Jaapan ja Itaalia olid rahulolematud, sest ei saanud piisavalt asumaid. Kehtestatud riigipiirid põhjustasid pingeid, sest paljud riigid leidsid, et neile kuuluvad alad on ebaõiglaselt saanud naaberriik. Rahvasteliit suutis lahendada vaid väiksemaid kriise. Saksamaal oli päevakorras rahulolematus Versailles' süsteemis, võitjate üleolev suhtumine, poliitiliste erakondade omavaheline kemplemine. Kõik need olid väetiseks diktatuuripõllul. Ka majanduslik seisund polnud kiita. Toimus inflatsioon ning oli palju töötuid. Hitler püüdis ületada kriisi majanduse riikliku juhtimisega. See tähendab, et maa ja rahva eesmärk oli tõsta riigi sõjalist võimsust. Ka see aitas kaasa diktatuuri tekkele. Maailmasõda tekitas ka Itaaliale suuri raskusi. Väga paljud inimesed langesid rindel. Sõja- aastail tekkis ka tohutu välisvõlg. Itaallaste sõjalised oskused polnud eriti head, kogu sõja vältel suutsid nad võita vaid ühe lahingu
ligi pool väliskaubanduse käibest. Euroopa Liidu arvele langes umbes 1/3 väliskaubandusest. Tööstustoodangust moodustavad olulise osa traktorid ja muud põllumajandusmasinad, mootorrattad, veoautod, kodumasinad, väetised ja tekstiilid. Valgevene rahaühik on Valgevene rubla (BYR), mis võeti kasutusele mais 1992. 23. mail 2011 devalveeriti Valgevene rubla 56% USA dollari suhtes. 1. juunil 2011 palus riikRahvusvaheliselt Valuutafondilt päästepaketti. 2011. aastal oli riigis inflatsioon 109%. Keskmine palk oli 2012. aasta mais 3,559 miljonit Valgevene rubla (umbes 350 eurot). Pildid ck to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M
Türgi alustas 1980. aastatel reforme, mille eesmärgiks oli üleminek stagneerunud ja isoleeritud süsteemilt rohkem erasektoril ja turumajandusel põhinevale majandusele. Tulemuseks oli tugev majanduskasv. rahvusliku koguprodukti reaalkasv on paljudel aastatel ületanud 6%. Ent majanduskasvu on katkestanud järsud langused ja finantskriisid aastatel 1994, 1999 ja 2001. Juunis 1994 kaotas töö 577 000 inimest. Tööpuudus kasvas ja aastane inflatsioon oli 100%. Tekkis stagflatsioon. Reformid on jäänud poolikuks. Eelarvedefitsiit on kasvanud ning on regulaarselt ületanud 10% rahvuslikust koguproduktist. Selle põhjuseks on olnud kõrge intressimaksete koormus, mis 2001. aastal moodustas üle 50% keskvalitsuse kuludest. Seetõttu on riigis kõrge (vähemalt 10-protsendiline) inflatsioon, kasvav makromajanduslik volatiilsus ning nõrk pangandussektor.
1. Makroökonoomika aine ja makroökonoomilised põhinäitajad Makroökonoomika e makromajandusteadus, on majandusteaduse osa, mis analüüsib majandust kui terviksüsteemi Agregaatnäitajad e. kogunäitajad majanduse üldnäitajad, mille abil makroökonoomikas uuritakse majandust tervikuna Nt: koguprodukt, üldine hinnatase ja selle muutus ehk inflatsioon või deflatsioon, töötus ja tööhõive, kogunõudlus ehk agregeeritud nõudlus AD, kogupakkumine ehk agregeeritud pakkumine AS , töötusemäär Makroökonoomika analüüsib erinevalt mikroökonoomikast mitte majanduse üksikelementide, vaid kogutoodangu, tootmiskulude, hindade ja tööpuuduse lähtekohalt majanduse kui terviku seisundit. Õige arvepidamine kogu rahvamajandusliku tegevuse üle on kõige aluseks, sest kuna ekslikud või ebakorrektsed arvestused moonutavad
kulutused kaupadele ja teenustele; 2. Ettevotete INVESTEERINGUD (I) – s.o ettevotete noudlus tootmisvahenditele ja kulutused kaubavarude moodustamiseks; 3. VALITSUSE KULUTUSED (V) – riiklik tarbimine 4. PUHAS EKSPORT (Ep) – rahvusvaheline tarbimine, mis soltub maa valismajanduslikust aktiivsusest (N.: Jaapan, kes on enamasti orienteeritud ekspordile, moodustab Ep palju suurema osa kogunoudlusest kui suure sisetarbimisega USA-s). • Kogunõudlust mõjutavad TEGURID: 1. INFLATSIOON – hinnad ja palgad kasvavad. Kuna aga palgatous katab hinnatousu, jaab kogus samaks ja noudmise vahenemist ei toimu. KN kover nihkub ules (nihe A-A’). 2. REAALSED INTRESSIMAARAD – intressimaarade tous muudab laenuraha kallimaks ja see vahendab ettevotete investeeringukulutusi ning majapidamisdte kulutusi (kovera nihe vasakule). 3. RAHA- JA EELARVEPOLIITIKA -* raha pakkumise kasvades (raha massi suurendamisel ringluses) suureneb tarbimine (nii majapidamistel kui ka ettevotetel).
Päevakajaline lühiuudis (märksõnad:intressimäär, Euroopa keskpank, majandusaktiivsus, inflatsioon) Euroopa keskpankade varaostukava kohaselt iga riigi keskpank ostab turult võlakirju, et innustada võlakirju müünud investoreid raha mujale investeerima. Ostude mõjul langeb madalama riskiga varade tootlus ning see motiveerib investoreid suuremaid riske võtma. Selle tegevuse eesmärgiks peab Euroopa Keskpank elavdama Euroopa Liidu majandust. Majanduse elavnedes hakkab tasapisi ka inflatsioon tekkima lähemale euroala keskpankade ühisele eesmärgile, milleks on inflatsiooni hoidmine euroalal keskmiselt veidi alla 2%. Varaostudeni on keskpangad jõudnud seetõttu, et majandusaktiivsusele ning inflatsiooni juhtumiseks tavapäraselt kasutavad intressimäärad on jõudnud nilli lähedale ning nendega pole enam võimalik majandust mõjutada. Valuutakommitee ehk sõltumatu emiteerija süsteem - Keskpanga kohustus vahetada koduvaluutat välisvaluuta vastu seadusega kinnitatud kursiga.
Poliitilised sokid- tekivad majanduspoliitiliste otsuste tagajärjel ja mõjutavad enamasti nõudluse poolt nagu muudatused raha pakkumises, vahetuskurssides ja maksudes Majanduse alused 30.sept (tõus, tipp, langus, põhi) (mingil perioodil ei kasutata piisavalt mingit ressurssi, nt tööjõudu) Töötus on madal- skp kasvab Töötus suur. Skp langeb, töötus on suur, siis onflatsioon on madal. Töötus madal, siis inflatsioon suur. Töötus ja inflatsioon Tööpuudus Majanduspoliitika eesmärgiks on saavutada majanduses olukord, kus kõik ressursid on täielikult rakendatud. Kui majanduses ei kasutata ressursse täielikult, on tegemist ressursside osalise hõivega. Töö kui tootmisteguri osalist hõivet nimetatakse tööpuuduseks. Tööpuuduse majanduslik kulu üksikisikule väljendub saamata jäänud sissetulekus.
22. Kui rahvamajanduse sääst on samasuunaliselt (positiivselt) seotud intressimääraga, siis tehnoloogiline uuendus, mis suurendab investeeringute nõudlust: nihutab investeeringute nõudluskõvera vasakule 23. Kui nominaalne intressimäär on 8 protsenti ja üldine hinnataseme tõus on 5% aastas, siis reaalne intressimäär on: 3% 24. Kui tarbimisfunktsioon on kujul C=100 + 0,8·(Y–T), kasutatav tulu on 1000 rahaühikut ja Y=2000, siis tarbimise piirkalduvus MPC on: 0,8 3. Raha ja inflatsioon 1. Üldise hinnataseme langust nimetatakse delflatsioon ja see on üldise hinnataseme tõusu ehk inflatsioon vastandmõiste. 2. Hiperinflatsiooni korral on hinnataseme tõus rohkem kui 50 protsenti kuus ehk hinnad tõusevad aastaga üle 100 korra 3. Raha funktsioonideks on raha kui väärtpaber, raha kui vahetusvahend ja raha kui väärtusmõõt 4. Bartervahetus eeldab tehingu osaliste vajaduste kahepoolset kokkulangemist 5. Raha millel puudub sisemine väärtus, nimetatakse sümbolraha 6
43. Millised on suurimad tululiigid ja suurimad kululiigid KOV eelarves? 44. Inflatsiooni mõiste. Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus 45. Selgitage inflatsiooni tekke põhjuseid. *liigse paberraha käibele laskmine; *välismaiste hindade tõus; *psühholoogiline tegur; *tööviljakuse erinev kasvutempo; *kulude kasv 46. Inflatsiooni erinevad liigid. Avalik inflatsioon turumajanduses, väljendub hinnatõusus Tõkestatud inflatsioon käsumajanduses. Fikseeritud hindade tõttu ei väljendu pakkumine ja nõudlus hinnatõusus, vaid muutub olukorraks, kus raha otsib kaupa 47. Millised on inflatsiooni kasud ja kahjud? Kasud: Mõõdukas inflatsioon, mis ei ületa teatud madalat taset, soodustab majanduslikku aktiivsust Kahjud: *Hoiuste väärtus väheneb; *Vähendab turu võime anda edasi infot; *kaotavad
Selgita lühidalt. Inflatsioon ja tööpuudus. Phillipsi kõver. mudel, mis väljendab seost nominaalpalkade ja tööpuuduse vahel. Seda mudelit on majandusteadlased kasutanud inflatsiooniseoste selgitamisel. 107. Mis juhtub kui valitsus suurendab raha pakkumist? rahapakkumise kasv põhjustab inflatsioonimäära tõusu ja majanduse ülekuumenemist. Ülemäära pikaldane rahapakkumise kasv võib aga majanduskasvu aeglustada. 108. Miks võib öelda, et ootamatu inflatsioon on rikkuse ümberjagaja? . Rikkuse ümberjagamine mitmed pikaajalised lepingud on seotud oodatava inflatsiooniga. Laenusaaja võidab võrreldes laenu andjaga. Miks? Töövõtjad kaotavad kui inflatsioon on kõrgem kui oodatud saavad vähem kätte. Miks noored ja vanad saavad rohkem kannatada? St kõrge inflatsioon jagab rikkust ümber? Noored laenavad rohkem (nemad võidavad), vanad säästavad (nemad laenavad) ja seeläbi kaotavad. 109. Milline on optimaalne punkt ja miks? 110
esindusdemokraatia koos konstitutsioonilise monarhiaga, mida valitseb Suurhertsog. See on maailma ainuke iseseisev Suurhertsogiriik. Luksemburg on Euroopa Liidu, NATO, ÜRO, Beneluxi ja Lääne-Euroopa Liidu asutajaliige. Pealinnas Luxembourgis, mis on ühtlasi ka riigi suurim linn, asuvad mitmed Euroopa Liidu institutsioonid. Majandus Luksemburgi stabiilset ja kõrge arengutasemega majandust iseloomustab mõõdukas kasv, madal inflatsioon ning madal töötus. Teenused, eelkõige pangandus ja muud finantsteenused, moodustavad peamise osa sisemajamajanduse koguproduktist (SKP). Põllumajandus põhineb väikestel ühe pere taludel. Luksemburgi SKP elaniku kohta on maailma kõrgeim, inimarengu indeksi alusel on riik 12. kohal ning elukvaliteedi osas neljandal kohal maailmas. Geograafia Luksemburgis on pehme mandriline kliima koos rohke sademetega, seda eriti suve lõpus.
Hiinas algas kiire majanduskasv, elatustaseme tõus, maa on kiiresti moderniseeritud. 5. Indoneesia pärast II maailmasõda. Riigis kehtestati diktatuur: parlament saadeti laiali, presidendi kätte koondus nii seadusandlik kui ka täidesaatev võim.Presidendi Sukarno eesmärgid olid: riigi julgeoleku tagamine, välisomandi natsionaliseerimine,"Indoneesia kommunismi" ülesehitamine.Majanduslik olukord: vähenes eksport, langesid palgad, kasvas inflatsioon. 1964. Toimus riigipööre.: esiplaanile kerkisid islamiparteid, kuulutati välja nn avatud uste poliitika, olulist rolli omab sõjavägi, presidendiks saab Suhartos., kommunistid tõrjuti kõrvale. 8. Lähis- Ida rahuprotsess. Enamik palestiinlasi jäi iisraeli territooriumile ning sellest hakaksid tulenema hädad- hoogu sai terror, süvenesid majandusraskused. Araabiamaad kehtestasid kõrged naftahinnad, eelkõige iisraelile. Tekkis olukord kust kõik hakkasid väljapääsu otsima
Kontrolltöö kordamine 11.11.1918 Compiegne Vaherahu (Saksamaa Prantsusmaa vahel ) jaan-juun 1919 Pariisi rahukonverents ( kaotajad ei tulnud sinna ) avamispäev 18 jaanuar, valitud sest 48 aastat tagasi välja kuulutatud Saksa keisririik, koostati Versaille leping Saksamaa kahjuks. 24.10.1929 Majandus kriis : põhjus- ületootmine, vale majandamine. 1930 a. Majandusolukorra teravnemise põhjused: 1. Saksamaa tahtis oma kaotust tasa teha 2. Itaalia ja Jaapan ei olnud rahul oma asumaade suurusega 3. Rahvasteliit ei toiminud 4. Uued riigipiirid tekitasid pingeid Majanduskriisi põhjused: 1. Palju laene 2. Ületootmine 3. Maailma majanduse kohanematus Kriisist väljumise kaks teed: 1. Reform e. Ümberkorraldus, koostati mitme aastane tegevus kava. 2. Karmikäeline valitseja e. Diktatuur riik sekkus tootmisesse ja pankade tegevusse. Suur kolmik- Prantsusm...
Tõi kaasa parlamendi killustatuse. Koalitsioonivalitsused tegid järelandmisi. MAJANDUSELU 10. oktoober 1919 võeti vastu maaseadus Maareform riigistati mõisate maa, hooned, tehnika, kariloomad jms. Loodi uusi asundustalusid. Maareformi tulemusel asendus mõisamajandus talumajandusega. Majandustõus eriti kiiresti arenes tööstus. Keskenduti siseturu vajadustele. 1923 majanduskriis, sai alguse rahandusest. Käivitati inflatsioon, väliskaubanduse negatiivne bilanss, ikaldus. 1924 kevad Otto Strandmani uus majanduspoliitika, Euroopa turule, esikohal põllumajandus. VÄLISPOLIITIKA 26. jaanuar 1921 Antandi Ülemnõukogu tunnustas Balti riike Ohuallikad Saksamaa ja Venemaa. 1.detsember 1924 EKP üritas relvastatud riigipöördekatset. 22. september 1921 Eestist saab Rahvasteliidu liige SUUR KRIIS (1930-1934) MAJANDUSKRIIS 1930. aastatel langes toiduainete hinnad maailmaturul järsult
krediiti ehk laenu). Reaalse raha alla kuuluvad aga paberraha ehk kupüürid ja metallraha ehk mündid. Hind, mida ollakse nõus maksma ühe riigi rahaühiku eest teise riigi rahas nimetatakse rahakursiks. Raha kasutamise eest makstavat tasu nimetatakse intressiks ehk raha hinnaks. Intress näitab, mitu protsenti tasu tuleb raha põhisummalt maksta selle kasutamise eest. Üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine on inflatsioon ning kui hinnad aga langevad ja rahaühiku väärtus kasvab on tegemist deflatsiooniga. 1918. aastal kehtis Eestis Saksa mark, kuna Eesti Vabariigil puudus oma raha. Vabariigi algusaastatel rahamärke nappis, seega võtsid mitmed ettevõtted oma tarbeks käibele kohalikud maksevahendid, mida kasutati vabrikupoes ja palga maksmisel töötajatele. 1919. aastal selline tegevus aga lõpetati riigikassa peavalitsuse poolt.
Majanduslik ressurss kõikmõeldavad vahendid ja tagavarad, mida on võimalik kasutada Tootmistegur majanduslike ressursside kogum, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel Jaguneb 4ks: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus SKP (sisemajanduse koguprodukt) teatud ajaperioodi jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumus RKP (rahvamajanduse koguprodukt) mõõda kõigi antud riigi residentide poolt tooetud lõpptarbimiseks suunatud kaupade ja teenuste väärtust Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme jätkuv kasv piisavalt pikal perioodil (kuu, kvartal, aasta) Rahapoliitika makromajanduspoliitika osa, mis tegeleb raha stabiilsuse säilitamise ja inflatsiooni ohjeldamisega Fiskaalpoliitika makromajanduspoliitika osa, mille eesmärgiks on mõjutada majanduse arengut maksude ja eelarvekulutuste abil Käibemaks - toote või teenuse lisandunud väärtuse maks (kaudne) (20%) Kapitalimaks väärtusele või omandile lisandunud maks (otsene)...
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
ÜHISKONNAÕPETUS Sisemajanduse koguprodukt (SKP)- peegeldab riigis teatud ajaperioodil, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust; annab ülevaate, kui palju kaupu ja teenuseid majanduses antud ajaperioodil toodeti Inflatsioon- üldine hinnatõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine Nominaaltulu- summa, mida inimene palgana saab Reaaltulu- summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära Tarbijahinnaindeks- indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust Toimetulekuressursid- rahaline tulu, füüsiline vara, vaimne vara Absoluutne vaesus- inimesel napib riideid ja toitu elus püsimiseks Leibkond- kooselavad inimesed, kes jagavad ühist majapidamist Tööturg- süsteem, kus ühed pakuvad tööjõudu ehk teadmisi ja oskusi mingi töö tegemiseks, teised aga töökohti Tööpuudus ja selle põhjused- tekib siis, kui tööotsijaid on rohkem kui saada olevaid töökohti/ tekib majanduse ...
majapidamistel kui ka ettevõtetel). Kõver nihkub paremale (nihe A-A"). * Maksude alandamine suurendab jällegi ettevõtete ja majapidamiste tulu, seega sama nihe. OOTUSED enne, kui valitsus hakkab vähendama raha pakkumist, väheneb majapidamiste tarbimine ja ettevõtete investeeringud. Ootus tulude suhtes muutub pessimistlikuks. Kõver nihkub vasakule. TULUDE JA HINDADE TASE TEISTES RIIKIDES kui N.: Euroopas on inflatsioon kõrgem kui Ameerikas, siis muutub Ameerika kaup Ameerikas odavamaks võrreldes Euroopa omaga. Nõudlus importkaubale väheneb (suureneb Ep). Kõver nihkub paremale. VALITSUSKULUD kui tõusevad, siis KN ka tõuseb 8. Kogupakkumine On rahvamajanduse kogutoodangu kogus, mida ettevõtted tahaksid toota ja müügiks pakkuda igal antud hinnatasemel. Kogupakkumiskõver seob omavahel rahvamajanduse kogutoodangu koguse ja üldise hinnataseme.
hoopis lihtsama tõvega. Lisaks ei tee paljud vahet Eestil, Lätil ja Leedul fakt, millega oleks juba ammu tark arvestada. Analüütikute töö on juhtida tähelepanu puudustele, mida nad näevad. D-sõna ei ole olnud analüütikute peamine point ega nende poolt pakutud tõenäoline stsenaarium või parim ravim. Eelkõige on soovitud juhtida tähelepanu asjaolule, et Balti majandused on juba mõnda aega tasakaalust väljas. Inflatsioon kappab ülikiiresti. Jooksevkonto puudujääk kasvab mühinal. Ootused palgakasvule ning kinnisvara hinnatõusule on olnud ebarealistlikud. Eksportijatel on üha raskem konkureerida ülekuumenenud siseturule suunatud firmade palgatasemetega. Mida on samal ajal teinud valitsus(ed)? Eelarveid on tehtud lõdva randmega. Valimiste põhiteema oli, kes suudab lubada suurema rahasumma. Heietatud on vajadusest üle minna teadmistepõhisele majandusele ilma midagi konkreetset ette võtmata
jaanuaril 2 2007. Paraku ei suudetud Maastrichti kriteeriume täita. Seda kuupäeva on pärast seda iga aasta aasta võrra edasi lükatud. Euroopa Komisjon ja Euroopa Keskpank ( Vabariigi Valitsus juuni 2009, 3) hindasid Eesti valmisolekut euroalaga liitumiseks viimati aastal 2008 ja aruannetest selgus, et Eestil jäi Maastrichti kriteeriumitest täitmata ainult üks hinnastabiilsuse kriteerium. Miks on Eestis inflatsioon nii kõrge püsinud? Eesti tarbijahindade kasv on püsinud suhteliselt kiirena juba ELga ühinemisest alates. Inflatsiooni on suurendanud eelkõige nafta-ja toiduhindade kiire kasv maailmaturul, samuti administratiivsed hinnatõusud. Praeguse majanduslanguse ja palganõudmiste alanemises on ka positiivseid külgi. Selle tulemusena on nõrgenenud surve inflatsioonile ja toonud kaasa hindade kasvutempo alanemise. Tulemuseks on see, et Eesti täidab Maastrichti inflatsioonikrteeriumi praeguste
tootmise langus, ameeriklased hakkasid tagasi nõudma Euroopale antud laene, rahva rahutused, riikide sekkumine majandusellu.). keinsianism (kriisi ravi poliitika): a) riigi sekkumine majandusellu e riik hakkab maj reguleerima; b) kapitaalmahutuste stimuleerimine e antakse krediiti/laenu eesmärgiga, et rohkem tarbitaks; c) kulude suurendamine suuremaks kui tulud ehk vähem toota, rohkem tarbida; d) raha emissioon (esialgu inflatsioon, mis tuleb õigel ajal peatada, ja siis järgmineb deflatsioon, kui maj on elavnenud) riigi kontrolli all e keskpank hakkab raha juurde trükkima riigi kontrolli all. Roosevelt: a) alustas kohe reformidega; b) 100 päevaga 70 seadust; c) 5. märtsil sulges kõik USA pangad (enne kriisi oli 23 000 panka); d) andis välja seaduse, mis tegi ettepaneku farmeritel vabatahtlikult tootmist vähendada; kahju korral riik
Mida väiksem on kohustusliku reservi määr, seda rohkem saavad pangad raha välja laenata. Kui reservi määr on 10%, siis tähendab see seda, et pangad saavad kaasatud rahast välja laenata 90%. 3 Hinnastabiilsuse tähtsus • Rahapoliitika üheks eesmärgiks on säilitada hinnastabiilsus. • Hinnastabiilsus tähendab pikaaegsete inflatsiooni ja deflatsiooni perioodide vältimist. • Mõlemal juhul majandustegevus aeglustub: inflatsioon vähendab varade väärtust; deflatsioon puhul lükatakse tehingud edasi, töötus suureneb. • Majandusele on kasulik, et hinnataseme muutus oleks väike. • Väike hinnakasv soodustab tõhusat rahakasutust. Et raha ostujõud ei väheneks, on raha omanikul otstarbekas suunata see tagasi ringlusse. • Kui hinnatase üldse ei muutu, siis tekib oht, et majandustegevuse vähenemine ka väga väikeses ulatuses võib viia hindade languseni. Hindade edasist
Sellist fikseerimist kasutatakse ebastabiilsetes majandustingimustes raha usaldusväärsuse tõstmiseks. Seda metoodikat kasutavad enamasti vastloodud riigid.7 5 Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Intress#cite_note-Finmat-2 6 www.rak.edu.ee/opiobjektid/raha/valuutakurss.html 7 7 Õppematerjalid. www.syg.edu.ee/oppematerjalid/majandus/raha_pangandus 8 4.3 Inflatsioon Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine. See on majanduslik nähtus, mis kaasneb paratamatult majanduskasvuga, kuid mida kõigis riikides püütakse hoida teatud piirides. Enamasti kasutatakse inflatsiooni ohjeldamiseks intressimäärade juhtimist kui intressimäär tõuseb, väheneb laenude võtmine, seega väheneb ka tarbimine, mille tulemusel majanduskasv
Esimeses on esitatud tööjõukulud, kuid teises ei ole. Skeem 2 puhul ei ole võimalik eristada tootmiskulusid mittetootmiskuludest. 20. Müügikäibe planeerimine. Prognoos mis tehakse kõige esimesena, sest sellega seonduvad hästi palju prognoosivead ja kasutatakse kasvumäära meetodit. Kasvumäära valikul tuleb arvestada nii ettevõttesiseseid kui ka –väliseid tegureid. Väline tegur – inflatsioon. Sisene tegur – hinnakujundus. 21. Mille järgi planeeritakse kaubad, toore, materjal ja teenused ning mitmesugused tegevuskulud? Planeerimisel oleks mõttekas panna see proportsionaalsesse sõltuvusse müügikäibest. Parameetri väärtuse leidmisel on soovitav vaadata näiteks kolme viimase aasta VC/S suhteid: Mitmesuguste tegevuskulud - Planeerimisel kasutatakse kasvumäära. Sisesed tegurid turundusplaan ja välised tegurid inflatsioon. 22
See süsteem eeldas inflatsiooni puudumist ja usku sellesse, et nii see ka jääb. Kullastandardi süsteem hakkas lagunema Esimese maailmasõja ajal, mil trükiti suurte väljaminekute katteks palju kullakatteta raha. Sellega kaasnes raha ostujõu langus (inflatsioon) ja hindade tõus. Kui hinnad tõusevad, siis raha väärtus langeb. Hindade tõusu perioodi nimetatakse inflatsiooniks. Hindade alanemist nimetatakse deflatsiooniks. Enamiku ajast toimub inflatsioon ja vaid lühikestel perioodidel esineb deflatsioon. Pärast inflatsiooni pidurdamist (19221928) üritati kullastandardit taastada, kuid 19291933 toimunud majanduskriisi ajal enamik riike sellest loobus. Pärast seda muutus raha kurss "ujuvaks" ning hakkas sõltuma rahaturgudel valitsevast nõudmise ja pakkumise vahekorrast. Pärast Teist maailmasõda otsustati uuesti luua kindel rahvusvaheline rahakursside süsteem. 1944
42) Tasakaal lihtsas majandusmudelis - Tasakaalutingimuse kujutamiseks kasutatakse alati 45-kraadise tõusuga joont. Kõik sellel joonel asuvad punktid vastavad tasakaalutingimusele Y = E. Juhul, kui kogukulutuste kõver on allpool tasakaalujoont, on EY, st varud hakkavad suurenema ning tootmist tuleb vähendada. Kui kogukulutuste kõver on ülalpool tasakaalujoont, siis EY, st varud hakkavad vähenema ning tootmist tuleb suurendada. 43) Inflatsioon (Inflation) üldine/keksmine hinnataseme tõus. (Kõik hinnad ei pea tõusma) 44) Inflatsioonimäär (inflation rate) on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. 45) Inflatsiooni mõõtmise vahendid: a. Tarbijahinnaindeks (consumer price index) CPI - nn keskmise tarbijate tarbimiskorvi kuuluvate kaupade ja
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
AASTATEL 2000-2013 2.1. Kriisieelne areng aastatel 2000-2007 Kriisieelseks arenguks võttis töö autor aastad 2000-2007. Majanduslik olukord oli sel ajal Küprosel hea ning majandussektor arenes jõudsalt. Keskmine SKP kasv aastas oli 3,0%, mis oli 2 korda rohkem kui sel ajal euroalal. Aastatel 2000-2007 tõusis SKP riigis 2,3 miljardilt dollarilt kolmele miljardile.(Gross Domestic Product (GDP) in Cyprus...2014) Samuti oli kriisieelsetel aastatel Küprosel madal inflatsioon. Inflatsioonimäär näitab hinnataseme %-set muutust võrreldes baasperioodi hinnatasemega ning inflatsioon on üldine hinnatõus. Joonis 1. Küprose inflatsioonimäär aastatel 2000-2008. Allikas: Cyprus Inflation Rate 2014 Inflatsioonimäära peaks hoidma võimalikult madalal ja stabiilsena, sest muidu pole riik majanduslikult stabiilne kui inflatsioon kõigub. Antud joonis näitab, et inflatsioonimäär 6 Küprosel küll kõikus, kuid ei ületanud ühtegi korda 6%-ti
Tugevused Nõrkused Lojaalsed kliendid Ettevõttel pole tuntud nime Madalad püsikulud Lühike tegutsemisaeg Õige ajastus Kogemuste puudumine Võimalused ohud Krediidi võimalus Konkurentide arv suureneb turul Elatustaseme tõus Potensiaalsete klientide huvi langus Vaba raha hulga tõus Teenuse hindade langus Inflatsioon Majanduslangus 14 Sisemised nõrkused: Lühike tegutsemisaeg - sageli võib firma algstaadiumis olemine takistada laenude saamist või investorite usaldusteket, kuna firmal pole veel ette näidata hiigelkasumeid või puudub teatav kogemus. Välised ohud: Hindade tõus, inflatsioon - üleüldine hinnatõus ja inflatsioon mõjutavad ka meie teenuste hindu.
Kultuurielu: ülikoolide autonoomia piiramine. Koolireform- rõhutati kutseharidust. Kirikureform- tugevdas kiriku võimu. Raamatu aasta ja nimevahetus (eesti pärasemaks). 3) MAJANDUSELU pärast 1919. a. tekkisid asundustalud- mõisamaa riigistati ja sinna tekkinud talud asundustalud. (40 000). 1920-1923 maareform- 40 000 uut asundustalu orienteerumine vene turule-tööstuse kiire areng, tehased- I maj. kriis (vene turg ei olnud huvitatud eesti kaubast)- inflatsioon. 1924-1929- orienteeruti põllumajandusele- lääne turg kasutusele võeti Eesti kroon. 1929-1933 Ülemaailmne maj. kriis- talude pankrotid tööpuudus- kroonidevalveerimine. 1933-1940 plaanimajanduse elemendid riiklik monopol-väljamaale või, munad ja peekon. 4) VÄLISPOLIITIKA Rahvasteliitu võeti vastu 1921. a. Kollektiivne julgeolekusüsteem- häda korral loodeti abi saada. Balti liit- Soome, Läti, Leedu. Poola ja Eesti
Uganda Üldiselt Asub Aafrika mandril Vähem arenenud Lõuna riik Briti Rahvaste Ühendus Valuuta Uganda silling Pealinn Kampala globaliseerumise indeks on 44.49(2007) Inimarengu indeks 0,493 Pindala: 236 040 km² Asustustihedus: 137.1 km2 Rahvaarv: 24 227 297 0.9501.000 0.9000.949 0.7000.749 0.6500.699 0.4500.499 0.4000.449 0.8500.899 0.8000.849 0.6000.649 0.5500.599 0.3500.399 alla 0.350 0.7500.799 0.5000.549 pole andmeid Üle 40 keele, riigikeelteks inglise ja suahiili Demokraatlik vabariik Iive 3.3% Idi-Amin Etnilines struktuuris on 3 põhilist rühma: Bantud, Kesk- Sudaanid(Central-Sudanic) ja Nilootid(Nilotic) Majandus SKT - $454, $14.565 mld Üks maailma vaesemaid riike. HIPC Märkimisväärsed looduslikud resursid. Inflatsioon - 240% 1987,...
Select one: a. sapöör b. jalaväelane c. endise NL lasteorganisatsiooni liige d. algataja Question 8 Mis on KredEx? Select one: a. iseseisev sihtasutus b. Baltikumile orienteeritud investeerimisfond c. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse allasutus d. kommertspank Question 9 Kuidas määratakse alginvesteeringu allahindamise määr Select one: a. võetakse aluseks pangaintressid b. võetakse aluseks inflatsioon c. kehtestatakse kogemuste alusel d. võetakse aluseks rahvuslikud standardid Question 10 Mis iseloomustab ettevõtet noorusfaasis? Select one: a. andekate spetsialistide asendamine kuulekatega b. bürokraatia teke c. juhtimispotentsiaali mahajäämus organisatsiooni kasvutempost d. üleminek intuitiivselt riskilt kainele arvestusele Question 11 Kes on eramaja kütteradiaatori korral valmistajafirma klient? Select one: a. majaomanik b
Kordamine tööks 1. Mõisted · Keinsainism majandusteadlase J. M. Keynes´i teooria, majanduse riikliku reguleerimise põhimõtted · Versailles´i süsteem Versailles´i rahuleppe järgne olukord Euroopas · Inflatsioon puudujääv raha trükitakse juurde, raha väärtus langeb · Deflatsioon - raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises · Ületootmiskriis toodeti rohkem kui suudeti tarbida · Vabaturumajandus riik peab võimalikult vähe sekkuma ühiskonnaellu · Protektsionism kaitseb kodumaist tootjat · Patsifism - on püüd vägivalda ja sõjalisi vahendeid iga hinna eest vältida · Rahvasteliit julgeolekusüsteem, mis loodi 1920
Eesti riik taasiseseisvus 1991.aastal ja oleme üks edukamaid IT-riike. Eesti on 2004.aastast NATO ja Euroopa liidu liige. Boriss Jeltsin tuli võimule 1991. aastal, kui ta valiti demokraatlikel valimistel Venemaa presidendiks, ja alustas turumajanduse reformidega, mis ei olnud piisavalt radikaalsed, et viia Venemaa plaanimajandusest üle turumajandusse. 1992. aastal alustati reformidega: vabastati 85% hindadest, majandust hakkas reguleerima nõudluse ja pakkumise tulemusena turul kujunev hind, eraäri ja maa eraomanduse legaliseerimise, vaba kaubanduse ja kommertspankade lubamine, riigiettevõtete massilise privatiseerimise, sõjaliste kulutuste radikaalse kärpimise. Elatustase langes 40% inflatsiooni ja hinnakasvu tulemusena. Inflatsioon tegi väärtusetuks enamiku venelaste palgad ja hoiused pankades kaotasid väärtuse Siiski olid majandusreformid edukad: toitluskriis ületati, finantspoliitika saadi kontrolli alla. Kuid ei suudetud käivitada ...
Ühiskonna mõisted vol 2 SKP-sisemajanduse koguprodukt, näitab kogu ühiskonna rikkuse taset e üldist rahvuslikku tulu ühe inimese pealt Inflatsioon-keskmise hinnataseme tõus, sellega kaasneb rahaväärtuse langus ja elanike ostujõu vähenemine.põhjused- maksu-, siirde- ja nõudlusinflatsioon Positiivsed tagajärjed-1sissetulek tõuseb, kuigi sellest otseselt kasu pole, 2võidavad laenuvõtjad, peab vähema väärtusega ja negatiivsed-1inimeste ebakindlus riigis ja rahulolematus, kaotavad laenuandjad, elatustase võib langeda,raha väärtuse langus, Tööturg-turg, mis reg. Tööandja ja töövõtja vahelisi suhteid , töötu- tahab töökohta, kuid ei oma seda Töötaja kohustused ja õigused- Töötaja peab täitma seaduses, kollektiiv- ja töölepingus ettenähtud kohustusi, st tegema kokkulepitud tööd, täitma tööandja korraldusi ja pidama kinni kokkulepitud tööajast. töölepingu alusel töötajad võivad oma töölepingus alati leppida kokku lisasoodustusi. töötu õig...
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas SKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud riigis aasta jooksul sõltumata sellest, kellele kuuluvad tootmistegurid RKT kaupade ja teenuste väärtuste kogusumma, mis on toodetud kodumaistest tootmistegu...
Makroökonoomika II kodutöö 1. Leedu nominaalne intress on 3% ja Serbias on see 5%. Reaalsed intressid on võrdsed ning kehtib ostujõu pariteet. a. r=i-π π=i-r π Leedus=3%-r π Serbias=5%-r b. Jah sellistel tingimustel võib oodata riikide valuutade vahetuskursi muutust. Serbia koduvaluuta odavneb ja Leedu oma kallineb. c. Selline skeem ei toimiks, sest inflatsioon Serbias sööks soodsa intressitulu ära. 2. Kreekas uuesti drahm ja Kreeka veinid muutuvad väga populaarseks. a. See mõjutab küll investeeringute ja säästude taset, neid tõstes. Intressimäär langeb, sest raha pakkumine sissetulekute suurenemise tulemusena kasvab ja see langetab raha hinda. Puhaseksport ilmselgelt kasvab, sest välisnõudluse suurenedes saab
Kordamisküsimused kontrolltööks 12. klassile Muutuv maailm 1. Mis põhjustas Islamirevolutsiooni puhkemise Iraanis? - islamifundamentalismi levimine - kiire inflatsioon - rahva rahulolematus valitseva šahhi režiimiga 2. Millega põhjendada külma sõja taasägenemist 1970.- tel aastatel? Millised olid selle ilmingud tavaelanike jaoks? - Vähenes kommunismi populaarsus (ebaedu Afganistani sõjas) - USA ja tema liitlaste (Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa) tugev Nliidu vastane poliitika - NSVL keskmaaraketid VLO riikides - 0-variandi (raketide likvideerimise) tagasi lükkamine Moskva poolt 3
- rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud -hukkunud -hukkunud -sõjakulud (majanduslik) -sõjakulud -sõjakulud -välisvõlg (majanduslik) -välisvõlg (reparatsioonid + inflatsioon -toidupuudus & nälg -ebastabiilsed koalitsioonivalitsused ja pangad) -Vene kodusõda -tööpuudus -tööpuudus -rahulolematus - rahulolematus -rahulolematus 1917 Veebruarirevolutsioon Oktoobrirevolutsioon
Rahareform 1992. aasta rahareformiga võttis Eesti Vabariik rahaühikuna taaskasutusele Eesti krooni. Seni kasutusel olnud rublad vahetati kolme päeva jooksul kroonideks ning sellest peale oli Eestis ainus seaduslik maksevahend eesti kroon. Rahareformi sümboolseks alguseks võib lugeda 26. septembrit 1987, mil ajalehes "Edasi" avaldati Siim Kallase, Tiit Made, Edgar Savisaare ja Mikk Titma artikkel "Eesti NSV isemajandamise alused", mis muuhulgas soovitas Eesti oma raha kasutuselevõttu. 12. aprill 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium vastu otsuse üleminekuks oma rahale 24. detsembriks 1991, kuid tulenevalt vastuoludest tollase Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni ja peaministri Edgar Savisaare vahel ei saanud see teoks. Eesti Panga oma rahale ülemineku kontseptsioon nägi ette kohest oma raha kasutuselevõttu. Valitsuse oma, aga vaheetapi kasutamist. Reformi ettevalmistamine sai uue hoo ...
NSVL mõjuvõimu all olevate riikide demokratiseerumine, kommunistliku režiimi langemine Berliini müüri langemine Tulemused ja tagajärjed: Saksamaa taasühinemine 03.10.1990 Idabloki riikide demokratiseerumine NSVL mõjuvõimu suur langus 1989 lakkas eksisteerimast VLO, 1991 VMN NSVL viib idabloki riikidest oma üksused välja Probleemid: üleminek turumajandusele - finantskaos, suur inflatsioon, elatustaseme langus Lühendid NATO – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk North Atlantic Treaty Organisation VLO – Varssavi Lepingu Organisatsioon EL – Euroopa Liit VMN – Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL – Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ÜRO – Ühinenud Rahvaste Organisatsioon Mõisted Sotsialistlik maailmasüsteem – idablokk, kommunistide võimu all olev alam, millel asus 13 riiki, Moskva diktaadile allumine va Jugoslaavia, lühidalt öeldes
Kliima Finantskapital 27. SKP sisemajanduse koguprodukt; peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste maksumust. SKP arvutamisel lähtutakse vaid lõpptarbimisest ja ei arvestata vahetarbimist. THI tarbijahinnaindeks; indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 28. Inflatsioon riigi keskmise hinnataseme pidev kasv Põhjused: Nõudlusinflatsioon nõudlus on suurem kui pakkumine, hinnad tõusevad; Eestis ehitusbuumi ajal saadi lihtsalt laene, elati üle oma võimete. Tootmiskulude kasv ehk pakkumise vähenemine Import ja inflatsioon ollakse olulistes kaubandussuhetes riigiga, kus on inflatsioon, importkaupade hinnatõusu tagajärjel tõuseb ka kohalike kaupade hind
· Akreditiivi tingimused peavad olema täidetavad · Tagasivõetav akreditiiv Maksekaardi liigid. Deebetkaardid esindavad kaardiomaniku arvelduskontot (ISIC) Krediitkaardid esindavad kaardiomanikule avatud krediidilimiiti (MasterCard) Inflatsiooni mõiste. Inflatsioon on ühe majandussüsteemi piires toodetavate ja müüdavate kaupade ja teenuste üldine keskmise hinnataseme tõus Selgitage inflatsiooni tekke *liigse paberraha käibele laskmine; põhjuseid. *välismaiste hindade tõus; *psühholoogiline tegur; *tööviljakuse erinev kasvutempo; *kulude kasv Inflatsiooni erinevad liigid
–Alati esineb teatud määral struktuurset tööpuudust, kuid see ei tohi olla liiga suur •Tööjõupuudus – töökohti on, kuid pole inimesi, kes need kohad ära täidaks · Defineeri järgmised terminid (Slaidid „Inflatsioon ja SKT“) o Inflatsioon•Toodete keskmise hinna tõus teatud perioodi jooksul. Lühidalt öeldes raha väärtuse langus (1000 eurot pole kahe aasta pärast sama suur summa kui ta on täna).•Keskmine inflatsioon jääb 0,8-0,9% juurde. Eesti 2013 aasta inflatsioon oli aga 3,1% (EL kõrgeim) Üldiselt on põhjuseks see, et nõudlus kasvab kiiremini kui tootmine. •Nõudluse kasv tuleneb: –Kergekäeliselt maksude jagamine –Tootmiskulude kasv •Ressursside vähesus •Poliitilised põhjused o Deflatsioonehk keskmiste hindade langus mingi perioodi jooksul o SKT•Sisemajanduse koguprodukt kui ka sisemajanduse kodutoodang –toodang=produkt •See on indikaator, mis näitab mingil ajaperioodil ühes riigis toodetud kaupade ja teenuste maksumust
Etioopia Etioopia on riik Aafrika idaosas. Pindala on 1 221 900 km2 ja rahvaarv 75 miljonit. Etioopia on üks maailma vanimaid riike ja Aafrikas rahvastiku suuruselt teine. Samuti on see üks vanima inimasutuse jälgedega riike. Etioopia on jaotatud 14 provintsiks, pealinn on Addis Abeba. Riik koosneb rassilisest ja kirevast rahvastikust, mis tõttu räägitakse seal mitmeid keeli. Etioopia on unitaarne vabariik. Kõrgeim võimuorgan on Ajutine Sõjaväline Haldusnõukogu, mille esimees on ühtlasi riigipea, valitsusjuht ja relvajõudude ülemjuhataja. Rahvastikust on 40% usklikest kristlased ja 50% muhameedlased. 19. sajandi lõpus toimunud Itaalia-Etioopia sõjas suutis Etioopia oma sõltuvust kaitsta ja Menelik II ühendas Etioopia lõunaosa islamiriigid ning selle tulemusena saigi riik oma nüüdsed piirid. 1889 sai pealinnaks Addis Abeba. Riik hakkas arenema ning suhted Euroopaga paranesid. Meneliku tütre, Haile Selas...
Pariisi rahukonverentsil, kui sõlmiti Versaille'I rahuleping. Inglismaad, Prantsusmaad ja ka USA'd võib pidada kasulõikajateks ning võitjateks. Saksamaa suudeti teha üsna maatasa, neid tembeldati süüdi ja neilt nõuti sõjakahjude korvamist. Vaadates I maailmasõda majanduslikust vaatevinklist, leian, et enamus sinna keerisesse tõmmatud riikidest olid kaotajateks. Saksamaa oli loomulikult kõige kehvemas seisus, kuna neilt nõuti kulude hüvitamist. Probleeme tekitas ka inflatsioon, mis mõjus inimeste rahakottidele ja säästudele üsnagi laastavalt. Selle kõige arvelt hakkas aga jõudu koguma ja tõusma USA. Ameerika Ühendriikide pinnal ei toimunudki otsest sõjategevust, seega ei olnud neil vajadust finantse kulutada riigi parandamisele ja ülesehitamisele. Antandi riigid olid neile ka varasemast ajast võlgu. Võrreldes teiste riikidega olid ühendriigid seekord võitja rollis. Vaadatuna seda suurt sõda suures ja üldises plaanis, leian, et üleüldse
Suured purustused. Majandus kasv jääb alla Prantsusmaale. VENEMAA/NSV LIIT Esimese maailmasõja järel: Täielikult laostunud. Kommunistlik diktatuur. Sõja kommunismi poliitika. Teise maailmasõja järel: Rasketööstus on kõrgel tasemel. Suured sõja purustused. Plaani majanduse kollektiviseerimise ja industiviseerimise pealesurumine NSV Liidu liidetud aladele ja IdaEuroopale. SAKSAMAA Esimese maailmasõja järel: Suured reparatsioonid. Tohutu inflatsioon. Paljude alade kaotamine. Teise maailmasõja järel: Suured purustused. Okupatsiooni tsoonid kuni 1949, mil tekib 2 saksa riiki. RAHVUSVAHELISED ORGANISATSIOONID Esimese maailmasõja järel: Rahvasteliit Teise maailmasõja järel: Maailmapank. Rahvusvaheline valuuta fond. ÜRO. Mida olid lääneriigid õppind Esimese maailmasõja järgsest olukorrast? Et ei tohi kaotaja riiki alandada. 2. Kirjuta heolu ühiskonna tunnused.
Kõige kitsamas mõttes koosneb majandusteadus mikroökonoomikast ja makroökonoomikast. Mikroökonoomika tegeleb majandusagentide otsustusprotsessiga piiratud ressursside tingimustes. Makroökonoomika keskendub peamiselt makrotasandi nähtustele, s.o nähtustele, mis tekivad üksikagentide tegevuse liitumisel. Siia kuuluvad näiteks mõisted nagu turuhind, s.o. hind, mille juures agentide poolt müüa soovitav kogus võrdub osta soovitava kogusega, või inflatsioon, mille määrab valitsuse soov raha emiteerida ning majandusagentide otsused hinnataseme kohta. Makroökonoomika tegeleb tüüpiliselt majandust kui tervikut puudutavate nähtustega ja tugineb selles mikroökonoomilistele otsustusteooriatele. Majandusteaduse alla liigitatakse tavapäraselt ka ökonomeetria, rakendusstatistika haru, mis tegeleb majandusteaduses uuritavate suuruste mõõtmise probleemidega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
