Kuld, referaat (0)

KULD (AU) Kuld on keemiline element j�rjenumbriga 79, mille keemiliseks s�mboliks on AU. Kullal on �ks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld v�heaktiivne metall . Ei reageeri vee ega hapetega. Kullal on metallil�ige. Kuld on v��rismetall. Normaaltingimustel on ta v�rdlemisi pehme ja raske kollane metall, mille tihedus on 19,7 g/cm�. Kulla sulamistemperatuur on 1 064�C. Looduses esineb kuld kamakatena kivis , nt. mineraalkvartsi pragudes (�kullasooned�) ja v�ikeste terakeste na kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal). Puhas kuld on eredat kollast v�rvi, mida on ajalooliselt peetud atraktiivseks, lisaks on ta pehme, tihe, l�ikiv ja k�ige vormitavam ning plastilisem v��rismetall. Ajalugu: Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud t�htsaimaks metalliks. Egiptuse hierogl��fid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Kasutamine Kuld kui raha Kulda on kasutatud m�ntide tegemiseks erinevates riikides sajandeid. Kuna kuld ise on tavakasutamise jaoks liiga pehme, siis on vase v�i m�ne muu metalli lisamisega teda tugevdatud. Kulla puhtust m��detakse karaatides (k), puhas kuld on 24k. Aastatel 1526 kuni 1930 oli m�ntide puhtuseks 22k. T�nap�eva kollektsion��ride ja investeerijate kuldm�ntide puhtus on 24k, kuigi kuni t�nap� evani tehakse kuldm�nte Ameerika Kuld Kotkas (American Gold Eadle) ja Suurbritannia Kuld V�rst (Gold Sovereign) 22k puhtusega. Kanada Kuldne Vaher ( Canadian Gold Maple Leaf) on puhtaima kullaga m�nt, mida t�nap�eval toodetakse - kulla sisaldus 99,999%. Lisaks hakkas aastal 2006 Ameerika tootma American Buffalo-t, mis on ka k�rge 99,99% kullasisaldusega. T�nap�eval ringluses olevad m�ndid ei sisalda enam kulda. Mali impeerium (riik L��ne-Aafrikas, 1235�1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. P�hiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas P�hja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on h�vinematu (ei p�le ega roosteta ) ja teda leidub �le kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt t�htsaks metalliks, millest on v�lja kujunenud s�mboolse raha m�iste. T�nu kullale sai v�imalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises m�ttes nagu me seda t�nap�eval m�istame. Juveelindus Juveliirid on l�bi aegade armastanud kulda selle ilu ja t��deldavuse p�rast. P�hiliselt t�nu kulla pehmusele, kuid ka tugevusele, elastsusele, sulamise temperatuurile, v�rvile ja muudele omadustele, on ta p� hiline v��rismetall, mida kasutatakse ehete tegemisel - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida, et talle soovitud kuju anda. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega, et lisada talle tugevust ja saavutada erinevaid v�rvitoone. Ja kulda annab uuesti �les sulatada, et sellest uusi esemeid valmistada. Tihti lisatakse kullale juurde vaske v�i h�bedat. Roosaks kullaks nimetatakse umbes 25 % vase sisaldusega kulda. Roheliseks kullaks nimetatakse kulla ja h�beda segu. Valge kuld j�llegi koosneb kullast , niklist, tsingist ja vasest. Elektroonika Kuld on �lihea elektrijuht, t�nu millele on ta kasutust leidnud elektroonikas, n�iteks kontaktide katteks. Kuna kulda annab kanda v�ga kergesti ka teiste metallide pinnale, kasutatakse seda peaaegu k�ikv�imalike k�rgtehnoloogiliste seadmete juures, kus elektrilised �hendused on v�ga olulised. N�iteks k�igi autode turvapatjadel on kullast vooluring . Peaaegu k�igi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast �hendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad. Aga kui kogu see kuld kokku kraapida, ei ole seda rohkem kui n�elapea suurune t�kk. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks � hukese kullakilega Muud kasutusalad: Kulda kasutati ja kasutatakse alternatiivmeditsiinis ravimiseks Hambaplommide valmistamine V�istluste v� itjad autasustatakse tihti kuldmedaliga Kulda on lisatud erinevatel p�hjustel v�ga v�ikestes kogustes joogile Masinates kasutatakse vahel kulda soojusisolaatorina. N�iteks vormeli McLaren F1 s�itja kajut on isoleeritud kullakihiga Klaaside toonimine Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekiht Satelliitide kaitse p�ikese soojuskiirguse eest ( kullatud mylar-( plast -)kile) Infrapunakiirguse peeglite kate optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides) Kullast CD-d peavad kauem vastu