Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Vulkaan - Mauna loa (5)

5 VÄGA HEA
Punktid

MAUNA LOA
Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan . Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane , mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts – 15 aprill 1984. Hawaii nimi ’’Mauna Loa’’ tähendab ’’Long Mountain ’’ ehk ’’Pikk Mägi’’. Selle pikkus on merepinnast 4169 meetrit ehk 13679 jalga, suhteline kõrgus on 2160 meetrit ehk 7079 jalga. Koordinaadid on 19 ° 28'30 "N 155 ° 36'29" W. Mägi on vähem kui 200000 aastat vana. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater , mis kannab nime Moku'āweoweo. 1950. aastal purskas Mauna Loa tipust tohutu laavakogus. Moodustus seitse laavajõge, mis voolasid järgemööda 23 päeva ning katsid laavaga 14 km2. Suuremaid purustusi tookord ei esinenud , kuigi Honokua külad olid osaliselt rusustunud. Kõrge purse tüüpiline Mauna Loa koos volcano's järskudel nõlvadel, tähendab, et vood võivad liikuda kaugele ja kiiresti. Vulkaan moodustab ligikaudu 85 protsenti Hawaii saarel olevatest vulkaanidest. Mauna Loa nõlvad ei ole järsud. Tavaliselt purske alguses, on mõra kuni mitu kilomeetrit pikk, mis avab koos laavaga purskkaevudena esinevate pikuti nn kardin tule.
1984.a lõppes vulkaan Mauna Loa 9-aastane liikumatu periood. Vulkaan hakkas äkki, pärast 3-aastast aeglaselt kasvavaid maavärinaid tegevutsema , mis sisaldas sülem maavärinaid 5-13 km septembri keskel 1983. Maavärinad jõudnud maksimaalsele sagedusele just pärast 6,6-suurusjärgu maavärinale toimus all kagu küljele Mauna Loa, mis Ka "oiki süü süsteemi kohta 16. november 1983. Mauna Loa pinnapealne magma ladustamiseks reservuaarid algasid kohe pärast viimast purset aastal 1984, siis pöördus deflatsioon peaaegu kümme aastat. 2002 aasta keskel, inflatsioon alustas uuesti, just pärast lühikest sülemit pika aja maavärinaid. Intensiivsem sülem maavärinaid toimusid 2004. Inflatsioon aeglustus uuesti alates 2006 ning täielikult lõppes 2009 aasta oktoobri lõpus.
Modelleerimise tõusu ja laiendamist Mauna Loa võib järeldada, et aastatel 2002 ja 2010 on üle 100 miljoni kuupmeetri magma kogunenud madala sügavuse all Mauna Loa. Alates 1984 aastast reservuaaride all Mauna Loasse on kogunenud hulk magmat mis on võrdne maht laavat, mis oli puhkenud aastal 1984.
Kuigi kasvutempo paistab olevat aeglustunud viimase 100.000 aastat, meie üksikasjalikud geoloogia uuringuid on vulkaan siiski näidanud, et umbes 98 protsenti vukaani pind on kaetud lava voogude vähemalt 10.000 aastat vana! Põhinema usaldusväärsetel vanuses ligi 200 nende voogude, on avastatud, et Mauna Loa on puhkenud aeg ja koht fundamentaalselt erineval viisil - nagu vulkaanipursked alates tippkohtumisel Mauna Loa on muutunud suuremaks ja sagedamini, vulkaanipursked alates mõra tsoonide langus .
Lööve esineb kolmes piirkonnas mäel: tippkohtumisel ja kahe mõra tsoonis laiendatakse kirdesse ja edelasse tippkohtumisel. Umbes 38% vulkaanipurskeid on toimunud tippkohtumisel, 31% Kirde mõra piirkonnas ning 25% edela mõra tsoonis. Ülejäänud 6% on toimunud õhutusavad loodes tippkohtumisel, eemal mõra tsoone.Seismilise varjud paljastuvad magmakambri umbes 1,75 miili (3 km) all tippkohtumisel ja väiksemate magma asutuste all mõra tsoone.Trade tuuled löök idast läände kõikjal Hawaii saartele ning Mauna Loa olemasolu tugevalt mõjutab kohalikku kliimat. Madalatel tõusudel , Ida (tuulepealsel) pool vulkaan saab tugevat vihma. Sademete hulk toetab ulatuslikku metsaistutamist. Lääne (allatuule) pool on palju kuivem kliima. Suuremate tõusude, sademete hulk väheneb, ja taevas on väga sageli selge. Väga madalatel temperatuuridel esineb sademeid tihti lume kujul, tippkohtumine Mauna Loa piirkonnas, kus külmutamine ja sulatamine võib mängida olulist rolli maastiku kujundamisel.Vulkaanipursked on Hawaiil harva põhjustanud õnnetusjuhtumeid. Siiski, varalised kahjud on sagedased. Mauna Loa on Decade Volcano, mis tähendab, et see on tuvastatud kui väärt eelkõige teadusuuringutele, pidades silmas selle sagedased vulkaanipursked ja lähedus asustatud piirkondades. On olemas väga suur tõenäosus, et tulevikus vulkaanipursked põhjustavad kahju asustatud piirkondades.
Vulkaan - Mauna loa #1 Vulkaan - Mauna loa #2 Vulkaan - Mauna loa #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ketukas13 Õppematerjali autor
Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel,mis on maailma suurim kilpvulkaan. Ta on üks Maa kõige aktiivsemaid vulkaane, mis on tegutsenud 33 korda alates esimesest purskest 1843 aastal. Oma viimase purske tegi vulkaan 24.märts – 15 aprill 1984. Hawaii nimi ’’Mauna Loa’’ tähendab ’’Long Mountain’’ ehk ’’Pikk Mägi’’

Sarnased õppematerjalid

Mauna Loa
4
docx

Mauna Loa

Mauna Loa Mauna Loa on tegevvulkaan Hawaii saarel. Hawaii keeles tähendab Mauna Loa laia mäge. Mauna Loa on "Kilpvulkaan", mis tähendab, et see on kergelt kaldus,mäe sees olev suur hulk on üldiselt väga vedel Laava vood. Ta on maailma suurim kilpvulkaan. Mäe kõrgus merepinnast on 4169 meetrit. Vulkaani ulatus saare lõunatipust idarannikuni on 120 km. Mäe ruumala on umbes 75 000 km3. Mäe tipus on 3–5 km läbimõõduga kraater, mis kannab nime Moku'āweoweo.

Geograafia
Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale
28
pdf

Vulkaanipurked Maal ja nende mõju keskkonnale

Vulkaanipursked Maal ja nende mõju keskkonnale Vulkaan on tuld purskav mägi, mis mingi aeg otsustab plahvatada. Antud essees kirjutan ajaloo suurimatest vulkaanipursetest ja nende tagajärjest keskkonnale, samuti toon välja vulkanismi positiivsed kui ka negatiivsed tagajärjed. Minule kõige enam kõneainet pakkuv vulkaanipurse toimus 26.augustil 1883, kui otsustas purskama hakata Krakatau vulkaan, mis asub Sunda väinas Sumatra ja Jaava saare vahel. Seda on nimetatud ka kaasaja kõige võimsamaks vulkaanipurskeks, kus kaotas oma elu üle 37000 inimese. Märkimisväärne on ka see, et 27. augustil plahvatus kuuldi ka 4800 km kaugusele. Kuuldavalt heli kirjeldati kahuripakkudena. Isegi löökaine on piisavalt võimas, et purustada saarest 64 km kaugusel seilanute madruste kuulmekiled. Kuigi enam 5000 km kaugusel polnud

Geoloogia
Keskkonnageoloogia
17
docx

Keskkonnageoloogia

Suuremad vulkaanilised pommid võivad oma suuruse ja kaalu tõttu põhjustada lokaalseid kahjustusi; tuhkja tolmuosakesed laotuvad suuremale alale. (Nl: Mount St. Helens, USA, 18. mai 1980 püroklastilise materjali koguhulk 1 km3 ringis, tuhk varjas päikese üle 150 km eemal; isegi paarimillimeetrine tuha sadenemine põhjustas autojuhtidele libedaid teid ja mootorite tõrkumist. N2: Pompei linna hukk aastal 79 tuha alla mattumise tõttu.) (3) Mudavool (i.k.'lahar'). Kui vulkaan on käetud lumega, sulatab sadenenud püroklastiline materjal lume ja jää, - tekib mudavool. Mount St. Helensi purskel oli see peamine purustuste allikas lähialadel. (4) Nuee ardente (pr.k. 'tuline pilv') - õhust raskem kuumade gaaside ja tuha segu. Sellise pilve sisemine temperatuur võib olla üle 1000°C, liikudes vulkaani jalami suunas kiirusega üle 100 km/h. (Kuulsaim selline sündmus: Mont Pelee 1902 Martinque saarel Kariibi meres

Geoloogia
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

Avinurme Gümnaasium 10.klass Geograafia PORTUGAL Koostaja:Katrin Kõre Juhendaja: Ene Lüüs 2009/2010 1 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üldandmed........................................................................................................................4-5 Riigivorm.........................................................................................................................6-11 Majandus.........................................................................................................................12-14 Tootmisviis........................................................................................................................15 Asend........................................................................

Geograafia
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
937
pdf

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat

Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A

Esmaabi



Meedia

Kommentaarid (5)

Brokendoll profiilipilt
Keli Tubin: 5+ Täpselt vajalik 500 sõnaline kirjeldus olemas :)
07:59 14-11-2011
Susivusi profiilipilt
Susivusi: Materjal oli kasulik. Sain vajalikku infot.
21:59 19-12-2012
Pisarakene profiilipilt
RUTA KUPITS: Hea ülevaade sellest vulkaanist ;)
17:49 04-10-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun