eripärasust – keskkonna materiaalsete ja füüsiliste omaduste distantseerimine inimkäitumisest. Nt. energiaprobleemide ja ressursi puuduse mõjude sotsioloogilisi analüüse ei võetud ka sotsioloogilistes ajakirjades analüüsida. 1980ndate tagasilöök – tööstusmaades progressi usk ja arusaam lõpmatust kasvust ja õitsengust. EritiUSA’s levinud põhimõtted – individualism, ettevõtlikus, küllus, kasv ja õitseng. Kaotati kavalitsuse piirangud. Keskkonnasotsioloogia populaarsus lange sülikoolides ja eriala liitudes langes kaasamõtlejate arv. 1980ndate lõpp – keskkonnasotsioloogiataastõus – Tasapisi jõuti tõdemuseni et “kui kasvul on piirid, siis ei ole need kohe kindlasti mitte füüsilised vaid sotsiaalset laadi” (Belle, 1977). Fookus liikus moodsa ühiskonna ja füüsilise keskkonnavahelise
Tihti ei lase end vastuoludest häirida. Inimese jaoks olulistes küsimustes tekitavad vastuolud siiski ebameeldivust. Teadus: Vastuoludest tuleb lahti saada,need saavad tihti uute uurimuste lähtekohaks. Teadmiste kontrollitavus Tavamõtlemine: tihti ei ole arvamust võimalik tõestada ega kummutada. Teadmine: on selge,mida peab tegema, et näha kas väide vastab tõele. Teadus sialdab siiskik ka kontrollimatuid väiteid. Kas makro-sotsioloogilised nähtused on reaalselt olemas? Individualism,holism. Sotsioloogiline kujutlusvõime on oskus näha inimeste elu ja probleeme laiemas sotsiaalses kontekstis. Loeng 17.09.13 Sotsioloogia ajalugu Ajaloo tähtsus või tähtsusetus Filosoofiat ei saa õppida ilma filosoofia ajaloota Füüsika ajalugu ei ole vajalik tänapäeva füüsika mõistmiseks. Milline on sotsioloogia? Robert K merton- sotsioloogia peab olema nagu füüsika: tõeline teadus peab oma mineviku unustama
Kordamisküsimused: Kodanikud, huvid ja demokraatia Demokraatlike valimiste põhitunnused Üldine valimisõigus, kandidaatide võistlus, valimisprotsessi reguleerivate õigusaktide olemasolu. Erakonnad: PAREMPOOLSED ERAKONNAD Reformierakond, Isamaa ja Res Publica liit (IRL). VASAKPOOLSED ERAKONNAD Keskerakond, Sotsiaaldemokraatlik erakond(SDE). OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid...
Kirjandus 20.sajandi I poolel 1.Tõusu aeg. -1905.a alustas tegevust N.E rühmitus, mis esindab eesti kirjanduse ja kultuuri uusi uuendusi. -1906.a hakkas ilmuma kirjandusuurimuslik ja-kriitiline ajakiri Eesti Kirjandus. -1906.a esimene eesti õppekeelega keskkool(Tartus) Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümn. -1906.a rajati Tartus(Vanemuine) Tln.(Estonia) teatrid. -1909.a loodi Eesti Rahva Muuseum(talletada rahvakultuuri) 2. *Proosas-ühiskonnakriitiline realism *luules-vararomantist *uusromantism *individualism 3.kõik 1.punktis välja toodud 4-5. Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest. Rühmitusse kuulusid Gustav Suits, Friedebert Tuglas, Johannes Aavik, Bernhard Linde ja Villem Grünthal-Ridala. Tähtsus: · "Noor-Eesti" elavdas 1905.1919. aasta kultuurielu · Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri · Viis kirjanduskriitika paremale tasemele · Tõstis raamatuk...
· 1917. Veebruarirevolutsioon pani kiiremini liikuma poliitilise kui ka kirjanduselu. · 1917- 1922 tegutsesid kaks suurt kirjanduses, Noor- Eesti kunstivaates ühes või teises suhtes järgivat ning edasiarendavat rühmitust- Tarapita ja Siuru · 1920.aastate algus uusromantism, ekspressionism (modernsed võtted, vormiliselt mitmekesised) · Eesti kirjanduse uuenemist ei tinginud ainult ajaloolised sündmused kuid ka Euroopas levinud mõtted ning kunstivoolud. · Individualism, isikliku vabaduse ja sõltumatuse nõudlemine. · Ideoloogiad, moraal ning esteetika sattusid pidevaate ümberhinnangute keerisesse. Noor-Eesti rühmitus · Uuenduslikud põhimõtted kujunesid välja mitme aasta jooksul, kuid siht Euroopasse seati juba Noor-Eesti I albumis 1905.aastal. · Rühmitusse kuulusid Suits, Tuglas, Ridala, Aavik, Linde · Enam kultuuri! Enam euroopalist kultuuri! Olgem eestlased, kuid saagem ka eurooplasteks.
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule
Romantism Koostaja:Külli Stroo Juhendaja:Aimar Rolf 2012 Iisaku Romantism 18. saj lõpp 19. saj algus Tekkimise ja levimise ajaloolised eeldused 1. Napoleoni vallutussõjad 2. Tööstuslik revolutsioon Inglismaal 3. Rahvuslik vabadusvõitlus Itaalias, Poolas ja Ungaris 4. Ameerika iseseisvussõda 1775 - 1783 5. Suur Prantsuse revolutsioon 1798 Romantismi iseloomustab: Vabaduse- ja õiglusepaatos Looduse- ja loomulikkuseihalus Mineviku idealiseerimine Eksootilisus Inimese individuaalsuse rõhutamine Imed ja maagia Seiklused Fantastika Mis on romantism? Romantism on kunsti suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830 aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. a...
ühiskonnas. Nt 50-ndate biitnikud, 60-ndate lillelapsed, 70-ndate uimastitarvitajad jne. 24. kultuuribarjäär- takistab teistest aru saada, nt keel, religioon, käitumisreeglid. 25. kultuurikonflikt- Ei saa kultuurist aru, tekivad lahkhelid. 26. kutuuriareaal- piirkond, kus on levinud mingi kultuuri tunnused. Laiem kultuuriline kooslus. Nt Euroopa. 27. Hofstede kultuuridimensioonid- võimudistants; maskuliinsus/feminiinsus: individualism, kollektivism, ebamäärasuse taluvus. 28. Sotsialiseerumine- protsess, milles inimene omandab kultuuri ning ta õpib tundma ennast, oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. 29. Sotsiaalne mina- enese, kui eraldiseisva isiksuse tajumine 30. desotsialiseerumine- õpitakse rollist loobuma. Nt täiskasvanuks saades õpitakse loobuma lapsikutest käitumistest ehk lapsetasandist 31. resotsialiseerumine- uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine
künsti, teisalt soovib kontrollida; loodusteaduste tormiline areng tekitab usu teaduse kõikvõimsusesse; ratsionalistlik filosoofia- Rene Decartes, inimmõistuse kultus, ,,Cogito, ergo sum" Klassitsismi tunnused- eeskujuks antiikkultuur; kujunemist mõjutasid 1. Absolutism- võimu soov kontrollida kõike, kunsti pidi alluma kindlatele reeglitele 2. Ratsionalistlik filosoofia-mõistusepärasus, millele allutati individualism ja kired, selged piirid zanrite vahel 9. Moliere'i elu- (Jean- Baptiste Poqueliu 15.01.1622-17.02.1673)- Isa oli tapetsiir(kujundaja lossides); kaotab ema 10-a; õpib jesuiitide kolleegiumis; käis vanaisaga tänavateatris; kohtus perekonnaga, kes armastas teatrit ning lõi nendega teatri, mis läks pankrotti; sattus võlgade pärast vangi; Madeleine Bejart- Moliere'i sõber; läksid rändteatriga rändama; suri peaaegu etendusel (hakkas verd köhima, mängis edasi)
orientatsioon, positiivne hoiak. Kesksed komponendis: poliitikateadmised ja –uskumused, väärtused, tunded ja emotsioonid. Avalik arvamus: mõjutab poliitikat läbi valimiste, arutelude, jälgimiste. Avaliksfäär: meedia, toimivad inimesed kodanikena, avalik ja mitte formaalne kommunikatiivne ruum, millele on tagatud kõigi ligipääs Geert Hofsted: väärtusskaala kesksed analüüsid: lühi-ja pikaajaline orent. Individualism, kollektivism. Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks. *Vaikuse spiraal- tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata Väravavaht- meedia Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad
19. saj. euroopa kirjanduses sai valitsevaks suunaks romantism. Romantikutele on oluline inimese sisemaailm, tema tunded ja mõtted, mis vastanduvad tegelikkusele(argipäevale). Romantismi kesksed mõisted on armastus, vabadus ja usk. Armastus on romantikute käsitluses kõike haarav tunne, mille objektiks võib olla nii inimene, loodus kui isamaa. Romantikud valivad elust need punktid, mis neile on olulised ning võimendavad neid tundeliselt. 1)Tundeelu rõhutamine 2)Subjektivism ja individualism,( tähtis on kirjaniku mulje elust, mitte objektiivne elu ise.) 3)Idealism ja fantaasia valitsemine 4)Vabaduse ülistus nii ellusuhtumises, kui loomingulise printsiibina.( ei tunnustata karme reegleid) 5) Melanhoolia( sügav kurvameelsus) 6) Looduse ülistus ja usklikkus( eriti armastatakse ürgloodust ja romantikud on usumüstikud) 7) Zanritena põhiliselt romaan ja luule. Romantisminäited maailmakirjandusesklassikutelt: George Byron:
Viimsi Keskkool Kirjandus ja teater Referaat Andrea Aun 7.a Viimsi 2009 Teater keskajal Teatrietendusi hakati korraldama juba 6.sajandil eKr, sellal olid põhizanriteks tragöödia ja komöödia. Seejärel teatrikunst kui selline taandus, teatritraditsiooni kandsid edasi rändnäitlejad, keda ajaloolased nimetavad ka histrioonideks. Keskajal tekkis teater uuesti kiriklikus keskkonnas, eeskätt jõulude ja ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõja...
Romantism romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud
Pariiisi Pantheoni ja Varaklass. parimad näited: Kunstid Akadeemia hoone , Gostinõi Dvor ning Marmorpalee. Itaalia arhitekt: GIACOMO QUARENGHI on huvitivaim Smolnõi instituut. -- võib näha ka tallinnasadmiral S. Greighi kreeka templit meenutavat hauamärki.. ROMANTISM Romantismis on toonitatud iga kunstniku kordumatut isikupära. , kunstikule on esmatähis üksikisiku sisetunne. Keskaja imetlus. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik, tundeelu. Romantism arhitektuur: hakati matkima korraga romaani stiili, gootikat, renessanssi, barokki jne. Parlamendi hoone londonis. Maalikunst:iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost, legendidest, ssaagadest ja kirjandusteostest. Romantismis on on väljendatud kunstniku suhtumine kuijutavaisse nähtustesse, "vabandus viib Barrikaadidele" Delacroix ARHITEKTUUR Eeskujuks võeti ka gooti ehituskunsti. Eriti hästi kohanes pseudogootika Inglismaal
TARTU RAATUSE GÜMNAASIUM TEMPERAMENT JA ISELOOM PSÜHHOLOOGIA REFERAAT Koostaja: Siim Krull (10.a klass) Juhendaja: Külli Muug TARTU 2008 Temperament Sõltuvalt emotsionaalsest reaktiivsusest ja meeleolust on inimesed erinevate afektiivsete stiilide ehk temperamentidega. Meelelaad iseloomustab isiksust psüühilise tegevuse, liikuvuse ja jõu seisukohalt. Temperamendi uurimine ulatub mitmetuhandete aastate taha. Ilmselt esimesena on temperamendi erinevaid tüüpe kirjeldanud Hippokrates oma kehamahlade teoorias: veri, lima, kollane sapp, must sapp. Viimasel baseerub ka tänapäeval laialt tuntud Galenose temperamenditüüpide jaotuvus: melanhoolik, flegmaatik, sangviinik, koleerik. Temperamenditüübi aluseks on kõrgema närvitegevuse tüüp, mis sõltub kahe põhilise närviprotsessi, erutuse ja pidurduse, omadustest. Temperamenditüübid Mela...
Renesanss - Pöörduti algallikate juurde (Cicero, Caesar) - Antiikkultuuri taassünd Konstsantinoopol langes vist - Töödeldi kreekakeelseid tekste Kirjanduse keskpunktiks inimene - individualistlik. Kangelased mitmekülgsed Toob optimismi ja lootusrikkuse. Siis muutub ka ühiskond ja eluoluparemaks. Eesmärgiks harmoonia. Maine individualism, rikastumise soov. Moraalikriis inimesed kastuasid seda kurjasti ära DANTE ALIGHIERI (1265-1321) Sündis Firenze linnas. Pärines aadli suguvõsast, kuigi suurt jõukust peres enav väga polnud. Tollel ajal oli 2 suuremat parteid: GIBELLIINID ja GVELFID. Gibelliinid pooldasid keisrit, Gvelfid paavsti. Dante kuulus gvelfide poole. Firenzes suutsid gvelfid gibelliinid välja tõrjuda, aga peagi läksid gvelfid omavahel tülli (erinevad arusaamised). Jagunesid mustad kes eelistasid
Riikides nagu USA ja UK on selleks vaesed, töötud, migrandid – ka riigisisesed -,kelle elu on ning ebastabiilne ning see muudab ka suhted nende elus keerulisemaks. Lisaks sellele on neil kõige keerulisem saada üksindusega abi, nii meditsiinilist kui ka teistelt inimestelt, kuna juba sotsiaalsel tasandil on arvamus nendest negatiivne. Peaaegu romantiline on väita, et üksindus on vaid tänapäeva probleem, tuua välja sotsiaalmeedia paradoks ning individualism, kuid tegelikkuses on see osa meie pikaajalisemast ühiskonnamudelist. Võiks pea väita, et see on osa inimesest olemiseks, kuna selline ühiskonnamudel on meile nii südamelähedane ning ilmselt ka sobiv. Loomulikult ei saa eirata sotsiaalmeedia mõju inimsuhetele ning nende sügavusele, kuid samal ajal tuleks ka arvesse võtta, et tehnoloogia võimuses on ka inimesi üksteisele lähemale tuua, seda ka sotsiaalmeedial. Kõik sõltub selle kasutamisest.
Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha. Ideaaliks sai igakülgselt (nii teadustes kui kunstides) arenenud universaalinimene (selline oli Leonardo da Vinci). Senisest rohkem pöörati tähelepanu haridusele ja inimese võimete arendamisele - humanism maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese (koos tema puuduste ja voorustega) ning näeb maailma inimese vaatekohast.
kuulajad). Saab eristada ka näiteks mehelike ja naiselikke kultuure. Meheliku kultuurid on ennastkehtestavad, võitlusaltid, nende eesmärk on võit. Naiselikud kultuurid hindavad nn pehmeid väärtusi, nende eesmärk on head suhted. Sellest hoolimata soovivad mõlema kultuuri 1 esindajad olla edukad. Veel on olemas individualism ja kollektivism. Osad kultuurid on harjunud töötama koos ja otsustama kollektiivselt. Osad kasvatavad ,,sooloesinejaid". Ärgem unustagem hierarhiat: kas teie vastas istub Suur Pealik või tema alluv või hoopis Esimene Võrdsete Seas, üksteist väärtustava rühma volitatud esindaja. Rahvused erinevad veel selle järgi, kes on rohkem orienteeritud: on dialoogile, st rohkem suhetele, avatumad suhtlejad, emotsionaalsemad: kõik Vahemeremaade rahvad- itaallased,
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
FILOSOOF Päritolu, ajastu, Põhiküsimused Eetika- Tsitaat koolkond harjumus/komme Sokrates 469-399 ekr Enesetunnetamine; Pidas oluliseks Ei ole olemas üleüldisi Athena Individualism; vooruseid ja see tulenes moraalireegleid; Kreeklane Tarkuse ja tõe tarkusest; eelistas inimesed üksnes näivad otsimine; võrdles reaalteadusele targana; teadmised üksikuid nähtusi ja humanitaarteadust; sünnivad teostest. tegi nende alusel järeldusi; filosofeeris suheldes.; tähtsustas eetilisi küsimusi. Platon ...
REFORMATSIOON ja EESTI Reformatsioon. Usupuhastus ... ristiusu õpetuse puhastamine täiendustest ja tõlgitsustest ning tagasipöördumine kristlike põhimõtete range jälgimise juurde põhjustas kiriku ja ühiskonna muutusi laiemalt, k.a valitsemises, poliitikas ja majanduses Usupuhastuse algus Saksamaal Martin Lutheri (1483-1546) paavstivastased esinemised viisid läänekiriku jagunemisele Ta ei tahtnud asutada uut kirikut, tema eesmärgiks olid reformid Diskussiooni algatamiseks kinnitas ta 31. oktoobril 1517 Wittenbergi lossikiriku uksele 95 teesi, järgides tavapärast kommet vaidluse alustamiseks Teesides mõistis te eeskätt hukka indulgentside müügi Indulgentsidevastane kriitika kasvas aga tasapisi kiriku juhtkonna ja paavstivastaseks kriitikaks Martin Luther 4 Reformatsioon 16. sajandi algul tekkinud vastuseis Lääne-Euroopas paavsti poolt juhitud katoliku kirikule poliitiline ilmalikud valitsejad,...
ROMANTISM SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................3 1. ROMANTISMI TUNNUSED.....................................................4 2. ROMANTISM KIRJANDUSES..................................................6 3. ROMANTISM MAALIKUNSTIS...............................................8 4. ROMANTISM MUUSIKAS......................................................8 5. ROMANTISM ARHITEKTUURIS..............................................9 KOKKUVÕTE......................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................11 SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis on uuritud romantismi tekkimise ja arenemise lugu, romantismi tunnuseid, samuti romantismi avaldumist kirjanduses, maalikunstis, muusikas ja arhitektuuris. Romantism on 18. sajandil tekkinud, sentimentaalsusele ja armastusele k...
omaduste individuaalne kombinatsioon. Iseloom avaldub inimese käitumises ja tegudes. Iseloom koosneb iseloomujoontest: · suhtumine kaasinimestesse (kollektiivsus, humaansus, peenetundelisus, abivalmidus, siirus, tõearmastus, uhkus, ülbus, kõrkus, inimvihkamine); · suhtumine iseendasse (tagasihoidlikkus, nõudlikkus, enesekriitilisus, häbelikkus, eneseväärikus, kelkimine, individualism, egoism); · töössesuhtumine (töökus, kohusetundlikkus, algatusvõime, hooletus, laiskus); 15 · tahteomadused (otsustavus, visadus, enesevalitsemine, sihikindlus, iseseisvus, vastupidavus, distsiplineeritus, mehisus, julgus, argus). 16
Geomeetria olulisus. Proportsioon. Valgus-vari. Mõõtkavad. Proportsioonidesse tuleb suhtuda täie tõsidusega. Millist rolli mängib kunstiakadeemiate loomine esteetika arengus? Koolkonnad-feministlik, marksistlik, analüütiline. Kaanonid-kirjanduslikult tähtsad teosed ja autorid. Manifestid-kaunite kunstide esteetilised programmed. Millega seletada maitse mõiste esilekerkimist uusaegses esteetikas? Individualism. Millist rolli mängib kunstikriitika teke uusaegse esteetika arengus? Toob esimesena sisse konteksti olulisuse esteetiliste väärtuste hindamisel. Kui esteetika tegeleb tajumise ja kogetava vastu võtmisega, siis kriitika aluseks on võrdlus olemasolevate standarditega. Kas D. Hume'i arvates on võimalik mingi maitsestandardi kehtestamine? Selgitage! Maitse on meel, mille abil eristatakse kiitust ja hukkamõistu väärivaid nähtuseid. Maitsestandard
keisrile ette, et ta ei ole valgustatud valitseja, sest keiser oli kinni vanades tavades talupojad ei ole keisriga võrdsed. Valgustus- oli ajajärk 18.sajandi Euroopas, mil vähenes usk traditsioonidesse, religioossetesse printsiipidesse, kirikusse ja seisuslikesse autoriteetidesse ning hakati rohkem väärtustama ratisonaalset mõtlemist, demokraatiat, inimõigusi ja teadust. · Romantiline Timo- rüttellikkus. Romantism- iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrandumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustikud. Romantikud tunnevad huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu. Romantiline koolkond astus välja valgustusaja ratsionalismi vastu, vastandades selle "hingetule mõistuspärasusele" tundmuste ja loomingulise ekstaasi kultusega. · Timol on kindlad veendumused ja kõrged eetilised ideaalid: võrdsus, vabadus, tõde. Erinevalt teistest elab ta ise nende ideaalide järgi ning ka võitleb nende eest oma memorandiumiga.
isegi kuulsal Cost del Solil on veel küllalt puutumatu looduse ja rajatisteta piirkondi, nii et need, kes otsivad rahulikumaid puhkekohti ei pea kaugele minema. Mitmekesine loodus ning huviväärsuste küllus tõotab pakkuda midagi põnevat kõigile kes seda suurepärast maad külastavad sinna investeerivad või oma elukohaks valivad. MALAGA Malaga on Andaluusia suurim rannikulinn. Tegemist on tüüpilise, oma algupära säilitanud Andaluusia linnaga, mille tõetruu individualism on suures osas turismist ja ajahambast puutumata jäänud. Sama nauditav, kui Malaga on kultuurikeskusena, on see ka sobiv ja meeldiv koht väljas einestamiseks. Kohalike elanike poolt pakutakse omapäraseid ja hõrgutavaid roogi, mille muudavad eriti nautimisväärseks lõunamaised söögitraditsioonid. Kõik Malaga ärid, poed ja poekesed suletakse siestaks ja nõnda on see parim aeg pika lõõgastava lõunasöögi jaoks. Linna restoranid ja
then go in the back pocket of their trousers. This is not an insult. · Handshake as a first meeting. · Hugging is reserved for close family members and friends. · Kissing people in greeting is in the context of relatives, lovers, and friends. 7.THE FAMILY · The family unit is generally considered the close family, and is typically small. Extended family relatives live in their own homes, often at great distances from their children. · Individualism is prized, and this is reflected in the family unit. People are proud of their individual accomplishments, initiative and success, and may, or may not, share those sources of pride with their elders. 8.THE PEOPLE · .American people are oftenly friendly and open. · People tend to not wait to be introduced, will begin to speak with strangers as they stand in a queue, sit next to each other at an event, etc. 9.BODY LANGUAGE · Keep your distance when conversing
suur. Intervjueerija määrab näiteks P, D ja R-i interaktsioonilised väärtused: kui ta määrab need väikestena, siis negatiivset (lugupidavat) viisakust kasutavad intervjueeritavad kannatavad: lugupidamine paradoksaalselt vihastab, sest intervjueeritav ei järgi väravahoidja kehtestatud norme, sellega justkui tema võimu/sümboolse kapitali küsitavaks muutes. 24. Hofstede väärtusdimensioonid (nimetada ainult neli) 1. Individualism 2. Võimudistants 3. Maskuliinsus 4. Ebakindluse vältimine 5. Pikaajaline orientatsioon
............................................................................................................... b) praktiline versus teoreetiline- britid on teooria pooldajad (loevad palju teadusaartikkleid). Ameeriklased pooldavad jällegi praktilisust (loevad rohkem käsiraamatui, et saada vastust/vastuseid otsitule). Britid on teooriale põhinev rahvas. c) individualismi roll nendes kultuurides- ameerika kultuuriruumis on individualism väga kõrge ehk inimene peab hakkama saama ise, ei küsita abi, edukus on hinnatud varast lähtuval, ameeriklased kolivad kodudest välja väga varakultl. ( vastand on kollektivism) 17 ............................................................................................................... 2) Miks eelistavad britid originaaltöid ja ameeriklased käsiraamatuid? Britid
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Poisid on... Kellelt: Ingrid Kobin (Heinala) Poisid on... ...täpselt samasugused nagu tüdrukud. Aga arvatakse, et poisid on Marsilt ja tüdrukud on Veenuselt. Veel mõnda aega tagasi, nagu mu isa väidab, ei olnudki sellist soloist küsimust, et kes on kes. Tüdrukud oli lihtsalt tüdrukud ja poisid olid lihtsalt poisid. Soorollid olid kindlalt paigas. Keegi ei arutanud ega imestanud, et miks arstid ja õpetajad olid naised ja kunstnikud ja poliitikud olid mehed. Arvatakse, et on mingisugune looduslik määratlus, miks naistele sobib rohkem õpetaja ja arsti amet ja meestele poliitiku raske töö, kus peab ööläbi konverentsidel või koosolekutel istuma. Samal ajal kui naine kodus kisavat last magama kussutab. Tegelt on aga hoopis nii, et tänapäeval leitakse aina vähem olulisi erinevusi poiste ja tüdrukute vahel. Poisid astuvad tüdrukutele kannale kõnelemises ja tüdrukud astuvad...
näidendit. Esimesse loomingujärku (15901600), mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat. Ajalookroonikad: "Henry VI", "Richard III", Henry IV", "Henry V" jt. Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised". Shakespeare'i komöödiad olid elurõõmsad ja lüürilistest varjunditest rikkad, lähtusid sageli itaalia renessansi novellide populaarsetest süzeedest. Tähtsal kohal loodus, mis elustab armastust, mis on Shakespeare'i komöödiates keskne teema. Shakespeare
Faust Faust läheb koos Homompluse Hellasesse et pääseda. Et pääseda katseklaasist ja saada Hellases inimeseks.Ta viskub merre, et läbida evolutsiooni kõige lihtsamatest vormidest inimeseni. Faust asub otsima Helenat , selle käigus kogeb ta seda , et klassikaliste viirastuste tundma õppimine on rõõmsa elutunnetuse allikas. Mitte keegi ei suuda teda aidata Helena leidmisel. Paljud aitavad tal mõista et Faust on arust ära. Ta viidi Sibüll Manto juurde ( selgeltnägija). Manto mõistis Faustimuret ja aitas teda. Ta viis Fausti allilma- surnute riiki , kust Faust pidi oma hinge jõuga Helena maa peale tagasi tooma.Ta suudab seda. Helena tuleb tagasi Menelaose lossi, kuid Mesfisto viskab ta sealt välja. Dsiis võõrustab Faust Helenat oma lossis. Pärast pidustusi suunduvad Faust ja Helena maalilisse kaljukoopasse , neil sünnib poeg Euphoris( Eufooria-illusioon). Aga Eufooriusel tekkis soov lennata. Ta läheb...
Tartu Ülikool Filosoofia teaduskond Kultuuriteaduste ja kunstide instituut Marie Reemann Kuidas mõista inimesi võõrast kultuurist? Referaat Juhendaja Eva Velsker Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................3 1. Kultuuridevahelised erinevused...................................................................4 2. Uuringud kultuurierinevustest.....................................................................5 2.1 Madal ja kõrge kontekst.......................................................................................5 2.2 Kultuuridimensioonid...........................................................................................5 2.3 Suhtumine aega ja ruumi...................
Kool Klass Nimi Referaat „Jätkusuutlik areng“ Juhendaja: Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Jätkusuutliku arengu mõiste................................................................................3 1.1 Põhimõtted:.................................................................................................. 4 2.Jätkusuutlik areng maailmas...............................................................................4 2.1 Olulised rahvusvahelised kokkulepped säilitava arengu tagamiseks............4 2.1.1 Maailm.................................................................................................... 4 2.1.2 Euroopa Liit............................................................................................ 5 Euroopa Liidus...
Eeesmärgiks sotsialism ehk ühiskond, kus elanike vahel ei ole suurt ainelist ebavõrdsust. Eesmärke loodeti saavutada järkjärguliste seaduslike ümberkorraldustega. · Liberalism ehk vabameelsus on suund, mis lähtub inimeste vabadustest ja õigustest, mida kaitseb riik. Pooldab võimalikult suurt vabadust turul olevale eraomandile ja võimalikult vähest valitsuse sotsiaal- majanduslikku sekkumist. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed võrdsed. Tunnusjooned on individualism, materialism, ühetaolisus. 4. Ülevaade Ameerikast kahe sõja vahel. · Ameerika arenes sõjajärgsel aastakümnel kiiresti, kasvas Ühendriikide väline võimsus ning ka kodanike jõukus. · Tehti lõpp alkoholi tarbimisele nn. Kuiv seadus, kuid inimesed alkoholist ei loobunud, alkoholi levitamise võttis enda peale organiseeritud kuritegevus ehk maffia.
mingeid kindlaid väärtusi. On seotud võimu ja valitsemise küsimustega; esindab vaid ühte ühiskonna seletamise ja tõlgendamise viisi, peab seda ainuõigeks; asub mingil kindlal positsioonil, pole neutraalne. Mittepoliitiline ideoloogia-korrastatud ideedesüsteem, mis pole seotud võimu ja valitsemisega (budism, romantism, feminism, asketism, ökologism). Liberalism- keskne mõte on vabadus, individualism (tähtsad on üksikisiku huvid, üksikisikute omavaheline konkurents on edasiviiv jõud ning aitab ühiskonnal areneda). Kõikidele inimestele on sünnipäraselt antud võrdsed õigused ja vabadused ning ühiskonda ei tohiks jaotada nt soo või rahvuse põhjal. Majanduses on vaba ettevõtlus, konkurents, avatud turg ja riikliku regulatsiooni minimaalsus. Sotsiaalsed nõudmised: pole õiglane rikkaid ja edukaid karistada maksudega; inimene ise valib
- Ideoloogiliselt ebajärjepidevatele erakondadele 55. Traditsiooniliselt on vaskapoolsust iseloomustanud - Positiivne sotsiaalpoliitika - Avaliku omandi eelistamine eraomandile 56. Põhiideoloogiad on - Sotsialism - Konservatism - Liberalism 57. Tendentsi, et erakond muudab oma ideoloogiat vastavalt ühiskondlike arvamuste ja eelistuste muutmisele, nimetatakse - Konkurentsilähenemiseks 58. Liberalismi põhiteeside hulka kuuluvad: - Individualism - Kirikuvastasus - Võimaluste võrdsus 59. Liberalismi iseloomustab: - Usk turureegliste efektiivsusesse - Usk inimmõistusesse - Usk reformide tulemuslikkusesse - Usk esindusdemokraatiasse, parlamentarismi 60. Negatiivse vabaduse idee on omane ennekõike: - Uusliberalismile - Uuskonservatismile 61. Positiivse vabaduse idee on omane ennekõike - Sotsiaalliberalismile 62. Sotsialismi aluspõhimõteteks on: - Klassivõitlus - Protest vaesuse vastu
Organisatsioonikäitumise eksam TEEMA: Organisatsioonikäitumine 1) Mida peaksid juhid tegema, kui nad soovivad muuta organisatsioonikultuuri? (5) Organisatsioonikultuuri muutumine on äärmiselt raske, kuid võimalik ja mõnel juhul hädavajalik. Organisatsioonikultuur muutub kriisiolukorras (finantskrahh, suure osa klientide kaotus, konkurentide läbimurre) või juhtkonna vahetuse puhul. Uutel tippjuhtidel on oma väärtushinnangud, nad võivad olukorda tajuda teisiti. Organisatsioonikultuuri on kergem muuta uues ja väikeses organisatsioonis ning nõrga kultuuri puhul, sest see on järeleandlikum. Kultuuri muutmisel peaksid juhid silmas pidama järgmisi soovitusi: 1. Tippjuhtkond peab saavutama positiivse rolli, andma oma käitumisega tooni. 2. Luua uusi sümboleid, rituaale, traditsioone. 3. Toetada alluvaid, kes võtavad omaks uued taotletud väärtused. 4. Kavandada sotsialiseerumispro...
a. feminism/sovinism b. Lühiajaline/pikajaline orientatsioon c. Individualism/kollektivism d. Materialism/eneseväljenduslikkus 6. Millised järgnevatest väärtusskaaladest on olulised Inglehart-Welzeli maailma väärtuskaardil? a. individualism/kollektivism b. Ellujäämine/eneseväljenduslikkus c. Traditsioonilisus/ilmalik-ratsionaalsus d. Kommunism/kapitalism 7. Millised järgmistest omadustest iseloomustavad demokraatlikku poliitilist kultuuri? a. Individualism b. Pluralism c. Sallivus d. Isiklik seotus- ja vastutustunne 8. Mis on kodanikukultuur? a. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitlesid oma samanimelises teoses Gabriel Almond ja Sidney Verba b. Poliitilise kultuuri aspekt, mida käsitles oma samanimelises teoses Thomas Marshall c. Poliitilise kultuuri käsitlus, mis hõlmab ennekõike selle käitumuslikke aspekte d. Uurimus, milles jagati eri riikide kodanike käitumismustrid osalevaks, alluvaks ning võõrandunud-kolklikuks 9
Moliére(Prantsusmaa) komöödiad... Eestis Klassitsismi tunnusjooned väljenduvad kõige võimsamalt mõisahoonetel ja Tartu ülikooli peahoonel. Klassitsismi on K. J. Petersoni luules. Välismaal James Watt leiutas aurumasina. James Cook avastas Austraalia. Levisid valgustuslikud ideed(Voltaire, Diderot, Rousseau). Romatism(19. sajand) Romantism tuli klassitsismi asemele ja see oli hoopis erinev. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Kunstis tugineb romantism samadele sotsiaalsetele ja esteetilistele alustele, millele teisteski kunstiliikides. Iseloomulik on ainestiku valimine ajaloost (eriti keskajast), legendidest, saagadest ja kirjandusteostest. Suur osa on selles voolus just tunnetel. Kirjutati palju romantilist luulet ja kirjandust. Üldiselt võib öelda, et romantism oli tunnetekultuse ajastu, loojad väljendasid isiklikke elamusi. Armastatud
Neil aegadel oli koolivormi kandmine õpilastele au- ja uhkuseasi. Nõukogude ajal ei aidanud koolivorm lastel samastuda oma kooliga, vaid muutis nad ühtseks massiks ja soodustas distsipliini hoidmist. Viimane üle- eestiline koolivorm oli kasutusel 1980. aastate lõpuni. Tänapäevase koolivormi puhul on lähtutud möödunud iseseisvusaja eeskujust, kuid aegade ja olukordade erinevusest johtuvalt ei suuda see täita samu eesmärke nüüdismaailmas on esmatähtis individualism. Praegu on koolivorm kasutusel veerandsajas Eesti koolis, kusjuures näha on kaht eri suunda. Ühelt poolt eelistavad vormi prestiizikad linna- või erakoolid, teisalt aga oma päritolu rõhutavad maakoolid (Halliste, Raudna, Kihnu põhikoolid, Viiratsi algkool). Veel eelmisel õppeaastal oli rahvuslik koolikampsun kasutusel ka Lõõla algkoolis Järvamaal, kuid kahjuks sel aastal seal kooli enam ei avata. Täiesti kohustuslikuks on tahetud vormi muuta paljudes riikides rohkem kui ühel korral
1)revisjonism - Marxi süsteemi põlgajad, tahtsid reformidega parandada elujärge; 2) vene enamlased: Marxi õpetuse veendunud pooldajad (Lenin, Beria); 3) tsentristid tuntuim esindaja Karl Kaups, üritasid leida kuldset keskteed revisjonismi ja marksismi vahel; 4)anarhistid diktatuuri ei ole vaja, riiki ka pole vaja, endale ebasobivad poliitikud tapeti maha, ka Venemaal, Lääne-Euroopas oli väga levinud. Kõik nad arvasid, et nende meetodiga liigub maailm edasi. Filosoofiad: individualism kiriku autoriteet taandus, inimene sai ise hakkama, ei sõltunud endistest asjadest; sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa
Modernism · Dekadents langus. · 19.saj lõpul Prantsusmaal ,,Decadent" ,,Oleme loojangu, languse, hävingu poeedid." · Elamisviis, mis lähtub arusaamast, et inimesed ei suuda mõista ja muuta maailma. - Nad on kõiges pettunud, tüdinud pessimism - Vastuolu rahuloleva, äritseva kodanlusega - Individualism - Põlgus rahvamasside vastu · Dekadents loob pinnase sümbolismile, estetismile kunst ei pea teenima moraalseid eesmärke, kunst on sõltumatu, kunsti eesmärk on kunst ise. · Charles Baudelaire. 19.saj luulekogu ,,Kuja lilled" lootusetus, meeleheide; ''inetuse ja õnduse poeet'' Sümbolism · 19.saj Prantsusmaa · Aluseks Platoni õpetus · Reaalne maailm on näiline, ajutine, vaid ideaalse maailma peegeldus. Ideaalne maailma on reaalse taga, on
kannatasid tihti laialtlevinud vaesuse all. Moodsa maailma reziimid Alates 1980 lõpust reziimi sorteerimise tööstus on olnud limbos. Vanad kategooriad. Eriti ,,kolme maailma" jagamine oli kindlasti ülemäärane, kuid uue maailma poliitiline kontuur oli absoluutselt ebaselge. ,,Liberaalse demokraatliku maailma" imidz nõudis üleolekut just lääne arengu mudelist, baseerudes USA-s, vihjas sellele, et väärtused nagu individualism, õigused ja valikud on üleüldiselt kohandatavad. Ükski süsteem ei sorteeri lähtudes ühest ainuõigest kriteeriumist. Sellegipoolest on konkreetsed süsteemid prioritiseerinud erinevaid kriteeriumeid. Kõige tavalisemalt kasutatakse kõikidest parameetritest just järgnevaid: · Kes valitseb? Kas poliitiline võim on antud eliitidele või proviligeeritud gruppidele, või kas see hõlmab tervet populatsiooni? · Kuidas on kuuletumine saavutatud
struktuurid, mis sellele tegevusele tähenduse annavad) c. Clyde Kluckhohn (1947): Kultuur on teatavat laadi tööjoonis kõigiks kogukonna elutegevusteks d. Kultuur on mõistuse (mind) kollektiivne programmeerimine (Geert Hofstede) 8. Nimetage kultuurivormide liike (5 kuni 6). Erisused: a. Soo roll kultuuris b. Religioossus vs sekulaarsus c. Monokroonsus vs polükroonsus d. Individualism vs kollektivism e. Hierarhia vs egalitaarsus f. Subkultuurid g. Käitumismustrite võrdlus 9. Eri kultuurivormid 2: a. Etniline kultuur b. Rahvuskultuur c. Korporatsioonikultuur d. Professionaalne kultuur e. Sugu kui kultuur f. Põlvkond kui kultuur g. Regionaalne kultuur h. Subkultuur i. Sotsiaalne klass kui kultuur 10. Mis on interkulturaalne pädevus? a
tähtsuse võimsad suurtükitornid, mida on Tallinna vanalinnas võimalik ka tänapäeval näha- Kiek in de Kök 15. sajandist ja Paks Margareeta 16. sajandi algusest. Keskaegsete elamute ja ühiskondlike hoonete ehitusstiilile avaldasid mõju vajadus kokku hoida müüriga piiratud pinda ja püüe vältida tulekahjusid. 1433. aastal loobuti puuehitistest ning neid püstitati veel vaid eeslinnades väljaspool müüri. Majad erinesid keskajal üksteisest vähe, sest ajastule oli individualism võõras ja omapäratsemist peeti häbiväärseks. Õige oli ehitada nii, nagu teised samast seisusest inimesed olid juba ehitanud. Majad olid praktilised ja asjalikud, kuid fassaadide kujundamisel kordusid mõned detailid, mille ülesanne oli kaunistada. Üks selliseid motiive oli kõrge teravkaareline niss. Kui maja ukseni viis trepp, siis seisid selle kõrval sageli etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki või mõnd sümboolset teksti või kujutist
Tegemist on ajaloolise draamaga ja selles käsitleb S reformatsiooniga kaasnenud sündmusi 16.sajandi Rootsis. 1879.a. ilmus romaan "Punane tuba" - autobiograafiliste sugemega, tegevus toimub 1860ndatel aastatel. 1883.a. sõitis Strindberg koos perega Prantsusmaale. Srindberg viibis mitmel korral erinevates riikides (Prantsusmaa, veits, Saksamaa, Taani). Tegemist oli siiski vabatahtliku emigratsiooniga. Kohamuutus tõi kaasa muutused ka loomingus. Esiplaanile tõusis individualism, ta pöördus konkreetselt naturalismi poole, esitas oma teostes nn sugude sõja teooriat - naine on läbinisti paha, kaalutlev. Kui ta oma esimestes teostes suhtus pooldavalt naistesse, siis mida komplitseeritumaks muutusid tema enda abielud, seda vaenulikumaks muutus tema suhtumine naistesse.1887.a. ilmus draama "Isa", mida on peetud Ibseni "Nukukodu" paroodiaks, kannatajaks on selles teoses mees. "Isa" oli planeeritud triloogia esimese näidendina. Valmis ainult teine osa "Kamraadid"(1886)
Rahulik kulg
Ühiskondlike olude kritiseerimine
Eluline problem
Objektiivsus
Tavaline keel
Idealistlikud unistused, omapoolne realsus
Esindajad:
Honroé de Balzac – provintsi teema- Inimlik komöödia –kujutatakse
indiviidid, erinevate sots perekonda esindajad, naine on kõrgem olend,
analüütilised etüüdid, inimese ja looduse tüüpid
Stendhal – Punane ja must- bellism – minu kultus, individualism, alter ego
Gustave Flaubert – Madame Bovary – bovarism – kriitiline hinnang,
naturalism elementid
Guy de Maupassant – Hirm, Rasvarull – sadistlik
Émile Zola - temperamendi tüüp karakteri asemel – Therese Raquin-
naturalism, kõik on antud käitumine, iseloom, mittemidagi ei pea leiutada
Dekadentlik stiil ja teemad
Realismi vastand
Lõhnad ja värvid kombineerivad
Mittemidagi pakub enam huvi
Teenused tasulised. Pole kindlat organisatsiooni või liikmete arvu. Eestisse jõudis 1990. 6. Satanism. Rajaja: inglise maag Aleister Crowley. Suur Metsaline. ordo Templi Orientalis. Anton Szandor LaVey. 20 saj satanismile ilme andja. 1966 asutati Saatana Kirik. Saatan ehk looduse tume jõud. Teatraalsus, alguses väga elitaarne, 1970 muutus massiliseks. ''Saatana piibel''. Palju eri suundi ja mõjutusi. Saatan kui jõud mitte isik. Samastatud elutahtega. Progress ja vabadus. Individualism. Materialistlik. Egoistlik, isegi vägivaldne. Enda ihade teenimine. Selge vastandumine kristlusele. Patte, surmajärgset elu, taevast ega põrgut pole olemas. Kel jõud, sel õigus. Organiseeritud satanismi mõju noorte satanismile. Loetakse filosoofe, eeskuju kirjanduslikest kangelastest, nt Dracula. Pentagramm, tagurpidi rist ja 666. Muusika. 19 saj okultsed ordud. Eestis 1990. Vahel ettekääne kriminaalseteks teguteks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
