kaetud reljeefidega, mis kujutavad olendeid, kelles segunevad inimeste ja loomade tunnused. Tolteekide kultuur. Kõige laiemalt, kuid lühiajaliselt levis sõjakas tolteekide kultuur (u. 900-1200). Vana-Mehhiko skulptuurikunstis võib jälgida kaht suunda. Üks neist taotles skemaatilisi, tinglikke ja sümboolseid lahendusi. Indiaanlased ei keskendunud mitte inimese keha täpsele kujutamisele, va i d nende peamiseks huviobjektiks oli nägu. Inkade kultuur. Lõuna-Ameerikas asus suur inkade impeerium, mille keskus oli tänapäevase Peruu aladel. Inkad elasid müüridega kaitsrud linnades ja maksustasid ümbruskonna põlluharijaid. Väga osavad olid inkade ehitajad.
Mesopotaamia, Pärsia, Foiniikia, hetiidid, Juudi riik 1)Mesopotaamia · Akadi suurriik · Sumeri linnriigid (maailma vanim rahvas-sumerid) · Vana-Babüloonia suurriik · Assüüria impeerium, vallutuste teel loodud suurriik. Sõjakus, sõdimine ja jaht. · Uus-Babüloonia riik-Nebukadnetsar II (Uus-Babüloonia vallutaja) · Mespotaamia asub Eufrati ja Tigrise vahel, Lähis-Idas · Praegune Iraak ja Süüria · Seal tekkis vanim kõrgkultuur · Mesopotaamias ei ole loodusvarasid, va. savi · Mesopotaamia oli välisnaabritele avatud, stabiilne ja hästikohanev · Linna ümber oli maapiirkond, keset linna tsikuraat-astmiktempel
Sellest ajast valitsesid Ida- ja Lääne-Roomat erinevad keisrid. - 361-363 a p Kr keiser Julianuse valitsemine. Tema tegi katse antiiktraditsioone ja vana korda taastada. Taas alustati kristlaste tagakiusamist. See poliitika kukkus läbi. - 391 p Kr - Ristiusk kuulutati Rooma riigi ametlikuks usuks. Seda tegi keiser Theodosius I (valitses 379-395). - 395 p Kr pärast Theodosius I surma lagunes Rooma impeerium lõplikult kaheks Lääne-Rooma keisririigiks (keskus kas Milano või Ravenna, mitte Rooma) ja Ida-Rooma keisririigiks (pealinn Konstantinoopol). - 476 a p kr germaanlaste väepealik Odoaker kukutas viimase Lääne- Rooma keisri Romulus Augustuluse. Lääne-Rooma varises kokku. Ida- Rooma keisririik eksisteerib edasi nime all Bütsants. Mida antiikmaailm (Vana-Kreeka, Vana-Rooma) on meile andnud, mille oleme üle võtnud:
Varakeskaegse Euroopa areng 5.-11. saj. Varakeskaega saab jagada kaheks perioodiks: 1.periood- 5.sajand kuni 9. sajandi algus. Sel ajajärgul tekkis Lääne-Rooma lagunemisest uus elukorraldus- feodaalkord. Sellele tugineb Lääne-Rooma impeeriumi varemetel sündinud Frangi riik, mis kindlustab ka impeeriumi uued kaitsepiirid. 2. periood- 9.sajandi algus kuni 11.sajandi algus. Esile on kerkinud katoliiklus ja roomakatoliku kirik. 5. sajandi II poolel ja 6. sajandi I poolel tekkis endise Lääne-Rooma riigi aladele Frangi riik, mille kuningaks oli Frangi riigi rajaja Chlodovech. 496 a. võttis Chlodovech vastu ristiusu. Kuna ta valis katoliikluse, siis tagas see talle Rooma kõrgvailmulike toetuse teiste rahvaste vallutamiseks. Riik oli tugev, ent alates 7. sajandist olid troonil nõrgad valitsejad, mil kuningate asemel valitsesid majordoomused. 714-741, aga valitses Karl Martell, kes loobus majordoomuse tiitlist ja võttis e...
Lapse õigus sõltumatusele Antud essees analüüsin lapse tähtsaima õigusena tänaseni avalikult tunnustamata lapse vaimset sõltumatust ja füüsiliste tingimuste tagamist vaimse vabaduse võimaldamiseks arenevas ühiskonnas. Laste õiguste vajalikkust näitan vanemate, ühiskonna ja väliste tingimuste seoste kaudu. Õigusedi on pöördeliselt võttes ka vastutus ja kohustus, kirjeldades laiemalt terviklikku suhet grupi ja üksikindiviidi huvide vahel. Lapse1ii definitsioonile lähenen essees osaliselt filosoofiliselt: ilma füüsiliste tunnusteta, sh vanuseta, ei ole võimalik määratleda isiku arengujärku - laps või täiskasvanu. Seega lapse õigus vaimsele vabadusele tähendab mõelda ja tegutseda iseseisvalt ning vastutada oma tegude eest, olles niimoodi avatud ühiskonna moraalseks edasiviivaks aluseks, mille juriidiline sõnastus peaks lähtuma võimalike juriidiliste probleemide tõestamise huvides vaimse vabaduse tagamise füüsilistest ting...
Millega on ajalukku läinud?: a) Homeros- b) Pindaros- c) Aischylos- d) Sophokles- Selgita mõistet panatenaia ja dionüüsia. Kuidas kajastuvad Xenophanese (lk 116), Theognise (lk 118)ja Soloni (lk 119) luulekatkes Kreeka riigielu olulisemad probleemid? Hellenismiperiood (õ lk 128-133) 1.Mis on hellenism? 2.Dateeri hellenismiperiood. 3.Kuidas on Aleksander Suure vallutused seotud hellesnismi tekkega? 4.Kuidas jagati Aleksander Suure impeerium peale tema surma toimunud kodusõdasid? 5.Millised muudatused leidsid aset Kreekas hellenismiperioodil järgmistes valdkondades? Riigikorralduses: Sõjaväekorralduses: Kirjanduses: Filosoofias: Teaduses: Religioonis: Arhitektuuris: Skulptuuris: 6.Kuidas võis epikuurlaste ja stoikute arvates inimene jõuda õnneni?
KLASSITSISM 16 - 19. sajand ISELOOMUSTUS Arenes välja 18.sajandi teisel poolel Prantsusmaal, võttes eeskuju antiikkunstist. Klassitsistlik kunst pidi olema õpetlik, ülistama voorusi ja võtlema pahede vastu. Klassitsism jaotub: varaklassitsism (kuni 1800) kõrgklassitsism (alates 1800) Prantsuse klassitsism jaotub: Louis XVI stiil (1760-1790) Direktooriumi stiil (1790-1800) Ampiiri stiil (1800-1820) ISELOOMUSTUS Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõ...
Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks ning mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini, kes lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. 1921. aasta parlamendi valimistel saavutas fasistlik partei võidu ning Mussolini tunnetas oma mõjuvõimu kasvu ja nõudis peaministri kohta. Aasta hiljem määratigi ta peaministri kohale, sest Itaalia kuningas pooldas ka ise fasistlikke vaateid. Juba 1925. aastal kehtestati üheparteisüsteem ja loodi salapolitsei ning rajati koonduslaagreid. Võeti ka vastu seadus, mis andis Mussolinile kuningaga võrdsed õigused ning piiramatu võimu. Temast sai mitte lihtsalt valitsuse, vaid
õigused). USA huvides on säilitada liberaalne maailma kord (ei taha maailma või maavarasid ülevõtta, vaid lihtsalt tagada nende olemasolu.) IDENTITEET USA VÄLISPOLIITIKAS: Idee sellest, et Ameerika parandab vigu ( Obama üleskutse Ameerikale mitte ainult Euroopale). USA erandlikkus- Valitsus on inimeste jaoks, inimeste poolt. Eeskuju mida ülejäänud maailm peaks järgima. Õiglusdeklaratsioon- näide vabadusest. Liberaalsuse impeerium tööb kasu- Jaapan, Saksamaa. VENEMAA VÄLISPOLIITIKA Venemaa Impeerimu ajalugu: Tsaari Venemaa: Ivan Julm 1550 Siberi vallutamine, Romaani dünastia. Peeter Suur 1672-1725. Laienemine Euroopasse, pealinn St Peterburi. Katariina Suur 1762-1796- laienemine Musta mere äärde. Tsaari valitsus 1800-1850: Alexander I (25) Soome, Napoleoni võit. Nicholas I (25-55) Kaukasus. 1850-1905: Alexander II (55-81) müüs Alaska, lõpetas pärisorjuse
olemust. Seejuures rõhutas ta eriti Jeesuse sõnumi kõiki rahvaid hõlmavat tähendust. Nii kujunes apostlite tegevuse tagajärjel peagi päris tihe koguduste võrk. Umbes 60. aastaks oli ristiusk jõudnud mitmesse Rooma impeeriumi osasse. 5 Umbes 300. aastal sai Armeeniast esimene kristlik riik. Väljaspool Rooma impeeriumi asus suur kristlik kogukond Pärsias. 615. aastal rüüstasid pärslased Jeruusalemma ning kuigi kristlik Bütsantsi impeerium vallutas linna peagi tagasi, sattus see 638. aastal moslemitest araablaste kätte. Aastatel 1099 - 1187 oli linn ristisõdijate valduses, pärast seda pole Jeruusalemm enam kunagi kristlastele kuulunud. 1453. aastal vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli türgi moslemid ning sellega lõppes kristliku Ida-Rooma keisririigi ajastu. 17. sajandil hakkas taanduma islamiusuliste türklaste surve Euroopale. Majanduslike ja usuliste muutustega kaasnes eurooplaste väljaränne
Seega pole kindel, et mingid erinevused üleüldse säilivad ja sellise entusiastliku soosimise tõttu ei ole vast asjatu ka kartus, et peagi võivad sallimise objektideks saada/jääda vaid teatud ekstsentrikud. Kaplanite tööpõllu saavad ,,kindlustada" fundamentalistid, kes taolist sisserändajate ühiskonna sallimisreziimi tervikuna vastustada võivad.... /Ekskurss: mis asi on Euroopa Ühendus (Euroliit, EL)? Öeldakse, et see rahvusriikide ühendus ei ole ei impeerium, ei konsotsiatsioon, vaid midagi enneolematut. Sest alliansipoliitika ajaloos ei leidu midagi niisuguse majandusliku koordinatsiooni taolist ja EL i ,,sotsiaalharta" klauslid on mõeldud jõustamiseks, mitte manitsemiseks. Rohkem sallivusele püüdlemine nihutab poliitiliste vaidluste keskme seadusandlikelt kogudelt kohtutele, mis omakorda suurendab jälle indiviidide suhtelist võimu. Samas võib iga liikmesriik veelgi heterogeensemaks muutuda kui EL tunnistab riigisiseseid regioone
Daugapilsi-Pinski joonel stabiliseerida. 1915.a. veebruaris alustas Saksamaa allveesõda. Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lusitania. 16. Positsioonisõda, ehk kaevikusõda on sõja vorm, kus vastased on kaevanud maasse sik-sakitades kaevikud kõrgusega 2,8 meetrit, et läbijad oleksid kaugtule, mürskude, granaatide jms. eest rohkem kaitstud. 17. Somme’i lahing toimus 1. juulist – 18. novembrini 1916. aastal. Lahingus osalesid Briti ja Prantsuse impeerium Saksa impeeriumi vastu. Lahing oli mõeldud kui viis lahingu kiirendamiseks ühenenud vägede jaoks ning oli suurim lahing Esimeses Maailmasõjas. Lahingus osales ca. 3 miljonit võitlejat, kellest hukkus 1 miljon. See on ühtlasi kõige verisem lahing kogu inimkonna ajaloos. Verdun’i lahing kestis 21. veebruarist 18. detsembrini ning oli suurim ning pikim lahing Esimeses Maailmasõjas läänerindel sakslaste ja prantslaste vahel.
Vana-Rooma eluolu Rooma impeerium oli arenenud linnriigist ning roomlased hakkasid arendama uute linnade tekkimis. Paljud jõukamad inimesed elasid linnas ning nõukogud korraldasid maapiirkonna elu. Roomlaste jaoks oli tsiviilelu ja linn väga tihedalt seotud. Samuti hinnati väga esivanemate vaimset pärandit. Küll aga vallutussõdade tagajärjel hakkas levima kreeka kultuur ning seetõttu õpiti kreeka keelt, kirjandust, ning elati ka kreeka kommete ja uskumuste järgi. Kuid kuna osa roomlastest kartis kultuuri
kalendrisüsteemi. Riigi eesotsas seisis piiramatu võimuga kuningas. Kuningat austati pooljumalana ja ilmus rahva ette rituaalsetel puhkudel. Lihtrahvast oli osa isiklikult vaba, osa aga pidi sunnismaisena harima valitsejate maavaldusi. Kasutati ka orjatööd. Asteekide riik purunes, kui 1519-1521 vallutasid selle hispaanlased. Hispaania keel on siiamaani mehhikos kasutusel. 5. Inkade riik Inkad elasid merest kaugel Andides. Pealinn oli Cuzco, inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni kõikide elanike ja alamate tegevust. Kuningavõim oli päritav, kuid lossi ja maa pidi järeltulija endale vallutama ja uue lossi ehitama. Riik jagunes 4ks suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahval lasus riiklik töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Kohustused olid kirjas sõlmkirjas. Kõik
Skulptuurid olid tõepärased Kujude nägudes puudusid iseloomulikud jooned Keharaskus oli toetatud ühele jalale (Kontrapost) Hakati looma skulptuuride gruppe Tundeid ja liikumist hakati kujudes väljendama Vaasimaalingud olid väga levinud Teemad olid: Jumalad, sõjamaalingud, pidustused jne... Punased ja mustad vaasid Rooma Kunst Tekkis Itaalias Rooma linna ümbruses riik, mis püsis orjade tööst ja teiste alade vallutamisest Sellest kasvas välja hiigel Impeerium Rooma peamised kultuuri mõjutajad olid Kreeklased ja Etruskid Etruskid olid selline rahvus, kelle kohta palju midagi ei teada Ei ole teada, kuidas nad Itaaliasse said ja kuidas nende keel töötas Religiooni suhtusid Roomlased pragmaatiliselt ,,Vorst vorsti vastu" religioon Ääretult tolerantne suhtumine vallutatud rahvaste uskudesse ja jumalatesse Religioon võeti Kreeklastelt üle Suhtumine jumalatesse oli asjalik Üksik isikude huvid olid pandud riigiteenistusse Lubimört
1954. kampaania lõpetati. · Roosevelti järel tuli 1945. aastal võimule Harry Truman. 1952. loobus Truman kandideerimast ning presidendiks sai vabariiklane Dwight D. Eisenhower. SUURBRITANNIA · SB säilitas oma koloniaalimpeeriumi. · 1940. aastate lõpul iseseisvusid Briti asumaad Aasias, 1950. Aafrikas. Enamik neist asus India eeskujul Briti Rahvaste Ühendusse, mida 1953. aastast teatakse lihtsalt Rahvaste Ühendusena. · Briti impeerium lagunes, kuid SB säilitas endistes kolooniates majandusliku ja poliitilise mõju. · Rahvusvaheline tähtsus langes · Säilis kaheparteisüsteem(kord võimul konservatiivid, kord leiboristid) · Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme, nad riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sotsiaalhooldussüsteeme. · Konservatiivid üritasid rahvusvahelisi positsioone taastada. PRANTSUSMAA
kuuluvaks. Horvaatia pealinn on Zagreb. 3. sajandil eKr alustasid roomlased Horvaatia ala vallutustega. Lõid Solini provintsi Spliti lähedal. Keiser Augustus laiendas impeeriumit ja lõi Illüüria provintsi praegustel Dalmaatsia ja Bosnia aladel ja Pannoonia provintsi Horvaatia aladel. 285. aastal otsustas Diocletianus loobuda oma kindlusest Splitis, see on praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. Kui 395. aastal impeerium jagunes, jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina alad Lääne-Rooma Impeeriumile ning Serbia, Kosovo ja Makedoonia jäid Ida-Rooma Keisririigile (hilisemalt tuntud kui Bütsantsi riik). Umbes 625. aastal saabusid Horvaatia aladele slaavi hõimud praegustelt Poola aladelt. Serbid liikusid Kagu-Serbia aladele ja laiendasid oma mõjualasid Läände ja Lõunasse. Horvaadi hõimud liikusid Horvaatia aladele ja okupeerisid endised rooma provintsid:
Ida-Rooma riik ehk Bütsants Bütsantsi riik tekkis 395.aastal, kui Rooma impeerium lõplikult Lääne- ja Ida-Roomaks jagunes. Kogu võim kuulus Bütsantsis keisrile ehk basileusele, kuid riigis oli ka senat, riiginõukogu ja linnakodanike organisatsioonid ehk deemosed. 11. saj hakkas riigis kinnistuma võimupärimine läbi seadusliku abielu ehk kõrgema võimu legitiimsuse printsiip. Bütsantsi riik kindlustas hea äraelamise vaestele, rajades haiglaid, vanadekodusid, vaeslastekodusid. Ka kirik jagas vaestele tasuta vilja jne. Kõrgem ilmalik ja
Kes nad olid? Andides, Peruu kiltmaal elav, ketsua keelkonda kuuluvat keelt kõnelev, indiaani hõim. Valitseja tiitli järgi sai rahvas nimeks inkad. Inkariik tekkis ~ 1200. aastal. Legendi järgi rajas nende asula päikesepoeg Manco Capac. Kõiki Ketsua linnriike ja ümberkaudseid hõime alistades lõid nad 15. sajandi esimesel poolel tsentraliseeritud ja väga tugeva riigi. Pealinnaks ja ühtlasi ka kultuurikeskuseks sai Cuzco linn. Impeerium varises kokku pärast hispaanlaste sissetungi 1532. aastal. Inkade kõrgkultuur Nende kultuur oli väga kõrgelt arenenud: Neil oli olemas eeskujulik teedevõrk (tolle aja kohta väga hea saavutus). Neil olid uhked linnad (arhidektid suutsid ehitada tahutud kividest, sideaineta hiiglasuuri templeid ja kindlusi). Käsitöö oli heal tasemel (valmistati suurepärast keraamikat, mis vormi, värvi ja ilustuste poolest
VARAKRISTLIK KUNST I sajandil, kui Rooma impeerium oli oma õitsengu tipul, tekkis kristlus. See tekkis Vahemere idarannikul ja levis kiiresti üle kogu Rooma riigi territooriumi. Algul sattus kristlus Rooma võimudega konflikti, sest kristlus oli võrreldes teiste usunditega väga radikaalne - see nõudis inimeselt igapäevase elu ja usu ühendamist, sõnade ja tegude ühtsust ning Jeesuse eeskujuks ja ideaaliks pidamist. Roomlastele oli vastuoluline ka kristlaste alandlikkuse nõue, käsk armastada mitte ainult oma
Klassitsismiaegne kunst Eestis Klassitsism On 16.19. sajandi kunstisuund, mis lähtus renessansiaja antiigiharrastusest ja avaldus paljude Euroopa maade arhitektuuris, kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis ja muusikas. Klassitsism pidas iluideaaliks vanakreeka ja rooma parimaid kunstiteoseid. Taotleti mõistuspärasust, selgust, vormikooskõla, zanri- ja stiilipuhtust. Klassitsismi õitseng oli nendel maadel, kus valitses absoluutne monarhia, näiteks prantsuse kirjanduses Louis XIV ajal, Venemaal Katariina II ja Aleksander I ajal. Suure Prantsuse revolutsiooni päevil muutus klassitsism tõusva kodanluse kunstiks ning sai Napoleon I ajastul taas valitsevaks kunstisuunaks. Tollal nimetati klassitsismi ampiirstiiliks (prantsuse sõnast empire 'impeerium'). Klassitsism arhitektuuris Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid. Eestis esindavad klassitsis...
eelisarengule. Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. Põllumajanduses toimus kollektiviseerimine. 7. Kuidas õnnestus Mussolinil ja tema parteil saada Itaalias võimule? Mussolinil oli sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Avalikes esinemistes lubas Mussolini, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma Impeerium. 8. Milline oli Mussolini õpetus? Tema õpetuses olid tähtsamail kohal rahvus (natsionalistlik õpetus). Seega on rahvus tähtsam, kui üksikisik või ühiskonnaklass. Põhieesmärk oli rahvuse arendamine. Selline õpetus õigustas diktaatorlikku riigi loomist, kus inimeste väärtus oli väike ja nende ohverdamine õigustatud. 9. Millised olid fasistliku diktatuuri eripärad Itaalias (iseloomulikud jooned, välispoliitika)? · 1922. a. sügisel määrati Mussolini peaministriks.
Olid koalitsioonivalitsused , tänu millele oli raske otsuseid langetada . Halbades tingimustes tekkis väike rühmitus , kuhu kuuluvaid inimesi hakati kutsuma fasistideks . Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks , mille etteotsa sai Benito Mussolini . Paljude arvates oli Mussolini see õige valitseja , kes suutis korra majja luua ja paljud hakkasid teda pooldama . Mussolini lubas rahvale , et Itaalia saab sama võimsaks , kui oli olnud Rooma impeerium . Mussolinil vedas , et Esimese maailmasõja järgses Itaalias olid inimesed rahulolematud võimulolijate suhtes . Kuna Mussolini oskas õigel ajal head juttu rääkida rahvale , siis 1921. aasta parlamendivalimistel saavutaski fasistlik partei võidu . Venemaal hakkas kujunema totalitaarne diktatuur 1917. aastal, pärast bolsevike võimule tulekut. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus ning valiti kõrgeim seadusandlik võimuorgan . Bolsevikud saatsid laili
Harjutus 9 Preetori juurde Ad praetor Elu eest Pro vitae Harjutus 14 Servi populi Romani Rooma rahva(-kogukonna; -rahvastiku) ori; Servi Genitiiv II Populi Genitiiv II Servus, i, m ori; Servilis orjalik; Servio teenima, orjama; Servitium orjus; Populus, i , m rahvas, kogukond, rahvastiku; Popularis rahva määratud, rahvale määratud Lex de imperio Seadus impeeriumi kohta Imperio Dativ II Imperium ii, n riik, impeerium, võimuala, käsk, eeskiri; Impero käskima, valitsema Harjutus 25 Obligavi Ma sidusin, ma kohustasin (perf. ind. act. singularis 1) Obligo, avi, atum, are siduma, kohustama Demonstrant Nemad näitavad (praes. ind. act. pluralis 3) Demonstro, avi, atum, are näitama, osutama, selgitama Harjutus 26 Defendere (singularis 3) defenditur Teda kaitstakse Appellare (singularis 2) appellaris Sind nimetatakse, sind kutsutakse Harjutus 31 Defendere (imperat. praes. act
Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik LääneAafrikas, 1235 1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas PõhjaAafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks
põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakati kutsuma fasistideks. Mõne aja pärast muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini. Peagi oli Mussolinil sadu tuhandeid toetajaid. Paljude arvates oli just tema see, kes suudab Itaalias korra jalule seada ja majanduse madalseisust välja tuua. Mussolini lubas ka, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Samal ajal oli Venemaa majanduslikult ning sõjaliselt tugevnenud. Nõukogude Liit hakkas mõtlema uutele vallutustele. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit (NSVL), millal võeti kasutusele ka totalitaarne süsteem. Totalitaarsed reziimid on olnud eranditult agressiivsed ja territoriaalsele laienemisele suunatud. Pärast Saksa keisririigi langust kehtestatud demokraatlikul Weimari vabariigil oli palju mõjukaid vastaseid
Selline olukord tekitas rahvas meelehärmi ning rahutusi ning tööliskond sattus üha enam kommunistide mõju alla. Nendes tingimustes tekkis üks väike rühmitus nimega võitlusliit., kuhu põhiliselt kuulusid endised sõjaväelased ja töötud. Neid hakkati kutsuma fasisitideks. Mõne aja pärast hakkati seda kutsuma Rahvuslikuks sasistlikuks parteiks, mille ette otsa sattus BENITO MUSSOLINI. Varsti oli tal juba sadu tuhandeid toetajaid. Ta lubas et Itaalia saaab sama võimsaks , kui Rooma impeerium. Kõikjal itaalias hakkasid fasistid looma relvastatud salke, naad kandisid musti särke. Neid hakati kutsuma mustsärklasteks. Nad korraldasid kokkupõrkeid kommusnistide ja nende toetajatega ja karistasid kurjategijaid. BENITO MUSSOLINI Sündis 1883.a sepa peres. Lapsepõlv möödus vaesuses. Õppis kirikukoolis ning oli natuke aega ka õpetaja. Enne 1MS töötas ta sotsialistlikus ajakirjas toimetajana. Kuna ta pooldas
Asteegid · Lõid viimase põlise Ameerika tsivilisatsiooni. · Rändhõim, kes jõudis México orgu 13. sajandil. · 1500. aastaks valitsesid asteegid Mehhikos suurt impeeriumi. · Võtsid omaks KeskAmeerika kõrgkultuuri sealhulgas tempelpüramiidid, kiri ja kalendrisüsteem. Montezuma II (1470 1520) · Saavutas juhistaatuse 1502. aastal. · Viimane iseseisva asteekide riigi juht. · Tema võimu all hõlmas impeerium tervet Mehhikot idast kuni läänerannikuni välja. Kultuur · Kummardasid arvukalt jumalaid. · Usuti, et kui nad ei too päikeseja sõjajumal Huitzilopochtlile inimohvreid, saabub maailma lõpp. · Ehitasid püramiide ja templeid, kus ohverdasid vallutatud linnadest võetud vange. Tenochtitlan (1325 1521) · Pealinn asus Texcoco järve ühel looduslikul ja mitmel kunstlikul saarel.
devalveerimine, kaitsetollid, kullastandard, ideoloogia. Korrata kontrolltööks § 1-4 5. Demokraatia Euroopas kahe maailmasõja vahel 1) demokraatia edusammud 2) tähtsamad poliitilised voolud pärast esimest maailmasõda 3) pealetung demokraatiale Kontrolltöö § 1-4 Tööülesanded: lk 28-31, TV ptk 5, mõisted: autoritaarne, sotsialism, revansistlik, kapitalism, kodanlus, kommunism, vabaturumajandus 6. Suurbritannia 1) kaotatud edumaa 2) muutused sisepoliitikas 3) Briti impeerium 4) Iirimaa probleem 5) Suurbritannia ja Euroopa mandririigid 6) inglased endi ja teiste silmis Tööülesanded: lk 32-36, TV ptk 6, mõisted: sufrazetid, autonoomia, statuut. 7. Prantsusmaa 1) Prantsusmaa pärast I MS 2) põllumajandusmaast tööstusriigiks 3) majanduskriisi aastad 4) rünnakud demokraatia vastu 5) Rahvarinde reformid 6) Prantsusmaa välispoliitika 1920.-1930. aastail Tööülesanded:
· MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud. · KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE 3000-2340 sumeri linnriigid- kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada. 2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi. 1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia, lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad 934-609 Assüüria impeerium- väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina, lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive 626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla · SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS Linnas...
Nii juuksed kui ka habamed olid kähardatud ja otstest lokkis.("Mesopotaamia ja piiblimaad") Pildid Lamassu(Vikipeedia) Detail Salmanassar III rajatud palee väravalt Balawatis (Vikipeedia) Nimrudist leitud käevõrud (http://www.bible-archaeology.info/jewelry.htm) Nimrudi aare - kuninganna kroon (http://news.nationalgeographic.com/news/2003/06/photogalleries/nimrud/photo2.html) Kaardil on kujutatud Assüüria impeerium (http://www.emersonkent.com/map_archive/assyrian_empire_750_bc.htm) Kasutatud kirjandus "Mesopotaamia ja piiblimaad" Neil Morris Vikipeedia Google
Esimesed suuremad asulad tekkisid II a.t eKr. Loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaguar ja madu. Inkad I a.t tõusis Lõuna- Ameerika rannikupiirkondades esile mitu tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu tsivilisatsiooni oma võimu alla. Inkad elasid merest eemal, kaugel Andide mägismaal, kus paiknes pealinn Cuzco. XV sajandil rajasid nende kuningad ulatusliku suurriigi. Inkade impeerium oli hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riik jagunes neljaks suureks piirkonnaks, mille valitsejad pärinesid inkade ülikute seast. Lihtrahval lasus töökohustus, mis määrati igale perele tema käsutuses oleva maatüki suuruse järgi. Riik kandis hoolt teedevõrgu rajamise ja korrashoiu eest, tagades hästi toimiva kaubavahetuse ja postivahetuse kogu impeeriumis. Suure osa kaupasid vedasid inimesed või laamad.
ebademokraatlikku valitsemisvormi ning kodanikuõiguste puudumist. Ma arvan, et seda probleemi oleks pidanud lahendama juba 1948. aastal, mil Euroopas toimusid erinevad revolutsioonis. Selle asemel, et neid maha suruda, oleks valitsejad pidanud nõudmistele järgi andma. Kui vaadelda maailmasõdu Eesti seisukohalt, siis näeme et Esimene maailmasõda oli pigem positiivne nähtus. Tänu sisepingetele ja rahulolematusele lagunes Vene Impeerium, mida kiirendas sõda suurte ohverduste tõttu. Samas pidi ka eestlased oma panuse andma tsaariameesse ja kandsid kaotusi. Sellest omakorda saadi aga kogemust ning võimalust ära kasutada olemasolevaid väegruppe nagu 1. diviis, et edukalt võita Vabadussõda. Siinkohal tekibki keeruline olukord- kas eelistada elu võõrvõimu all või saavutada iseseisvus läbi raskete katsumuste ja ohvrite. Mina valiksin nagu paljud teisedki, viimase variandi.
Kui hakata mõtlema sellele et miks just nendest kohtadest tulid suurriigid siis tuleb mõelda sellele et mis nendel aladel ennem asus. Need alad olid idealsed uute linnade tegemiseks kuna seal oli olnud eraldiseisev linn varem. Hellenistlekke suurriike valitsesid kas kreeklased või makedoonlased kuna need 2 riiki panid jõud kokku ja hakkasid vallutama. Kreeka linnriigid olid alles aga nad polnud nii sõltumatud kui ennem kuna Aleksandri impeerium ühendas nad ühtseks. Mina isiklikult arvan et hellenismiajastu tegi Kreeka arengule palju head. Kuna minu arust poleks kreeka kultuur nii tuntud kultuur. Loo keskkool Karl Sepp 10.kl
oli Ameerikas kasutusel piltkiri siis maiad arendasid sellest välja Kesk-Ameerika kõige täiuslikuma kirjasüsteemi - hieroglüüfkirja. 3. Inkad elasid merest eemal, kõrgel andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco. Pikka aega moodustasid nad suhteliselt tagasihpidliku rahvakillu tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita
säilitajana ja juveelinduses. Looduses esineb kuld väikeste terakeste või kamakatena kivis. Puhas kuld on eredat kollast värvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, läikiv ja kõige vormitavam ning plastilisem väärismetall. Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 1235 1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse
Rooma ajaloo tähtsündmused minu arvates Nii nagu igal riigil ja linnal on ka Roomal pikk ja huvitav ajalugu. Just sellepärast huvitav, et Rooma on olnud nii asula, linn, linnriik, vabariik, impeerium kui ka keisririik. Tänapäeval tunneme me Roomat, kui Itaalia pealinna. Erinevaid ajalooraamatuid lugedes, võime märgata, et igas ühes on esile toodud erinevad sündmused Rooma ajaloo kohta. Ühes räägitakse rohkem kultuurist, teises sõdadest ja kolmandas on kirjutatud tähtsamatest isikutest. Minu arvates algab Rooma ajalugu 753.a.eKr Rooma linna asutamisega. Muidugi ei saa kindlalt väita, et just sellel aastal Rooma linn asutati, kuna see on ajaloolaste poolt arvutatu daatum
1920. A majandus arenes, aga inglismaal oli majandus vga halb. 9.Mis on koloonia? Too niteid. Koloonia e. asumaa on poliitilise ja majandusliku iseseisvuseta maa ( harilikult sotsiaalselt ja majanduslikult arenenum riik). Suurbritannia kolooniad olid nt austraalias, phja-Aafrikas. 10.Mis on dominioon? Too niteid. Dominioon Briti rahvaste henduse autonoomne liikmesriik, millel on oma parlament , valitsus, kohtussteem ja seadusandlus. 11.Seleta mistet Briti impeerium. suurbritannia ja temast sltuvad alad moodustasid briti impeeriumi. Selle thtsamad osariigid olid india, suured maa-alad aafrikas, kanada, austraalia , uus-meremaa ja suur hulk vaise ookeani saari 12.Kuidas nnestus Prantsusmaal diktatuuriohust jagu saada? Diktatuuriohuga vistlemiseks loodi rahvarinne, kuhu koondusid sotsialistid, kommunistid ja pahempoolsed erakonnad. 1936. Aasta parlamendivalimistel saavutas rahvarinne lekaaluka vidu ning moodustasid valitsuse
Uueks pealinnaks sai Moskva, muidu oli olnud St.Peterburg Inglismaa Suurim koloniaal riik Vanim parlamentaarne riik. Rikaste ja vaeste vahelised suhted väga suured 1900.a loodud Leobiralistik Partei ehk Tööliste partei. -> loodi reformalistlikel eesmärkidel, mitte revolutsioonilstel eesmärkidel. -> eesmärk parandada tööliste olukorda. 1906.a Parlamendi valimised võitsi Tööliste Partei -> Püüti lahendada koloniaaltülisid Venemaa, Prantsusmaa ja Saksamaaga. Briti Impeerium muutus Briti rahvaste Ühenduseks 1911 ,,home rule"'i seadus -> Iirimaale autonoomia andmine -> Ulsteri protestantide vastupanek. 1909 revolutsiooniline eelarve -> suurmaaomanike ja suurmaaomanikelt võetavate maksute suurendamine -> sotsiaalprogormaamide rahastamine Konservatiivide valitsus parlamentaarne kriis -> uued valimised Valimised võitisi ikka tööliste partei Miinimumpalga sisse seadmine ja 8-tunnine tööpäev mäenduses Kuninganna Victoria 63. valitsuaja lõpp.
Vladimir Iljits Lenin 22. aprill 1870 21. jaanuar 1924) oli Venemaa bolsevike juht, NSVL esimene valitsusjuht ja leninismi rajaja. Stalin- Jossif Vissarionovits Stalin 21. detsember 1879 Gruusia, Gori 5. märts 1953 Moskva lähistel oli Nõukogude Liidu juht. Benito Mussolini- Tekkis väike rühmitus Võitlusliit, millest sai Rahvuslik Faziztlik partei, eesotsa sai Mussolini, neid hakati kutsuma fazistideks.Mussolini lubas, et Itaalia saab sama võimsaks, kui oli olnud Rooma impeerium. Mussolini õpetustes oli tähtsal kohal rahvas. 1921.aasta parlamendi- valimistel võitsid nad ära. 1922. aastal määrati ta peaministriks. Mussolinist sai duce. (1879- 1945) Adolf Hitler- (1889-1945) 1920 aastal nimetati Saksa Töölispartei ümber Natsionaalsotsialistlikuks Saksa Töölisparteiks, esimeheks sai Hitler. Ta sündis Austrias.Nad lõid relvastatud rünnakrühma, kandsid pruuni särki. Hitrelased tegid mässu katse ja Hitler veetis aasta vanglas, kus kirjutas raamatu
Tihedad suhted naabritega. Lakkamatud sissetungid. Kronoloogiline ülevaade 7000a eKr põlluharimine Põhja-Mesopotaamia. 6000a eKr levis Eufrat ja Tigrise alamjooksule. Kujunes Mesopotaamia tsivilisatsioon. 4000a eKr tõusid esile linnalised keskused (Uruki linn). Õpiti kasutama purjekat. 3000-2340a eKr Sumeri linnriigid. 2340-2160a eKr Akadi suurriik. 1792-1595a eKr Vana-Babüloonia suurriik. 934-609a eKr Asüüria impeerium. 626-539a eKr Uus-Babüloonia riik. Riiklus ja ühiskond Sumeri linnriigid Moodustas linna keskus koos selle ümbruskonnaga. Keskuses kaitsejumala astmiktempel. Ümbruses teistegi jumalate pühamuid. Võim algselt preesterkonna käes. Hiljem valitses kuningas, kes juhtis sõjaväge, mõistis kohut, omas suuri maavaldusi ning osales usuriituste korraldamisel. Rahvakoosolekul kiideti heaks kuninga ja aristokraatliku vanemate nõukogu otsuseid
II maailmasõja ajal kerkis Euroopas esile 3 diktatuuri - Itaalia, Saksamaa ja NSVL. Mussolini juhitud Itaaliat, Hitleri juhitud Saksamaad ning Stalini juhitud Nõukogude Liitu on läbi ajaloo võrreldud ning kohati ka samastatud. Millised on nende riikide erinevused ja sarnasused antud perioodil? II maailmasõja ajal olid Saksamaal ja Itaalias võimul fašistid, Venemaal haarasid võimu enda kätte kommunistid. Natsionaalsotsialism ehk fašism tähtsustas rahvuse ühtsust. Hitleri eesmärgiks oli luua suurriik, mille kõik inimesed on puhtast ehk aaria rassist. Nulltolerantsiga suhtuti teisest rahvusest inimestesse ning rahvuse reeturitesse. Eriti levinud oli antisemitism. Nõukogude Liitu juhtis aga kommunistlik liikumine, mille eesmärgiks oli kaotada inimestevaheline ebavõrdsus nii majanduslikus kui ka sotsiaalses mõttes. Selleks kaotati eraomand, paljud valdused riigistati ning tehti kõik, et rahvas oleks võrdne. Selle tulemuse...
Lotringi ning muid territooriume, vähendama oma sõjaväge ning maksma võitjariikidele reparatsioone Tulemused: Austria-Ungari lagunes, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tsehhoslovakkia. Serbia, senised Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tsernogooria liitusid Serbia- Horvaatia-Sloveenia (hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Venemaast eraldusid Poola, Leedu, Läti, Eesti ja Soome. Saksamaa kaotas osa territooriumi. Briti impeerium saavutas oma suurima ulatuse. Itaaliast sai suurriik. Märgatavalt tugevdas oma seisundit USA: sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma.
- isand, omanik; valitseja, käskija 25 edictum, i n. - käsk, korraldus, edikt 26 emptio, onis f. - ost, ostmine 27 error, oris m. - eksimine, eksitus, viga; süütegu 28 ex + abl. - seest, hulgast; -st 29 filius, ii m. - poeg 30 fundus, i m. - maa, maatükk 31 furtum, i n. - vargus 32 hereditas, atis f. - pärand 33 honor, oris m. - au, austus (pl. honores - magistraadid, kõrged riigiametnikud) 34 imperium, ii n. - käsk, korraldus; võim, jõud; riik, impeerium, võimuala 35 in + abl. - (kus?) sees, -s, peal, -l 36 in + acc. - (kuhu?) sisse, -sse, peale, -le; vastu 37 iniustus, a, um - ebaõige, õigusetu; ülekohtune 38 iudex, dicis m. - kohtunik 39 iudicium, ii n. - kohus; kohtumenetlus, kohtuprotsess 40 iurisprudentia, ae f. - õigusteadus 41 ius, iuris n. - õigus 1 42 iustus, a, um - õiglane, õige, seaduspärane 43 legitimus, a, um - seaduslik, õiguslik 44 lex, legis f
seisukohad. Iseseisvalt lõi loogika. Vana-Kreeka ajalugu, 10. klass 20. Hellenismiperiood Hellenismiperiood algas aastal 338 eKr, mil Kreeka alistus Makedoonia ülemvõimule. Alistumisele järgnes uue Makedoonia kuninga Aleksander Suure sõjakäik (334-326 eKr) idamaadesse. Makedoonia ja Kreeka ühendvägi vallutas enam-vähem kõik Pärsia riigile kuulunud valdused. Alistati ka Egiptus. Pärast Aleksander Suure surma puhkesid tema väepealike vahel sõjad, mille tulemusena lagunes impeerium kolmeks: 1) Egiptus; 2) Seleukiidide riik; 3) Makedoonia, kelle vahel sõjad jätkusid. Aleksander Suure vallutusretkele järgnes kreeklaste-makedoonlaste massiline kolonisatsioon Euroopast Lähis-Ida maadesse. Hellenismiaja tähtsaimaks linnaks tõusis Egiptuses, Niiluse suudmes olev Aleksandria. Hellenismiperiood lõppes 30. a eKr kui roomlased vallutasid viimase hellenistliku riigi: Egiptuse.
Tnapeva kollektsionride ja investeerijate kuldmntide puhtus on 24k, kuigi kuni tnapevani tehakse kuldmnte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld Vrst (Gold Sovereign) 22k puhtusega. Kanada Kuldne Vaher (Canadian Gold Maple Leaf) on puhtaima kullaga mnt, mida tnapeval toodetakse - kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo-t, mis on ka krge 99,99% kullasisaldusega. Tnapeval ringluses olevad mndid ei sisalda enam kulda. Mali impeerium (riik Lne-Aafrikas, 12351645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Philiseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Phja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hvinematu (ei ple ega roosteta) ja teda leidub le kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt thtsaks metalliks, millest on vlja kujunenud smboolse raha miste. Tnu kullale sai
teel teoreemide kehtivust. c) Ajaloolased Hakati kirjutama eeposte põhjal proosavormis ajalooteoseid, jäetti välja üleloomulikust. Lähema ajaloo sündmusi hakkas 1. Uurima ja täheldama Herodotos. Tema teos "Historia" keskendus Kreeka-Pärsia sõdadele, eelloole ja erinevate rahvaste kommetele. Tema eesmärgiks oli ka õpetliku sisu väljatoomine. 7. Maailmaimed. Teada 1 põhjalikumalt 8. Aleksander Suur ja tema impeerium (kaasa arvatud selle lagunemine) 9. Sparta ja Ateena riigikorra sarnasused ja erinevused 10. Kodanike õigused ja kohustused Ateena polises
Vaeste inimeste tähtus hakkas üha enam kasvama, laevastiku tugevnedes loodi neile ka töökohti. 5. saj keskpaigaks eKr kujunes Ateenas demokraatlik riik, kui riigi eesotsas oli Perikles. Demokraatliku korra kehtestamisega ei tõrjutud aristokraate poliitilisest elust, nende tähtsus jäi samaks, sest olid haritud ja hea kõneoskusega. Pärsia sõjad, Peloponnesose liit ja Ateena mereliit 6. saj eKr tõusis esile Pärsia impeerium, mis üritas haarata võimu ka Kreekas. Paljud Kreeka polised moodustasid seepeale spartalaste juhtimisel liidu ning suutsid mitmes lahingus pärslasi võita, nii tekkis nt 6. saj eKr Peloponnesose liit. Laevastikus moodustasid tuumiku Ateena laevad ning tekkis Ateena mereliit. Algsete liitlaste Sparta ja Ateena vahel puhkes 431-404 eKr Peloponnesose sõda, milles ateenlased said hävitavalt lüüa.
Saksa keisririik kuulutati välja 18. jaanuar 1871. 18. Otto von Bismarck oli Preisimaa minister-president, tema politika oli kindlakäeline ja suuri küsimusi otsustati „raua ja verega“. 19. Venemaa suutis 19. sajandil endale vallutada Ida-Euroopa ja Põhja-Aasia. 20. Venemaa koloniaalpoliitikas kehtisid põhimõtted: unifitseerimine, bürokratiseerimine ja venestamine. See oli negatiivne, sest põlisrahval polnud valikut. 21. Vene eripära 19. sajandil: Vene impeerium moodustas 17% maakera maismaa pinnast, riigis elas 10% maailma rahvastikust. Viis Vene ühiskonna erinevust võrreldes Lääne-Euroopa ühiskondadega: Venemaa kujunes riigist, mille valitseja oli kogu maa ja selle elanike omanik. tsaari alamatel polnud traditsiooniliselt õigusi ja seaduslikku kaitset. Venemaa ei leidnud magnaate, kes oleksid võinud olla iseseisvusele vastukaaluks. Venemaal ei teatud piirkondlikkest assambleedest.
kätte maksta. Võitlevad pooled otsustasid siiski võitluste puhkemist, sest iga riik võis alahinnata sõja puhkemist, mida keegi ei oodanud. Riigid ei uskunud maailmasõjasse, usuti ainult, et võivad puhkeda väiksemad konfliktid. Esimene maailmasõda oli traagiline ja tarbetu konflikt. Traagiline sellepärast, et esimesele kokkupõrkele järgnenu kustutas kümne miljoni inimese elu, muserdades hingeliselt veel mitmeid miljoneid. Impeeriumid on lõpuks kokku varisenud, Nõukogde Vene impeerium neist kõige viimasena. Esimese maailmasõja puhul on tegemist ääretult mõistatusliku konfliktiga, mille lätted ja käik jäävad salapärasteks. Õitsev kontinent, Euroopa, oma edu tipul, olles maailma rikkuse ja võimu allikas ning vahendaja, ühel oma vaimse ja kultuurilise arengu kõrghetkel otsustas riskida kõigega, mis oli saavutanud enda jaoks, lükkas käima kõlvatu ja teda ennast hävitava konflikti ruleti. Helen Kont 11. klass
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
