Kuidas päästa Eesti majandus? (0)

Kuidas päästa eesti majandus?

Eesti majandus on viimastel aastatel kasvanud väga kiirelt, majanduskasv on olnud ennem 2007. aasta I kvartalit alati 10 protsenti või enam. 2007. aasta II kvartalis langes eesti majanduskasv esimest korda üle mitme aasta alla kümne protsendi ja sealt peale on see langenud. Optimistlikumad analüütikud ennustavad lähiaastateks 3-4 protsendilist kasvu, pessimistlikumad aga hoopis majanduslangust. Mida tuleks teha, et päästa eesti majandus?

Eesti on arenenud edukalt, ent senise majandusedu taga on olnud peamiselt laenudega turgutatud sisenõudlus – mis ei ole aga jätkusuutlik majandusstrateegia. Eestil tuleks rohkem investeerida kõrgtehnoloogiasse, seni oleme olnud odav tööjõud aga majanduse kasvamisega tõusevad ka palgad , mis on ka elementaarne. Seepärast on eestist saamas riik kus on suured tootmiskulud ja madal tööviljakus, see tähendab et välismaisel ettevõtel pole kuigi kasulik ega kasumlik siin oma tootmisfiliaali hoida. Investeering kõrgtehnoloogiasse hoiaks ära välismaisete firmade lahkumise eestist madalapalgalisematesse riikidesse.
Kogu eesti majandus vajab ümberstruktureerimist. Me peame rohkem olema suunatud välisturgudele. Näiteks eesti toiduainetööstus peaks vähendama oma tootmiskulusid, et olla läbilöögivõimelisem. Praegu on eesti toiduainetööstuse tootmiskulud ca 260 protsenti aasia omadest . Isegi rikas eurooplane mõistab, et pole väga tark maksta El-is valmistatud toote eest 2.6 korda kõrgemat hinda kui ta maksaks samasuguse Hiinas valmistatud toote eest. Tootmiskulude vähendamisel kaob paratamatult ka osa töökohtasid mida enam vaja ei lähe. Vaja läheks ainult inimesi kes juhivad ja kontrollivad kõrgtehnoloogiat. Aga neid inimesi meil pole, sest viimastel aastatel on ülikoolides populaarseks saanud humanitaarained ja reaalained on tagaplaanile tõugatud.
Ühe võimalusena nähakse tööjõu toomist mõnest muust euroopa riigist. Selle puhul on kaks varianti : kas tuua odavat tööjõudu Bulgaariast ja Rumeeniast kes aitaksid jätkuda praegusel eesti majandusmudelil, või tuua eestisse targad skandinaavlased kes aitaksid eesti majandust ümberstruktureerida. Esimene variant on küll kasulik välismaistele tehastele, aga eestis võib see tekitada rahvustevahelisi konflikte. Teiseks poleks eestile kasulik ka see, et odavatööjõu teenitud raha läheks ilmselt nende kodumaale mitte ei jääks ringlusse eesti siseturul. Kolmandaks oleks see vaid ajutine lahendus ja see lükkaks edasi lahenduse leidmise. Kui aga kasutada teist mudelit, ehk tuues targad ja haritud skandinaavlased eestisse, muudaksime eesti majandussüsteemi euroopalikumaks ja tasakaalukamaks. Skandinaavlased on oma olemuselt ja geograafiliselt asendilt lähemal eestlastele kui odava tööjõu maad, seepärast ei tekiks meil nendega ka nii palju rahustevahelisi konflikte ning see lahendus oleks majanduse tuleviku koha pealt palju perspektiivikam.
Lähiaastatel või isegi lähikuudel jõuab inflatsioon järgi majanduskasvule ja möödub sellest. Tänu sellele väheneb eestlaste ostujõud märgatavalt. Kui eesti oleks liitunud eurotsooniga 1.jaanuaril 2007. aastal ei peaks eesti praegu nii palju muretsema inflatsiooni pärast, sest hinnatõus oleks küll olnud 2007.aastal suurem aga see eest ühekordne. Seesama inflatsioon oligi takistuseks eurotsooniga liitumisel, ent inflatsiooni saab riik ühtse hinnapoliitikaga ohjeldada. Mida aeg edasi seda hukatuslikumaks saab eesti riigile eurotsooniga mitteühinemine. See pärsib meie majanduse arengut ja samas ei ole eesti majandus nii usaldusväärne kui on seda eurotsooniga liitunud Sloveenia või Küpros kes ka ühinesid Euroopa Liiduga 2004. aasta 1.mail. Analüütikud peavad esimeseks võimaluseks 2011.aasta 1.jaanuari, me peaksime sättima selle endale orientiiriks, sest iga aasta ilma eurotsooniga liitumiseta võib eesti majanduses luua katastroofilisi tagajärgi.