Kuld (au) (0)

Pärnumaa Kutsehariduskeskus
KULD
Referaat
Sissejuhatus:
Kuld on keemiline element järgmine tähis Au (ladina: Aurum ) ja aatomnumbritega 79. See on väga nõutud pärast väärismetalli, millel on kasutatud kui raha, mis on laos väärtus, mis ehteid , mis skulptuur ja kaunistamiseks algusest ülestähendatud ajaloos. Metalli esineb kamakad või terade kaljud, mis veenides ja alluviaalsete hoiused . Kuld on tihe, pehme, läikiv ja kõige tempermalmist ja plastsed puhaste metallisulamite teada. Puhas kuld on eredat kollast värvi traditsiooniliselt peetakse atraktiivseks. Kuld on tähtis väärismetall, mida on sajandeid kasutatud rahana, vara säilitajana ja juveelinduses.
Ajalugu:
Juba eelajaloolistest aegadest alates on kulda peetud tähtsaimaks metalliks. Egiptuse hieroglüüfid kirjeldavad kulda juba aastal 2 600 eKr. Ka Vanas Testamendis mainitakse mitmetes kohtades kulda. Mali impeerium (riik Lääne-Aafrikas, 1235 –1645) oli vanas maailmas kuulus oma kullavarude poolest. Põhiliseks kulla eksportijaks sai impeeriumi valitseja Mansa Musa, kes vahendas Põhja-Aafrika riikidesse nii palju kulda, et sellest tekkinud inflatsioon tekitas majanduskriisi, mis kestis rohkem kui 10 aastat. Kuna kuld on hävinematu (ei põle ega roosteta ) ja teda leidub üle kogu maakera, on kulda peetub paljude tsivilisatsioonide poolt tähtsaks metalliks, millest on välja kujunenud sümboolse raha mõiste. Tänu kullale sai võimalikuks rahvusvaheline kaubandus sellises mõttes nagu me seda tänapäeval mõistame.
Tootmine:
Kulda leitakse looduses ehedana , nt. mineraal kvartsi pragudes (“kullasooned”), terakestena kulda sisaldunud kivimitest tekkinud liivas (kullaliiv). Uute kullaleiukohtade avastamine on sageli esile kutsunud nn. kullapalaviku (nt. 1897- 1898 Klondikes Alaskal).
Alates 1880ndatest on Lõuna-Aafrika olnud maailma tähtsaim kullatootja, umbes 50% kogu maailma kullast on kaevandatud Lõuna-Aafrikast. Aastal 1970 toodeti seal 79 % maailma kullast, mis oli umbes 1000 tonni. Kuid aastal 2007 tootmine kahanes 272 tonnini, sest erinevad faktorid mõjutasid kullatootmist. Aastal 2007 võttis maailma juhtiva kullatootja positsiooni üle Hiina, tootes 276 tonni kulda. Teised põhilised tootjad on Ameerika Ühendriigid, Austraalia, Hiina, Venemaa ja Peruu . Kulla sünteesimine teistest ainetest on tänapäeval võimalik, aga majanduslikult on see mõttetu, sest kulla sünteesimine läheb maksma tunduvalt rohkem kui saadud kulla enda väärtust on. Kuid juba vanadel aegadel üritati seda saavutada, antud nn teaduse nimi oli alkeemia .
Koostis / struktuur:
Keemiline element kuld (Aurum, Au), kristallstruktuur – tahkkeskendatud kuubiline võre.
Omadused:
Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall . Ei reageeri vee ega hapetega.
Kollane, pehme (kõvadus 2,5), raske (tihedus 19 300 kg/m3) metall. Sulab temperatuuril 1337.33 K ( 1064 .18 °C). Hea elektrijuht (eritakistus 2,2·10-8 Wm). Keemiliselt inertne – viimane väide aga lakkab olemast õige, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Nn. nanokuld on näiteks väga efektiivne vingugaasi (toatemperatuurse) osüdatsiooni katalüsaator (vt. ka E76.2).
Rakendused :
Kaasaegne tööstuslikeks kasutusteks hõlmavad hambaravi ja elektroonika , kui kuld on traditsiooniliselt leiti kasutamist, kuna see tema hea vastupidavus oksüdatiivse korrodeerumist. Keemiliselt, kuld on siirdemetallide ja võivad moodustada pandeemiliste trivalentsete ja univalent katioone upon solvateerumisaste. At STP on rünnanud aqua regia, moodustades chloroauric happe ja aluseliste lahuste tsüaniid, kuid mitte vesinikkloriid, nitraatlämmastikuna või vääveltrioksiidiga happed. Kuld lahustub elavhõbedat, mis moodustab amalgaami sulamitena, kuid ei reageeri seda. Kuld on lahustumatu lämmastikhapet, mis lahustub hõbeda ja mitteväärismetallid, ja aluseks on kulla rafineerimine tehnikat, mida nimetatakse "inquartation ja lahkuminek". Lämmastikhape on pikka aega kasutatud kinnitada kohalolekut kulla punktides, ja see on päritolu kohta puhekieltä mõiste "proovikivi", viidates kuld standardkatsetingimustel tõelise väärtuse.
Kuld on tuntud ja kasutusel juba väga vanadest aegadest, sh müntide valmistamiseks – kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks. Dekoratiivsed rakendused - kuldehted. Hambaproteesid. Klaasi toonimiseks (E76.2). Infrapunakiirguse peeglite kattena (E76.3) optilistes instrumentides (sh. kosmoseaparaatides), satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest ( kullatud mylar-( plast -)kile). Soojuskiirgust peegeldavate aknaklaaside kattekihina. Elektroonikas kontaktide katteks. Elektronmikroskoopias kaetakse uuritavad objektid elektrijuhtivuse tagamiseks õhukese kullakilega.
Kuld mineraalina:
Kuld on isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Lõhenevus ja magnetilisus puuduvad. Kullal on metalliläige.