Mesopotaamia:Ajalugu ,Riigid ja ühiskond (0)

• MESOPOTAAMIA LOODUSLIKUD OLUD
  

Vihma sadas vähe ja sedagi peamiselt mägedega piirneval põhjapoolsel alal. Lõunas sai põldu harida vaid tänu kuntslikule maaniisutusele. Pärsia lahe soisel rannikul pidi aga maad kuivendama. Puudus eraldatud.

• KRONOLOOGILINE ÜLEVAADE
  

3000-2340 sumeri linnriigid - kõigis oli kasutusel kiilkiri, kõige varasemad asukad mesopotaamias, nende päritolu pole teada.
2340-216 Akadi suurriik- keel ühendati, Sargon vallutas kõik linnriigid ja rajas esimese suurriigi.
1792-1595 Vana-Babüloonia suurriik- Hammurapi vallutas kogu mesopotaamia , lõi seadustekogu mis kehtis terves riigis, riigi purustasid hetiidi sissetungijad
934-609 Assüüria impeerium - väga sõjakas, vallutati mesopotaamia süüria ja palestiina , lühikest aega valitseti ka egiptust, riigi pealinnas Assur ja Ninive
626-539 Uus-Babüloonia suurriik- valitsejaks nebukadnetsar II, 539a eKr langes Pärsia võimu alla

• SUMERI LINNRIIKIDE KIRJELDUS
  

Linnasid ümbritsesid müürid, linna keskuses kõrgus kaitsejumala tsituraat ehk astmiktempel . Lisaks sellele oli linnas ja selle ümbruses ka teiste jumalate templeid. Linnriiki valitses kuningas talle järgnes preesterkond, kodanikkond ja kõige madalamal olid talupojad, orjad ja käsitöölised.

• HAMMURAPI SEADUSED
  

Seaduste põhimõte:”silma silma, hammas hamba vastu”

• LINNADE ILME, OLUSTIK JA SÕJAVÄGI
  

Mesopotaamia tsivilisatsioon oli linnatsivilisatsioon. Linnad olid nii poliitilised, religioossed kui ka majanduslikud keskused. Igapäevast elu juhtis jõukatest kodanikest koosnev nõukogu, mis vaid olulisemates küsimustes sai korraldusi kuningalt ja tema asevalitsejalt.
Elati tihedalt üksteise kõrvale rajatud põletamata tellistest lamedakatuselistes majades . Enamasti oli seil sisehoov, kust pääses edasi elu- ja olmeruumidesse. Tänavad moodustasid kindla planeeringuta kaootilise võrgustiku.
Sõjavägi koosnes tüüpiliselt kuninga ja ülikute kaarikutel või ratsa võitlevatest kaaskondadest ning vabadest talupoegadest ja linnaelanikest moodustatud jalaväest.

• MESOPOTAAMIA JUMALAD
  

Anu- taevajumal , jumalate isa, Enlil -tuule, tormi, vihma ja pikse jumal-jumalate kuningas, Ea-maa-aluste vete ja sügavuste isand , Sin- kuujumal , Šamaš-päikesejumal, jumalate kohtumõistja , kaitses inimlikke seadusi, Tammuz-viljakuse jumal, Marduk -Babüloni linna kaitsejumal , Ištar-taeva kuninganna, kätemaksuhimuline

• HARIDUS
  

Koolid olid rajatud templite juurde ja hariduse edasiandjateks olid preestrid . Tavaliselt said õppida vaid kõrgematest klassidest päris inimesed kuid vahel pääsesid õppima ka alamklassist päris poisid, mis võimaldas neil karjääri teha. Kirjaoskus oli levinud laiemalt kui egiptuses. Lisaks kirjaoskusele tundi ka matemaatikat, tähetarkust ja religioosse sisuga kirjandust.

• TEMPLID
  

Templid ehk jumalate maised kojad . Tsikuraad ehk astmiktempel.

• TEADUS
  

Matemaatika : kasutati kuuekümnendsüsteemi, tundsid arvuväärtuseid, oskasid lahendada ülesandeid kuup -ja ruutjuurega
Astroloogia: ennustamine tähtkujude järgi
Astronoomia : kujunes välja kuukalender-aasta koosnes täpselt 12 kuust see on 11 päeva päikeseaastast vähem. Valitseja äranägemise järgi lisati aegajalt 1 kuu. Tunti hästi planeetide trajektoori ja nende liikumist. Oskasid ette ennustada päikese- ja kuuvarjutusi.

• HETIIDID, NENDE RIIK JA ÜHISKOND
  

Riiki juhtis kuningas. Üksnes tugev ja sõjaliselt edukas valitseja suutis tagada riigi sisemise stabiilsuse ja koospüsimise. Kuninga kõrval seisis mõjuvõimas suurte maavaldustega sõjaline aristokraatia . Sõjalise edu tagas ülikutest je nende kaaskondlastest moodustatud kaarikuvägi. Lihtkodanikud olis isiklikult vabad ja majanduslikult riigist sõltumatud.
Indoeurooplased- rahvad , kes olid levinud Indiast Euroopani. (aarialased, slaavlased ehk pärslased, hetiidid)

• PÄRSLASED, NENDE RIIK JA ÜHISKOND, RELIGIOON
  

Alistatud rahvaste kommetesse ja uskumustesse suhtuti suure lugupidamisega . Pärslased ei surunud neile enda tavasid peale. Ainus mida nõuti oli see, et kõik pidid austama kuningat ja maksma makse. Riigil puudus kindel pealinn, kuid kuningas peatus neljas suuremas linnas: Susas, Persepolises, Ekbatanes, Babülonis. Riik oli jagatud suurteks asehaldurkondadeks ehk satraapiateks.
Suur kuningatee- See viis Väike- Aasia lääneosast Susa linna Lõuna- Iraanis ja oli kindlate ahemaadejärelt varustatud postijaamadega.
Dualistlik õpetus- õpetus heast ja kurjast
Avesta - iraani pühade tekstide kogum
Mazdaism- Zaratustra õpetusel põhinev usk