrgemaks, riiklikud kulutused väiksemaks, raha pakkumine kapitali hinna tõus o Hoiustamise soodustus nõudluse piiramine · Tava-majanduspoliitikate elluviimist raskendab ülemaailmastumine, riikide vastastikune sõltuvus
Question 55 (1 point) Kas rahapakkumise vähenemine põhjustab intressimäära? a. * Suurenemise b. ei mõjuta üldse intressimäära c. vähenemise Question 56 (1 point) Kui majanduses valitseb hüperinflatsioon, siis: a. kindlasti ei kasutata siis kaupade ja teenuste bartertehinguid b. *proovitakse rahast lahti saada ostes kaupu ja investeerides c. tõuseb üldine hinnatase vähemalt 50% aastas; d. on inimestel rohkem põhjusi säästmiseks e. viib selline inflatsioon riigi rahasüsteemi tugevnemiseni. Question 57 (1 point) Möödunud aastal olid härra Kase tulud 300'000 krooni ja tarbimiskulutused 210'000 krooni. Käesoleval aastal kasvasid tema sissetulekud 370'000le kroonile, kusjuures tema säästmise piirkalduvus on 0,3. Mitme krooni võrra suurenesid hr. Kase tarbimiskulutused? a. 15000 b. 35000 c. * 49000 d. 70000 Question 58 (1 point)
vähemalt 400 000.-) aga OÜ-s on osadeks jaotatud osakapital(osakapital vähemalt 40 000.-). 22) Ettevõtete eriliigid mittetulundusühingud ja sihtasutused, riiklikud aktsiaseltsid, ühistud, frantsiis. 23) Aktsia väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Dividend osa kasumist, mille ettevõte aktsionärile välja maksab. 24) Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel. 25) Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langemine.
Pankade uueks trendiks on puhta kulla müük müntide kujul. Oleks ju kole kui 30 000 krooni maksev kulla tükk meenutaks kalameeste põhjatina. Väärtuslikud paberrahad ja mündid maailmas $7,590,020. Kõige kallim USA-s käibel olnud münt.(84,211,271 EEK) £115,100 Seni väärtuslikumad Aasia paberrahad. (2,061,095 EEK) 460 000 EEK väärtuselt, Eesti alal, teisel kohal olev münt. Inflatsiooni mõju rahale Inflatsioon on üks vanemaid majandusprobleeme. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist - kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv aeglustub ja inflatsioonimäär väheneb; intressimäärade alanedes suureneb tarbimine, millega
Hoiab ja kasvatab Eesti ametlikke välisreserve ja muid Eesti Panga käsutuses olevaid finantsvarasid Kogub ja avaldab finantssektori statistikat ja koostab Eesti maksebilanssi Nõustab valitsust, et toetada Eesti stabiilset ja jätkusuutlikku majandusarengut, ja teeb koostööd teiste riikide keskpankade ja rahvusvaheliste institutsioonidega Hinnastabiilsuse hoidmine euroalal. 9.Nimetage rahapoliitika eesmärgid! Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika eesmärk on hindade stabiilsus (s.o madal inflatsioon või kindel välisvaluutakurss), majanduse üldine kasv, kõrge tööhõive ja maksebilansi tasakaal. 10.Nimetage ja selgitage rahapoliitika teostamise vahendid (3)?!! Avaturuoperatsioonid - Rahapoliitika teostamise vahend, mille kaudu juhitakse intressimäärasid ja likviidsust rahaturul ning väljendatakse rahapoliitilist hoiakut. Üldjuhul teostavad avaturuoperatsioone liikmesriikide keskpangad EKP algatusel ning tavaliselt rahaturul, kus tehingute tähtaeg on üldjuhul lühem kui aasta.
Tulusus FUTUURID tulusus AKTSIA INVESTEERIMISFOND PENSIONIFOND VÕLAKIRI PANGAHOIUS Risk Joonis 12.3. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD 12.00% 10.00% 8.00% Hoiuse 6.00% intress
turgudest.Madalad intressimäärad viivad majanduse arengule. 3) INFLATSIOON- on üldine hinnatasemetõus või surve selleks, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine.Inflatsioon on majanduslik nähtus, mis kaasneb majanduskasvuga. Seda püütakse hoida teatud tasemel. Seda juhitakse intressimääradega. Prantsusmaa prioriteet on tööpuuduse vähendamine- majanduse kasv kõrgem inflatsioon Saksamaa prioriteet on väike inflatsioon majanduse aeglsem kasv tööpuudus. Praegune majandusekasv Eesti majanduses on jällegi hoogu lisanud inflatsioonile. Vastupidine protsess, ehk deflatsioon on olukord kus raha väärtus kasvab ja hinnad langevad. EURO JA SELLEGA KAASNEVAD MÕJUD EESTILE Paljud riigid on tahtnud luua ühist rahaliitu. Selleks on vaja väga palju eritingimusi. Alates 1 jaanuarist 1999 võeti Euroopa Liidus kasutuele vääring euro. Positiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga:
Eraõigus tegeleb indiviidi huvide ja õiguste reguleerimisega, sätestab et Turvalisus mõlemad pooled on võrdsed. Füsioloogilised vajadused Avalik õigus sätestab riigi ja inimeste suhte, kusjuures üks pool (riik) on tugevam. Inflatsioon on halb. Konkreetsed negatiivsed tegurid väljenduvad: inimeste Mandri-euroopa õigussüsteem ja anglo-ameerika õigussüsteem. ostuvõime langeb, majandus on ebastabiilne, tooraine kallineb surve Mandri: rooma ja barbari õiguse segunemine, kogu Mandri-Euroopas tootjatele. Positiivset: palgad tõusevad (ebaühtlaselt), rahakäive suureneb. rakendatud, sh eesti. Anglo-ameerika- Inglismaal ja Ameerikas
institutsionaalses raamistikus, kuid vaatamata sellele kuulus Eesti siiski endiselt rublatsooni. 1992. aasta esimestel kuudel leidis aset suur hinnatõus, mis tulenes sama aasta alguses Venemaal tõusnud toormaterjalide hindadest. Kütuste ja muude materjalide hinnad tõusid mitu korda. Suur osa Eesti tööstuses kasutatavatest toormaterjalidest imporditi Venemaalt ja seepärast tõi sealne hinnatõus Eestis kaasa hindade sunnitud liberaliseerimise ja järsu hinnatõusu (1992. aastal oli inflatsioon 1076%). 1992. aasta juunis toimunud rahareform, millega võeti kasutusele Eesti kroon, oli majanduse ümberkujundamisel üks olulisemaid pöördepunkte. Et Eesti majandusreformi üksikasju on paljudes artiklites ulatuslikult käsitletud, piirdun siin vaid paari üldisema aspektiga. Loodi valuutakomitee institutsioon ja pandi paika Eesti krooni konverteeritavus. Krooni vahetuskurss seoti Saksa margaga
1) Nimeta diktatuuri tekkimise põhjusi! -I ms tulemusel kaotas keskklass poliitilise, ühiskondliku ja majandusliku mõjuvõim -I ms tulemusel tugevnes tööliskond ja hakkas mõjutama riigis toimuvaid protsesse -Tööliskonna eesotsas olid võimukad juhid -Uutes riikides olid demokraatlikud traditsioonid nõrgad -Viletsad majandusolud Euroopa riikides -Sotsiaalprobleemide ja tööpuuduse kasv -Kaotajariikide probleemid -Inflatsioon 2)Nimeta 5 diktatuuri tunnust! -Rahvas ei ole iseseisev -Ühe partei süsteem -Võimude lahususe põhimõte puudub -Võim ei ole avalik ega kontrollitav -Üks ideoloogia 3)Iseloomusta totalitaarset diktatuuri! Totalitaarset diktatuuri iseloomustavad lisaks võimu koondumisele ühe isiku või väikese rühma kätte ka kontroll inimeste mõtteavalduste ja väljendamisvõimaluste üle. Sellega kaasnesid inimõiguste rikkumised ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Totalitaarne diktatuur taotleb seda, et ühiskonna elu oleks pisiasjadeni üht...
Ajaloo kontrolltöö kordamisküsimuste vastused 1) Kuidas toimus pingelõdvendus? pingelõdvendus sai alguse sellest,et 1970a. oli Lääne riikide välispoliitika jooksnud ummikusse. NSVL tundus liiga kõva vastane,et kommunistlikut levikut peatada. Lääs vajas hingetõmbe aega ning otsustasid alustada suhete silumist kommunistliku maailmaga. Alustati vastastikuseid riigivisiite. Kõigepealt prantsuse president Ch. de Gauelle ja NSVL seejärel Ameerika president K. Nixon 2) Selgita Helsingi lepete sisu Pingelõdvenduse sümboliks kujunes Euroopas Helsingi protsess ehk Euroopa julgeoleku ja koostöönõupidamine, mille käigus allkirjastasid 33 Euroopa riiki, USA ja Kanda lõppdokumendi "Rahu,julgeoleku ja koostöö nimel",kus NSVL sai L''ne riikidelt tunnustust Euroopas toimunud poliitiliste ja territoriaalsete muudatuste eest. 3) Nimeta külma sõja pingekolded 1970. aastatel Pingekolleteks olid NSVL ja USA vaheline võidurelvastumine ...
Poes müüdav joogipiim on SKP arvestuses käsitletav kui lõpptarbimine. Kui omandame kasutatud auto siis selle väärtus ei lähe SKP arvestusse. SKP arvestuse üldine valem on SKP= C+I+G+NX, kus a. I tähendab intressitulude suurust b. C on tavaliselt kõige suurem komponent c. NX on alati positiivne suurus d. G on võrdne valitsussektori poolt kogutud maksudega Põhivara kulumi ehk amortisatsiooni puhul on SKP arvestuses tegemist tuluga. SKP deflaator on sama, mis inflatsioon. - Vale Kogunõudluse (AD) kõver on a. Langev b. Horisontaalne joon c. Täielikult mitte-elastne hinna suhtes d. Tõusev sirge Avaliku sektori kulutuste suurenemine saab toimuda a. Ainult maksude suurendamise kaudu b. Ka laenukoormuse tõstmise kaudu c. Tulumaksuvaba miinimumi tõstmise kaudu d. Intressimäärade alandamise kaudu Pikaajaline kogupakkumise kõver klassikalise majandusteooria kohaselt a. Kasvav kui hinnad tõusevad b. Langev kui hinnad alanevad c. On vertikaalne joon d
k t i t Kontroll K t ll "moonutas" turust tingitud defitsiidid ametlikeks defitsiitideks. Defitsiidid tekitasid laialdaselt musti turge, g , vaatamata ajastu j p patriotismile. Inflatsioon jäi madalaks olles aastail 1940-46 keskmiselt alla 4% , kuid tegi 23%-lise hüppe, kui kontroll 1946. aastal kõrvaldati. 8 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Kennedy soovitused Kennedy administratsioon kasutas "vabatahtlikku" hinna ja palga kontrolli inflatsiooni mahasurumiseks isegi siis, kui majanduses kasutati kasvustiimuleid. Firmasid paluti piirata palgakasvu tootlikkuse muutmise määraga ja hinnad
Enamasti reguleerib rahapakkumist riigist keskpank. Rahapakkumine on võrdne raha nõudmisega. Rahabaas on inimeste käes sularahana olev raha ja pankade reservina olev raha hulk. Paberrelva mõjul rahabaas suureneb, sest sularaha on inimestel rohkem. Tavaliselt öeldakse, et kui rahabaas suureneb mingi % võrra, suureneb rahapakkumine sama palju. Sellest lähtudes, kuna rahabaas on suurenenud, suureneb ka rahapakkumine. Lõpuks võib tekkida riigis inflatsioon. Inflatsioon on kaupade ja teenuste hinnataseme tõus. Hinnataseme tõus näitab raha reaalse ostujõu vähenemist. Peamine inflatsiooni mõõtmise vahend on inflatsioonimäär, mis mõõdab aasta jooksul hinnaindeksis toimunud muutust protsentides. Hüperinflatsioon on situatsioon, mille puhul inflatsioon on (riigi) kontrolli alt väljunud. Suurtes kogustes raha juurde trükkimine tekitab riigis hüperinflatsiooni. See väljendub kiires hinnatõusus, samal ajal kui valuuta kaotab väärtust
Pangandus, telekommunikatsioon, kaubandus, tööstus 65. Millistesse riikidesse on kaupu ja teenuseid kõige rohkem eksporditud ning millistest riikidest kõige rohkem imporditud? 2009 eksport: Soome, Rootsi, Läti, Venemaa, Saksamaa 2009 import: Soome, Leedu, Saksamaa, Läti, Rootsi 2010 eksport: Soome, Rootsi, Venemaa, Läti, Saksamaa 2010 import: Soome, Saksamaa, Läti, Rootsi, Venemaa 66. Inflatsiooni mõiste. Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ning teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus. 67. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. Liigse paberraha käibele laskmine mille põhjustab riigi eelarve defitsiit - riigi eelarvet ei suudeta tasakaalustada, kulud ületavad tunduvalt tulusid. Selleks tuleks suurendada makse, mis on aga tülikas. Kergem on lasta käibele uut raha.
nende hulgast. puhkeasutused. Hakati Roomlased soodustasid rajama korruselamuid. linnade arengut ja teket Keiser määras ametisse ning linnade eesmärgid provintside asevalitsejad. olid olla majandus-, kultuuri ja poliitilised keskused. Põllumajandus Kuna talupojad pidid Põlluharimine edenes Kuna tekkis inflatsioon olema sõjaväes ega ning oli tähtis roomlastele ning raha pärast saadeti olnud väga rikkad, toidu pärast. Tarbiti enda talude toodang enamjaolt laostusid talud ning selle toodangut ning saadeti välja, inimesed sattusid järel tekkisid seda välja. nälga ega suutnud latufundiumid. Kasvatati ennast enam toita.
- Säilivus – raha peab oma eksistentsi vältel säilitama oma füüsilisi ja füüsikalisi omadusi. Peab olema kulumiskindel. - Käsitlevuse lihtsus ja kaasaskantavus - Raha peab olema eristuv - Raha peab olema piiratud kogus ringluses ( nii palju, et ta rahuldab raha vajaduse majanduse normaalseks arenguks) Kui on liiga vähe, siis majandus seisab. Kui liiga palju, siis väärtus kahaneb, tekib inflatsioon. - Äratuntavus – selleks, et ostu-müügitehingud toimuks, peavad tehingupooled kasutatavat maksevahendit hästi tundma. Veksli puhul oli tegemist usaldusrahaga – emission, tähendab sellise raha ringlusesse laskmist, mis ei ole täielikult kaetud väärismetalli või mõne teise konverteeritava valuutaga. Kuni 19. saj lõpuni oli valdavaks rahasüsteemiks kullastandardi süsteem, mis tähendas seda, et ringluses olid konverteeritavad pangatähed – neid võis
ostmiseks 100 000 krooni. Unistu kogutulu kalade mritigist oli1 100 000 krooni. Kui suur on rihistus loodud lisandväärtus? 800 000 krooni, lisandväärtus on koguprodukti väärtus – vahetoodangu väärtus, vahetoodanguks on paatide ja püügivahendite ostuks kulutatud summad ning mootorikütuse ostmine, sest neid ei ole kalapüügiga tegelev ühistu ise valmistanud, seega ühistus loodud lisandväärtus = =1100000−(200000+100000)=800000 krooni 27. Inflatsioon on üldise hinnataseme pidev suurenemine 28. Hüperinflatsioon on väga kiire üldise hinnataseme tõus ja raha ostujõu vähenemine, mille klassikalisteks näideteks on I maailmas6ja järgsed Saksamaa ja Austria 29. Hiiliv inflatsioon on aeglane ja vaevumärgatav hinnatõus, mille korral toimub majanduse aktiivne areng 30. Deflatsioon on üldise hinnataseme langus pikema aja vältel 31. Tarbijahinnaindeks mõõdab keskmise tarbija fikseeritud kaaludega ostukorvi
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eks...
*Intress( näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. *Inflatsioon on seega üldise hinnataseme (H) tõus või sruve selleks , millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. 6.Raha omadused (milline peaks olema raha) Stabiilsus,kaasaskantavus,kulumiskindlus,ühtlus,jagatuvus,äratuntavus. 7.EURO +/- *vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulu *vähenevad kulud pangateenustele ja raamatupidamisele *ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon, mis omakorda stimuleerivad majanduskasvu ning investeeringuid. *eurol pole pikka ajalugu ning stabiilse valuuta kuulsust *valitseb struktuurne tööpuudus *uute numbrite ja rahadega kohanemine valmistab inimestele probleeme Pangandus Pangandus süsteemide toimisel on oluline roll keskpangal. Keskpanga ülesanded on riigiraha,rahapoliitika,statistika jagamine, stabiilsuse tagamine , kommerts pankade järelvalve ja kontroll .Keskpangal on ainuõigus välja trükkida raha. Kommertspangad
kaitsmine suhtluses tööandjatega. Eestis demokraatlikul põhimõttel. 11. Amortisatsioon – osa põhivahenditest, mis on järkjärgult väärtuse kaotanud(kulunud). 12. Börs – organiseeritud turg väärtpaberitega, kus kaubeldakse nendega. 13. Bilanss – iseloomustab ettevõtte majanduslikku seisundit, raamatupidamisaruanne, kajastab antud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohuslase vara, kohustusi ja omakapitali. 14. Inflatsioon – kaupade, teenuste hinnataseme tõus. Raha reaalse ostujõuline vähenemine. Kaotab väärtuse. 15. Deflatsioon – inflatsiooni vastand. Raha väärtus suureneb, mis väljendub hinnataseme langemist. 16. Dividend – ettevõtte kasumiosa, mida makstakse välja osanikele ehk aktsionäridele, kas siis rahaline väljamakse või siis aktsiad. 17. Defitsiit – vajak, nappus, puudujääk. (mingit kaupa on vähe saada , nõudlus ületab pakkumise). Kui
o Eeltingimus: naturaalmajanduse ebaefektiivsus o Lai aktsepteeritus o Väärtuste mõõdupuu o Ostujõu püsivus o Raha vahendab omandisuhete edasiandmist o Kaupraha Omab sisemist väärtust o Katteta raha Näiteks paberraha Põhineb usaldusel o Algselt makselubadused 1971. kullastandardi lõpp o Kurss Fikseritud (1 DEM = 8 EEK) Vaba o Inflatsioon ja deflatsioon Inflatsioon Keskmise hinnataseme kasv Järelikult raha väärtus langeb Ergutab investeerima (kui raha väärtus on hiljem suurem, saab rohkem tagasi) 16. saj hindade revolutsioon Deflatsioon Hinnataseme langus Laenumakse suureneb
· Dumping-ehk hõivemüük, kauba või teenuse alla oma hinna müümine, et vabaneda konkurentidest ja/või laienda turgu · Monopol- Ainult üks tootja paku toodet (Tallinna Vesi) · Kartell- Mitu tootjat on turu ära jaotanud aga ka hindade kohta · Tarbijate ostukorv- Riigi elanike ostudest koosnev summa, kus on toidu kui tööstuskaubad ja siis võrreldakse seda mingi teatud aja tagant · Tarbijahinnaindeks –indeks,mis iseoomsat tarbekaupade muutust · Inflatsioon –Hinnatase tõuseb ·Deflatsioon –Hinnatase langeb · SKT- Aasta või kvartali jooksul riigis loodud uus väärtus ehk lisandväärtus · Eksport-Toote või kauba müümine välisriiki · Import-Toote või kauba sisse toomine riiki *Tootmisressursid Eesti näitel (loodusvarad,tööjõd,ettevõtlus)- Mets,tuul,vesi,põllumaa,põlevkivi,paekivi,kruus,liiv jne –neid meil on aga peab sihtotstarblikult kasutama Tööjõud on alamakstud
autorid kuigi palju. Mõningaid näiteid suunametafooridest: · Tal on kõrge positsioon. · Ta on üllameelne. · Ära võta altkäemaksu. · See on madal käitumine. Olemismetafoor tähendab sündmuste, toimingute, emotsioonide, ideede jmt käsitamist entiteetide ja ainetena. Olemismetafoorid teenivad mitmesuguseid eesmärke, mida peegeldavad ka keeles leiduvad väljendid, näiteks kogemus hindade tõusmisest, mida võib nimisõna inflatsioon kasutades metafoorselt entiteedina käsitada, näiteks: Peame inflatsiooniga võitlema. Olemismetafoorid on tavaliselt nii loomulikud ja meie mõtlemises nii valdavad, et neid peetakse tavaliselt vaimsete nähtuste enesestmõistetavateks. Enamik meist ei adu tõsiasja, et need väljendused on loomult metafoorsed. Siiski on kõige kergemini äratuntavad sellised olemismetafoorid, mille puhul füüsilist objekti esitatakse isikuna (isikustamine), näiteks:
Majanduse langedes tekibki tööpuudus ning inimesed jäävad tööta. Kuid kõigi ametite puhul ei sõltu tööjõu vajadus majanduskasvust. Kui nõudlus on väiksem ja töökoormus on väiksem, siis teevad töötajad vähem tööd ning kui nõudlus on suurem, siis teevad samad töötajad rohkem tööd. Tööandjad eelistavad seda viisi rohkem kui töötajate pidevat värbamist ja lahti laskmist. Töötuse tagajärjed majanduslangus ja inflatsioon. Majanduslanguseks peetakse vähemalt 6 pikkust SKT langust. Languse võib põhjustada buumiaegne ületarbimine, tarbijate võimete ülehindamine või majandusekspertide halvad ennustused. Üldselr kestavad majanduslangused 6- 18 kuud. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, inflatsiooni määr näitab tõusu kiirust. Kui tööpuudus on loomulikust määrast kõrgem, siis inflatsioon aeglustub. Kui on madalam, siis inflatsioon kiireneb
12.Kui sularahadividendi maksmine on määratud kindla suhtena (protsendina) puhaskasumist siis me saame rääkida… • Konstantsest dividendide väljamaksekordajast 13.INVESTEERIMINE e. mahutamine tähendab: • raha paigutamist pikemaks ajaks ja kindla, kestva hilisema kasusaamise eesmärgil; 14.Inflatsioon mõjutab investeeringuid järgmiselt: • Inflatsiooni tõus põhjustab nõutava tulunormi tõusu 15.Mis järgnevaist tegureist ei mõjuta investeeringuotsuseid? • Risk • Inflatsioon • Ettevõtte iseloom • Maksustamine • Amortisatsioon/kulum 16.Milliseid dividendi maksmise võimalust nendest kasutatakse? • Aktsiadividend 17.Mida näitab staatiline tasuvusaeg? • näitab mitu aastat kulub esialgsete rahavoogude korvamiseks, katmiseks. 18.Jagunemine on Eestis reguleeritud äriseadustiku ... peatükis: • 32. peatükis 19.Piirangute teooria (Theory of Constraints, TOC) autoriks on ... • Eliyahu M. Coldratt 20
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
