Hispaania (1)

Tartu Ülikooli Pärnu Kolledž - Turism - Turismi -ja hotelli ettevõtlus

1 HALB

TARTU ÜLIKOOL
Tartu Ülikooli Pärnu kolledž
Hispaania
Euroopa turismigeograafia
Pärnu 2007
Sisukord:

Sissejuhatus............................................................................................3 lk.

Loodus...................................................................................................4 lk.

Piirkond................................................................................................5 lk.
1. SISSEJUHATUS
Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad).
Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel.
Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero.
Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).
Hispaania lipp
Hispaania vapp
Hispaania asukoht
2. LOODUS
Hispaania Kuningriik hõlmab suurema osa Pürenee poolsaarest ning jagab seda Portugaliga. Põhjapoolt piirneb riik Prantsusmaa ja kääbusriigi Andorraga. Hispaania põhja – ja läänerannikut uhub Atlandi ookean ning ida– ja lõunarannikut Vahemeri.
Enamik Hispaania jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ja laevasõiduks sobimatud. Vee-energia varu on 16,5 mln.
Suurimad jõed on Tajo ( 1010 km), Ebro (928 km), Guadiana (820 km) ja Guadalquivir (680 km). Atlandi ookeani ja Vahemere kaldalt ning loomulikult ka saartel võib leida
peaaegu igat tüüpi randu. Sisemaal on nii võimsaid jõgesid, põuaseid
lavamaid kui ka laiu tasandikke Almerias ja Fuerteventura saarel
koguni kõrbeid.
Muljet avaldavad ahelikud, nagu Püreneed ja Sierra Nevada aga ka arvukad vähem tuntud mäed katavad kogu Hispaania maismaa. Hispaaniale kuuluvad aga samuti Baleaari saared Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis, Ceuta ja Mulilla linn Maroko põhjarannikul ning kolm saarerühma Maroko ranniku läheduses.
Poolsaare lõunatipus kõrgub oma arhailises vägevuses Gibraltari kalju. Peajagu üle kõige teiste ulatub Kandaarides Tenerifel asuv Teide, Hispaania kõrgeim mäetipp. Pürenee poolsaarest 5/6 hõlmava riigi keskosa hõlmab 600-800 m. kõrgune kuiv Meseta kiltmaa, mille jaotavad kaheks osaks enam kui 2000 m. kõrgused Kesk-Kordiljeerid. Medeta ja seda ümbritsevate mäestike (Kantaabria, Pürenee, Andaluusia ) vahele on kiilutud tasandikud (Andaluusia madalik ja Ebro madalik).
Mitmekesine loodus ning huviväärsuste küllus tõotab pakkuda midagi põnevat kõigile, kes seda suurepärast maad külastavad või oma elukohaks valivad. Hispaaniat külastanud kiidavad alati selle maa meeldivat kliimat, mis on küll vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline ( pehmed talved ja jahedad suved ), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Kanaari saartel valitseb aasta ringi mahe, kasinate sademetega lähistroopiline kliima.
PIIRKOND
Hispaania kuningriik on selgesti eristuvate ning omavahel konkureerivate
piirkondadega kuningriik.
Lisaks ajaloolistele vaatamiväärsustel on Hispaaniat õnnistatud imeliste
randade ja uskumatult mitmekesise rannajoonega. Mõnigi Hispaania
kuurort on väga populaarne ning seal on hooajal palju inimesi, kuid
isegi kuulsal Cost del Solil on veel küllalt puutumatu looduse ja
rajatisteta piirkondi, nii et need, kes otsivad rahulikumaid
puhkekohti ei pea kaugele minema.
Mitmekesine loodus ning huviväärsuste küllus tõotab pakkuda midagi
põnevat kõigile kes seda suurepärast maad külastavad sinna
investeerivad või oma elukohaks valivad.
MALAGA

Malaga on Andaluusia suurim rannikulinn. Tegemist on tüüpilise, oma
algupära säilitanud Andaluusia linnaga, mille tõetruu individualism on
suures osas turismist ja ajahambast puutumata jäänud.
Sama nauditav, kui Malaga on kultuurikeskusena, on see ka sobiv ja
meeldiv koht väljas einestamiseks. Kohalike elanike poolt pakutakse
omapäraseid ja hõrgutavaid roogi, mille muudavad eriti
nautimisväärseks lõunamaised söögitraditsioonid.
Kõik Malaga ärid, poed ja poekesed suletakse siestaks ja nõnda on
see parim aeg pika lõõgastava lõunasöögi jaoks. Linna restoranid ja
baarid on kohtadeks, kus toimub reaalne suhtlus ja seltsielu.
Teisest küljest võib Malaga tunda uhkust selle üle, et on kaasaegne
linn, mille südameks on ärikeskus Calle Larios mida peetakse
samaväärseks Bond Streetiga. Samas on see ka sobiv paik, millest
alustada linna avastamist. Paik on ümbritsetud atraktiivsete väikeste
tänavate ja väljkutega ning ka suurepäraste ajalooliste ehitistega.
Siinkohal väärib esiletõstmist renessanssiaegne katedraal, barokkstiilis
fasaadiga ja Pedro de Mena poolt kujundatud kooripealsega, kus
korraldatakse turistidele igapäevaseid ekskursioonijuhiga ringkäike.
Ka aiandushuvilised ei pea Malagas pettuma. Linna keskel asub
imeilus Almaeda Gardens ning Antequera suunas linnast välja
liikudes jääb teele avar ja ulatuslik Jardines de la Conception.
Malaga lennujaam on Hispaania üks peamisi ja suuremaid ,
seda tänu Põhja – Euroopast tšarterlendudega saabuvate
turistide hulgale, kes kasutavad Malaga lennuvälja jõudmaks
Cosat del Soli ´i.
Costa del Sol kulgeb ligikaudu 150 kiolomeetri ulatuses Malaga
provintsis ja on üks populaarsemaid turistide sihtpunkte Hispaanias.
Piirkonna mahe kliima on peamine võlu, mis muudab rannamõnude
ja mitmekesiste väljas toimuvate ettevõtmiste nautimise võimalikuks
aastaringselt .
IDA COSTA DEL SOL

Malaga cityst 54 kilomeetri ulatuses, mööda idarannikut, asub
ida Costadel Sol. Vaatamata kõrgele tasemele kinnisvaraarenduses
ei ole see võrreldav lääne Costa del Soli analoogsete arengutega.
Malagast idas kõrguvad kuni 200 meetrised rannakaljud,
kus Sierra Almijara ühineb merega.
See maastikuosa lõpeb tasase rannikualaga, mis kannab
nimetust Mara . Tegu on linnastunud alaga, mida ümbritsevad
traditsioonilised maaviljeluspiirkonnad.
LÄÄNE COSTA DEL SOL

Lääne Costa del Soli moodustab 100 kilomeetrit rannikuala, mis saab
alguse Malaga cityst ja ulatub läände kuni Cadiz provintsi piirini.
See osa rannikust on kõrgelt arenenud - seda nii kinnisvararenduse
kui ka infarstruktuuri seisukohalt.
Antud piirkond meelitab ligi tähtsama osa Hispaania rahvusvahelisest
turismindusest. Ühendus keerleb Malaga Rahvusvahelise Lennuvälja,
mis asub linnast 8 kilomeetrit läänes, ning põhilise kiirtee N340 ümber.
Costa del Soli keskosas asub oluliselt parendatud piirkondlik maantee ,
mis viib meid San Pedro de Alcantarast sisemaale, ajaloolisesse linna
Rondasse, ja on ühtlasi ka kõige olulisem sisemaine ühendustee.
MARBELLA
Ilukirjanduslikus tõlkes tähendb Marbella imeilusat merd. See on just
täpselt see vaade, mis avaneb teile 26 kilomeetri ulatuses, liikudes
mööda rannikut Guadalminast Cabopinoni ning 60 kilomeetri ulatuses
Malagast läänesuunas. Marbellast põhjasuunas jääb aga ajalooline ja
pühalik Sierra Blanca mäeahelik.
Marbella suureks eeliseks on nende vanalinna kvartalid, kus on suudetud
säilitada ilusad pestud valged majad ja varjulised linnaväljakud, täis
apelsinipuid, mille hõng seguneb jasmiinipõõsate magusa lõhnaga.
Me võime sealt leida peaväljaku Plaza de Los Naranjose koos
1504 . aastal ehitatud raekojaga.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.espania.ee/pages/et/hispaaniast/loodus.php
8

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 44 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti

44 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

ele22 Õppematerjali autor

piirkond loodus malaga marbella costa del sol

Sarnased õppematerjalid

doc

Hispaania

Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).

Geograafia

doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

Geograafia

doc

Hispaania referaat

..................................................................................................................16 2 Sissejuhatus Hispaania on võrratu Euroopa suurriik, mis 16-17 sajandil andis lõpuks järele Inglismaa merede nõuetele. Tema pärastpoolne läbikukkumine kaubanduslikus ja tööstuslikus revolutsioonis oli põhjustatud Inglismaa, Prantsusmaa ja Saksamaa majanduslikust ning poliitilisest võimust. Hispaania suutis säilitada neutraalse hoiaku mõlemas maailmasõjas, kuid kandis siiski palju kaotusi Kodusõjas (1936-1939). XX sajandi teises pooles on ta olnud järelejõudja rollis rahvusvahelises lääne ühiskonnas. Jätkuvad mured on suur töötus ja baskidest separatistide liikumine. [2] 3 Üldandmed Riigi ametlik nimetus: Hispaania Kuningriik Reyno de Espaa Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Riigikord parlamentaarne monarhia

Geograafia

doc

Hispaania

Koolinimi Geograafia. Hispaania. Sinu nimi -2001- Sisukord: 1 · Sissejuhatus lk 3 · Üldandmed lk 3 · Asend lk 4 · Loodus lk 4 · Jõed lk 5 · Taimestik lk 5 · Loomastik lk 5 · Rahvastik lk 6 · Majandus lk 6 · Tööstus lk 6 · Maavarad lk 7 · Energiamajandus lk 7 · Masinatööstus lk 8 · Põllumajandus lk 8 · Veondus lk 8 · Tervishoid lk 9

Geograafia

docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud

Geograafia

rtf

Hispaania ja kunst

Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid

Kunstiajalugu

doc

Euroopa ja loodusgeograafia

Ahvenamaa Läänemeres ning Teravmäed, Novaja Zemlja ja Franz Josephi maa Põhja- Jäämeres. Euroopa randu uhuvad Põhjameri, Norra meri, Läänemeri, Valge meri, Barentsi meri, läänes Atlandi ookean. Lõuna pool paiknevas Vahemeres on omakorda mitu ääremerd, millest suuremad on Joonia meri ja Türreeni meri. Atlandi ookeani ja Vahemere basseini kuulub ka Must meri. Maismaad eraldavad suuremad väinad: La Manche ehk Inglise kanal Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel, Gibraltar Hispaania ja Maroko vahel, Taani väinad Skandinaavia poolsaare ja Taani vahel. Enamasti on väinadel ka strateegiline tähtsus, kuna need on kitsad ja neid saab hõlpsasti kontrolli alla võtta. ((Foto: Valge Nina (Blanc Nez) neem ja rand Calais' väinas Põhja-Prantsusmaal.)) Euroopa võrreldes maakera teiste piirkondadega Maailmajagu: Euroopa Pindala (mln km2): 10 Rahvaarv (mln in): 742 Rahvastiku tihedus (in/km2): 75 Maailmajagu: Põhja-Ameerika Pindala (mln km2): 25 Rahvaarv (mln in): 529

Euroopa

226

doc

Portugali põhjalik referaat

3 ÜLDANDMED Riigi ametlik nimetus: Republica Portugaesa (Portugali Vabariik) Pealinn: Lissabon (Lisboa, 508 000 elanikku, eeslinnadega 2 616 100 el) Kogupindala: 92 391 km² Territooriumi ulatus: põhjast lõunasse 561 km ja läänest itta 218 km Mandriala rannajoone pikkus: 832 km Kogu riigipiiri pikkus: 2147 km Rahvaarv: 10 501 100 Riigikeel: portugali keel Naaberriigid: Hispaania Kuningriik Iseseisvus: 1. detsember 1640 Portugali riigi asutamine: 1143 Vabariigi asutamine: 5. oktoober 1910 President: Aníbal Cavaco Silva Peaminister: José Sócrates Haldusjaotus: seitse regiooni, need on omakorda jaotatud kolmekümneks väiksemaks üksuseks. Parlamendis esindatud poliitilised parteid: Sotsialistlik Partei, Sotsiaaldemokraatlik Partei, Portugali Kommunistlik Partei, Rahvapartei, Vasakblokk ja roheliste partei ,,Os Verdes".

Geograafia

Rohkem sarnaseid